Tere, kell on 15 ja neli minut, mutid algamas on järjekordne teadmiste teadasaamise ja andmise saade. Kuuspakk ja tänase saate teema on laias laastus öelduna ilusad kivid. Aga loomulikult räägime palju kalliskividest ka dekoratiiv kividest ka fossiilkividest ja selleks on täna stuudiosse tulnud, et Eesti loodusmuuseumi geoloogiliste kogude hoidja, geoloog Toivo lodjak, tere päevast. Enne kui me hakkame rääkima, räägime ka tänaste saated auhindadest. Saate auhinnad on välja pannud Kirjastus Varrak ja loodusmuuseum. Kirjastus varraku poolt saate sellise väga toreda raamatu Kadmose ja harmoonia pulmad ning Eesti loodusmuuseumi poolt toimetatud. Et Eesti loodusmuuseumitöid ja selles kogumikus tööde kogemus kogumikus on ka juttu nendest ilusatest kividest, millest täna tuleb juttu siin saates ja ka nendest inimestest, kes nende kividega on seotud ja auhinna toimetab kohale. Kui teie võidate siis Eesti Posti, ELS Ekspressi kuller, nii et tänases saates räägime kalliskividest, dekoratiivkividest ja fossiilkividest. Toivo, kas kõik need kivid on olemas ka Eesti loodusmuuseumi geoloogilistest kogudest? Jah, on küll, meie kogud muidugi põhiliselt koosnevad fossiilidest, ütleme, 80 protsendi ulatuses aga meil on ka hulgaliselt kivimeid, kivimeid, mineraale ja dekoratiivkive. Need kõik need alad on esindatud. Kui paljudel kalliski kalliskividega nii väga ei saa kiidelda, aga ikkagi on meil olemas neid ja alles hiljuti ütleme, üks viis aastat tagasi yks eks Austraalia eestlane Elmar Sallo kinkis meile hulga ilusaid mineraal ja kivimite ja nende hulgas ka väga palju kalliskive. Nii et kui Eesti loodusmuuseumis tuleks teha näitus kalliskividest, siis eksponaadid on omast käest võtta. Eksponaadid on meil täiesti olemas ja küllap on mul suhteid ka teiste kalliskiviuurijate ja kalliski lihvijatega, nii et noh, näiteks saab alati ära teha kas neid hoitakse kuidagi eriliselt teistmoodi, teistes kogudes need kallistan, kogusid ja vanasti oli küll, oli selleks erifondid, aga nii, nüüd nüüd nii seal enam nii range rangeid hoiutingimusi ei ole, et põhiline ikkagi nad korralikult säiliksid ja andnud oleks korralikult korralikult digiteeritud ja karpides ja noh, korra korralikult. Hoitavad ära märgitud, ära numbrist satub, nagu öeldakse, ja paljudele tundub, et et noh, mis sa kivide kogu hoida, siis on, et kivid ei lähe hapuks, ei lähe halvaks, ei hakka hallitama. Kuidas tegelikult. Nojah, kividega on, võib-olla tõesti on see, et nad tõesti ei põle, ega ka nüüd ütleme, kui uputus on, siis ei saa ka ka. Aga noh, muidugi see informatsioon, mis karbis on, see saab küll kannatada ja nii on meie kogud on ka aegade jooksul kannatanud, siis sõja ajal oli seal meie kogud said seal ka mitmepommiga pihta ja, ja väga palju hulka väärtuslikku informatsiooni on kadunud ja enam tihti ei teagi mõne eksemplari kohta, et kust on ta leitud ja kesta leidis ja nii et noh, nagu poolikute andmetega on väga palju, millega tegeleb tavaliselt geoloogiliste kogude hoida. Aga kui ta on tööl? No minu töö on väga mitmepalgeline, esiteks ma Pean looduses väljasse pae karjääridest koguma fossiile ja, ja hiljem siis need muidugi ka määrama. Ja samuti ka nahkkivimpalade ja mineraalidega täpselt samamoodi. Ja, aga siis tuleb ka palju tegeleda massitööga näiteks väga palju käib seal kooli õpilasi palju eriklasse genedele, siis räägin seal kalliskividest, fossiilidest, eestikeelse eesti geoloogiast üldse. Ja samuti korraldame seal ka näituseid. Nii et ka näituste korraldamine on meie töö ja, ja praegu on ka päevakavas geoloogilise ekspositsiooni uuendamine. Et praegu, kuhu meil selleks nagu küsitud raha, aga nüüd me veel täpselt, et ei tea, kas me saame seda, aga iga loodame nii, et järgmisel aastal nagu hakkaks töö pihta. Kas selline geoloogiliste kogude hoidla või hoiupaik on Eestis ainult Eesti loodusmuuseumis, mujal mujal? Eestis on nagu kolm suurt siuksed nagu kivikollektsiooni. Et üks oleks siis nagu meile ja teine võib olla tunduvalt suurem on veel geoloogia instituudis ja muidugi Tartu Ülikoolis, kus on hästi vanad ja läbi uuritud kogud. Täna meil tuleb palju juttu ka kalliskividest vääriskividest, Eesti Eestimaal neid praktiliselt ei leidu, kui palju on võimalik nüüd kunagi olnud, sest nad natukese aja pärast räägime. Aga sina oled tavaliselt nädalas ühe päeva just kalliskividele pühendatud. Lisaks tööle Eesti loodusmuuseumis on mulle antud võimalus neljapäeviti käia ka proovikojas ja ma siis seal tegelen tõesti kallis kivide määramisega, et seal rahvas, kes seal käivad, kes tahavad teada, mis, mis kivid seal sõrmustes on, siis, siis seda ma siis neile püüan öelda. Proovikoda proovikoda, defineeri natuke lahti. Proovikoda on juveelitehasehoones seal Kadaka tee siis ta oli 36. Ja, ja siis põhiliselt seal tegeldakse muidugi kulla ja hõbedaproovide, nagu täpsustamisega ütleb ära, mis, mis, kulla, mis, proovi kulla või hõbedaga tegu, noh seal ehtis. Aga sinu nii-öelda eriala selles kohas on siis kalliskivid määramine, kas nad on kalliskivid või ei ole. Tihti tuleb ja just ka seda, et on ju palju võltsinguid ja et kas üldse on tegu kalliskiviga või on hoopis mingi klaas järel tehtud klaase. Sellest teest me räägime ka täna natukene pikemalt, kuidas määrata kindlaks, missugune kivi on kalliskivi ja mis ei ole kalliski. Ongi hea küsida, et mis on kalliski. Jah, kalliskivi võib defineerida niimoodi, et kalliskivid on kivi, riigi ülikud ja, ja neid on tõesti looduses leidub väga vähe ja väga väikestes kogustes. Ma tahan väga kauni värvusega, Nad on täiuslikult läbipaistvad ja suure valgus hajutamisvõimega jaga suure kõvadusega. Kalliskivi peabki olema. Kalliskivi peab olema, sest muidu kandjal ta kulub ja võib ka katki minna, nii et noh, sellepärast sest on väga hea kalliskivi on kõva. Nii et kui te suudate ise kuidagi tükikese sealt oma arvatavast kalliskivist välja kangutada, siis, siis ta ei tohiks kalliski olla. No ja muidugi samas ütleme, et kalliskivid on kõvad, aga mõned kalliskivid on ka väga haprad näiteks smaragd. Kui tema pillata betoonpõrandale, siis ta võib puruneda. Et ta on küll kõva, aga samas habras, aga näiteks mõni kivi, mis nefriit, mis ei ole nii väga kõva kõvadusega kuus üks skaala, mida ma võin, tähendab 10 punkti skaalal 10-st punktiskaala, mille on välja töötanud austraalia mineroloog, moos juba ülemöödunud Islandil. Ja kus sa siis sihukeste valitud 10 etalon mineraali, kus kõige väiksema kõvadusega meie aeg on valitud nagu talk mida võib siis sõrmega küünega kriimustada ja siis kõige kõvem on teemantnumber 10 all. Kalliskivid, kaevad helistaja ja kalliskivid on siis selle skaala nagu ülemises ots siis ütleme kõvadusega seitse mis on nagu etaloniks valitud kvarts ja siis kaheksa on topaas üheksa Corunud ja 10 siis teemad ja need siis seitsmest kuni 10, sellise kõvadusega ongi siis enamasti kallistusi. No mõned üksikud erandid on ka väiksema kõvadusega. Ja kalliskivide peab olema alati läbinähtav. Jah. Noh, et kõige kallimaid kalliskivid on ikka enamasti täiesti täielikult läbipaistvad aga, kuid kui ta on juba sihuke pool läbipaistev, võib olla läbikumav või isegi Opaakne siis, siis on tegu juba poolvääriskividega. Noh, need on tunduvalt väiksema. Eks see väiksema hinnaga, see tähendab, et nad on vähem, vähem ilusamad, ei, tihti ei tähenda see seda, et nad nüüd vähem ilusamad on, aga, aga noh, hind on neil küll jah. Hulga väiksem. See pole praegu tähtis, kui palju maailm tunneb kalliskivisid. Küsimus on selles, et kas kõik kalliskivi, need vormid või kuidas nüüd öelda, on tänapäevaks selge või võib kuskilt tulla veel mõni eriliik kaliskide juurde. Ja tähendab, sellega on nüüd nii, et noh, nagu ma ütlesin, kalliskivid, see on üks osa nendest mineraalidest ja kivimitest, mineraale üldse, praegu teatakse maailmas kuskil 5000 ümber ega aasta vähemalt üks paarkümmend uut liiki leitakse. Ja pole välistatud, et leitakse ka täiesti mingi haruldane, väga kaunis kalliskivi. Nii et Dio geoloogidel on, millega tegeleda ka selles vallas, et see ei ole ammendanud, ennast ei ole sugugi. Aga ma tean, et kalliskivinimetustega nust natukene samamoodi. On selle Mendelejevi tabeli keemiliste elementide nimetustega, et mõnes riigis tuntakse teda ühe nime all mõnes riigis hoopis teise nimega. Jah, see sinonüümika, see on väga suur ja see viiks nende nimetuste arvu kuskile juba 10000 ligi, nii et, aga noh tõeliselt noh, eraldi keemilise koostisega eri mineraale on kuskil 5000 ümber aga kui võtta kõik arvesse need ka igasuguseid värvi erimit ja muud erimit, siis see juba läheneb kuskil 10-le 1000-le. Ja mõnda samasugust kivimit tuntakse Venemaal ühe nime all ja Ameerika Ühendriikides teiseni. Jah, näiteks ongi seal, tõesti on, on niuke mineraalRülja perulli üks roosakas, Erim on näiteks Ameerikas, kutsutakse Morganiidiks, aga Venemaal on sama koostisega ja samasugune roosakas prill on siis porobjeviit. Nii et seal käib ka oma omavahel nagu geoloogidel väike võitlus, kes saab? Mis aga ma tahtsin veel öelda, et tegelikult kalliskivide hulgas on, on ka mõningaid orgaanilise päritoluga aineid nagu, nagu seal korallid ja pärlit ja et need Gagaatia ja merevaik, nii et et kõik ei ole alati. Mineraalse pärit väga nii, aeg on nii kaugel, et küsima täna esimese küsimus. Lihvitud kalliskivid on enamasti väga väikesed ja seetõttu oli vajadus grammist väiksema kaaluühiku järgi selleks garaat mis on umbes 0,2 grammi. See on saanud oma nime ühe puu kuivatatud seemnete järgi, mis on ühtlasi suuruse ning kaaluga ühtlasi ühe suuruse ja kaaluga puu kreekapärase nime keraati. Särg nimetati seemneid esialgu kiraatideks, mis hiljem mugandusid garaadiks. Kuidas on selle puu eestikeelne nimi, kuidas on selle puu eestikeelne nimi, mis on andnud siis kaaluühikule nimeks garaat ja meie telefoninumber on kuus 410 613 ja mis ta on esimesed üritajad juba liinil. Tere päevast, kuus Pakoolatuid. Tere, sain jaanileivapuu. Staažikas mälumängur Vello Tartust andis meile õige vastuse mille on Vello suhe kalliskividega. Nii palju kui on toetuda, ei oma jama. Miks see jamab, kas see ei ole vajadust, mina näiteks kuigi nad on ilusad, lihtsalt ma, ma ei kanna näiteks sõrmuse kõrvarõngaid. Seni pole nagu vajadust ise ka, jah. Nii, aitäh, Vello, veel on siis esimene kandidaat tänasele auhinnale, mis siis on? Täna koosneb kahest raamatust kirjastus varraku poolt välja pandud kandmuse, harmoonia, pulmad ning Eesti loodusmuuseumitööde kogumikus on juttu ka nendest inimestest, kellest meie tänases saates räägime. No oli see juhus, kui kuidas selle jaanileivapuuni jõuti, kas tead taustlugu natukene? Noh, eks see loodusrahvaste juures juba pikaajaliselt välja kujunenud, märkasin seda, et see on väga hea kaaluhikaks võtet väga püsiva kaaluga ja ja noh, ma ütlen siin veel lisandiks see, et sa ütlesid, et see on umbes 0,2 raami mitte umbes, vaid täpselt 0,2 kraadi, sest see on nüüd Pariisis täpselt kinnitatud kaal ja, ja see oli vanasti oli tõesti ta umbes, sest Pariisi ja Leipzigi ja Madridi Edgaraadid olid erinevad natuke, aga nüüd on ta täpselt 0,2 kraanigrammi. Et on toimunud ka selles vallas mõõtühikute absoluutne ühildamine, nagu meeter miili süsteemid on meetri kasuks alati alati läinud. Ja räägime siis kalliskividest edasi. Me rääkisime siin mitmesugustest vormidest muudest asjadest. Kuidas toimub kalliskivi töötlemine, et temast saaks üks selline ehte jaoks? Ehte jaoks vajalik asi on, see on see pikaajaline töö mis seal ära tehakse. Jah, kalliskivide selles suhtes on suur suur tööstus seal taga ja, ja peab ütlema, et Eestis see puudub või on muidugi üksiküritajaid on, kes on siin lihvinud ja kes lehvivad praegu kalliskive. Kuid. Käsimasina peal, see ei jõua muidugi tööstusega sammu pidada. Ja noh, kõigepealt siis neid lõigatakse sellised toorikud enam-vähem välja ja siis siis hakatakse neid Lif lihvima ja no nüüd selleks on maailmas on olemas täpselt täpseid aparatuuris, kus pannakse peale need täpselt kraadid ja kõik, mis seal vaja ja, ja siis masin lihvib ja mitte korraga ühte, vaid seal isegi sadu ja tuhandeid kive korraga, nii et see käib kiiresti. Kas võib ka öelda, et need maad, mis on nii-öelda juhtivad kalliskivi kaevandajad, ikkagi on ka selles vallas juhtivad riigid? Jah, kuid näiteks Iisraelis võib-olla endas nii väga palju kalliskive ei leidugi, aga, aga just Iisrael on üks juhtivaid kalliskivide töötlejaid. Ajalooline traditsioon sellest just tingitud, jah, sest eks nemad olid ju siin Euroopas Antwerpeni siis ka omal ajal juhtfiguuri, need juudid ja, ja aga noh, see isamaasõja ajal see sai suure hoobi, aga nüüd on see jälle taastunud seal. Et eks, eks Antwerpeni ja Amsterdam Pariis siis India linnad ja siis Riilancal ja tailia. Et seal on põhiline nende kalliskivide kus neid võib leida ja, ja töötlemine. Millised maailmapiirkonnad on, aga juhtivat sellepärast et sa oled kõige rohkem kallis. Oodake geoloogiliselt ka põhjendatud, ma vist peaks olema. No eks see on erikalliskivide puhul on erinev ja, ja kui nüüd, et kõik teavad, et Lõuna-Aafrika vabariik ja teemandid teevad võrdes, nägi, et aga võib-olla paljud ei tea seda, et tegelikult Lõuna-Aafrika vabariik pole viimasel ajal sugugi enam esikohal remondite tootmiselt, et tegelikult on sellest Lõuna-Aafrika vabariigis on kõvasti mööda läinud Austraalia. Ja, ja noh, seal. Ja siis muidugi need tootjad on, on palju, aga no näiteks ütleme, rubiinide safiir-ide osas, neid leidub hästi paljuski Lankas Tais, Birmas. Et punaseid ja siniseid kive ja noh, hästi palju on neid ka näiteks seal üldse ka lõunapoolses otsas väga erinevates riikides ja Madagaskaril ja muidugi Ameerikas väga paljudes kohtades on, leidub kalliskle väga palju. No ja muidugi ka see nõukogude liit, endine nõukogude liit, praegune Venemaainimene on ikka üritanud. Siin looduses seda peremehe positsiooni võtta, kuidas öelda nüüd ise looduses määrama hakata ja, ja inimene otsustanud ka kalliskive tootma hakata, kuna neid on, neid on vähe. Et kuidas on võimalik? Kuidas on võimalik vahet teha, et siinse rubiin, mille tööstusliku tootmisest on palju räägitud et see, mis on tehtud tehases on tehtud tehases, aga mitte ei ole sündinud looduses. No vot, see on nüüd viimasel ajal jah, ostetakse kõiki kalliskive järgi teha. Ja muidugi õpetatud Kemioloog, kalliskivide uurija, tema peab oskama vahet teha, et kas tegu on siis loodusest pärit kiviga või on see siis kasvatatud kunstlikul teel ja noh, selleks on, uuritakse neid mikroskoobis just siin on väga tähtsad need suletised, mis on kalliskivide sees, noh, selleks on kas siis mingit teise mineraali väiksed killukesed või, või on seal mingid gaasimullid või või muud siuksed, et asjad ja, ja noh, need noh, näiteks kui looduslikel kividel just on hästi, palju neid suleti siis kui kui kivi puhas ja seal ei ole näha mikroskoobis ühtki suletist, siis on väga kindel, et tegu on, tegu on kunstkiviga ja siin kehtib selline ütlus, et, et liiga hea, et olla tõsi, et liiga puhas dolla kallikski ja ja siis on seal muidugi, kuigi ka netist need kasvujooned näiteks on looduslikel kividel on nagu kindlate nurkade all, nagu need kristallid on, need kasvavad teatud kindlate nurkade all. Aga siis teiskividel on, et nagu need kasvujooned ümmargused lained selliselt, et neid peab sapimikroskoobis nagu jälgima. Aga see, et kunstnikud hakanud toot toodetama, tähendab seda, et, et need ei lähe mitte ainult iluasjadena vaja, kalliskivisid võib-olla kõik mõned inimesed kipuvad alati siduma seda, et, et see on ilus asi ja kõik, aga ta on ka väga praktiline. Jah näiteks teemandi juhtivad teemanditootjad kasutavad väga palju teemant ja ka muid kalliskive nagu rubiin tööstuses. Ja näiteks noh, kõik teavad, et kellades kasutatakse rubiinkive ja, ja, ja, ja teemantid on väga paljudes lõike lõikeriistadest, seal puurpinkides ja et isegi selle kalliskivide kasutamise kohta nagu võib öelda, kui kõrgelt arenenud riik on et, et kuna nad on hästi kõvad, siis, siis nad leiavad jah, väga palju kasutamist. Isegi elektroonikas, väga paljud paljud kalliskivid ja See on ka kallis teguvis, kallis, kui te toote või on suhteliselt odav Ei oska öelda, tähendab noh, kui kalliskive on palju, siis, siis on see tootmine nii kallis, ei ole, aga kui, kui, kui ta on hästi vähe vähesel hulgal, siis läheb tootmine ka kindlasti väga kalliks. Ja noh, Eesti, Eesti peab kahjuks ütlema, et meil selliseid kalliskivi leiukohti ei ole. Aga samas võib siiski öelda, et Eestist noh, on ikka leitud peaaegu kõiki kalliskive. Võib-olla peale teemandi teemandi kohta ma täpselt ei oska sõna öelda, aga, aga ju see jääaeg oli selline asi, kus skandinaavia mägedest toodi kaasa hulga rändkive mis on siin jäänud suurte rändkividena alles nendes rändkivides, missugused on samad kalliskivid olemas ka, mis, mis mis Soomes ja Rootsis, kust nad pärit on need geenid. Aga nad on väga-väga väikesed leiud. Nojah, et need on ka kaitse all need kivid ja et ega neid ei saa nüüd lõhkuma minna. Ja muidugi, eks kuskil kruusaaugus väiksemaid kive võib toksida ja sealt võib leida küll ilusaid Topaasija, granaate ja ja turmaliine. Klon tykki palavikku ei ei maksa tekitada, aga huviline leiab küll, kui tahab ja nii aeglane. Tänane teine küsimus. Ja siin me rääkisime, kuidas teha kindlaks, et kas on päris kalliskivi või ei ole päris kalliskivi, kalliskivi tuleks Califidaja uurida, aga lihvitud kalliskivide määramisel ei saame ju neist proove võtta, noh ta näiteks keemilist analüüsi ega neid kriimustada, et määrata kõvadust. Ja seetõttu me peame spets instrumendi troopilisi instrumendid kasutusele võtma tema ja kuidas siis nimetatakse seda aparaati, mis näitab kalliskivide murdumisnäitajaid ja kaksikmurdumise suuruseid. Teatavasti iga kahe erineva keskkonnapiiril valguskiirgust murdub. Need murdumisnäitajad on kõikide kalliskivide puhul erinevad ja neid saab ka mõõta. Nii et kuidas nimetatakse seda aparaati, mis siis on kasutusel kalliskivitööstusel nende määramisel ja meie telefoninumber on siin stuudios kuus, 410 613 ja esimene üritaja on liinil, tere päevast, kuusk kuulateid. Tervist, kas see võiks olla resse refragdomeeter? Refragdomeeter on täiesti õige vastus, kes meile selle andis. Kas ma arvan veel varem ka helistanud, ei ole need kalliskivid toitele mõnes mõttes õnne, saite Kuusbackis löögile. Väga tore. Ja missugune on teie suhe kalliskividega näit? Mis te ise arvate siin paljud ütlevad, et kalliskivid, need on naiste ja tütarlaste suurimad sõbrad. Kas vastab teie puhul ka tõele? No ma ei tea, ma ei ütleks, et nad sõbrad just on, aga nad on niisugused häid emotsioone tekitavad. Kas see, et nad nii kaunisti vastu vilguvad, vahest? Jah, just nimelt nad on, nad on ilusate värvidega, nad on ilusa kujuga ja kuidagi positiivsed. Soojendab südant, aitäh teile Mare ja edu-jaksu kanideerimaks tänastele auhindadele, et natukene võib-olla kirjeldatud kuulajatele moodus Refacto Metro töötab ja, ja mida ta endast kujutab? See refragdomeeter on niisugune väike optiline aparaat. Seal on niisugune aknake kuu peale kalliskivi saab panna, noh, nad on suhteliselt väikeseid kalliskive, aga seal on tähtis just, et oleks üks lihvitud pind. Ja kui on kalliskivil üks lihvitud printsist, siis ta näitab selle murdumissuuruse ära, sest seal on niisugune gradi kard õeldud skaala sees, kus on väga, väga täpselt näitab näitajad näha. Ja vot siin ma täpsustuseks ütlen võib-olla nii palju, et, et see valguskiire murdumine, see toimub põhjust optilisest hõredamast keskkonnas topsist nagu tihedamat keskkonda üleminekul näiteks õhust kalliskivisse ja, ja siis on see nagu kõikide kalliskivide puhul, on need näitajad erinevad. Ja seal on, seal on sisestatud väike labor või noh, selline ruum, kus on siis refragdomeeter ja hulga teisi optilisi instrumente. Määratisest tihti ühest instrumendist siiski ei piisa, et kalliskivina ära. Ja võib-olla kõige lihtsam instrument, millega kalliskive vaadelda, on luup noh, see on siis lihtne suurendus, aga, aga on väga häid täiuslikke luupe ja seal on nagu triple klubid, mis on nagu kolme kolme läätsed, mis võtavad need need igasugused noh, väga, väga selgelt ja õigesti nagu näitavad objekti siis on olemas seal Polariskoop, mis näitab seal ära, et kas, millega saab määrata, kas tegu on ikka kalliskiviga või on hoopis tegu klaasiga ja näitab ära ka selle polaarsus. Aga kas on, kivi on isotroop, Annisotroopne, naisa troop, seda on nagu sellised kuubilise süngoonia mineraalid nagu teemant ja püriit ja spinelia Nendel on siis need omadused kõikides suundades nagu kõik kavades on nagu ühesugused. Aga, aga siis troopilised on siuksed nagu ühes suunas välja venitatud kivimit nagu nagu kus on üks nagu pikem telg nagu ütleme, exaconaalset ja Trigonaalset ja tetraklaase sünkaania kristallid. No need on kristallikujude järgi, sest ma ei ole üldse rääkinud, aga see tegelikult kalliskivide puhul me seda seda kristalli kuju ju tegelikult ei näe, et kui mine, mine mineroloog võib saada informatsiooniga kristalli kuju järgi, siis noh, seal on lihvitud kivi ja me ei tea, milline see kristall algse sellise kujuga, et algselt oli. Vot selle kohta just annabki informatsiooni Polariskoop. Kas sina oled ise teinud niimoodi proovid, inimene toob kivimi vaadata ja siis saad teada, et see ei ole kalliskivi. Jah, on mul tulnud Burastada tihti. Niimoodi nad siis sealt ära laevas ja seal eriti mul on muuseumis on olnud selliseid juhuseid, tuldud püriidiga, mis on tõesti väga ilus kollane mineraal ja tõesti nagu osa inimesi, võib arvata, et tegu on kullaga. Aga tegu on tegelikult rauasulfaadiga. Ja on väga-väga mööblina reageeritud sellele et ega see umbes sellest asjast midagi ei tea. Mööblit lõhkuma pole hakatud. Aga McKay nüüd siin ka tänases kolmandat küsimus, aeg on nii kaugel. Kalliskivid saavad oma värvuse värvielementidel, mida nimetatakse ka kromofoorideks. Peamiselt grammofonid on. Võib-olla sa mainid ära? Titaan vanaadiumi, kroom, mangaan koobalt nikkel vask ja raud ja näiteks mangaani sisaldavad kalliskivid on roosad vask värvib keemiaid roheliseks või siniseks, näiteks Malachid rauda sisaldavad kivimid on värvunud on kollasest kuni punase, pruuni või isegi musta Ani. Eriti Ahaadid ja jas pised. Ja meie siis küsima, et milline värvielement annab punanii granaatidele kui ka rubiinidele kuid on kas maraktide rohelise värvi põhjuseks, milline värvielement annab Punani granaatidele kui ka rubiinidele, kuid on ka smaragdid rohelise värvi põhjuseks. Telefon kuus 410 613 ja meil on üritaja liinil. See on tõsi, kas Ilmar oskab ka keemik on öelda, et miks see nii on. No ta kuuendas rühmas ja ta võib see valents kõikuda seal kuskilt kahest kuni kuueni ja siis iga erineva juures on tal erinevad värvused. Selge aitäh Ilmarile. Ilmar on siis kolmas kandidaat tänaste auhindade juures. Aga kas kroom on ainus, mis annab? Erinevad värvused. Ei ainuke ei ole, on on teisi ka näiteks juba nimetatud raud rauda annavad väga erinevaid Värmiseid ja samuti nagu siin oli jutuks vask, et ta võib nii siniseks kui roheliseks värvida mineraale nüüd teisi ei ole sugugi ainus. Aga. Seda kroomi, vaske ja rauda on selles kallis kivis ääretult vähe. Jah. Seda ma just tahtsingi täpsustuseks öelda, et seda element ei pea minema ajas üldse kuigi palju olema, et isegi protsendi sajandik tuhandikosast piisab, et kivimid omandaksid neile iseloomuliku ning üsna ereda värvuse. Nii et seetõttu, kui hakatakse selle rubiini või või noh, ütleme siis sind sedasama teise värvi smaragdi keemilist valemit andma, siis see kroomi või muu aine olemasolu see sa üldse Kroom jah, selles keemilises valemis üldse kajastu näiteks rubiini rubiini valeme valemis, mis on alumiinium, Kaczogolme tema seal ei kajastu kuidagi see kroom. Ja nii on ka paljudes enamuses teistes? Jah, just. Läheme nüüd natukene vääriskivide juurest jutuga eemale. On olemas ka poolvääriskivid, mis te, nemad siis pooleks? No tähendab, ega siin kalliskivide alal on see terminoloogia veel täiesti toores Eestis ja, ja võib-olla et see poolvääriskivid nii väga ja termin ei ole. Aga noh, ütleme poolvääriskivid on siis sellised kivimid, et mis on siis vähem läbipaistvad või läbi kumavad või isegi täis läbipaistmatu Topaaksed. Aga siiski nad väga kauni ja värvusega hästi töödeldavad ja, ja neid rahvale väga meeldivad ja kasutatakse palju sõrmusekividena. Sõrmusekividena aga edasi, kui me läheme nüüd poolvääriskivide juures, siis tulevad nende niinimetatud dekoratiivkivimid ja mineraalid. Ja dekoratiiv Ki noh, nendeks võib siis ka osapoolvääriskive võivad olla dekoratiivkivid näiteks Malachi ja nefriit, millega millest lõigatud plaatidest võib katta, siis on sise kui ka välisseinu ja voolida nikerdada igasugused asju välja. Et dekoratiivkivid on juba sellised kivimid, mida Eestis vist võib leida dekoratiiv keedi kohta head näiteks ka Eestis leiduvad paekividest dolomiidid. Mõned Erimid, mis on väga kauni kirjaga näiteks Saaremaal, leidub väga mitmeid erinevaid, seal on nagu selgase ja tagavaremurrus on väga huvitava kirjakirjalised dolomiidi ja samuti ka see Kaarma dolomiit ise. Need on, need võib käsitleda dekoratiivkivi, sest neid on kasutatud hoonete välisseinte katmiseks näiteks siin Tallinnaski on siinse uus kultuurikeskus Sakalas või siis balti jaamahoone või siis rahvusraamatukogu hoone, samuti veel mitmed-mitmed, teised hooned on kaetud selle tagavere muru dolomiitplaatidega. Kivimid on tekkinud nii kalliskivide mineraalide koratigid, aastate aastatuhandete, isegi tuleks öelda miljonite aastate tagant, et mis ajastul need kivimit meie maakerale olid tekkimas. Jah, seal on tõesti isegi sadade miljonite aastate vanused, sest Eesti need laialt levinud rahvuskivi paekivi, noh see on siis põhiliselt levinud ordoviitsiumi ja siluri. Ladestutes ja need siis on siis kuskil 500 kuni 400 miljonit aastat vanad. Et sel sel ajal oli see niinimetatud Baltika manner oli alles lõuna poolkeral kuskil 30 40. laiuskraadidel seal ja siis seal selle mandri äärealadel, siis sadest ladestusid siis Lubi sätted, millest siis hiljem hiljem siis maapinna kerkimise ja tihenemise tagajärjel siis tekkisid lubjakivi dolomiit nimetatud paekivi, mis on tinginud. Ühed kivimid on ääretult tugevad, teised kivimid on nii, et me saame oma näppude vahel siin ära peenestada, seal mingi loodusprotsesside taga. Tugevus näiteks mineraalide puhul, see sõltub just sellest kristallist siseehitusest, et mõnedel juhtudel on need kristallvõret väga tiheda ehitusega nagu teemanti puhul, et aga samas võib öelda, et teemant koosneb ju ainult süsinikust, et on ka teine mineraal, mis koosneb ainult süsinikust, grafiit, mis on täiesti vastand teemandile, mis on kõvadusega üks, et selle moosiskaala alumises otsas, mida võib tõesti küünega kriimustada ja see on just tingitud sellest, et kristallvõresse nende kihtide vahelised sidemed on nõrgad. Et sellepärast on ta väga, väga kergesti kriimustatud, et teemandid on hoopis need kristallvõreühikud on üksteisele palju lähemal. Aga seal kuumust temperatuurid, kas need mängisite omal ajal mingi troll sellel? Jah noh, teemantid ja saavadki ainult tekkida väga kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes niisugustest plahvatuslikest tingimustes. Ja seetõttu ühest süsinikust tekib teemante teisest grafiit ja et see on täiesti täiesti huvitav ja seda on veel noh, teiste mineraalide puhul ka niimoodi, et selliseid asju Et peab olema õigel ajal õiges kohas, siis saad väga kalliks kiviks, tuled valel ajal vales kohas, siis ta tegelikult grafiidi läheb meil ka igapäevases elus vaja. Lisagrafiit on jah, kõik kõigile tuntud pliiatsi südamik selga ja nüüd on aeg. Esitate tänane neljas küsimus. Hoolikas kuulaja on juba aru saanud, et järgmine küsimus on selles pisut, millest meil täna juttu, aga vaatame, kui hoolikalt te olete meie tänast juttu kuulanud. Millise mineraali Erimid on kalliskividena tuntud roheline smaragd, helesinine akva Mariin, kollane helio, toorroosad, Morganiitja Vorobjeviit värvitu kose niitja, punane piksid, Speed Bixby. Millise mineraali Erimid need on siis ja telefon on kuus 410 613 ja esimene üritaja online'is. Nimed läksid natukene keeruliseks ja inimene võib-olla ehmatas ära mineraali. Erimid on kalliskividena tuntud roheline smaragd, helesinine akvamariin, kollane helio, toorroosad Morganiitja Vorobjeviit värvitu kose niitja punane tiks biit. Nii Kuuspakk kuuleb. ERR-il on täiesti õige vastus, kes meile andis selle. Ka siia on meile varem ka helistanud. See on väga tore, et annan palju uusi tegelasi ja eriti minu meelest tore, et on naisterahvad helistamas kas, kas, kas jutt kalliskividest panin kohe eriliselt saadet kuulama? Milline on teie suhe väliskividega, on teil neid palju? Palju? Mõned on? Nad vist on ka toredad, võtaks nii-öelda ammulettideks vahest või. Või kannate neid iga päev? Moletiseks vahetevahel kannan mitte igavesti. Selge aitäh teile ja te olete siis neljas kandidaat meie tänase auhinnasaamiseni, et prill on siis paljude kalliskivid isa või kuidas öelda emale. Jah, rull on üks väga tähtis kalliskivi ja siin ma tahtsin veel lisada seda, et ta on sihuke keerulise rõngas struktuuriga silikaat ja esineb selliste eksagunaalsete Prismadena ja on tähtis Periliumi maak, mis on siis alumiiniumist kaks korda kergem hõbehall rikku metall, mida kasutatakse palju lennunduses ja aketi ehituses. Tulevik tähendab seda, et tema võimalusel pole kõiki veel välja uuritud puuritud et kõike veel ei teatagi, kus seda võiks kasutada. Aga kuidas siis on juhtunud, et nii palju nii paljude allkisaks ta on seal jälle miljonite aastatetagune juhtumine vä? Nojah, siin tegelikult nende kõikide prillide keemiline koostis on kõikidele on üks alumiinium kaks, premium-kolm 76 16 milline valem, aga, aga nagu siin need värvi erimit see siis on, nendel on siis on, on igalühel, on nagu erinevad siis värvi elemendid seal mängivad need kromoforid. Mis need värvivad siis, erinevalt näiteks helio tooril on seal uraani, mineraalid on mängus ja ja siis sellel Morganiidil ja Vorobjeviidis roosa värvus on tingitud tingitud Tseesimist. Aga on nad muidu oma olemuselt ühesugused tugevuse ja, ja raseduse poolest. Ja füüsilised omadused on neil kõigil ühesugused, ühesuguse kõvadus ühesuguse tihedusega. Et, et kõik see on nagu jah. Lihtsalt värv on, värv on pisut teistsugune ja räägime ka natukene nendest kividest, mida Eestis või Eesti loodusmuuseumis. Aga ma arvan, need on need fossiilsed kivimid. See seonist loomulik kõige loomulikum, et neid on Eestis teil loodusmuuseumis kõige rohkem, et et neid on lihtsalt Eestis võrreldes nende eelmiste kivinenud, aga natukene rohkem. Nojah bossile on tõesti, ütleme, kui loodusmuuseumi kogudes siis üks, 80 protsenti on fossiilid ja neid Nad on siis kunagi elanud organismide jäänused. No ja, ja tegu on siis enamasti siin meil Eestis selgrootute, mere mereloomadega vähesel määral ja nad on kivinguks muutunud nädala kivimiks muutunud ja võib leida siis umbes mis ajal ma tahtsingi seda. No seal on, neid on juba vendi kambriumi ajast alates on siis kuskil 600 miljonit aastat tagasi ja, ja järjest nooremate kihtideni välja. Ja siis ordoviitsiumi siluri Stevonis noh siis silurist tulevad mängu juba ka selgroogsed seal siis kõigepealt siis lõuatut kalad ja siis ka päris kalad. Ja just see devoni ajastut juba peetakse päris kalade ajastuks, et seal oli siis hulga igasuguseid erinevaid kalarühmi nagu rüükalad ja. Mis ajastust või mis ajas tagasi enam fossiilkivimeid, nagu neid nimetatakse teistmoodi, siis? Mitte fossiilgeenid, need on fossiilid. Ei, ma mõtlen, et ma ei saa enam leida, boss. Tähendab ana, ainult nende settekivimite puhul on võimalik leida neid fossiile, need kuskil 650 miljonit aastat on võib-olla Eestis kõige vanemad fossiilid ja nooremad. Kõige nooremad on subfossiilid, no need on siis võib-olla viimase Gwaternaari ajastus siin peale jääaega elanud mammutid, hambad ja siis karvaste ninasarvikute hambad ja siis nad ürgärge, ärge ärge sarved ja sellised. Ja et. See oli kunagi kaetud täielikult veega rehe all oli, selle tõttu on meil just neid merega seotud fossiile kõige rohkem siin fossiilidena leitud jah. Jah, just Ordoviitsiumi ss siluris oli meri kõvasti peale tunginud ja siis just selle Baltika mandri ääre äärealadel siis sättisid väga palju lubimunasid ja, ja siis kõik need organismid, mis olid oma elutegevuse lõpetanud, need siis kick siis põhjamudasse hiljem siis kui sellest tekkis lubjakivi, siis nüüd me võime seal lubjakivis leida neid erinevaid erinevatesse gruppidesse kuulunud fossiile aga seal on väga kauneid triloobiit ja molluskid, molluskid jagunevad seal teod, peajalgsed karbid ja, ja siis on samma loomisson. Korall on meil korallid väga mitmetes gruppides nagu Rugoossed, korallid ja tabulaadsed, korallid ja Stramatu poorid, sellised teise nimega kiht poorsed. Ja siis käsnad ja, ja neid leidub suhteliselt palju Eestis. Jah, Eesti võib öelda, on klassikaline alam-paleosoikumis maaniat, siin käivad väga paljud välismaa teadlased just uurimas neid alam-paleosoikumis fossiile, sest nad on siin suhteliselt hästi säilinud. Kuna meil saate teema on ilusad. Kivid siis sa ütlesid enne saate algust, et, et ka üks selline kivim, kus on hästi palju fossiile sees, võib dekoratiivselt väga kaunis. Just nimelt näiteks Eestis ka on, on olemas nagu niinimetatud rõngas baas, kus, mis sisaldab käsi, rohkesti käsijalgsete kuhjumeid, poriaali sporiaalist ja kui seda lõigata, lihvida, siis saaksid väga kaunid plaadid samuti nimetatud Vasalemma marmor, noh, see marmor on jutumärkides, sest tegu on siiski organogeense lubjakiviga, kus on siis nende meriliiliad ja merikerade vare lülid ja karikafragmendid. Ja samuti võib näiteks kuskil Alam-Ordoviitsiumi Kunda lademes lõigata sellise väga-väga ilusa pala ära lihvida, kus on sees peajalgsed teod, käsijalgsed võib seinas väga, väga kaunis välja näha. Kas sellist materjali leidub nii palju, et näiteks suured seinad võiks ära tõestanud ja seda materjali puudust Eestis ei peaks olema? Selge aitäh ja kell on nii kaugele, et nad ära küsima tänase viienda küsimuse. Nii ja telefon on 610 613. Viies küsimus. Nimetage debersi teemandiimpeeriumi edusse silmapaistva panuse andnud eestlasest geoloogiaprofessor. Jõhvi Magneto Magneto anomaalia uurija, kes pärast emigreerumise kodumaalt tööst töötas aastail 47 kuni 70 eelmisel sajandil siis debersi teemantide uurimise laboratooriumisse Johannesburgis 1960.-st aastast abidirektorina ja aastal 64 kuni 70 tehnikadirektorina Euroopas ja 57. aastal kaitses teenekas teadlane Klaus Tali tehnikaülikoolist Saksamaal doktoriväitekirja teemal uued teemantide tootmise menetlused, kes oli see kuulus eestlasest geoloogiaprofessor? Eluaastad võib ka siin ära öelda 1903 kuni 1983. Nii esimene üritaja on meil liinil. Tere päevast. Tere. Kastav oskate pakkuda selle mehe nime Lilari? Või ka linnamees? Ja see on täiesti õigus, õige vastus Artur Aleksander linari nihka lint, Holm, et kes meil õige vastus andis Leino Tartust. Leino no nüüd on meesterahva käes ka hea küsida, et milline mehe meesterahva suhe näiteks kalliskividega Ma piirdun selles osas saadete kuulamise, raamatute lugemisega, ei muid suhteid. Et asjast räägitakse, võib huvi tunda ja kellade ja muude asjade kaudu on isiklik suhe tegelikult ju meil kõigil olemas. Seda küll, jah. Aitäh Leenale ja Leenomil vana vastaja. Ja on meeldiv kuulda, et, et inimesed teevad ikka kivide kohta küllaltki päris palju. Sa ise arvasid, et see Artur, Aleksander linari, võib-olla eestlaste jaoks natukene isegi võõra võõras tundmatu, aga näed, tuleb. Temast teatakse. Jah, minu minu teada jah, väga palju sellest ei kirjutatud, aga tundub, et siis ikkagi on lugejaid. No on ta kalliskivide maailmas väga tuntud inimene. Noh, ma ei ütleks, et ta nüüd nii väga tuntud on, aga noh, eks ta seal Lõuna-Aafrika vabariigis võib olla, kindlasti oli tuntud, aga noh, siis siinmail nagu on vähem tuntud, võib-olla rohkem on teda teatud selle jõhvi magnetanomaalia uurijana siin see oli juba enne sõda enne teist maailmasõda. Aga kuidas on Eesti teadlased ja kalliskivid, kas selles vallas palju eestlasi tegutseb, kallis kivinduse vallas? Ei, seda ma küll ei ütleks, aga ma nüüd täpselt ei tea nüüd väliseestlaste kohta seda öelda, aga aga noh, siin Eestis küll ja need on ainult näputäis, kes tegeleb kalliskividega ja siin võib välja tuua akadeemik Anto Raukas, kellelt on ka selline raamatu suhteliselt hiljuti ilmunud kuld ja kalliskivid. Ja siis on, on siin ka läbi viidud kalliskivide alased kursused millele ka mina käisin. Ja, ja siis on saanud seal Londoni Kemioloogia akadeemia diplomi mõnedki inimesed. Aga Eestimaal tundub nagu praegusel hetkel pisut perspektiivitu ala või? Nojah, võib öelda, et ikkagi Eesti on kallis kivinduse alal provints, nii et tahes-tahtmata olete kuidagi organiseerunud ka, kes selle asjaga tegelevad. No ikka me tähendab, kes seal ühel kursusel käisime, me saame läbi ja ja, ja kes, kes on siin kalliskivikaubanduse alal töötavad, kes on seal kuskil teaduslikus asutuses töötab ja ja, ja, ja mõni võib-olla ei akendega oma saadud teadmisi. Aga jah Et vähe on, aga küsime täna kohe viimase, kuuenda küsimus. Võib-olla Toivo isa loeb selle viimase küsimuse ette, see on pisut ka tema endaga seotud. Eestist on leitud ühe fauna grupi vanimad esindajad muidugi fossiilidena mis on leitud Kesk-Ordoviitsiumi, Haljala olime jõhvi alamlademest põhilis. Põhiliseks leiukohaks on Aluvere paemurd, kuid neid on leitud kaalikult Vääna postilt ehk teise nimega Peetri kõvikult. Siis kukruselt jänamiselt. Nõmiselt pärineb ka esmaleid, mille tegi 1873. aastal Palmse mõisnik Alexander von der palen. Selle kirjeldas akadeemik Friedrich Schmidt nimetas haruldus esmaavastaja järgi Patriotsi tarispaaliniks. See esmasesmasleid asub praegu Venemaa Teaduste Akadeemia paleontoloogia Instituudis Moskvas. Kokku on neid leitud üle 30 eksemplari ja ka mul endal on olnud õnn neid paar tükki leida. Fossiil ise on ümmargune ja väga väike diameetriga 1,1 senti üks kuni poolteist sentimeetrit. Millise loomarühma esindajaga on tegu? Nii et milles on oma rühma esindajaga tegu, see on kuuspakki tänase saate viimane küsimus ja esimene üritaja liinil, tere päevast, kuus Bakuulateid. Tere, jõudu, pakkumeri, seelikut. See oli Allar Keilast. No millised on olnud Allari sidemed, ütleme praegu fossiilidega, kas on ise endal õnnestunud maapinnalt leida, mina näiteks Keilast olen leidnud. Mina ka Keilas on need ikka igal pool näha. Millistes kohtades? Jõe kaldal siis kus on vaja maja vundamendid olnud vundamendiaugud, õigemini. Kas ise Norblaseidunud huvi selliste asjade vastu saivas korjata? Kui juhuse peale ikka ikka selge Allar on täna meie saate kuues siis kandidaat auhinnale aitäh, Allar. Mille pärast siis need mere meriseelikut siin Eestimaal on nii kuulsaks saanud? Ja mispärast noh, ega muu pärast olegi kuulsad, kui nad lihtsalt on kõige vanemad selle kõige vanemad meriseelikute esindajad Miks just siin, miks, miks mitte näiteks Lätis või kuskil mujal kandis on sellele keegi tähelepanu pööranud. Jah, neid võtma ei oskagi öelda, Lätis Lätis on hoopis geoloogiliselt, näeb välja teistsugune ja see ordoviitsiumi hoopis sügavustes, seal jääb teiste nooremate kihtide alla. Nii et Lätis ma nagu ei tea, et oleks leitud ja neid üldse nagu kuskilt mujalt. Et just need Potratsiidaresid, aga mereseelikuid, kui selliseid on leitud paljudest kohtadest? Sinuse leitud merisiilid, ma tean, oli, oli eriline ka natukene vist. Ta mainitakse ka ajakirjanduses kunagi ära. Oota, mis mõttes sedasama üksmeri sihilik, mis sa oled leidnud a no ja see sellepärast jah, et need on ikka väga vähe leitud ja eks ma siis seal on sind neednud ka nüüd siin vääna postiltoneni mitu tükki leidnud. Mis tuleb selleks teha, et üks selline haruldane meri sihilik fossiiline üles leida? Ega siin muud midagi kui tähelepanelikult otsida ja, ja, ja see õnn võib naeratada ja võib ka mitte naeratada, et ega neid nii väga palju ei ole nagu siin ma ütlesin, et on ainult 30 tükki leid, tule aga kaevama hakata. Aga fragmentidena võib neid rohkem leida, aga siukseid ilusamaid tervikuid eksemplare on ikka, leiab harva lammutan, tuleb kaevama hakata, need maapinnalt ei leia ju? Ei no seal on niimoodi tavaliselt see Jõhvi lade on küllalt selline savikas lubjakivi ja ta mureneb sellise murenemise seal. Seal kliima käes nagu peenemaks ja siis siis tihti võib sealt juba välja prepareeninud leida. No kuidas sina konkreetselt toredad märis, imikud läinud, läinud mere sihilikult otsima, ema ei läinud konkreetselt seda seelikut otsima, aga küll läksin fossiile otsima, nii et ma korjasin kõik üles, mis ma leidsin ja siis leidsin ka. Kui noh, ütleme, kui sa oled tavaliselt jalutama, kas kui kiiresti, kui palju leiab näiteks selliseid fossiil Fossiile leiab päris palju, aga enamasti on nad kõik juba nähtud ja neid on hulganisti muuseumisse need aga midagi sellist väga uut ja huvitavat leida, noh selleks peab ikka väga palju otsima ja et see nii lihtne ei ole, aga selles suhtes võib Eestimaal silmad lahti käia ja, ja kindlasti ja kaugeltki kõik kõik fossiilid ei ole siin leitud, nii et tasub, tasub käia küll, lahtiste silmadega. Ja need erilised fossiilid ka ei ole, kõik üles leid ei kaugeltki fossiil satub muuseumi, Mistage, seal tehakse, ma mõtlen. Tal hakatakse uurima ka teda natuke, mida sealt uuringult tahetakse saavutada. No kõigepealt määratakse ära, kõigepealt määratakse ära fossiili puhul, mis gruppi ta kuulub ja siis siis juba täpsemalt, et mis perekonda ja mis liigiga on tegu ja ja siis siis võetakse ta arvele, pannakse talle, tehakse etikett ja pannakse oma number fondi fondinumber ja siis siis hiljem siis öeldakse arvutis kogudesse, arvasin keegi Ameerika ühendriikidesse, tule siia neid meres oleku suurima vast. Jah, mõist mereseelikut. Ma nüüd ei tea, aga siin üks taanlased ja rootslased on nüüd küll uurinud ja aga Ameerikast ma konkreetselt ei tea, aga Ameerikast on käinud siin küll kalauurijaid ja on käinud sammalloomade uurijaid, nii et ja, ja mitte ainult siin geoloogia instituudis käib iga nädal nüüd välismaa teadlasi, ega ma ei ole sellega täpselt kursiski, kes siin käivad, on Eestimaal asju küll, mida siin uurib, uurida tuleks küll küll. Selline kohustus ja palve loosida tänane võitja välja ja selleks on meil siin nagu ikka, täring juba laua peal. Ja paluks veeretada. Ja number kuus tänase auhinna saab Allar Keilasse on siis Karmo sõja armoonia pulmad, kirjastus varraku poolt ja Eesti loodusmuuseumi töid neljas väljaanne, kus saab ka vist nendest mereseelikutest natukene infot. Just nii ja tänane saade on lõppenud. Saate auhinna toimetab võitjale kohale siis eesti poisid Posti, ELS Ekspressi kuller. Toredat päeva jätku teile ja mõnusat kivide, kaunite kivide otsimist Eestimaa pinnalt. Siin võib teoreetiliselt leida kõiki neid kive, millest me täna rääkisime.