Tere päevast kõik kuuspakisõbrad ja kõige austria sõbrad, täna on siis see päev, kui Kuuspakk on pühendatud vikerraadio päeva teemale Austria Vabariigile. Kõigepealt ma tervitan stuudios külalist Irja Paurmanni rahvusraamatukogust, tere päevast. Tere päevast teda ja lisaks eirab Aurmaline, me kuuleme ka saate jooksul veel n Velzi Austria aukonsulit Eestis, kes räägib oma sidemetest Austriaga ja oma ettekujutusest Austriast. Ja muidugi esitame ka kuus küsimust. Ja ühele õnnelikule läheb seekordne raamatuauhind, milleks on kirjastuse Varrak väljaanne, 20. sajandi kirjandus. Selle on kirjutanud Saimoviis liiashina jooksin ja on Kristagaar tõlkinud ja see raamat toimetatakse siis Eesti Posti ELS kulleri poolt ühele õnnelikule vastajale kätte. Austria on teemaks teie, Irja baarman, olete rahvusraamatukogus mitte ainult austria, vaid kogu saksakeelse info peal. Milline on see teie funktsioon seal, täpsemini? Ja mina koordineerin Saksa-Austria Šveitsi saalide tööd vastavalt Rahvusraamatukogu kui Parlamendi ja teadusraamatukogu töösuundadele ja seda koostöös nende riikide suursaatkondade ja kultuuriinstitutsioonidega kes eraldavad rahas nendes saalides oleva kirjanduse, perioodika, videofilmide ja tehnika jaoks. Ja samuti on nad finantseerinud nende ruumide lugejatele mugavamaks tegemise. Ja kui suur on siis eestlaste huvi? Austria vastu? Ja. Siin võiksid, et kui Saksamaa on Eestile olnud alati lähedane ja huviorbiidis siis Austriat ja Šveitsi oleme pidanud eelkõige turismiriikideks ja teadnud palju vähem, kuidas toimivad need ühiskonnad suurriikide Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia kõrval. Kui lähemalt tutvuda nende riikide ühiskonnakorraldusega, siis aga näeme, et nii Austrial, ka Euroopa liidu liikmel ja Šveitsile kui mitte liikmel on ometi Eestiga küllaltki sarnaseid probleeme, mille üleühiskondades dialoogi peetakse. Ja need saalid nagu tõesti on, teenivad seda eesmärki, et nii saksa aastal kui seitse saalides on nüüdseks hea valik aktuaalset informatsiooni nende riikide kohta. Ja et õigustada nende riikide suuri investeeringuid nendesse saalidesse ja õigustada ka Rahvusraamatukogu suuri investeeringuid nendesse saalidesse siis on meie töötajate ülesandeks vahendada võimalikult laiadele sihtgruppidele informatsiooni nendest riikidest. Ja kuna meie kollektiiv on suhteliselt väike, siis me oleme püüdnud jaotada ära aka teemad. Minu kolleeg proua leili naan, on väga kompetentne saksa keele nõustamisel. Proua Kadieslon, ilu, eriti saksa, eriti austria ilukirjanduse ja kirjandusteaduse tutvustamisel. Ja, ja minu, minu valdkond oleks siis majanduspoliitika ja, ja proua Pille Reinhardt, kes neljas kaastöötaja, tema nagu psühholoogia ja meie hea haldjas, kes hoiab meie fondi väga hästi korras. Enne saadet oli juttu sellest, et teie klientide hulgas on isegi ministreid ja, ja meie presidendid Ki. Kui nii võiks öelda kaudselt. Jah, aga see on, see on sellepärast nii ja seda meie peame ise juba täiesti loomulikuks, kuna me oleme Parlamendi ja teadusraamatukogu ja meil on eraldi parlamendiosakond ja tihtipeale ka meie riigijuhid ja presidendid. Enne riigivisiite, eriti enne riigivisiite taluvad neid väga-väga-väga suuri teemasid komplekteerida. Ja me teame, et meie presidendid Lennart Meri ja Arnold Rüütel on ju käinud Austrias korduvalt seal esinenud loengutega, ilmselt ka selle materjali, saavata nad suurel määral teie käest. Noh, iseennast kiita ei ole vist väga tagasihoidlik, aga me loodame seda. Väga tore, aga nii nagu te ütlesite, siis Irja baarman, teie olete nagu rohkem selle majanduse ja poliitika peal ja sellepärast ka meie saate tänased teemad suurel määral just seonduvad Austria poliitikaga tema kohaga, Euroo. Jah, kuna saateaeg on suhteliselt piiratud, siis ma tooksin võib-olla ainult mõningad seisukohad et äratada huvi meie kuulajatele, külastada rohkem neid kolme saali. Ja ma tahaksin veel ka seda öelda, et et kuna erinevate sihtgruppidega on väga mitmepalgeline, siis muuhulgas teeme me koostööd ka ülikoolide kõrgkoolide õppejõududega ja, ja et nad peaksid loenguid lisaks Saksamaale ka Austria Šveitsi kohta. Nii ja on ka, nagu ma tean, tulemas nüüd kohe üks väga esinduslik seminar, mida te korraldate Jah, me korraldame nende saalide avamise algusest peale, püüame korraldada vähemalt kaks korda aastas majanduspoliitiliste seminare kultuuri, kunsti ja nendel, eriti majanduspoliitilistel seminaridel on esinenud pea Etegandjatena suursaadikud ja suursaadikutega kaasettekandjatele meie poliitikud, politoloogid, majandusteadlased ja ma rõhutan seda sellepärast, et et Nende saalide ülesanne ei ole oodata külalisi nendest riikidest Lektoritena vaid kuna meil on niivõrd head materjalid, siis osa töö sihtgruppidega seisneb ka selles, et kohe palume oma omaettekandjaid ühe või teise riigi kohta ettekandeid tegema, siis komplekteerime ja soovitava materjalid nendes saalides, nii et need ettekanded, et teevad meie politoloogid ja õppejõud, poliitikud, ajakirjanikud vastavalt seminari teemale just nendes saalides olevate materjalide põhjal. Ja 31. oktoobril korraldame me väga suure konverentsi rahvusvahelise konverentsi teemal. Koostöös professor Peeter Järvelaiu ja Austria-Saksa Šveitsi saatkonnaga maailmakuulsa riigi õigusteadlase õigus filosoofi Anskeltseni teooriatuaalsusest 21. sajandil tema koostöösidemetes eesti juristidega, rahvusvahelise rahvusvahelise konverentsi, kus esinevad Saksa-Austria, Šveitsi ja üks USA professor kõrvuti meie õigusteadlastega tooksin ära võib-olla ka esinejad Austrias, professor, öelinger, professor Toomasele, Howski doktor klaust, selleni doktor mandaat, Hans stange Saksamaalt, professor Vello vaid. Ja praegu. Praegu läheb loenguid Kiili ülikoolis, USA professor ja üks paremaid kelsani. Teorit teoreetikuid ja tundjaid Stanley Paulson Šveitsist professor von Ungern-Sternberg ja professor Jacques Pikaar. Eestist esinevad professor Peeter Järvelaid ja õiguskantsleri nõunik doktor Lauri Mälksoo. No kui ühesõnaga öelda, mis on see kell seni Eesti kontakti sisu Jaa. See on ootamatu, aga, et 30.-te aastate lõpul õppisite Hans Gelsoni juures meie kuulsad õigusteadlased Artur kliimann ja Johan maa peal. Kusjuures. Ma lisaksin juurde, et Ilmar Tammela, kes põgenes 1944. aastal Austriasse Oli Gelsoni üliõpilane ja hiljem ka kaastöötaja ja kindlasti palju tänu koostööle sellele koostajale sai Ilmar Tamme lasteks Austria juhtivaid riigi õigusteadlasi. See on väga huvitav niisugune side ja seos ja võib-olla isegi uus aspekt meie eestlase jaoks Eesti Austria sidemetest aga kell jõuab ja meil on aeg minna nüüd ka kuulajate osa juurde selles saates, ehk me peaksime neile esitama esimese küsimuse. Enne kui hakata rääkima Austriast Euroopa liidus ja võib-olla ka võrrelda Austria ja tulevase Euroopa Liidu liikme Eesti kohta selles ühenduses me küsime, mis aastast kuulub Austria Euroopa Liitu tänase Austria päeva jooksul ka mitu korda juba nimetatud see aastaarv. Nii, kas meil on esimene helistaja liinil? Nii, ja kes on meie tänane esimene õige vastaja. Nii kas olete seda fakti kuulnud tänase päeva jooksul või teate seda juba varasemast ajast? Nii et olete olnud selle Euroopa Liidu laienemise huviline ega midagi marju, ma usun, et te olete ka üks meie varasemaid helistajaid vist nagu mulle tundub ja läheb teile üks täiendav punkt siin kirja ja jäätega võistlema meie tänase auhinnaraamatu peale aitäh teile. Aga meie, Irja Bourmaniga räägimegi nüüd siis edasi sellest mis roll või missugune koht on Austrial Euroopa liidus, millised nihukesed, tähtsamad punktid tähtsamad põhimõtete välja tooksid? Ma arvan, et mina ei ole võib-olla kompetentne sellist hinnangut andma aga ma arvan, et mida rohkem austria kohta lugeda seda rohkem Oleme jõudnud veendumusele, et, et me võiksime austast palju rohkem teada. Just eestlastele, me oleme nii palju rääkinud ja oleme hirmul oma identiteedi pärast Austrias identiteedi pärast Euroopa liidus. Ja võib-olla natuke tutvustaksid, millised on Austrias toimunud diskussioonid, millised on seisukohad Austria kui Euroopa mõistes väikeriigi väikeriigina Euroopa Liidus, et nagu meile vägi, eeskuju, ütleme nii jah ja annaks mõtlemisainet. Ja identiteet arvatakse olevat ju välja kujunenud ühisajaloo ühtsete väärtuste, kogemuste ja huvide koosmõjus seda üha muutuvas sotsiaalsetes majanduslikes poliitilistes tingimustes. Tartu Ülikooli õppejõud doktor Kaido Jaanson on võtnud identiteedi kokku väga lühidalt ja loogiliselt. Ühes artiklis kirjutas ta, identiteet on muutuv protsess, aga muutus isendaks. Austria püüab väikeriigina esindada ja vajadusel ka kaitsta oma identiteeti ja omapära, mis ei ole aga arvestades Austria ajalugu olnud alati ühene ja probleemideta. Kui käsitleda vaid Austriat peale teist maailmasõda, siis ei ole ka peale sõjajärgne identiteet sugu kergelt kujunenud. Otsiti, milliselt tunnuslikkusel, millisele tunnuslikule tunnustikule baasile ehitada üles teine Austria Vabariik. Nüüd aga tunneb Austriat kui tugeva majanduse ja rikkalike kultuuritraditsioonidega riigina, kes väärtustab oma mentaliteeti TTL identiteeti olles samas võimeline. Olen ka kriitiline ja irooniline, kui mõni oma austerlase omapäraga liiale kipub minema. Nad naeravad, et no iga-aastane, see on ikka see, kelle esivanemad on Böömimaalt. Aga siis kutsutakse niisugune padu austerlane sõbralikult korrale ja arvatakse siiski, et õige Australian on see, kellel selle bemmi vanaema kõrval on ka Poola päritolu vanaisa ja ja teine Ungari päritolu vanaema. Austerlased on ka Euroopa liitu kuuludes rõhutanud, et rahvuslik identiteet täiendab Euroopa identiteeti. Kuidas nad oma identiteeti suudame kaitsta, sõltub eelkõige meist endist. Austerlased on seisukohal, et uuenevad Euroopat ei saa ehitada üles suurriikide domineerimisele ega oma valitsemisele vaid saatusekaaslastest võrdväärsele partnerlusele. Konsultatsioon peaks asendama koostööga. See aga tähendaks eelkõige poliitikutele mitte rääkida vaid sellest, mis on populaarne vaid teha populaarseks see, mis hädavajalik, et Euroopas kujuneks ühiste väärtushinnangutega liit. Ja Austria meedias on nagu meilgi olulisel kohal seisukohad, et Euroopa peab suutma tagada rahvuste, identiteedi, keele, traditsioonid, kultuuri olles samas avatud ja demokraatlik. Detsentraliseeritus ja subsidiaarsusprintsiip, on küsimused, mis ka austerlased oma foorumitel käsitlevad. Ja nagu me näeme, on meil küllaltki ühised mured. Südamele nii et võiks üsna põhjendatult öelda, et tegelikult eestlastel tasub üsna hoolega seda austria kogemust tundma õppida, kui hakkame kujundama oma poliitikat Euroopa liidus. Kindlasti Austra ühe ühtede teiste paljude Euroopa väikeriikide kõrval Seda kindlasti jah, aga midagi sellist sellist huvipakkuvat kindlasti sealt leidub ja see identiteedi küsimus jäi mind natukene vaevama, nagu te ütlesite, et et noh, et seal peab veel keegi Poola päritolu olema, et see Austrueerlane on nagu just selline nagu keskeurooplane selle sõna kõige paremas tähenduses. Esiteks seda ja teiseks on mind alati võlunud see, kuidas on nemad integreerunud oma endiste Austria monarhia aladelt. Sinna jäänud või tulnud inimesed. Ei ole mingisuguseid keeleprobleeme, ei ei ole mingisuguseid diskrimineerimis probleeme, see ühiskond on osanud oma oma liikmed uued liikmed väga sõbralikult integreerida. Nii et võib-olla isegi selles mõttes selle integratsiooni või nii, nagu nüüd öeldakse, lõimumise eeskuju oleks Austriast meil palju õppida. Päris kindlasti üle võtta, automaatselt ei saa. Küll aga, aga ideid päris kindlasti. Jah, ja seda enam, et seal on ka see piir ütleme, germaani, maailma ja slaavi maailma vahel kulgeb ja seal on ju ka suur hulk slaavlaste Horvaatia Sloveenia, keda on ka integreeritud sellesse Austria Just nimelt. Aga kui me oleme Austriast, siis me siis me oleme Austrias. Jah, me oleme ikkagi Austrias? Jah, mitte me ei räägi kahest reast või kolmest. Esiteks, see ja, ja, ja, ja mis Austrias väga sümpaatne, meie ei näe tänavapildis seda ameerikaliku lumpenproletariaadi atliku moe moevoolu. Kui austraallased käivad soliidselt, kenasti ja väga moodsalt riides Ja kui me tänaval näeme niisugusi Kaltsakas suur mood, mis praegu Katzaklusele kaldub, siis need ei ole, need on turistid. Need on turistid ja austerlane säilitab oma sellise rahvusliku noh, ütleme niisuguse uhkuse või omapära. Jah, ja, ja seda see väljendubki riietuses. Nonii aga aeg on käes, meie järgmiseks küsimuseks. Me küsime, kes on Austria vabariigi president ja millal külastas ta Eestit. Ja telefon kuus 410 613 on meil, nagu te teate, kuus 410 613 ei olegi seda veel üle korranud, aga meie põhihelistajaid kindlasti. Sallo, pange nüüd veidi vaiksemaks, raadio. Tere, jõudu, mis president on. Toomas Glehtil. Nii, ja millal külastas ta Eestit? Ei ole õige vastus, nagu te kuulsite signaalist toomas Klestil ja 2001 pakuti nii, aga mida pakub järgmine helistaja? Halloo? Nii et arvan aasta hiljem. Mis aastal siis 2002 ja öelge siis ka palun selle presidendi nimi uuesti lehti. Klestil. Selleks nüüd terakene viltu, aga noh, olgu peale sinnapoole ja teie olete, kes mägevalgast teie olete Nadja Valgast ja ka meie üks põhihelistajaid ega midagi, me läheme saatega edasi, aitäh teile, Toomas Klestil, kes on olnud Austria riigi ees otsas juba 1992.-st aastast ja külastas siis Eestit mullu kevadel, 25. aprillil 2002. Nii, ja teie, Irja, Aurman, olete tegelenud üsna põhjalikult ka Austria tänase poliitikaga ja te tahaksite sealt välja tuua ühe väga mõjuka ja huvitava poliitiku naise, kes mõjutab tänasel päeval mitte ainult Austria, võib-olla ka kogu Euroopa poliitikat, kes ta on. Ja kõigepealt ma tahaksin võib-olla härra saatejuhti pisut parandada, et ma mingil juhul ei julge ennast pidada Austria poliitika asjatundjad. Aga minul tekkis huvi Austria välispoliitikast rohkem teada saada alates 2000-st aastast, kui Euroopa Liit kehtestas Austriale sanktsioonid ja neile Eestis avaldas sügavat muljet, kuidas Austria ja eriti tema välisminister prodoktor, Ferrero Waldner kaitsesid ja selgitasid Euroopale Austria positsioone ja seisukohti. Eesti elas sellel perioodil veel ajajärgus, kus Me jälgisime õhinaga meie poliitikute läbirääkimisi Brüsselis Eesti liikmelisuse ettevalmistamiseks. Sanktsioonid, Austria, Austria olid meile võib-olla esimene külm dush mis pani mind mõtlema, et me ei lähe mitte paradiisi vaid ühenduse, kus on oma reeglid milledes kinnipidamise hindamisel võidakse teha ka vigu. Ja siin oli muljetavaldav Austria välisministri tööstil kartmata väsimatu oma riigi positsioonide selgitamisel partnerriikidele. Teiseks oli huvitav minu jaoks asjaolu, et ühe Euroopa riigi suhteliselt raskel perioodil juhtis välispoliitikat naine. Nüüdseks seda rohkem, et ka meie välisminister on naine ja olgu siinkohal öeldud, et pro Kristiina Ojulandil on veel üks kolleeg Euroopas, nimelt Šveitsi välisminister proomisel Kalmeri. Ja kuna siin on saatel aeg piiratud, siis ma võib-olla tutvustaksin vaid paari Austria välisministri seisukohta, mis hakkavad ka Eesti ühiskonnas toimivate diskussioonidega. Seda rohkem, et mul oli sellel aastal isiklikult võimalust kuulata doktor Ferrero Waldner esinemisi esinemist ühele. Kultuurifoon on veel suvekonverentsil Viinis ja välisminister on väga kaunis ja karismaatiline naine, kes esitab oma ettekanded väga veenvalt ja aktsepteeritult. Sellel kultuurifoorumil rõhutas ta tugevalt kultuuridevahelise dialoogi olulisust. Muuhulgas peab välisminister oma riigi jaoks oluliseks kolm asja. Meie muutuvas maailmas peavad olema riigil selged eesmärgid, milles, millises suunas liikuda, säilitades seejuures oma väärtushinnangud ja identiteedi ning suhtuda respektiga teistesse kultuuridesse. Ja kui jälgida, austa arenguid, siis ja kui Austrias ka ise pikemat aega olla. Kui jälgida austria perioodikat, siis me ju teame, seal on tihtipeale teravad dialoogid. Aga austria ise areneb ilma tõmblemisteta nagu Meie siin vahel oleme väga rahutud. Ja kusjuures ta rõhutab ikka ja jälle Euroopa kristlik sotsiaalsete väärtuste primaarsest, mis baseeruvad eetikal, olles samas tulevikku orienteeritud ja avatud kaasaegsetele reformidele. Seejuures Austria poliitika traditsioonide juurde kuulub pärast 1940 viiendat aastat, et on alati vabaduse, demokraatia inimlikkuse poolel. Seega positsioneeru ska Austria koos oma Euroopa partneritega pärast üheteistkümnendat septembrit 2001 terrorivastase koalitsiooniga. Doktor Ferrero Waldner on seisukohal, et väikeriigi teise naerata maailmapoliitikat. Kuid väikeriigid saavad olla vahendajad, selgitajad argumenteerivad kriisikollete probleemide lahendamisel. See aga eeldab vahetuid kontakte. Kuna ka meie poliitikutele on ette heidetud, et nad reisivad liiga palju ja kulutavad seega rahva raha siis kuna seda on ette heidetud ka Austria poliitikutele siis On pro Ferrero Waldner öelnud, et ta jälgib selliseid seisukohti suure mure ja arusaamatusega. Väikeriigid ei tohiks arvata, et nad on tähtsusetud. Väikeriigid peavad aitama kaasa seal, kus nad suudavad õla alla panna. Samas aga ausalt tunnistama, kui on olukordi, mis oleks neile üle jõu. Austria ei ole küll maailmasse jõud, mida tingimata kuulama peaks. Aga Austria on oma positsioone Euroopa liidus, kontaktid maailmaga on saavutatud tunnustus usaldusväärse partnerina ja nii mõneski situatsioonis ollakse huvitatud kauste arvamusest. Seega ka väikestel riikidel on võimalus mõjutada õige ja targa poliitika tulemusena olukordi. Üksnes kabinetis istudes, aga see ei õnnestu. Välisminister toob näitena etteheited, mida Austrial on Afganistanis otsida. Oleme kuulnud ka Eestis iroonilise märkusi nõndanimetatud meie neljast ankistist koerast Afganistanis selle asemel, et kujundada üldrahvalik lugupidamine nende meeste tööle. Austria välisminister selgitab, miks Austria osaleb näiteks Afganistani ülesehitamisel nii maamiinide likvideerimise, naiste õiguste kaitsel kui oopiumiväljade likvideerimisel. Eriti ohtlikuks peab ta Afganistaani opomi välju, mis aga on afgaani talupoja pea ainsaks kasumlikuks eksportartikliks praegu, et hoida endal ja oma perel hing sees. Siin aga on juba otsene seos Afganistanist nii kauge Euroopaga, sest Afganistani oopium rändab ju rahvusvaheliste kuritegelike narkosündikaatide vahendusel Roynina Euroopasse. See aga ohustab juba varsti Euroopa julgeolekut, sest seal oli hind laastanud meie noorte vaimse ja füüsilise tervise. Seega on Euroopa, sealhulgas ka Austria ülesandeks aidata afganistani majandus jalule seada. Austria Euroopa mõistes väikeriigina annab meile meilegi siin vastuse. Kui tahame olla Euroopa liidu liikmed, siis peame osalema ka ühtses Euroopa Liidu välis- ja kaitsepoliitikas. Rõhutab pro Ferrero Waldner, et ta peab tähtsaks tihedaid sidemeid USAga ja meenutab nendele, kes praeguses situatsioonis USA suhtes väga kriitilised on. Et Austria ei võlgne tänu USA demokraatia kaitsmisele maailmas mitte ainult oma vabadust, vaid marssali plaani abil, tõusis ka Austria majandus kiiresti jalule. Tänu USA-le jäänud Austria idaosa. Kommunistid võime olla vaid vabanes sellele selle alt 1955. aastal. Sama dilemma ees oli ja on kasti. Benita Ferrero-Waldner ei, kuju on tõesti silmapaistev ja see lühikene ülevaade tema tegevusest on tõesti mõju, avaldab meie oleme jõudnud aga oma saatega poole peale ja nüüd anname sõna vahepeal Eesti. Eestis Austria aukonsulina juba üle 10 aasta tegutsenud Enn Velzile, kes oma jutuajamise lõpuks esitab ka kolmanda küsimuse Tänasel Austria rahvuspühal on Ušoki stuudios rõõm tervitada ka ühte austria ametlikku esindajat, kui nii võiks öelda Eestimaal Austria aukonsulit, et Eestis trükikoja vaba maa juhatuse esimeest Enn Veltsi, tere päevast. Tere päevast, lugupeetud raadiokuulajad. Nüüd selle ameti tõttu ja ka ärikontaktide tõttu on sul tekkinud palju sidemeid austerlaste, aga oled sa käinud ka Austrias teatavasti üsna palju, kui mitu korda oskad öelda? Ei, ma kahjuks seda ei oska. No 10 või rohkem, ikka tunduvalt rohkem. Nonii, Austria on siis saanud sulle tuttavaks, ütlen kohe, et mina Austrias käinud ei ole, Austriat ei tunne. Mis on see esimene niisugune pilt, mis sulle silme ette tekib, kui nimetada Austria? Kui me nüüd võtaksime niimoodi esimest korda sinna sõitnud inimese muljed siis ma võtaks niisukese järjekorrad, muidugi, esimene mis meelde tuleb, on liigin Austria pealinn, eks ole, siis teine. Mis mulle meelde kohad oleks, on Alpid Austria Alpides, seda nii suvel kui talvisel ajal. Ja kolmas muidugi kindlasti, mida peab ütlema, on Austria vein? Kõik väga meeldivaks muljed võiks küsida, et kas Austrias ka midagi ebameeldivat on, me teame, et mõnel maal on kehv film ja mõnel maal on võib-olla väga ütleme agressiivsed inimesed, aga Austrias ei ole midagi sellist võõrast eestlasi. Kas ma ei tahaks küll midagi Simpravust mainima hakata, mis oleks ebameeldivat jätaks nüüd niisuguse mulje, et ma ei tahaks sinna enam minna vä? Nii et Austriani igati eestlasele sobiv, ma arvan küll ja meeldiv maa. Ja küllap ka keeleoskus, saksa keele oskus vähemasti keskealistel ja vanematel inimestel peaks kaasa aitama või on see austria saksa keel väga erinev? No ütleme, et enamus inimesi räägivad, noh nagu meil öeldakse kirjakeelt, eks ole. Aga loomulikult, dialekte on seal päris palju ja ja mõned on ikka päris raskesti arusaadavad. Klassikalist saksa keelt, pind inimesele näiteks fini dialekt ja, ja ütleme Lõuna-Austrias seal Stayermarkis eksolevam dialekte mitmeid, nii et kui sa päris austerlaste seltskonda satud kes omavahel vestlevad, siis teinekord võib tekkida probleeme sajaprotsendiliselt tekstiili arusaamisest. Aga kelleks austerlased ennast siis ikkagi peavad, täiesid kaugelt vaadates, kuna kõnelevad saksa keelt ja elavad seal Saksamaa naabruses, nagu ei oskagi neid omaette rahvana võtta, kas nemad ikka ise peavad ennast austerlaseks? Kindlasti kindlasti nad peavad ennast taustad lasteks. Jah, nad on keele poolest samad sakslastega, aga austerlane kindlasti nimetab ennast uhkusega austerlaseks. Kui nüüd mõelda nende ajaloole, siis on ju austria olnud kunagi suur impeerium samal ajal viimase sõja ajal Austria ju Anastati Saksamaa poolt seejärel tuli, noh, ütleme niimoodi, Nõukogude okupatsioon, kui seda võiks nii nimetada kuni selle ajani, kui Austria alles taastase mõises. Ja 1955 sõlmiti liiduleping, eks ole. Ja siis Nõukogude väed lahkusid Austriast ja pärast seda sai Austriast vabariik. No räägime nüüd veel natukene austerlase niisugusest iseloomust, milline ta on, on ta niisugune saksa korralikkusega inimene või on ta juba rohkem niisugune lõunaeuroopalikult veidi veidi ei ma seda tegema, kas see vähe ja ütleks, et Lõuna-Euroopas Palik mentaliteet austerlased Aleksei, ta on ikka rohkem sinna sakslaste mentaliteedi poole, aga üldjuhul sõbralik rahvas, abivalmis rahvas. Seltskonnas lõbusad armastavad hästi süüa. Palju veini? Sa oled käinud Austrias ilmselt mitmetes kohtades. Austria on oma olemuselt ka üsna erinev maa, on ju päris niisukest tasast maad kõrgeima. Ja ütleme siis seal viin ja Viinist põhja poole on, on tasane maa reljeef, aga lõuna ja siis läänepoolne, Austria on kaetud alpimägedega. Ja oled Alpides käinud ka ja nii suvel kui, kui kõrgelt. No ikka päris kõrgel ma olen isegi käinud Austria kõige kõrgemal mäel. Austria nagu me juba rääkisime, on kõrge tööstustasemega maa ja majanduslikult ka ilmselt üsna jõukas. Kas nende elulaadist paistab välja see, et nad on rikkad, rikkamad kui meie? Ja kindlasti on rikkamad kui meie seda fon kindlasti ütelda. Ja esiteks võib-olla paistab see igapäevases tänavapildis välja, kuigi Nofiinis on seda väga raske öelda, sellepärast et Viinis on väga palju turiste vahet teha nüüd turisti vahel kesklinnas või kohaliku vahel on, võib-olla ei ole nii lihtne. Aga väljaspool viini on seda võimalik ütelda juba inimeste kodude, ma pean silmas isiklikke maju välimuse järgi, milliseid sõiduriistu nad kasutavad. Muideks kui keegi arvab, et seal on väga palju väga kalleid autosid, siis see nii ei ole austele selles suhtes suhteliselt tagasihoidlik Viinis ja seda seal võib küll niisugust asja pilti näha, aga seal on ka väga palju rahvusvahelisi organisatsioone ja asutusi rikkaid firmasid ja nii edasi. Pensionäride ütleme, väljanägemine võib juba ütelda ühteteist riigi ütelda rikkuse taseme suhtes väga hoolitsetud, väga reipad, väga hästi riides. Küllap kõige suurem erinevus ütleme Austria Eesti vahel ehk ei torka niivõrd silma kesklinna põhjal, kui maa põhjal ilmsel maal elatakse Austrias ikka väga. Jah, seda kindlasti ma just mainisin, ära see oma kodud, eks ole, on, on väga uhked ja et just sinna lõuna poole Austriasse minnes on ehitatud need niinimetatud alpide puumajad, mis on siis kindlasti paljude rõdudega randadega, mis on ääristatud lilledega. Niisugune kodukultuur on just elargoone, on sealse põhilil. Suvi algas nii, et niisugune ilus nagu nukumaja just nimelt hobuse nende elamine, aga Anneli siis ka mingeid probleeme. Oled sa aru saanud? Probleeme on nendel kindlasti olemas ja viimastel aastatel on väga tõsiselt hakatud viljelema niinimetatud kokkuhoiupoliitikat igal alal, sellepärast sotsiaalne kindlustatus Austrias on väga kõrgel tasemel ja see selle peab kõik kinni maksma. Ja sellega on tulnud nüüd probleeme viimasel ajal ja ma arvan, et nende üks tõsine probleem on muidugi immigrandid. Seda on eriti just Viini linnapildis on väga palju, on lõuna poolt tulnud elanikke või ütleme siis inimesi. Enamus nendest on türklased. Vaba on ka väga palju endisest Jugoslaaviast inimesi ja loomulikult need vajavad sotsiaalset kindlustatusest. Kohe nad vähemalt juttude järgi tööd rabama ei hakka, vaid nõuavad hoopis abirahasid, kortereid ja nii edasi. Seoses sellega kindlasti on olnud juttu aastal lastega, et kui Euroopa liit nüüd laieneb siis ju ka ida poolt hakkab tulema võib-olla uusi tööotsijaid, et kas nad kardavad nüüd meiesugustele. Tumist esiteks muidugi see ei ole niisama lihtne sinna minna, Austriasse on elamis ja tööluba saada raske see kontingent, kes seal immigrante praegust on, nad on tulnud natuke varasemal ajal. Nüüd on hakatud seda asja natuke piirama, nii et päris asi just nii ei ole, et ma nüüd võtan oma kohvrid kaenlasse ja lähen sinna nüüd Austriasse tööle. Et nad arvavad, et nad suudavad ka säilitada oma niisuguse tööturupoliitika ja tulevikus, kui Euroopa liit laieneb Ma ei saa kõneleda kõige kõrgema taseme juhtkonna eest, aga ettevõtjad, kellega, kellele ma just seda tahtsin ütelda? Ei, seda ei ole. Austria on tore maa ja millal sul jälle taas sinna asja on kindlasti üsna pea. Ma ei oska praegu küll seda ütelda, võib, võib arvata, et kui sa nüüd lähed jälle Austriasse, mis on see, mida sa Austriast kaasa tood mis on see, mida peaks Austriast noh, lisaks muljetame kaasa tooma nendele kaunitele maastikele, millest rääkida. No ma olen püüdnud siiamaani kaasa tuua pudeli head veini Ja missugune on hea Austria vein? Paljasta meie kuulajate saladus seisneb avalikes üsnagi väikese Jah, Austria veinivalik on kahjuks Eestis väga väike. See on tingitud sellest, et Austria vein on suhteliselt kallis ja ta on ütleme, lihtne lauavein on seal väga odav, aga ma pean silmas niux, kvaliteetveine on seal väga suur valik ja Austria on just tuntud valge veini poolest. Punast veini tehakse ka muidugi, aga see ei ole seal nii levinud oma hea nime poolest, aga just valged veinid? No mul on väga raske siin ütelda, mingit markama otseselt väljaga. Minge ise ja uurige järel, just nimelt. Aga veel üks küsimus siiski enne lõppu, et kas Austrias ka eestlasi elab? Eal elab küll, aga mitte väga palju. Nii et huvitaval kombel ikkagi Austria on suutnud nagu selle oma ühiskonna hoida, nagu sellised palju sisserännanuid ei ole sinna jäänud püsima? Ei, aga nüüd lõpuks siis n Velts, Austria aukonsul. Sul on õigus esitada kuulajatel üks küsimus. Ma tahaks küsida, et milline on Austria kõige kõrgem mäetipp ja kui kõrge ta Aitäh sulen ja soovime edu ja läbi sinuga kogu austria reidile. Aitäh. Ja kordame siis enne Wellsi esitatud küsimust, mis on Austria kõrgeim tipp ja kui kõrgemeetrites, noh, me ütleme nii sihukese 10 meetrise täpsusega. Nii, meil on helistaja liinil hallo. Ja vastajan, kes Mario jälle väga tore, Marju, teil on tõeliselt entsüklopeedilise teadmised, teadsite meetri täpsusega? Aitäh teile. Meil aeg ruttab tagant, et paar sõna austria kohta nii palju, et tõesti, Austria on väga erineva maastiku germaani, nagu n Wells ütles tasandikest kuni kõrged alpimägedeni, seal on üheksa liidumaad. Austria pindala on ligi kaks korda Eesti omast suurem 83858 ruutkilomeetrit. Austria riigipiir on 2706 kilomeetrit pikk ja Austria on väga metsarikkas. 47 protsenti Austria territooriumist on metsade all. Austrias elab tänasel päeval pisut üle kaheksa miljoni inimese ja nendest enamik tunnistab roomakatoliku usku 78 protsenti. Austria pealinn on viin ja seal on elanikke ligi 1,6 miljonit. Juba tänase päeva seisuga ja Austrias käib iga aasta ligi 80 miljonit turisti. Ja neist suurim seltskond on sakslasi 50 miljonit. Ja siia juurde ka kohe neljas küsimus. Just sellesama maa teadusliku lühiülevaate täienduseks me küsime, milline on austria mainitud üheksast liidumaast siis kõige läänepoolsem, kõige läänepoolsem liidumaa ja meil on vastaja liinil. Halloo. Ei ole, et irool on üks teine Kallo. Milline on siis Austria kõige läänepoolsem liidumaa kuus 410 613. Ja kes on nüüd õigesti vastanu, Ilmar Pärnust, aitäh teile, Elmar, ega te ise ei ole käinud Fora Albergisse? Tähendab, ma olen Salzburgis käinud ja siis noh, sinna sattusin möödunud aastal, justkui oli vesi natukene nii alla läinud, et sai sinna juba sõita. Selge aitäh teile, aga meie jätkame siit tiria Paurmaniga rahvusraamatukogust ja räägime ka natukene Austria tuurist kirjandusest loomulikult aega on vähe ja täna terve päev räägitud ju austria kultuurist, no võtame ainult mõningaid aspekte ja Irebauruma tahtis meile rääkida. Austria kirjanduse noh, ütleme retseptsioonist või kuidas nüüd öelda. Jah, väga lühidalt võib-olla, sest et meil on ju väga head materjalid põhjalikumaks tutvumiseks meie saalides. Võib-olla siis see juhatab sisse juhatada sissejuhatuseks nii palju, et paljude riikide konservatiivsed ideid esindavad programmid peavad õigeks, et kommertslik majandusmõtlemine võib ainult siis edukalt funktsioneerida. Kui ühiskonna moraalsed väärtused on kilbile tõstetud ja Austria on riik, kus veel traditsioone, kultuurilisi ja esteetilise väärtuse osatakse hinnata. Oma endiste toona monarhiast kuulunud riikidega soovitakse arendada häid majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid ilma ilma soovita saavutada mingitki sõltuvusliku mõjuvõimu. Ja seda on eriti olnud põnev jälgida nende ilukirjanduse ja kirjandusteaduse kaudu. Ikka ja jälle käsitlevad kirjandusteadlased oma endist alade kirjanike töid. Selle kaudu analüüsitakse aga oma ajalugu ja identiteeti. Kuni sinnani, et on näiteks meelde tuletatud, et Serbia kuulus keeleteadlane Vokaraadis 19. sajandil keskel arendas Serbia Kyra keele kirjakeele just Viinis. Seminari seminaride Austrias on meile Austriat tutvustavate riikide esindajatele tutvustatud erinevate endiste Dono monarhia juurde kuulunud riikide kirjanike teoseid käsitledes selle kaudu tolle ajastu olustikku ja poliitikat. Loenguid pidanud Austria parimad kirjandusteadlased aga küla külalisprofessorid välismaalt. Nimekam kindlasti Austria päritolu emeriitprofessor professor Strelka kes on otsekui elav kirjandusentsüklopeedia Nii et võib öelda, et austria reas käsitletakse suurepärasel austria kirjandusena kogu Kesk-Euroopa kirjandust. Jah, endiste monarhia juurde kuulunud riikide kirjandust ja ja, ja päris huvitav oled, mille üle nendel süda süda valutab väga suurel foorumil, näiteks. Professor Strelka käsitles oma loengus olulise teemana Austria ja Euroopa väärtushinnanguid. Ja nimelt kava suudab Euroopa hoida oma väärtushinnanguid, mis on nende aluseks. Vastase jäi õhku rippuma, kuigi otsiti vastuseid austria kirjanduse klasikutelt. Vastus jäi õhku rippuma, sellepärast et informatsioonitulv on tänapäeval nii võimas. Tuleb peale nii erinevatest kanalitest. Ajakirjandus on aga üha rohkem kommertsionaliseermas kus on hoovad, mis mõjutaks Euroopat kõrgemalt hindama oma väärtusi ajal, kui kõige mõõdupuuks on kujunenud tarbimine. Kui on kujunemas kollektiivne egoism ja eriti selle eest. Sellel konverentsil hoiatati, sest selle kollektiivse egoismi tulemus tulemast. Me võime mäletada eelmisest sajandist. Ja selles nägid konverentsist osavõtjad ohtu. Kui inimene on indiviidina egoist, on ta nuhtluseks oma perekonnale. Kollektiivne Kaism moodustab poliitiliste gruppide naaskeeratuses osavalt veenda, siis meil on õigus. Ja kirjandusprofessor, Strelka lõpetas selle aru arutelu mõttega. Me peame iga päev võitlema oma vabaduse eest. Prohvet professor ütles, et kohe, kui meil poolthääle saanud partei saab võimule suhtuma temasse ausa kriitikaga. Aga mil viisil küsis ta, kui ajakirjandus üha kommertsanaliseerub. Nii et see küsimus on aktuaalne nii Eestis, Austrias kui Euroopas. Seda kindlasti ja see on jälle huvitav tähelepanek, nii nagu ka Ferrero, Waldner puhulast austerlased nagu väga selgelt samastuvad kogu Euroopaga, et nad on nagu mingil määral kogu Euroopa niisuguse tõe või kogu Euroopa tendentside käsitlejad. Jah, ka minul on jäänud mulje, et austerlane ei Imetle ainult iseennast, vaid ta tõesti. Ta on väga avatud. Ta on väga avatud ja ta tõesti vaatab asju, noh ütleme väga avatud pilguga, laiaga muretsevad ja väga muretsevalt just nimelt selles mõttes on muidugi tõepoolest ka huvitav tutvuda Austria kirjandusega me ei hakka, tänasin nimetama autoreid. Mina isiklikult küll võin öelda, et minu üks huvitavamaid kogemusi Austria kirjandusest olnud Frans grill Barcer üks nende kirjanduse nii-öelda esimesi tuntud rahvusvaheliselt tuntud kujusid ja tema, need viini lood on, on väga toredad ja soovitaksin ka üle lugeda, jah. Et mitte jätta muljet nagu Auslased, austerlased oleksid väga tõsised inimesed, siis ma teeks ühe kõrvalepõike. Viini Ülikooli aulasse ei peetud ühel suurel konverentsil kõrvale kaldumiseks avakõnes mainida, et Viini Ülikooli laemaaling on teinud Gustav Clint ja lisaks jutustatega pikantne seik seiklusmaailmamaali saamisloost. Nimelt ei olnud klimp oma daame akadeemilisele saalise saalile kohaselt piisavalt talongidega katnud mida tal hiljem teha paluti. Aga selle kõrvalepõike ka nii audit, nii suure auväärse auditooriumi ees oli akadeemilise konverentsile antud märkamatult soe ja südamlik, pingetest vabastav alatoon. Ja selle tõttu mulle tundub, et austerlastele ongi oluline inimlik soe dimensioon. Aga samas loomulikult kaotamata hetkekski asjalikku ja töist õhkkonda. Te mainisite need Gustav klimpi ka Austria kunsti suurkuju, aga meie järgmine küsimus puudutab ühte Austriat, noh, 20. sajandi suurkuju kunsti vallas, kes on ka omamoodi humoorika jälje jätnud mitte ainult kunstilukku, vaid lausa Gavini linna pilk. Me küsime, mis on Austria. Nimeka kunstniku Friedens rikke hundert, vasseri kodanikunimi. See vist ei ole kõige lihtsam küsimus, aga loodetavasti keegi kunstihuvilistest ehk oskab meile vastata, mis on siis Austria omapärase arhitekti Viini linnas mitu no tõepoolest erakordset hoonet püstitanud Friedrich pundart Vassari õige kodanikunimi. Nii, kas tuleb meile selline vastus? Keegi helistab hallo? Hallo oioi kuidas nüüd siis keegi seda ei tea, hallo. Ja me kuuleme teid. Oi-oi, meil on telefonisidega jälle väiksem probleem, aga nüüd meil on järgmine helistaja hallo, me kuuleme teid. Ei olnud see õige vastus. Riidons Raifundert vastsele nimi on keeruline nägu Austrias tihtilugu nimed ja me kuuleme teid. Noh, õige õige, kust te helistate? Tallinnast ja kuidas on teie nimi? Nii, Anu, kost teie seda küll teadsite, kas teil vist munad, teatmeteos edama kärtsin? Aga see ongi nii, aga selliseid asju ei pruugigi inimene oma tavamõistusega teada. Anu, teil on täiesti õigus ja DK kandideerite meil peaauhinnale olete te ka muidu kunstihuviline? No mõnel määral ikka väga tore aitäh teile. Niisiis Stova sfääri kohta ainult nii palju, võib-olla Irja Baum, Bauman ütleb, et kas te olete ise ka undart Vastheri maju näinud? Ja need on väga põnevad ja neid võib iga akna kaudu igat akent eraldi jälgides võid saada elamuse, sest mõnel aknal on niisugused värvid kujundatud nagu oleks ta 100 aastat vana ja roostes torudega ja, ja, ja need, need roostevärvid on seal eriliselt nauditav. Jah, no kõik, noh, seda on raske kirjeldada, seda maja tuleb näha lihtsalt hundard vasser oli tõesti 20. sajandi suur austria kunstnik, 2000. aastal ta lahkus meie hulgast elades vist viimased oma eluaastat hoopis lõunameredel. Ja, ja kui ma tohiksin lisada, siis meil on väga hea film handertwassarist. Nonii me oleme jõudnud need Austria ultuuri lühikäsitluseni, ma arvan, et eria baarman lubab, kui ma võtan ka kuuenda küsimuse ära ja siis räägime veel mõned minutid Austria kultuurist. Nimelt sellest kuulsast Austria kuulsatest Austria ooperimajadest, millega ka Eesti on nüüd viimastel aastatel olnud otsapidi seotud, me küsime, mis aastal avati Viini folk Sooper just nimelt siis viini folk, Sooper ehk Viini rahvaooperi, mis aastast see kuulus ooperimaja tegutseb, nii, meil on esimene helistaja liinil Hallo. See nüüd läks veidikene palju mööda, nii hallo. No lähemal, aga mitte veel õige. Meie aeg ruttab, kas tuleb nüüd õige vastus? Hallo? Ei ole üsna lähedal, aga kahe viimase vahel ütleme niimoodi. Ja nii, ja halloo, tere, tere 1920. Ei ole. Nagu öeldud, siis 19 sajandi lõpus nii hallo. Läheb pakkumiseks läheb pakkumiseks paar aastat hiljem, aga mis aastal? 1997? Nonii, viimane pakkuja on ehk nüüd õigel järjel. Hallo, 1008. Ja see oli vist jälle Marju. Tore aitäh teile. Aeg ruttab nii tohutu kiirusega 14 10. detsembril 1898 oli see ja selle algne nimi oli vist juudile õõs, stats teater, mille poolest ta siis sellest stats ooperist erineb? Ta erineb. Stats, oper on. Fini pärli ja ta on rahvusooper ja seal on seal mängitakse ainult klassikat. Vini folk Sooper on tänaseks Viini stats ooper ehk rahvusooperi kõrval teine suurem muusikateater. Seal mängitakse kaasaegset ooperit aga ja külastasin näiteks 2001. aastal kaverti Traviata kaasajastatud versiooni, kusjuures saal oli puupüsti täis. Samuti esindab folkse ooper opereti ja muusikali ja tantsuteatrit. Huvitav on ka juba teada, et pärast teist maailmasõda andis ta peavarjusõjas purustatud rahvusooperile mis taasavati 1955. aastal. Folkse ooper elab üle praegu mitte kõige paremaid päevi ja otsib uusi väljakutseid. Sellest aastast juhib teatrit Šveitsi päritolu austerlane Rudolf Berger, kes leiab, et Volksooper ei peagi püüdlema saavutada staats ooperiga võrdset staatust. Vaid fiksaator peab pakkuma mitmekülgset repertuaari. Ja samas oleme ka pileti hindadelt laiemale publikule kättesaadav. Oma koha laulne lauljana leiab, nagu me teame ka uue teatri teatri direktori käe all meie lauljatar Annely Peebo, kes oma intervjuus ajakirjale püünele püüne rääkis oma kohtumisest uue direktoriga. Ühtlasti valmistab meie noor lauljatar ette ka oma soolokontserte, mis, nagu ta ütleb, kompenseerib tema vähesed operetirollid mis temale, kui metsas apronile pakutakse, siis tema hääl natukene seab piirid. Tema osa täitmistele. Ja jõudsimegi oma saate lõpuks taas Eesti Austria suheteni ja see on siis Annely Peebo, kes praegusel juhul seda elavat suhet hoiab. Nüüd paluksin Irja Aarma neil visata täringut, et me selgitame välja tänase mängu võitja. Kes siis meie vastajatest saab ja võit läheb üsna teenitult kolm korda õige vastuse andnud marjule tusse. Kuues number oli see, mis välja tuli. Igatahes Irja baarman aitäh teile südamest tulemast stuudiosse ja kahtlemata me saime ainult tühise murdosa rääkida sellest, millest te oleksite võinud rääkida, aga nagu te olete korduvalt rõhutanud, astuge läbi Rahvusraamatukogust. Tänan teid kutsumast särama. Just astuge läbi rahvusraamatukogust ja sealt te saate kõike lähemalt täpsemini teada, täna aga auhinna võitjale, 20. sajandi kirjandus kirjastuselt Varrak ja ELS Eesti Posti kullerteenistus. Toimetab selle raamatu siis start tusse marjule kätte. Kuulmiseni nädala pärast on jälle kuuspakki saade, aga täna Austria päev, vikerraadiolainetel läheb edasi.