Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Tere, kallid raadio, kahe kuulajad. Käes on pühapäev ja seega ideaalne aeg võtta ette üks mõnus mütoloogiline audiorännak ajas tagasi meie maailma loomise algusesse või vähemalt ühte versiooni, sellest algab saade hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks saatekülaliseks on Raido Saar, kes juba noorena tundis suurt huvi iidsete tsivilisatsioonide ministeeriumite vastu alguses uuristada tõst, kus ta ka mõned aastad Kairos ja Aleksandrias elas. Seejärel jõudis ta sumeriteni, mida peetakse teadaolevalt vanimaks tsivilisatsioonis meie planeedil. Egiptuses elades kirjutas ta 2010. aastal ilmunud raamatu ainus, mis loeb ja lihtsalt taustainfoks, et tänane saatekülaline on olnud piirivalvepiirkondades luureosakonna ülem läbinud kaitseväeallohvitseride ja ohvitseride koolitusi ning tolleaegsete töökohustuste tõttu tuga erinevaid jälitusametniku koolitusi, sealhulgas ka FBI kursusi. Tänases saates aga tutvustab Raido Saar sumerite nägemust maailma ja inimese loomisest. Need lood pärinevad 14-lt savitahvlilt, kus nii kosmilised kui maised sündmused väga täpselt lahti seletatud. Kogu selle materjali on raamatuks lost Bukov Ency memuaar sentrofessis ohven ekstreatriorestrialgaad, mida eesti keeles ilmunud ei ole vorminud tuntud aserbaidžaani päritolu Ameerika autor ja uurija sikaariat siin üks väheseid õpetlasi, kes oskas sumerite kiilkirja lugeda ja kirjutada. Teine oluline teos, mis aitab sumerite maailma avada on Babüloonia loomis. Nüüd ei nuuma Elis, mille taastas 1849. aastal osten Henryl leiard ja andis 1876. aastal raamatu välja George Smilt. Sumer, mis tähendas sumeri keeles tsiviliseeritud isandate kohta ja Akkadi keeles kultuurmaad asus Mesopotaamia kaguosas hilisema Babüloonia ning tiigri, see Eufrati suudme vahelisel alal praeguse Iraagi kaguosas ja Kuveidi aladel. Arvatakse, et tõenäoliselt on tegemist vanima kõrgkultuuriga. Sumeri kiilkirja, mis oli olemas juba 3500 aastat enne Kristust peetakse vanimaks kirjaks. Sumerid elasid lindid kõikides, millel oli oma kaitsejumal ja tollele pühendatud tempel linna keskmes ning valitseja ehk kuningas. Nad olid esimesed, kes võtsid kasutusele rattad, Ta ja ka tellise. Lisaks oli nende arsenalis olemas juba ka purisaag meisel haamer, puurhöövel, nõel, nael, kirka, kirves, nuga, oda, mõõg, liim, turvispaat, saabas ja veel palju muud. Nad rakendasid adra ja kaarikut koduloomi, arendasid jõudsat põllumajandust ning võtsid esimesena tööriistade valmistamisel kasutusele pronksi. Sumerite kultuur oli esimene teadaolev tuur, kus olid kõrgelt arenenud matemaatik, ka astronoomia ja astroloogia koos täpse kalendriga ning ka meditsiin koos kirurgiaga. Seda kõike võite lugeda ajaloo õpikutest ja Vikipeediast. Tänases saates aga keskendume just nimelt neile 14-le nelja ja poole 1000 aasta vanusele sumeri keel sellest savitahvlile, mis jutustavad taevastest jumalatest ehk siis planeetidest ja nendevahelistest lahingutest ning seejärel edasi juba osadel planeetidel lahti rulluvatest sündmustest. Enne aga, kui asume jutu juurde, on mul teile häid uudiseid. Nagu te ilmselt teate, on saate hallo Kosmos küberruumis mitu väljundit. Üks neist asub enesearenguportaalis alkeemia e kus on palju huvitavaid, avatud ja avara maailmavaatega haakuvaid teemasid, müstikas teadvuseni, tervisest, vaimsuseni ning sealt edasigi. Ning nüüd läheb saade hallo kosmos ka eetrist välja, sündmusele kohale. Nimelt stardib algava nädala kolmapäeval, 31. oktoobril kell kuus õhtul Tallinnas kinos Sõprus alkeemia akadeemia. Eluülikooli täiendõppeõhtu algab vestlusringiga, kus kõnelejad jagavad oma elukogemust ja läbitunnetatud tarkust. Seejärel maiuspalaks film, kontsert või mõni temaatiline häppeninge. Al keemia Akadeemia avasündmuse teemaks on sõltuvustest vabanemine. Sõltuvused oma erinevates vormides on teatavasti tänapäeval üks suuremaid probleeme mis ulatuvad väga laiadesse ilu sfääridesse. Lisaks alkoholi, tubaka, narkootikumide, hasartmängude sõltuvusele on laialt levinud ka seksuaalne sõltuvus suhkru ja söögisõltuvus, emotsionaalne kaassõltuvus, teleri, interneti arvutisõltuvus, töönarkomaania võimu, raha, glamuuri, tuntuse ja paljude muude sõltuvuste vormid. Ehk siis harjumus muutub sõltuvuseks siis, kui see on võtnud üle inimese elu juhtimisel. Ja kes veel oskaks teemast paremini rääkida kui mitte endised sõltlased. Sõna saavad raamatuvalik autor Aigi Vahing, lavastaja Ain Mäeots ja muusik Tommyboy, kes kõik on sõltuvus põrgust välja roninud ja vabanemise teel ning jagavad osalejatega oma isiklikku praktilist kogemust. Peale vestlusringi, mida mul on hea meel vedada ning ka saate hallo Kosmos kuulajate jaoks salvestada kulmineerub Al keemia Akadeemia õhtu Ain Mäeotsa uhiuue kasiinosõltlastest jutustava mängufilmiga deemonid. Ehk siis teil on võimalus näha seda filmi eksklusiivselt enne esilinastust. Keda antud teema päevaõhtune sündmus huvitab, uurige lähemalt aadressilt alkeemia. Ee kaldkriips akadeemia selle lingi leiatega kosmonautide klubi seinalt Facebookis. Enne aga, kui asume kuulama, mida Raido Saar meile sumerite maailmanägemusest jutustab, kuulame mõnusat muusikat. Sumeri teemalist muusikat otsides leidsin ühe huvitava bändi nimega stereo noosis mis peaks tähendama millegi äratundmist, ilma seda nägemata. Eklektiline kollektiiv, mis koosneb 16-st muusikust, kes kõik on pärit erinevatest maadest ja muusikastiilidest ning segavad oma loomingu kokku üheks kummaliseks müstiliseks maailma muusikakokteil. Kuulame nende albumil The Hybrid lugu, sumeeriand, breikbiit. Minu tänaseks saatekülaliseks on iidsete tsivilisatsioonide huviline, Raido Saar, tere Raido. Tõmme vanade kultuuride puhul on sind saatnud juba lapsepõlvest saadik, nagu ma olen aru saanud, et igatsesid Egiptusesse, lõpuks ka said sinna, aga palun räägi kuulajale lähemalt, et millal ja millest seal tekkis huvi iidsete tsivilisatsioonide vastu. Minu sünniaasta on selline, et ma olen julgelt veel koguma keskkooli ajal elanud nõukogude liidus ja see oli selline aeg, kus teatavasti väljaspoole raudset eesriiet pääseda oli väga raske. Ja ilmselt tänu sellele, et, et sinna eesriide taha pääsemine oli komplitseeritud, ilmselt sellepärast oli tahe enamusele keelatud vilja järgi veel tugevam. Minu ema on väga suur raamatuhuviline ja meil on kodus ikka riiulite kaupa raamatuid. Ja üks niisugune halb omadus mul oli keskkooli ajal, et meil oli kohustuslik kirjandus, mida ma üldse ei tahtnud lugeda ja selgus, et saab ka ilma lugemata väga hästi läbi ja lugesin neid raamatuid, mis mulle endale tundusid intrigeerivad. Üks sellistest raamatutest, mis vaatas mulle kunagi raamaturiiulist oma selga pidi vastu ja alguses oli sumer. See on slovaki kirjaniku kirjutatud, tema nimi on muidze sama rovski. Ja ma ausalt ütlen, et mulle meeldis see raamat, aga ma ei mäleta sellest raamatust mitte midagi. Aga noh, see oli niisugune piisav teema, et tõmmata mind rohkem huvi tundma selle vastu, et mis tegelikult alguses oli. Järgmiseks mulle sattus kätte, eks raad, mille autorit ma tegelikult ei mäleta praegu, aga tema nimi oli vaarao. Ja tol ajal ma võtsin raamatu kätte, lugesin seda mind eriti ei huvitanud, kes on selle autor üldiselt minu jaoks oligi nagu arusaamatu see väga pikka aega, kui räägiti autoritest, mitte raamatutest, sest minu jaoks ikkagi sisu tähtis, mitte see, et kes selle sisu sinna kokku pannud on. Ja ma ei osanud sellesse enne kriitiliselt suhtuda, kui ma võitsin selle raamatu mõni aeg hiljem juba keskkooli ajal uuesti kätte ja lugesin uuesti läbi. Eks see raamat, mille nimi on vaarao, rääkis Ramses 13.-st. Kuna tol hetkel puudus mul igasugune arusaamine dünastijatest Egiptuse valitsejate järjekorrast ÕISis kronoloogias, siis täiesti siiralt arvasingi. Ütleme Nõukogude Liidu või siis nõukogude koolisüsteemi ajaloo kehva õpilasena. Et tegemist ongi päris siukse tõese raamatuga siis, kui mõnda teist korda kätte võtsin, siis ma tegelikult leidsin raamatu eessõnas, et tegemist on fiktsiooniga. See on selline ilukirjanduslik ajalooline romaan, mis oli väga hästi kirjutatud, kus oli väga hästi need 3000 aastat tagasi elanud inimesed toodud meile lähedale. Nende probleemid olid minu jaoks väga mõistetav. Ja kogu see raamat tekitas minus vastupandamatu kire Egiptuse vastu. Mulle tundus, et see oleks nagu lihtsalt üks kõige kõige fantastilisem asi, kui ma saaksin needsamad paigad, millest selles raamatus kirjutatakse, läbi käia, muidugi räägiti sellest, kui palavad on seal ilma ja noh, kuna ma olin Hiiumaa poiss, siis meil oli vihma ju vihm olime ikka kõige rohkem ilmselt ja märjad ilmad ja, ja siuksed, mitte lumised talved olid meie jaoks tavalised, siis minu jaoks tundus ma noh ikka ikka väga müstilise kohana. Lisaks sellele lasteaiast peale olid ju meil laulud selle kohta, kuhu kured lähevad, et ikka ikka lõuna poole, kus Egipti tähendab mina juba lasteaiast peale mõtlesin, et sa pead ikka ilgelt lahe koht olema. Kured tahavad sinna talveks ära minna, et mõtlesin, vaatasin kurgedele järgi, meil oli maal, oli lähedal soovus, sookured, sügiseti kogunesid ja panin ennast valmis pika reisija jaoks ja ma olin jube kade, mõtlesin Teie, panete siin nüüd Egiptusesse, mina pean järgmine nädal kooli minema, et need sellised olid nagu sellised esimesed kontaktid ja ja siis ma sattusin muidugi mingi aja tagant jälle endale oma Egiptuse teemadele. Kunima Ma arvan, et see võis olla kuskil 90.-te keskpaigas, kui minu kätte sattus ühe prantsuse kirjaniku teema nime ma kahjuks jään hetkel võlgu praegu aga raamatu nimi oli Ranses. Ja seda oli viis köidet siiamaani nüüd on mul kodus olemas, ma arvan, et ma olen lugenud viite köidet läbi neli korda vähemalt mulle meeldivad paksud raamatud, eriti kui see tegelaste elukäik tundub mulle südamelähedane või, või kaasahaarav, siis siis ma tahaksin, et raamat oleks võimalikult paks, siis jätkub kauemaks ja mulle meeldib lugeda aeglaselt sedasi, et nautida seda ja, ja, ja ahmida seda võõrast maailma enda sisse. Noh, tegemist on jälle sellise ajaloolise romaaniga, millel on loomulikult kokkupuuted reaalse ajalooga. Ehk siis noh, nimetame seda tõeks, kuigi nad on selline väga kahtlane mõistega. Aga sellise reaalselt toimunud sündmustega on seal loomulikult kokkupuuted olemas väga tihedalt ja tegemist on siis Egiptuse ilmselt kõige kuulsama Vaarova ehk siis Ramses teisega, kes oli seti esimese poeg. Ja juba sellest ajast saadik, kui seti esimene hakkas teda välja koolitama oma tulevaste kohustuste jaoks kuningaametis ning ka loomulikult sellega kaasnenud võimuvõitluses, sest tegelikult Ramses oli mitte oma isa esmasündinud poeg. Aga seti esimene tegi valiku, et Ramses peaks olema see, kes, kes peaks võtma dünastia üleja Egiptuse viima, võitsin, tuleb, mis tal praktiliselt isegi õnnestus. Nii et sellised esmased kontaktid selle kauge maaga muutsid mul selle teema väga ahvatlev tahaks ja kui ma esimest korda Egiptusesse läksin ja esimest korda sattusin karnacki templisse, vot see on küll selline selline elamus, mis ilmselt huvilistel kuidagi meelest ära ei lähe ja mis võlub ennast sellise võimsuse ja, ja suurusega ja ja, ja selle ajalootunnetusega, mis inimeste rabak, kui sa sellesse templisse sisened. Kuigi ma ütlen ausalt, et tookord oli ka, ma olin ikkagi väga võhik veel ma ütleme, praegune tark oleksin nendes küsimustes, aga Egiptusest ma teadsin ikkagi suhteliselt vähe ja isegi siis minu poolsuletud silmadele tundus väga ahvatlev ja huvitavamat. Aga sealt edasi, sa oled ju Egiptuses lausa elanud, oled õppinud araabia keelt? Räägi natuke oma Egiptuses elamise kogemusest. Räägime kõigepealt araabia keelest, see oli veel see aeg, kus ma ei olnud veel nii sügavalt süvenenud sellesse, nagu ütleme väga turisti tasemel olid minu teadmised Egiptusest ja ma teadsin, et seal räägitakse araabia keelt ja kuna mul oli siin väga hea tuttav Katri esobi, kes kahjuks on nüüd lahkunud meie hulgast kes õpetas Tallinnas araabia keelt, siis mina käisin õppimas, seda lausa kaks aastat. Õppisin klassikalist araabia keelt. Tol hetkel ma muidugi arvasin, et Araabia keel on araabia keel, eks ole, nagu eesti keel on eesti keel, et okei, me võime minna Lõuna-Eestisse, aga me ikkagi põhimõtteliselt saame aru. Ma jätan setud välja, sõdudega rääkimine, see on, see on juba kõrgem pilotaaž neist tõesti aru ei saa, kui nad päris oma keeles räägivad. Aga mina arvasin, et araabia keel on araabia keel, et kui ma olen selle selgeks kuidagi suhtlemisel tasemele, et siis peaks sellest piisama ükskõik millisesse riiki ma lähen. Eriti näiteks Egiptusesse, mis ametlikult tituleerib ennast Araabia vabariigina. Aga kahjuks tuli välja see, et kui ma proovisin esimest korda ühe oma araabia või siis Egiptuse tuttavaga rääkida formuleerisin terve lause siis tema ütles mulle solijaidonspik Estonian mille peale mina jäin tükiks ajaks kohe vait ja mõtlesin, et mida pagan ma siis üldse õppisin seal? Muidugi selgus see, et et kuigi araabia keelsetel riikidel on kirjakeel on kõigil praktiliselt sama, see põhineb kolaanile, siis araabia keel on üks selline huvitav keel, nagu ka ülejäänud niidikeeled, minnes tagasi isegi Akkadi ja ka sumeri keeleni millest täna täitsa miidi keeled pärinevad. Siis need on sellised keeled, kus täishäälikute kirjutamisega väga vaeva ei nähta. Araabia keeles on näiteks ainult kolm täishäälikut a i ja kusjuures nad hääldavad välja nii ääsid kui oosid, kui e-sid, aga tegelikult kirjakeeles neid ei ole ja lähtuvalt selle sõna tähtedes tekkivast mustrist, nemad siis intuitiivselt teavad, missugused täishäälikud sinna vahele öelda. Ja vähe sellest, kuigi neil on nagu neid täishäälikuid väga vähe, siis lühikeseid täishäälikuid kirjakeeles ei kirjutata. Mis annab võimaluse koraani lugeda näiteks araabia keeles, nii mitmel erineval moel. Tõepoolest inimene, kes vabalt araabia keelt räägime, ei pruugi sust absoluutselt aru saada isegi siis, kui mõni teine araablane, kes ka Omarus puhast araabia keelt räägib, seda talle ette loeb. Sest tähtede kaashäälikute hääldamine erineb nii laialt, et et selles mõttes ei olegi vist vaja imestada, kui mina kestma tõepoolest araabia keelt ei räägi, nii nagu araablased ise siis kui mina proovisin. Ma ei mäleta kahjuks seda lauset, mida ma proovisin araabia keeles öelda, mille peale mulle heideti ette, et ära oma eesti keelega siin hüppama tule, siis. See keel on tõepoolest, ta baseerub küll ühel ja samal kirjal, aga seda on nii erinevat võimalik lugeda, et tõepoolest erinevused on väga suured. Kuidas sa Egiptuse juurest jõudsid üks hetk sumerite juurde? Ja vot see on niisugune hea küsimus. Need inimesed, kes on käinud Kairos võtnud ette siis selle vaevarikka teie mõnest kuurordist, kuhu me tavaliselt lähenesid Sharm el sheiki või või Hurghadasse võtnud selle raske bussiretke ette, näiteks mis on eriti levinud eesti turistide seas, mida ma ausõna ei soovita mitte kellelegi. Mina oleks selle oma esimesel reisil peaaegu teinud. Ma astusin Sharm el Sheikhi piiri peal kell pool neli hommikul bussist välja koos oma elukaaslasega, sest et kui mind peale korjati kell pool üks, siis poole neljaks ei olnud Sharm el Sheikhist välja sõitnud siis ma mõtlesin, et nüüd peaks veel 500 kilomeetrit läbi kõrbe sõitma, mida ma tol hetkel ei kujutanud ette. Ma arvasin, et on nagu mingisugune lage väli ja siis sealt läheb sirge läbib nüüd olles seda Sarnessegi Kairo vahelist 500 kilomeetrist teed sõitnud. Ikkagi. Ma arvan, et kuskil 100 korra lähedale kindlasti võib-olla rohkem siis minu ettekujutusega muidugi maanteel angerjad absoluutselt kokku. Tol hetkel ma seda ei kujutanud ette, ma arvasin, et me oleme kuskil palalas bussis, mis mis ergava kõrbed äikese all liivadüüni vahelt läbi. Lõpuks jõuan kuhugi müstilise linna nimega Kairo. Hea, et mul see ettekujutus nagu oli selline, mina, astusin bussist välja, ütlesin, et mina teiega sinna ei tule ja tõepoolest ma ei tulnudki, astusin keset pimedat Sharm el sheiki enne piiripunkti bussist välja, läksin oma käe peal taksoga tagasi. Aga need inimesed, kes on selle tee ette võtnud ja kes on ära käinud Kairos ja loomulikult, mis on see eesmärk, ikka minnakse püramiide vaatama, siis ma ei tea, paljud inimesed on väitnud mulle, et see tunne, mis neid püramiidi vaadates valdas, oli niisugune võimas ja kõikehaarav ja andis neile mõista, kui väike on inimene. Ja siis mina ütlen, et kui mina ütlesin püramiidide juurde ma läksin sinna üldsegi mitte turismigrupiga, mul oli täiesti omad saatjad kaasas omad araablased, kes hoidsid minust eemale kõik need šaakalid, kes ründavad kõiki turiste. Ja mina jõudsin suure püramiidi äärde, mina tahtsin kuidagi lame, madal mägi, mingi sihuke lagunenud kivihunnik. No ma tõepoolest lootsin sealt saada ilmselt midagi rohkem, aga kui ma nägin seda suurt püramiidi, kes mul, mis mulle otsa vaatas siis tema lähedal seistes, mina ei saanud küll aru, et millest sinivõimelist räägitakse. Aga muidugi, mis mind püramiidide juures intrigeeriv oli, see et no mina kohe mitte kuidagi ei suutnud uskuda seda, et orjade jõul ehitati sellised võimsad monstrumid seal valmis. Teine asi, mida ma hakkasin Osamori, see tundub olevat küll väga lihtne ehitis. Aga kui seda tegelikult hakkad ehitama, siis peab olema nii täpselt laotud, et see püramiidi kuju üldse välja tuleks, ta üldse püsti püsiks. Et mina keeldusin seda uskumast, et sellise ehitisega on saanud hakkama inimesed kell 4000 või siis tegelikult nagu väidetakse, et need püramiidid pärinevad Egiptoloogid arvates esimesest kuningriigist, ehk siis tsirka 3100 aastat enne Kristust olevat nad ehitatud, neid neid pühendatakse või neid siis tituleeritakse, nad kuuluvad seal säuxile ja, ja huule ja, ja, ja mis iganes asju on välja mõeldud autorite või siis loojate nime all seal. Mina sain nagu sellest aru, et no tol ajal 5000 aastat tagasi, kas tõesti oli Egiptuses nii hea elu? Et jätkus selline tööjõud, väidetavalt kümned tuhanded inimesed? Ja kuidas oli logistiliselt võimalik seda suurt seltskonna nii täpselt organiseerida nagu põhimõtteliselt sipelgapesa? Sipelgapesa kerkimine on ka muidugi ministeerium, eks ole, aga pane inimesed niiviisi siba. Muidugi, ma olen näinud mõnel ehitusel, kuidas Hiina töötajad väga usinasti silmal panevad pilvelõhkuja kerkima, aga no sellist asja 5000 aastat tagasi inimese jaoks, kes kes väidetavalt omas ainult vasest tööriistu või siis kivist tööriistu siis paganat täpselt on lõigatud need kivid. Jube hästi on need üksteise peale panna, sideainet ei ole kasutatud. Ütleme ausalt, et müts maha selliste 5000 aastat tagasi elanud egiptlaste ees. Ja muidugi kui me läheme sellest natuke edasi, siis sfinksi tempel ehk sfinks kuulajad teavad väga hästi, mis asi on sfinks siis svintsi templi ees on, on suured paneelid, mille kaal pidavat ulatuma 2000 tonnini. Ma täpselt ei tea, no ütleme sedasi, et 300-st 2000-ni. Ma võin praegu siin kõvasti puusse panna, aga igal juhul on nad nii rasked, et kui tänapäevase tehnikaga varustatud kogenud raskuste tõstjatele on tehtud ettepanekuid, kui teie peaksite sellise asja järgi ehitama siinsele liivasel pinnal, siis kas te saaksite hakkama? Ja vastus on olnud üsna ühene, nii viletsa pinnasel ja nii väikse ala peale, sest Fingsoni püramiidide seal eespool siis meie nagu sellist lepingut teiega alla ei kirjutaks. Aga tol ajal olid inimesed võimelised juskui tõstma, üle mõistuse raskeid kivisid üksteise peale ja vähe sellest need ei olnud ja sealt kohapealt võetud natuke kaugemalt toodud. Et minu mõistus mitte kuidagi Egiptoloogid arvamise ja arusaamise ja selgitustega kokku ei läinud. Nii et see oli see põhjus, miks lisaks tekkis tõsine küsimus, et mis moodi need asjad nad on reaalselt olemas, kuidas nad sinna said. Ja siis ma hakkasin uurima, et mis siis tegelikult võis või pidi olema enne Egiptust, sest see oli see hetk, kus mina pidasin egiptuse kultuuri nagu meie tsivilisatsiooni hälliks, sest et ta on meil siiski üsna kättesaadavalt ja käegakatsutavalt säilinud. Aga, aga noh, selge on see, et see ei saanud tekkida mitte kuskilt ajaloolased Egiptoloogid räägivad ajaloo suurest müürist või siis suurest vallist, mille taha me ei näe, sest et sellest ajast sellest piirist tagantpoolt ei ole säilinud tõsiseltvõetavaid kirjalikke tõendeid, mis kirjeldaksid, kes tegi, kus tegi ja mida tegi siis selle piiri tagant, nagu inimene oleks pidanud olema ikka täiesti tühma kõplama võib-olla parimal juhul peenart, aga ilmselt ei olnud isegi see aeg veel käes. Ja siis ühel hetkel see piir saab mööda, tulevad vaarao käsul ehitajaid kokku ja panevad püsti püramiidid kaevavad sfinksi maast välja, sest Swingson ju tegelikult sellest samast kaljust välja kaevatud, mille peal ta seisab, mis muudab võimatuks tema süsiniku doteerimise, eksis tema loomisaja väljaarvutamise sinna sellesse ajastusse hitoloogide poolt paigutatakse. Ja minu küsimus oli tõepoolest see, et kuidas asi on võimalik, et mees metsast mees kõrvest tuleb ja otsustab, et siia saagu püramiid. No ei tulnud mulle loogiline, nii et see oli see koht, kus ma olin sunnitud lihtsalt minema oma teadmistejanus ja otsima kaugemalt neid juuri, et kust me tulnud oleme. Ja sealt siis loogiline Deviski tegelikult sumerisse esimene raamat, mis ma sumeri kohta siis nüüd juba teadlikus elus või siis sihukeses huvilises elus läbi lugesin, oli ta last Ency eesti keeles seda kahjuks ilmunud ei ole. Aga mina leidsin selle Youtube'i videode kollektsioonina, mida on õudsalt vastik Luvele omavahel öeldes. Sest tekst jookseb mingi sellise müstilise muusika taustal ekraani pealt alt üles. Ei ole kerge, sugugi mitte kerge ei ole seda lugeda, aga ta oli nii huvitav. Lisaks sellele see pilt seal kogu aeg sul ees jookseb, tan kirjutatud Ency raamat on kirjutatud tõsiselt arhailisest isegi vale sõna, ta on kirjutatud ikka täiesti uskumatult raskelt arusaadavas inglise keeles. See tõlge, mille autoriks on kaarja, Sitsin, see tõlge on või siis alguses ma ikka väga pidasin seda interperitatsiooniks, see on siis raamat, mis on üles kaevatud sumeri savitahvlite pealt teadlaste poolt tõlgitud ja ritta seatud, ehk siis toimetatud. Ilmselgelt tundus see raamat mulle küll, ütleme niiviisi, mitte väga usaldusväärne, aga ta seletas lahti praktiliselt kõik maailma loomisest veobutuseni ja sealt edasi veel selleni, kuidas Sumeri tsivilisatsioon maadelt kadus, oli intrigeerivalt, ehk siis tegelikult oli see isegi natuke liiga lihtsalt liiga põhjalikult üles kirjutatud, sest paljud kõik need küsimused, mis minul maailma loomise ja ja igasuguste eksistentsiaalsete küsimuste kohta olid, sa oled praktiliselt ühes samas raamatus vastuse. No selge, et siis peale seda oli vaja nagu uurida, et kas on veel mingisuguseid toetavaid tõendeid sellele ilusale jutule. Sest inki kadunud raamat on siis ütleme ühe tegelase memuaarid, kus maailma ajalugu on lahti kirjutatud esimesest tsivilisatsioonist, mis maa peale toodi aastast 450000 ja rohkem aastat tagasi. Nii et võrreldes selle ajaloolaste ajaloo suure palliga 3000 aastat enne Kristust ja võrrelda 450000 aastat enne Kristust siis ilmselgelt tundub, et väga ahvatlev oleks uskuda seda, mis selles raamatus on kirjas. Ja siis ma avastasin, et härra Sitsinile ei ole sugugi mitte üks raamat kirjutatud. Neid raamatuid on 10 ringis karistatud Need numbrid, ütleme maakroonikaid, kaheksa raamatut ja siis on veel muud raamatud, mis maakroonikate sekka ei käi. Esmalt ma leidsin üles, et Eestis on eesti keeles on avaldatud kaks nendest raamatutest, üks on tagasi tekkeloo juurde ja teine on kosmiline kood. Soovitan soojalt kõigil lugeda, kellel vähegi sumerite vastu huvi on. Ja loomulikult inglise keeles on, on seda kirjandust võimalik tegelikult ikkagi leida, kellel huvi on. Ja siis selgus, et peale nende ühe autori poolt kirjutatud raamatute pest kunagi ei saa ju võtta tõsiselt seda, et kui sinu informatsioon pärineb ainult ühest allikast täiesti vabalt on raamatupoodides saada sumeri loomislood, nagu näiteks ei nuuma, Elism eesti keeles on olemas isegi kiidanes. Mis muidugi on juba selline peale veeuputuse-aegsetest lugudest. Huvitav on see, et siiski need nimed peategelased korduvad nendes kõikides Rauma. See kõik kõlab põnevalt, niisiis alustamegi täiesti kõige aegade algusest sumerite kosmoloogiast, mitte loogilises võtmes, ehk siis lugudes sellest, kuidas tekkisid ja kujunesid erinevad taevakehad, seda siis sinu poolt mainitud Delospukashenki Einki kadunud raamat põhjal. Kuidas siis meie päikesesüsteem tekkis, kuidas tekkisid need planeedid? Räägi lähemalt sellest maailma loomisest. Jah, maailma loomine on teatavasti piiblis kirjutatud esimeses Moosese raamatus ilusti üles. Ja kui seda tähelepanelikult lugeda ja lugeda sumerite tekste, siis see selgub, et tegelikult, et väga paljud asjad on täpselt nii, nagu piiblis on öeldud. Natuke on lihtsalt mööda pandud suurusjärkudega nimelt Sumeri tekstidest, mis pärinevad siis peagi meie jutu tulevatelt autoriteetsete teadjatelt. Nende tekstide järgi oli päikeseperekonnas alguses ainult kolm liiget, seal oli päike, keda sumerid kutsusid apsu. Seal oli Merkuur, keda kutsuti ilusa nimega mummu ja oli üks väga suur vesine planeet, mille nimi oli Dianat. Ja need kolm keha nii öelda siis päikeseperekond keerlesid üksteise ümber ja sumeri tekstides nimetatakse neid kolm perekonnaliiget, siis taevastaks jumalateks. Tiia mad oli nii-öelda siis ema kehastus ja Tiia sünnitas enda ümber omale uusi lapsed, sündisid siis planeedid Marss, Veenus, Jupiter, Saturn, Uraanus ja need toonus. Ja kõik nad keerlesid ümber päikese ümber oma perekonnapea. Ja ka ei nuumelissist on võimalik seda sama teksti palju põhjalikumalt lugeda, kui see on inki kadunud raamatus siis tekkis selline kosmiline tohuvabohu nimelt oma vast saavutatud orbiitidel. Kui need planeedid olid sündinud meie päikesesüsteemi siis need orbiidid kippusid häirima 11 ja mitte ainult 11 omavahel, vaid nad hakkasid häirima ka Tiia Matti mummud ja apsud. Ehk siis kolme esimest perekonnaliiget. Tundub nagu üsna loogiline, et kui sa paned mingisse süsteemi keerlema kolme palli asemel kaheksa palli, üheksa palli koos päikesega siis ilmselgelt niikaua, kui nende trajektoorid ei ole välja kujunenud, siis seal võib-olla sellist ebakõla, mida Me oleme harjunud kaoseks nimetama, võib täiesti vabalt olla, sest arvestage seda, et kui suured planeedid hoolimata sellest, et planeetidevahelised kaugused on väga, väga suured, siis ikkagi nad mõjutavad 11 ja kõik see, mis ümber päikese toimub. Kõik taevakehad on vastastik, vastasmõjus ja kõik mõjutavad omavahel 11. Kõige parem on sellest aru saada ju meie tõusu ja mõõnaga kuu, mis on meie lähim kaaslane, meie ainus kaaslane Kuu on võimeline koguma maaveed endapoolsesse punkti ja peale seda, kui kuu on kaugenenud teedel langevad tagasi, tunneme seda tõusu ja mõõna. Kui mõelda järgi, siis Kuu on meist üle 300000 kilomeetri kaugusel. Nii suure distantsi pealt on ta võimeline meie elu nii konkreetselt mõjutama. Mis me räägime siis nendest planeetidest, mis on palju suuremad kui maa kordades kordades suuremad kui maa kuigi nad on küll kaugemal, aga kujutage nüüd ette, kui nad alguses siis omavahel siin tiirlesid peale nende loomist ebakindlate trajektooridega, siis selge see, et üksteisele liiga lähedale liikudes naad ei rebinud enam mitte Diamanti küljest vett ära, vaid nad juba võisid põhimõtteliselt ka planeete ribadeks kiskuda, sest masside vastastikuse tõmbumise ta on niivõrd suured. Ühesõnaga Eiki raamat läheb sellest kuidagi sujuvalt üle ja hakatakse rääkima juba sellest, kuidas Tiiemalt, ehk siis pereema sai pahaseks ja otsustas hakata koletiseks, et omaenda lapsed põhimõtteliselt ära süüa või siis korrale kutsuda või karistada ei nuuma, kirjutab seda natuke pikemalt ja Elysee-is oli, oli päike, kapsu oli see, kes koos mummuga kutsus Diamanti vaibale ja ütles, et kuule, sinu lapsed rikuvad korda, tee midagi. Tiiamat Enumelisi järgi oli selline hea ema alguses proovis ikkagi hoida seda oma perekonda nii-öelda turvaliselt ja proovis neil heaga paika panna. Ja aga see ei tulnud tal välja ja siis järgmisel kohtumisel, kui absuja mummu kutsusid Diamanti vaibale, siis ta ütles, et ei ole vaja meil selle pärast muretseda. Et saagem kõik koletisteks. Ja niiviisi sumeri tekstides juba räägitaksegi Tiiematist edasikud esisest koletisest. Ehk siis see planeet, mis oli praktiliselt tervelt, võib olla täiesti tervelt veega kaetud. Ja see planeet oli umbes väidetavalt kuskil kaks kuni kolm korda suurem kui meie maa praegu. Ja siis toimuski esimene vaatus nii-öelda taevases lahingus, kus meie päikesesüsteemi taevakehade ehk siis taevased jumalad, nii nagu neid sumerid nimetavad hakkasid omavahel mõõtu võtma. Samamoodi need lapsed siis Tiiemati lapsed, nemad olid juba loodud, Nad olid juba enda arvates piisavalt suured isiksused ja nemad ei olnud sellega nõus, et nüüd hakatakse neid hävitama. Nemad otsisid enda seast kedagi, kes läheks Tiia matile vastu astuma Dianat. Selleks, et seda sõda alustada, leidis endale armee numelissis, jaga Nikki kadunud raamatus öeldakse, kuidas ta sünnitas endale armee ehk siis oma kaaslased. Ja kuidas ta kavatses oma kaaslaste, ehk siis noh, kaaslasel mõtleme siis midagi kuu taolist, kuidas ta kavatses saata oma kaaslased teiste planeetide pihta, siis neid neid puruks lööma ja nende pealikuks sünnitas ta kingu. Ja kingu on sellest samast ajast saadik siiamaani säilinud. See ongi meie sama kuu. Ehk siis üks taevane sõdalane on praktiliselt samal kujul säilinud tänase päevani, nagu ei nuuma helistada, kirjutab. Ja nii sai, esimene lahinguvaatus algas, et lahingu võitmise eest lubas Tiiamat kuule anda iseseisva planeedi staatuse Luvastal nii nagu sumerid kirjutavad, kinnitada saatuste tahvli tema rinnale. Ehk siis peale seda, kui lahing on võidetud, siis sina ise võib tiirelda ümber päikese nagu iseseisvat planeet, kest algusest oli ainult selline abijõud, kes ümber Tiia Matti tiirles. Aga päris nii see ei läinud enne seda, kui diaat jõudis oma lahinguga alustada. Eksles võiks öelda, sattus meie päikesesüsteemi, üks kauge planeet mis ei olnud sellest päikeseperekonnast, tuli kuskilt kaugelt ka ühest teisest galaktikast. Teada ei ole, millisest selle kohta mina ei ole leidnud kuskilt ühtegi ühtegi kirjarida. Kui ta meie päikesesüsteemi sisenes, siis suured planeedid nagu Jupiter ja Saturn oma külgetõmbejõuga muutsid tema trajektoori. Ja numelisis kirjutatakse seda nii, kuidas siis sisenejat tervitati, siseneja oli ka ülimalt suur planeeti. Sisenejat tervitati nii-öelda ja pakuti talle välja, et me kõik hakkame sind kummardama, me kõik allume sinu ülemvõimule. Aga tingimuseks on see, et sa pead meie ema Tiia maati ära karistama. Te olete ära hävitama? No lihtsalt kirjutatakse, rääkis pikalt sellest, kuidas taevane diplomaatia välja nägi, aga lõpptulemus oli see, et sisenenud planeet ütles, et davai, ma teen selle asja ära, mis siin ikka. Et mulle sobib, kui teie mind oma ülemaks hakkate pidama ja hakata mind kummardama mind teenima, et ma võin selle väikse töö ära teha küll. Ja siis pöördus tema orbiit selles suunas, kus Tiia maa ümber päikese tiirleb. Olgu siinkohal öeldud, et kõik meie päikesesüsteemi planeedid tiirlevad ümber päikese praktiliselt ühel tasapinnal ja vastupäeva see sisse eksinud planeet, see tuli kaugelt ja tema keerles päikese suhtes meie mõistes päripäeva. Ehk siis ta asus kursile otse Tiia Mati saabumisraja vastu. Selleks et Tiiematete rünnata sünnitas siis see uus planeet enda ümber salga samasuguseid kaaslasi siis, kuid oleks vist õige öelda jah. Ja ta nimetas need neli peamist neist põhjatuuleks, lõunatuuleks, idatuuleks ja läänetuuleks. Ja Nende kuudega ta siis kavatses Tiiamati rünnata. Kui nad kokku said, siis saatiski ta, ma ei mäletanud, milline põhjatuul või lõunatuul seal parasjagu oli, saatis selle Diamanti pihta, mille tulemusena Tiia mata rebenes keskelt mitte päris pooleks lõhestatud Tiiemat. Kui enne me räägime temast kui elusast planeedist, siis sellel hetkel Diamond juba hakkas hinge vaakuma. Tiia matile ei tulnud vasturünnakust mitte midagi välja, aga tema kuud, kas need ei jõudnud, ei jõudnud veel kuhugi rünnakule minna, sest sissetulijaile nii palju agressiivsem ja suutis oma põhjatuulega talle selle surmava haava tegelikult sisse lüüa, mille tulemusena tema elu hing hakkas temast välja voolama. Ja peale seda, kui tead, tegi tiiru ümber päikese, ehk siis ta esmalt Tiia motikaga kokku saades ta liikus päikese suunas vastupidises suunas nendele planeetidele, mis juba ümber päikese tiirlesid tagasi tulles või siis ma võin praegu natuke eksida, või siis juba järgmisel tiirul ümber päikese, sest siis uus planeet omandas päikese ümber orbiidil saida uuesti Tiia Mattiga kokku ja saatis sinna oma järgmise kuu, mille tulemusena pool Tiia matist purustati ja paisati kosmosesse. Ja teine pool jäi juba siis täiesti elutuna ja täiesti uuele orbiidile tiirlema ümber päikese. Kas see Osamis kosmosesse paisati on tänapäeval asteroidide vöö on need jäänused diamati jäänused? See lihtsalt öeldes on jah, aga NOS kirjutab samamoodi, kadunud raamat kirjutab sellest, kuidas siis see osa, mis diamatest lahti rebiti. Kuna tegemist oli sellise vesise planeediga, siis see osa paisati taevaruumi laiali ja teda nimetatakse sumerite tekstides sepistatud, tood käe puruks ja selle tulemusena lahutati Päikesesüsteemi ülemised veed alumistest vetest. Need, kes piilid tunnevad, nende jaoks see lause on juba tuttav. Et mille järel siis ülemised veed lahutati alumistes? Tiivel vaatan muidugi seda, justkui see oleks kõik maa peal toimunud, et need, need, mis meil taevast alla sajavad, on siis ülemised ja siis need, mis meil mere soolavad on siis alumised veedaks. Aga sumeritel jah, selle sepistatud käevõruga poole Tiia mati rusudest, sellest sai sepistatud käevõru ning teine poolformeerus uueks planeediks, mida meie tänapäeval nimetame maaks, ehk siis mille peale meie nüüd elame. Kui Tiiemati jäänused, siis see pool, mis ära pihustunud Se löödi uuele orbiidile, siis kuu võttis ta endaga kaasa. Ja sellepärast astronoomide hinnangul leiab sa isegi kinnitust, et meie kuu on Maaga võrreldes väga ebaproportsionaalne ühelgi päikesesüsteemi ega ühelgi tuntud planeedil. Ka väljaspool meie päikesesüsteemi ei ole leitud veel planeediga võrreldes nii suurt kuud. Ning lisaks sellele on astronoomid on teinud selgeks. Päikesesüsteem on üsna korrapäraselt matemaatiliselt ehitatud, ühes kohas on väga suur aps sees, maa ei ole oma õigel kohal kusagil Veenuse ja Marsi vahel peaks olema oluliselt suurem planeet kui meie maa. Kuna tõsiteadus ei saa võtta tõsiselt selliseid savi pealt loetud tekste autorite poolt kirja pandud, kes meie hinnangul ei oma mitte mingisugust teaduslikku kraadi siis ilmselgelt seda tõena on raske võtta. Aga kui lugeda nuuma Elysee või siis teisi sumeri tekste, siis väga selgelt on õeldud, et just selle koha peal, kus astronoomid ütlevad, et peaks olema, eks planeet tõepoolest see planeet oli, tema nimi oli diaat. Ja peale siis kokkupõrget teiste taevakehadega jäi temast järele pool või isegi allapoole ja sellest poolest tekkis siis selline planeet, mille peal meie rõõmsat elame. Kuidas sealt sündmused edasi arenema hakkasid, et kui me räägime sellisest taevasest diplomaatiast, kus need taevakehad ehk siis justkui sumeritele jumalad omavahel siis võitlesid, saavutasid Tiia matile, võid ju tänu sellele sisse tulnud uuele planeedile, mis sealt edasi saama kas, kas siis kõik ülejäänud nii-öelda Päikesesüsteemi perekond hakkas kummardama seda uut planeeti, nagu kokkulepe oli? Jah, täpselt nii oli siin. Peale taevast lahingut kinnistus võõras planeet päikesekesksele orbiidile. Kuna aga tema liikumise trajektoor on väga elliptiline, siis kes külastas ta tsirka iga 3600 aasta tagant? Sumeri tekstidest nähtub, et tõepoolest peale seda, kui Tiiamat oli poole väiksemaks tehtud või siis veel rohkem väiksemaks tehtud, kui siseplaneetide välisplaneetide vahele oli tekkinud asteroidide vöö siis peale seda rahunesid kõik planeedid oma orbiitidel, need korrastusid ja nii-öelda iga kord, kui see võõras planeet jälle 3600 aasta tagant jõudis siia meie päikesesüsteemi siseplaneetide võisid tegelikult välisplaneetide perimeetrist siis iga korda korrastas veel neid orbiit. Selle üheks taevasele lahingu üheks saaduseks on ka planeet Pluuto, mis enne kuulus ühe teise planeedi kaaslaste hulka. Ma praegu ei hakka valetama, sest nii hea mälu mul ei ole, aga siis nii-öelda selle asemel, et kui maa kaaslased ehk Tiiemati kaaslasest pidi saama iseseisev planeet, kelle rinnale kinnitatakse saatuse tahvel ja tegelikult oli juba kinnitatud, siis taevase lahingukokkuvõttes öeldakse, et see sissetulnud planeet rebis Kuu küljest ehk siis kingu küljest ära saatuse tahvli ja kinnitas selle oma rinnale. Millega siis teisisõnu ongi öeldud, et ta võttis omaks päikese ümber päikesekeskse orbiidil. Peale selle on seal öeldud, et kuna see planeet erinevalt meie teistest planeetidest liigub ümber päikese sellisel orbiidil, mis on tsirka 30 kraadi kaldu võrreldes teiste planeetide orbiidid, aga siis sel hetkel, kui ta teiste planeetide trajektooridega tema orbiit ristub selle hetke järgi nimetati ta ristumise planeediks sumeri keeles on see siis Nibiru? Jah, Nibiru on ju nimi, mis on omandanud sellise mingi hirmutava peletava kõla, et kartlikud inimesed vaatavad õudusega taevasse, et millal see Nibiru tuleb ning hukatuse koos aga toob. Kui meil nüüd aga räägime sega sumerite legendi edasi või sumerite savitahvlit pärinevaid lugusid maailma loomisest edasi, siis Nibiru, mis tuli meie päikesesüsteemi korrastas ja võttis siin sellise positsiooni sisse, kuidas seal sündmused edasi arenema hakkasid, et kes elas nii piiri peal või mida sa nii piiru kui nii-öelda olend endast siis kujutas täpselt? Sumerite tekstides on väga huvitav, kui räägitakse Päikesesüsteemi osadest planeetidest, siis tõepoolest neist räägitakse nagu jumalatest sumerite tekstidest selgub, et seal tehakse nagu vahet, kahte tegelikult isegi võiks öelda kolme liiki jumalatel. Esimene on siis, kui me loomislegendidest siis nimetati taevakehasid jumalateks. Nendel olid omad nimed. Teine etapp on see, kus nad endid need olendid ise aktsed endid jumalateks kutsuma kohe kes nad olid ja kust nad tulid. Ja, ja siis on üks suure tähega jumal suure tähega. Kindlasti ei olnud ta mitte nendele savitahvlitel kirjas. Segaaria sitsen. Ühes intervjuus ise ütles, et tema raamatutes tuleb tähele panna, kui neid lugeda, siis on kirjutatud väikse tähega, jumalad või jumalast on juttu kui seal. Kui kaad on kirjutatud väikse tähega alguses, siis peetakse silmas nii-öelda Nibiru lasi. Ja kui on suure tähega, siis räägitakse. Aga sumerite tekstil räägitakse ühest ainujumalast, nii et selles suhtes tekib nagu kolm kvaliteeti, jumalaid. Praegu on juba see koht käes, kus ilmselt araabia maadesse ma ei peaks enam reisima, kui mõni araabiakeelne inimene neid pealt kuulab. Jah, aga me räägime hiiu mütoloogiast, legendidest. Ja tuleme selle juurde tagasi, mis sai siis sellest Tiia Mati jäänusest nimega, mida me praegu tunneme maa? Ma ei oska öelda, kas on nii või ei ole nii. Minu jaoks oli näiteks küsimus see, et juhul, kui kaks suurt taevakeha kokku põrkavad, siis peaks tekkima seal nii suur energia, mis peaks v, mis Tiia mati peale väidetavalt oli, peaks ära unustama. Millegipärast seda ei juhtunud, tund. Võib-olla ongi küsimus selles, et neid lööke oli kaks tükki, esimene oli see, mis lõi lihtsalt braavo sisse ja teine oli see, mis ainult ühe poole ära pihustas. Siis füüsikas õpetati mulle kunagi inst ka kõikidele teistele ping pinevuse seadust füüsika taustal. Mulle tundub loogiline, et see osa Tiia matist, mis paisati uuele orbiidile, mis alles jäi, et see pidi võtma endale kera kuju sest kera on looduses kõige optimaalsem kuju usutavana, siis pool planeeti tekitas sellise kera ja moodustise ja nagu me teame, tegelikult maa on üsna imeliku kujuga kerad. Nii et näha on, et et ilmselt mingisugusest kehvast algmaterjalist on ta kokku pandud. Uurime, mida räägivad arheoloogid maa saamisest ja sellest kõigest suurest paugust ja kuidas kõik universum hakkas paisuma siis arheoloogid on, on väga segaduses sellega, et maapinnalt on võimalik leida kahe erineva vanusega kivimid. Need on neli pool miljardit aastat vanad, järsku neli miljardit aastat vanad. Ehk siis selline 500 miljoni suurune auk, kui tekib nagu kivimite vanusesse, seda ei osata kuidagi hästi seletada. Samuti ookeanide põhjas pidi olema maakoor palju õhuksem, kui ta maismaale ma ei taha, nendesse tahaks väga keerulistes nüanssides väga pikalt laskuda. Aga põhimõte on selles, et tuleb ilmselt leppida faktiga, et selle meie poolt asustatud planeedi pind oli siis peale kokkupõrget nii maismaa kui vesi. Ja jälle me jõuame selle Genesise juurde, kus jumal kogus veed maa peal ühte punkti, nii et kuiva näha oli. Ja peale seda, kui pool vett oli mina pritsitud, siis väga selge on see, et pidi jääma ikka ruumi küll selle kuivama välja tulemiseks. Tõenäoliselt neli, pool miljardit aastat tagasi, kui sealt umbes selline taevane lahing võis siis aset leida, siis ma ei olnud elanud näiteks kõlblik. Aga siinkohal oleksin ma nüüd juba väga nõus teadlaste leiduda ka kuidagi ei saa nendele vastu vaielda et mingisugusest ühest rakust algas maadel elu pihta. Ja küsimus on nüüd selles, et kuskohast see tuli, kuna kokkupuudet selle võõra planeediga, mis tuli võõrast galaktikast, tegelikult ju Tiia matil ei olnud aga ilmselt siis nende dema sünnitatud kaaslaste peal pidi olema siis selline elu alge, mis selle kokkupõrke tagajärjel maapinnale edasi anti ja mis hakkas miljardeid aastaid tagasi maadel arenema tekitama siis meie ümber hapnikku, süsihappegaasi meile atmosfääri mille tulemuseks on siis see, et tsirka 450000 aastat tagasi oli maa juba täiesti elamiskõlblik. Siin oli lopsakas taimestik, siin olid loomad, siin oli juba inimese eellane, kõndis ringi ja see osa, mis sinna vahepeale jääb. Sellest osast sumeritel juttu ei ole. Sest nemad alustavad, ehk siis sumerite allikad alustavad juttu sellest, kui Nibiru elanikud tulid esimest korda maale. Vahepeal on ikka mitu miljardit tühja maad. Aga punane praegu oskame hinnata seda planeet Nibiru siis meie nii-öelda 12-st planeet, kui lugeda planeetideks ka kuu ja päike, siis 12-st planeet oli hulga vanem kui Tiiemat. Või siis no vähemalt hulga vanem kui tekkinud maa siis nüüd me peame minema selle juurde tagasi, et miks mingi võõra planeedi tegelased pidid meie maa peale tulema. Ja kes nad olid? Siit me jõuamegi nendeni piiru elanike juurde, sest et teema, inimese loomine on erutav, tänud ju inimkonda läbi aegade, et kes meid lõi, millal ja kuidas ning loomulikult milleks, et selle üle on mõtisklenud filosoofid juba tuhandeid aastaid sellest jutustavad lisaks sumerile ka kaadi savitahvlid, enamus iidseid müüte, põlisrahvaste loome lood. Sellest on kirjutatud teoseid, mida kummardavad erinevad religioonid. Seda teemat armastab popkultuur. Viimane oma loojate otsimise kassahitt oli ju sel suvel Ridley Scotti Prometheus, eks. Et milline on sumerite lugu sellest kuidas ja mille jaoks loodi inimene ja võib-olla ikkagi alustaks veel samme eespoolt, kes lõi, millised olid nende meie loojad, need nii-öelda jumala? No nüüd sa läksid päris pikalt ette selles osas, et mina omas isiklikus egoismi is mingilt teiselt planeedilt tunud tegelasi jumalateks eidituleeriks. Aga, ja kui vaadata nüüd näiteks selle pilguga, et mulle väga meeldis, kuidas ühel meie kooskõlastatud loengul Einar Laigna ütles, et kui Kolumbus sattus oma kaaskonnaga Lõuna Ameerikasse ja kui tõsteti piss taeva poole, siis pärismaalase jaoks pidi kepina tunduma ja pauk käis, lind kukkus maha, siis noh, seal pärismaalase jaoks pidi ikka täiesti jumaliku aktiga tegemist olema. Lisaks väidetavalt, et pärismaalased ei näinud Kolumbuse tulemist ehk siis laevu nad ei näinud ja pärismaalaste jaoks oli ilmselgelt nad ei saanud tulla mujalt kui taevast. Aga see on hoopis teine teema, see on nagu selline illustratsioon, milline on harimata inimese arusaam natuke arenenum maainimese käitumisest, kui sa avaldad temale mingit mõju. Aga lähen tagasi selle, selle nii-öelda siis sinu poolt nimetatud jumalate maa peale tulemise juurde. Või lähme tagasi Nibiru peale, räägime sealsest süsteemist ja elanikkonnast, kes seal elasid. Eiki kadunud raamatus on kirjutatud siis sellest, kuidas sadu tuhandeid aastaid toimus elu sellel 12.-le planeedile Sis ristumise planeedil mida ristumise järgi kutsutakse nii viiruks. Nimelt minu jaoks oli pettumust valmistav lugeda, et sellel planeedil missi 3600 aastaga teeb ühe tiiru ümber päikese. Et selle peal elavad täpselt samasugused väiklased inimesed nagu meie nimetatakse neid inimesteks, sellepärast et kõik see, mis nad oma planeedi peal mismoodi nad omavahel asju ajavad, seal nagunii inimlik ja niiviisi neile arusaadav ja, ja, ja meenutab väga tänapäevast poliitikat, et et paras oleks tegelikult inimesteks nimetada. Nii et lähme nagu selle koha pealt edasi, ma ei tahaks nagu kellelegi religiooni solvata, et ütleme, et siis need selle teise planeedi nii tiiru planeedi inimesed. Nendel oli aastatuhandete sadade tuhandete aasta kogemus omavahel sõdimisest. Me teame seda, et sõdimine on ka meie planeedil inimkonna eks läbivamaid ja tegevus, mis ilmselt on ka suures osas väga tugevasti arendanud inimkonda, sest et teise inimese tapmiseks uute nippide väljamõtlemisest väga kõvad tegijad. Ja seda olid ka Nibiru elanikud. Nimelt seal jagunes oluliselt suurem planeet, kui maa jagunes põhjaks ja lõunaks. Ja kuidagi nad omavahel kokku ei suutnud leppida. Et kus kohas algab lõuna ja kus lõpeb põhivõideldi loomulikult terve planeedi domineerimise nimel. Nendes suurtes sõdades tapeti ära arutu hulk mehi. Lõbuks. Saadi aru, et selle tapmisega kuhugi välja ei jõua. Eani viirul toimus selline suur leppimine, kus lepiti kokku, et tõmmatakse liisku. Kõigepealt valitakse üks kuningas tervele planeedile. Ja juhul, kui see saab olema põhjast kuningas, siis võtab ta naiseks endale abikaasa lõuna poolt. Ja kui on vastupidi, siis vastupidi. Ja niisiis saadigi rahu maa peale. See ei ole tegelikult meie jaoks eriti tähtis, kas siis liisuga võitis lõuna või põhja kuningas. Aga kuningaid on inki raamatus ära loetletud, tuid ikka ikka kohe kümneid. Seal see nimekiri on päris pikk väga keerulistest nimedest ja kõigest sellest, kuidas nemad siis oma dünastiaid rajasid ja, ja muidugi sele neil tekkis kohesele kuningavõimule dünastia, tekkis see probleem, et kellele kuningavõim edasi läheb. Ja nii viiru peale otsustati, nii et esimene otseselt, mis puudutab seda pärini süsteemi, oli see, et kuna mehi oli nii palju ära tapetud siis planeedi uuesti asustamiseks populatsiooni taastamiseks luba tee ühe mehe kohta mitu naist ehk polügaamia on otseselt sumeri tahvlite põhjal päritud, sellelt hoopis võõralt planeedilt. Ja põhjus muidugi täiesti arusaadav ja lihtne. Need mehi oli lihtsalt vähe ja ka siis ei tähenda seda, et et need enamuses olevad naised peaksid enamuse silmalane. Tekkis olukord, kus valitseja pidi võtma endale ühe ametliku abikaasa. Egiptuses kasutati vaaraode sama mudelit, seda nimetati kuninglikuks abikaasaks või suursuguseks. Abi laseks ja peale selle võis olla tal lugematu arv konkubiine. Pärimise koha pealt ei näinud võim automaatselt üle mitte esmasündinud pojale vaid eelistatud oli poeg, kes oli sündinud siis suursuguselt abikaasalt mis tekitaski väga palju vihavimma ja palju segadust. Aga me peame ühe asja veel selgeks tegema, kui iga inimene saab aru, et kui mingi planeete päikese ümber tiiru 3600 aastaga Ta läheb päikesest nii kaugele siis inimmõistus ütleb ära, et kullake, moon, seal on külm. Seal ei ole valgus, seal on ju võimatu elada. Selle kohta ütlevad Sumeri savitahvlid seda, et Nibiru atmosfäär on küll sarnane maa atmosfäärile, Agran palju tihedam ja, ja see atmosfäär tekitab kasvuhooneefekti meie jaoks väga tuntud mõiste aga nende Nibiru laste jaoks elulise tähtsusega nähtus. Kasvuhooneefekti 100 toidavad vulkaanid, mida pidi olema suurel hulgal, et vulkaanide Spurskuv, suits, tahm, vulkaanilise ained tekitavad sellise kihi ümber planeedi ja tänu sellele kihile jääb soojusplaneedi atmosfääri pidama, eks planeedi pinnale ja tänu sellele on siis selles kauges osas, kui planeet on päikesest ikkagi meie mõistes meeletus kauguses siis sellegipoolest on ta asustatav ja siis, kui ta juba päikese juurde siis on siis selline noh, meie mõistes huvi, kasvuhooneefekt hakkab siis oma teistsugust tähtsust, ehk siis ta ei lase sellel liigsel soojusel päikesepealt planeeti ära hävitada. Ja Nibiru peal tekkis paanika sellest hetkest, kui nende kasvuhooneefekt hakkas laiali lagunema. Vulkaanid ei suutnud enam piisavalt palju pursata atmosfääri selliseid aineid, mis hoiaksid atmosfääri nii palju tihendana esse soojusplaneedi pealt, et ära ei kaoks ja, ja planeet ei muutuks elamiskõlbmatuks. Selle probleemi lahendamiseks nägid vaeva väga mitmed piir, kuningad. Kuna planeet hakkas jahtuma kaugel olles ja samas vastupidi jälle päikese juures olles hakkas ta üles kuumenema siis sumeri tahvlitel võib lugeda, et see oli selline katastroofiaegne piirul, kus kariloomad jäid ahtrateks. Naised ei sünnitanud enam lapsi. No oli näha, et kuivab planeedi peal elu kokku lahendusi, selleks otsiti mitmesuguseid proovid, eriti tuumarelvadega sõna otseses mõttes stimuleerida vulkaane paremini purskavad. See oli küll väga suur risk viirulaste jaoks, aga nende jaoks juba tol ajal tuumatehnika oli selline käegakatsutav ja olemasolev võimalus. Ja kuna need võimalused, tuumarelvad, need ei toonud oodatud edu siis leiti, et ainuke võimalus atmosfääri taastamiseks on puistata kullatolmuatmosfääri. Kuld on teatavasti üks selline harukordne aine, millel on väga siuksed, erilised nii elektrijuhtivuse kui peegelduvus, kui mitte roostetavuse, kui. Ma ei ole pädev nendest kullaomadustest rääkima. Aga selge on see, et kullal oli selline võime, et kui ta tolmuna või siis ütleme, elemendi tasemel atmosfääri puistata, et siis ta hakkab seda soojust tagasi peegeldama. Üks paha lugu oli. Nibiru on planeet, kus kulda pole. Lahendus oli olemas, paberi peal puista mäe kulda ainult üks probleem, kulda kuskil ei ole. Hakati otsima päikesesüsteemist. Otsiti läbi kõik planeedid, mis olid väljastada pool sepistatud käevõru, ehk siis meteoriidivööd ja nendest planeeritud kulda ei leitud. Teati legendide põhjal. Huvitav on see, et me räägime nüüd juba nendest legendidest, mis olid sellel planeedil, mis olid juba ikka miljoneid aastaid tagasi, nendel olid legendid selle kohta, kuidas Tiia matil pidid olema kuldsed veenid. Ehk siis teati see osa endisest diivamatist, mida meie tänamaana tunnema, et sellel planeedil peaks olema kulda, noh, nad on ikka kõvasti ja otsustati saata ekspeditsiooni maale. Mitte ükski nendest institutsioonidest ei õnnestunud, sest et läbi asteroidide vöö ei õnnestunud kosmoselaevadel jõuda. Ühesõnaga olukord planeedil läks järjest kehvemaks ja võimuvõitlused läksid järjest teravamaks. Käimas on saade hallo kosmos mul külas iidsete tsivilisatsioonide huviline Raido Saar. Ja me räägime sumerite loomisloost. Jõudsime oma jutuga sinna, et nii piirul tekkisid atmosfääriprobleemid, mille lahendamiseks otsiti päikesesüsteemist kulda, mida siis teati olevat planeet Maal, kuhu saadeti ekspeditsioone, mis aga ebaõnnestusid. Ning samal ajal halvenes olukord nii piirul, kus oli veel käimas ka võimuvõitlus. Mis seal siis toimus? Tiiru valitsejaks sai Anu, meie teame Anu küll, et see on väga tuntud naisterahva nimi, aga Anu sumeri keeles tähendab taevane. Ja Anu võttis endale naise, kri nimeks sai antu. Põhiline on muidugi tähele panna seal, et samamoodi nagu Egiptuse vaaraode, sest me tunneme ja teame, et troonile saades oli neil võimalus ja tihtipeale kohustus võtta endale trooninimi. Ehk siis Anu ehk taevane, see, see oli siis selline nii-öelda nimi koos tiitliga. Ja temaga oli teravas võimuvõitluses teine prints, kelle nimi oli alalu. Nad võitlesid omavahel võimu pärast, meil oli seal isegi vastastikune võimuvahetus, kus alalu pääses troonile ja määras Anu hoopis oma peekrikandjaks. Kõik see poliitika ei ole väga oluline, asi lõppes sellega, kus nendevaheline uuesti võimu jagamine pidi selguma läbi maadlusmatši ja maadlusmatši troonil istuv alalu Anule kaotas. Ja kuna olukorrad olid seoses planeedi tervise halvenemise ka ja majanduslikke ja jaa elukondlike probleemidega väga teravad, siis tegelikult oli nagu ette näha, et tänu sellele, et nüüd laulu enam võimul ei ole, et siis põhimõtteliselt tõenäoliselt lüüakse ta maha. No, ega see meil ka mingisugune ime ei ole, et kui oled võimust ilma jäänud, siis pannakse sind kas vangi või siis saad kõik kuriteod kohale, võtame kas või Ukraina, eks ole, kus nii kui võimu kaotad, siis lähed vangi. Alut ootas samasugune tee ja selleks, et mitte oma saatusele otsa vaadata, ta otsustas põgeneda oma koduplaneedilt. Ta istus kosmosesse, raketti, mis oli varustatud nii nagu sumeri kirjades kirjutatakse hirmu kui hävingu relvadega. Meie muidugi saame aru, tänapäeva tegemist oli tuumarelvadega, sest meie, meie jaoks mõiste ei ole võõras, aga sumeri tekstides räägitakse, et ta siis hävingu relvad selle raketi peal ja sellega otsustas ta siis startida meie maa suunas. Siis on väga põhjalikult kirjeldatud Ency kadunud raamatu sellest, kuidas ta meie kaugemate planeetide juurest mööda sõitis alates pisikesest Pluutost kuni edasi, edasi, edasi, kuidas ta kasutas oma teel maa juurde, kasutas iga järgmise planeedi tõmbevõrku ja samamoodi sedasama kasvatavad ka praegu need tehiskaaslased, mis saadetakse kaugete planeetide juurde. Nad püütakse sättida niiviisi, et see järgmise planeedi külgetõmbejõud teeks selle energia kulutamise lihtsamaks. Ja huvitav on see veel, olgu vahemärkusena öeldud. Ma ei tea, kas pärast meelde tuleb, et energiaks kasutasid nende raketid, need tähtedevahelised raketid kasutasid vett mis tundub minule kummaline, aga me võib-olla tuleme selle juurde veel tagasi, mismoodi see v kasutamine tegelikult toimis ja ja kuidas, nagu meile arusaadav on, siis see ei ole vist väga lihtsalt seletatav. Ja ilmselt ei ole praegu teema, aga siis jõudis lõpuks peale esimestest planeetidest mööda tulemist põneva muidugi asja juures see talu kirjeldab oma selles nii-öelda reisipäevikus või siis logiraamatus planeete. Ja see planeetide kirjeldus oli nendel savitahvlitel olemas neli pool 1000 aastat tänasest päevast tagasi. Ja ta kirjeldas neid välisplaneete, mida ka tänapäevaste vahenditega maa pealt ei ole võimalik, nii näha, et öelda midagi muud peale selle, et tegemist on planeediga. Aga tema kirjeldas näiteks Uraanuse ja Neptuunuse välimust ja tema sellest reisikirjeldusest, mis nüüd Ency raamatus on linki suu läbi küll edasi antud ehk siis tegelikult savitahvlite pealt loetud, siis selgub, nagu meie päikesesüsteemi planeedid oleksid kõik peaaegu kõik oleksid kaksikutena nagu olemas, et igalühel oma teisik seal Uraanuseneb toonus ja Saturn ja Jupiter ja ja Veenus ja Marss ja siis ongi maa, on meil selline üksik laps ja siis on meil Merkuur selline üksik laps ja üksik laps on ka väike Pluuto, kes siis nagu me ennem rääkisime alguses planeedi seisust ei omanudki. Agan kui ta jõuab siis selle sepistatud käe võruni ehk siis asteroidi vööni siis ta näeb, et sellest läbiminekuks praktiliselt kohta ei ole, võimalust ei ole. Need, kes natuke teavad, siis asteroidivöö on, koosneb tegelikult sellistest tolmustest jää kamakatest. Ja minu jaoks oli väga huvitav, tav ja naljakas natuke vaadata sellist dokumentaalsarja, mis kannab nime Junivers history Chaneli pealt vist jookseb. Ja seal räägiti sellest, kuidas on võetud proovid nii mõne komeedi pealt veeproovid siis ja asteroidivööst ja kuidas komeedi pealt võetud veeproov sealt selgus selle vesinikuraskuse järgi. Et see vesi ei ole maa pealt pärit või siis vastupidi, et komeedi tõenäoliselt ei ole toonud vett maa peale, sest nemad räägivad umbes nii, nagu maaalus on mingisugune liivahunnik, kuhu siis mujale toodi vesi sisse. Aga samas on, oli seal üks särasilmne teadlane, kes rääkis, et nemad avastasid, et asteroidivööst võetud proovid ütlevad, et see vesi on sama koostisega, mis vesiitlaneed ilma ehk siis ilmselt sealt on see vesi siia tulnud, mina mõtlesin, kui loll veriks teadlane olema, selleks, et mõelda, et miks ei võiks vastupidi olla. Et asteroidivööd keerleb nagu seelik ümber puusade ja mis peab olema see jõud, mis paneb mingisuguse nipsuga, annab sealt sellise kiirenduse mõnele kamakale ja mitte ainult mõnele, sest et noh, planeedi pinnal on meil ju vett rohkem kui kuiva maad. Jah, aga meil on nii palju vett, kui palju peaks neid asteroide maa peal sadama ja juhul kui asteroid kuiva maa peale sajab, siis see kiirendus. Me teame praegu, et üks austerlane hüppas ilma langevarjuta, peaaegu hüppas kosmose piiri pealt maa poole ja saavutas üle helikiiruse, siis võttis ta selle langevarjuga muidugi maha, jõudis elusalt maa peale, aga asteroidi sellist võimalust ei ole, kui nemad tuleksid, siis nad tuleksid ikka täie kiirusega. Esiteks on väga tõenäoline, et peale meie atmosfääri sisenemist nad põleksid lihtsalt ära, vesi sulaks ära. Aga muidugi teine asi on see, et peale kokkupõrget maaga see energia on nii suur, et sellest jääpurikas nüüd midagi alles ei tohiks jääda. No need on minu sellised spekulatsioonid, aga minul oli nagu naljakas seda kuulata. Mina ikkagi lähtun sellest, et sumerid arvestades juba seda, et kuidas nemad kirjeldavad oma neli pool 1000 aastat vanadel savitahvlitel seda, kuidas näevad välja sellised välisplaneedid, mida meie meie planeedi pinnalt ei ole võimalik näha ka täna siis sorry pool 1000 aastat tagasi. Ma ei tea, milliseid teleskoop siis kasvatama. Vähe sellest. Me teame seda, et planeet Pluuto avastati alles eelmisel sajandil 1930 sest selleks hetkeks olid siis teleskoobid piisavalt võimsad, et see pisike kivimürakas sealt päikesesüsteemi piiri pealt üles lugeda. Enne seda, see on ju vähem kui 100 aastat tagasi. Meie tänapäevane teadus ei teadnud sellest planeedist mitte midagi. Ja neli pool 1000 aastat vanad savitahvlid kirjeldavad seda kui teenäitajat meie päikesesüsteemi, kui tulla siis sellelt ristumise planeedilt. Ehk siis iga natukese aja tagant, mina leidsin, et minu selline usaldus kipub kalduma nende teaduskraadita üleskirjutajate poole. Okei, jõudsime siis sinna, kuidas luulu on asteroidivöö ees ja tal ei ole erilist valikut. Tagasi minnes satub ta miinimum põlu alla või siis leiab oma kurva otsa. Ja edasi minnes on väga tõenäoline, et ta leiab oma otsa nii või teisiti. Aga kui sul on suurem sõime ees niikuiniisiis ilmselt tal väga raske seda valikut teha ei olnud. Ta teadis, et tema enda poolt saadetud raketid rakett on vale, võib-olla öelda tähelaevad, ei suutnud asteroidivööst läbi minna. Aga nüüd tuletame meelde, tema laeva pardal olid siis hävingu relvad ja tema otsustas neid kasutada. Ja tal läks nii õnnelikult. Ta õnnestus tulistada asteroidivöö, siis auk siis pannes seal plahvatama meie mõistes siis ilmselt tuumarelva. Sellest august sõitis ta õnnelikult läbi ja peale seda oligi ta juba teel maa suunas, ehk siis järgmisena võttis teda vastu planeet Marss ja olimegi juba siis minu juures väljas. Maa peale maandumine, sumeri tahvlite järgi toimus maandumine tegelikult vette ja see oli kusagil tänapäevase Kuveidi piirkonnas. Peale seda, kui ta peale suurt raputust ja, ja rasket maandumist sai aru, et näed, olengi veel elus ja tõmbas endale selga nii nagu sumeri tahvlitel, et saab lugeda, tõmbas selga endale kalakostüümi, seda niiviisi sumerite keeles kirjeldatud, ehk siis meie saame aru, et see on nagu selline skafander ja pani pähe endale kotkakiivri mis nagu selgitab päris palju, miks paljudel sellistel vanadel ülivanadel kunstiteostel sellised linnunägudega inimesed ringi käivad ja avas luugi astus oma laeva pinnale, rajas ta endale tee kuiva maani sattus esimesena pilliroo puhmastesse ehk sellisele soila soi selle pinnale. Ma ei oleks seda muidu välja toonud, aga pilliroost on kõikides religioonides väga palju juttu, pilliroog on millegipärast väga sihukse müstilise tähtsusega, nagu me teame, siis muuseas läks läbi pillirooväljade Egiptusest välja. Muuseas, leidub tihti pillihoogude vahelt vitstest punutud korvi eest ja nii edasi. Pilliroog on alati käinud kõikidest religioossetest tekstidest läbi, aga see ei puutu praegu asjasse, jõudis salu kuivale maale ja oma testeriga. Ta testis meie õhku ja avastas, et see peaks kõlbama hingamiseks küll värinaga hinges. Ilmselt tõstis ta oma kiivri visiiri üles ja avastas, et siinne õhk hingamiseks hoopis parem kui see õhk, mis neil seal oma planeedi peal oli. Ning järgnedest kõige olulisem teist, mille pärast ta tegelikult Tiiemati jäänuste peale tuli, oli see, et ta suunas oma testri. Mis iganes aparaat, see siis ka ei olnud, suunas ookeanivee poole. Ja avastas, et vees on piisavalt kulda. Minu jaoks oli see natuke üllata, sellepärast et natuke võõras on mõelda, kuidas mingi metall võis vee sees olla või võiks seal sedasi hulpida, aga aga ilmselt elemendi tasemel. See, see on samamoodi nagu porgandid rauda, eks ole, aga me ei tunne, et me oleksime erilise terminaatorit, porgandid sööme. Ühesõnaga ta avastas kulda, maal on Ta võttis proovid ja siis on väga huvitav koht, kus kirjeldatakse, kuidas ta kiirgas proovid oma koduplaneedile. Ta kiirgas oma sõnumi koduplaneedile, kus ta ütles, kuhu ta on tulnud, kust Altkiirgusega vastusaadetele kiirega saadeti vastu, et kus sa hull läksid, et ega siis me oleme ju sõbrad, eks ole näha väga ilus diplomaatiline keel. Ja mille peale saadab siis laulu vastuse, et aga siin on piisavalt kulda, et päästa meie planeet. Ning siis hakkab selline kemplemine. Kas see võis olla mingit sorti teleportatiivne sidepidamine? Mul ei ole õrna aimugi ja ma arvan, et tegemist oli väga-väga sellised tehnilise lahendusega. Sest et üks asi on see, et saad telepaatiliselt, saadad mingi signaali, aga kui sa juba mingeid proove saadad? Ma arvan, et nii palju, kui ma olen neid sumerite asju lugenud, siis telepaatiast räägitakse, kui seda saab telepaatiaks lugeda, siis räägitakse mõnel korral algus edastatakse kellelegi nii-öelda siis seda misenit või nägemust kas siis, et inimene või siis kaaslane või siis keegi teine ei saa aru, kas nüüd unenägu või, või see on ilmsi. Nendesse kohtadesse minemist varsti jõuame, aga ma arvan, et tegemist oli siiski tehnilise lahendusega oluliselt arenenum, aga kui meil, aga põhimõtteliselt me ju teame, et et laserkiir ju levib ka sirgjooneliselt ilma hajumatanu, ilmselt neil oli siis mingisugune tugevam teema. Aga peale selle oli ta võimeline saatma ka siis kullaproovi. No me ei tea ju täpselt, mida ta sinna oma koduplaneedi peale siis tagasi kiirgas. Kas see oli siis materjal ise või oli see, ütleme siis tema analüütiline või keemiline koostis, sest samamoodi nagu meie võtame neid proove nende fondidega, teiste planeetide peolt või siis komeetide pealt, siis neile saadetakse tegelikult spekter analüüs tagasi. Et ilmselt see võis olla midagi sellist, tema tõestas ära, et maa peal on kulda ja siis ütles, et põhimõtteliselt ma olen nüüd nõus sellega, et kui mina saan uuesti kuningaks, siis mina päästa meie planeedi, et mina õpetan teile, kuidas tulla läbi selle asteroidivöö. Ja vastutasuks tänu sellele, et mina olen meie planeedil päästja teie kuulutate mind oma kuningaks. Anu, kes oli siis Nibiru kuningas. Tal ei jäänudki midagi muud üle, kui võtta see pakkumine vastu. Ja peale seda, kui teile selle pakkumise vastu võtnud saatis alalu oma nii-öelda reisikirjelduse, ehk siis tegelikult neil on sumerite tahvlite peal on üks väga huvitav selline mõiste, mis on siiamaani lahti tõlkimata, mida kasutatakse täpselt nii, nagu ta seal kirjas oli. Mee kaks täht, emme on tema nii-öelda siis nagu, kas siis hääldus või nii nagu sitsi nõnda edasi anud oma raamatutes see on, me ei tea, mis asi see oli. Kui me võime vetensort terrori kohta, võime öelda, et me saame aru, et tegemist oli hävingu relvadega ehk siis meie mõistes tuumarelvadega siis see on nüüd selline asi, et ärme hakkame parem oletama. Aga selle meega, mis oli tema kosmoselaeva teekonna salvestanud üles selle, selle nii-öelda lugemi, saatis ta oma koduplaneedile, mille tulemusena sõitis planeedi pealt välja järgmine taevane kaarik, nagu nad sumeri tekstides ütlevad mille peal oli teine Nibiru prints, kelle nimi oli tol hetkel hea. Hea tähendab see, kes elab vees ja see on inimest tuleks nüüd ilmselt edasiseks meelde jätta. Hiljem saab tema imeks Ency. Ehk siis üks väga oluline võtmetegelane inimkonna sünniloos ja edasistes maa sündmustest. Nibiru pagendatud prints alalu tuli maale ja kiirgas siit tagasi koduplaneedile infot, et kuidas ta siia saabus ning ka siin leiduva kulla kohta. Siis aga saabus siia teine Nibiru prints, hea ehk Ency, mis siis edasi sai, millega inkimaal tegelema hakkas. Huvitav on see sumeri tahvlite juures, kus esimene asi, mis hea võtab maadel ette koos oma kaaskonnaga, on see, et ta loob, paneb püsti laagri või siis nemad nimetavad seda esimeseks linnaks. Ta püstitab selle kuue päevaga. Väga naljakas on see, et, et siin tuleb selline piibli paralleel sisse, kus kuus päeva tehakse tööde seitsmendal puhataks. Peale seda, kui see laager on püsti pandud siis paneb ta sellele laagrile nimeks riidu, mis sumeri tõlkes tähendab kodu kaugel kodust. Ja see on see kummaline nimi, kust on tulnud. Meie mõistes mõõdame inglise keele, mis on meile väga lihtne, eks ole, saksa keeles erde väga paljudes keeltes kõik pärinev sellest samast ühest tüvest, ehk mis on siis riidu ehk siis nii tiirulaste esimene laager, Meie planeedil selle nimi saigi selleks planeedi nimeks. Enne seda teati, peale seda, kui Tiia mat oli lõhestatud see meil enne mõtlemata, siis sellest alles jäänud poolest tekkinud planeeti nimetatigi kii tähendab rebitu või siis lõhestatu, mida ta siis peale seda taevast võitlust oli ehk siis planeet, kui selline oligi, aga tema pärisnimeks pandi riidu ja sealt ilmselt tuleneb meie maa ja tema meie tänapäevane. Nii see oli esimene, nii virulaste linn ja peatuspaik maalt. Kus see tänapäeva geograafilises täpselt asus sealsamas veidi lähedal? Piirkonnas ja see on seal umbes selles piirkonnas, kus Eufrati Tigris saavad algused ridu on praktiliselt Kuveidi koha peal. Muidugi esimene ülesanne oli sisendi jaoks teha selgeks, kas tõepoolest kulda on võimalik maa pealt niiviisi koguda, et seda kodusele planeedile tagasi viia. Kuna alguses oli avastanud kulla alalu merede petest, siis no võib aru saada nendest tekstidest, et hakati meeletult seda vett läbi pumpama ja kulda elemendi tasemel eraldama sealt veest. Üsna varsti saadi aru, et ega sellest ikka nii palju ei tule, et ühe suure planeedi atmosfääri päästmiseks seda piisavalt jaguks. Sellega seoses tekkisid muidugi suured probleemid. Laulu nii-öelda ülemvõim hakkas jälle kõikuma. No et ja küll me lubasime, et sa saad oma kuninga koha tagasi, aga tingimus on see, et meie planeeti päästa. Pealegi planeet ei saa päästetud, siis pole ju mõtet sellel kuningal enam. Aga siis nad avastasid Kagu-Aafrikast, et kulda võib kaevata ka maalt selleks, et seda kulda maalsest kätte saada, selleks oli vaja teda kaevandada, kuna kuld oli olemas, tööjõud oli tegelikult ju ka olemas, lihtsalt teda oli vähe, siis otsustati, tuuakse Nibiru pealt uus laevatäis. Nemad nimetasid kangelasi. Kangelased tuuakse kohale, antakse labidad kätte ja hakkavad ka, noh, tõenäoliselt neil olid võimsamad relvad kui labidad. Sest kui juba kiiratakse sadade miljonite kilomeetrite taha, saadetakse SMSe ja saadetakse kullaproov, siis pole ju imestada, et ilmselt olid neil ka tööriistad sellised isegi räägitakse sellest, kuidas Ency kujundas vastavad tööriistad, mis ta lasi nii tiiru peal oma plaanide järgi valmis teha siis järgmise raketitäiega või siis kosmoselaeva täiega toodi maa peale. Ja kuidas kulda hakkas tulema ja kuldage võimalik transportida nii tiiru peale tagasi sellistes kogustes mis pani atmosfääri päri nii tiiru atmosfääri, laialijooksmist selle piiri peal. Ehk siis näha oli, et asjast hakkab kasu olema. Kuna planeet Nibiru on siiski suurem kui maa ja kui me kujutame ette, et kui me peaksime maa atmosfääri akkama midagi puistama, et seda siin tervenisti näiteks meie osooniauke, aga ta paika, siis me võime ette kujutada, et see kogus on ikkagi üüratu. Ja selleks see tähendas seda, et järjest rohkem toodi neid nii tiiru kangelasi siia maa peale. Alguses ei tulnud nendega kaasa naisi, nii et nad olid siis tsölibaadis ja tegid meeletult rasket tööd. Palju neid üldse kokku tuli, ma olen lugenud, et 140 esimest. Seal sel ajal, kui kullakaevamine oli juba täies hoos, siis oli neid tegelikult kuskilt kuus, salatiirulast oli maa peal ja lisaks sellele neil oli kasutusel planeet Marss nagu vahejaam enne oma planeedi peale sõitmist sest maadelt otse startida niru peale oli. Kas, sest maa külgetõmbejõud on kolm korda suurem tsirka kui marsi oma ja kuna sumeri tahvlite järgi marsist ehk siis sumeri nimega Lahmu oli asustatav, seal oli atmosfäär, seal oli isegi vesi olemas, seal küll. Nii nagu need nii piirulased kurtsid, et seal on raske hingata, et õhku ei ole nagu päris piisavalt, aga ta oli siiski koht, kus sai panna oma kosmosejaama püsti, kus võeti maapealt tulev, väikeste laevadega tulev kuld võeti vastu ja siis suurte laevadega sõideti sealt juba Nibiru peale edasi. Ja siis väidetavalt oli marsipealse teenindav personal olnud kuskil 300 viirulast ja siit tulevad siis need nimed, et need, kes, kes maa peal olid, neid kutsuti ann un Aki ehk siis Ann on taevas ja Kiyo maa ja tõlkes tähendas sest neid, kes tulid taevast maale, väga sihuke pikk nimetus meie mõistes, aga nendele meeldis selliseid arhailisi nimesid kasutada. Ja need, kes olid marsi peal nii-öelda teenindavas personalis, neid kutsuti Igiigi ehk siis need, kes jälgivad ja valvavad, võiks ju nagu arvata, et tegemist oled sa eri, rasside või erinevate loomadega, aga aga ametinimetuse järgi või siis nende töökohustuste järgi neile pandi kohe kõigile omad nimed. Ma hea meelega ei kasutaks neid neid anunnaki iginimesid, sest et see on selline minu jaoks nagu võõras, eks ole, sest eesti keeles kõlaks vaid need, kes tulid taevast ülevalt, maa peale, noh see ütleme nii piirulased, kui see nende planeet oli ja kui selline planeet peaks eksisteerima, siis nimetame neid siis selle järgi, nagu me ennast võiksime maalasteks nimetada, eks ole. Või nagu me filmides oleme armastanud nii-öelda neid, kes sumeri tahvlite järgi olid nii kiired, kui nad praegusele pesitsesid. Mida enam muidugi ei ole siis praegu me kutsuksime neid marstlasteks. Las nad jäävad ikkagi piirulasteks, sõltumata sellest, kus nad oma tööd tegid. Nii et mõnes mõttes nagu annu nakid siis sõnana, pigem on nii-öelda justkui ametinimetus nende rolli nimetuse laienduseks. Just, sest see tähendab nii nagu Anu tähendab, taevane on taas kiil oli meie planeedi nimi nende mõistes enne seda, kui hakati seda Eriiduks juba hiljem kutsuma, siis siis ongi, on ja kuidas un sinna vahele mahub ja mismoodi täpselt see grammatika on, kuidas hääldus tol ajal oli või kui palju me oleme selle interpreteerinud siis mõiste oli ikkagi see, ehk siis need, kes tulid taevast maale, lihtsam, ütleme, et nad nii piirlased. Sest ma arvan, et nii on lihtsam. Ühesõnaga, jõudsime kohani, kus Marsi peal on selline vahepeatus kosmosega ja maa pealt väiksemate laevadega viiakse Kuld Marsile Marsilt toimetatakse seal suuremate laevadega juba edasi, põhjuseks siis kolm korda väiksem külgetõmbejõud kui maal. Väga mõistlik muidugi, aga probleem, probleemid hakkasid tekkima sellest, et maa peal olev tööjõud, nii piirulased, nendel see kaevandustes maal töötamine hakkas tekitama tõsiseid terviseprobleeme ja töö oli ikkagi oluliselt midagi muud, kui nad olid oma koduplaneedi peal harjunud. Ja ilmselt sealt tuleb ka see põhjus, miks neid kangelasteks kutsuti kangelasteks ilmselt sellepärast, et läbi asteroidide vöö maa peale tulemine oli väga suure riskiga seotud, eks. Ja teiseks teha sellist tööd, milleks üks selline heast soost nii piirulane, millega ta pole ilmselt kokku puutunud, et see seal ikkagi kangelastegu, seal on ainult üks eesmärk päästa koduplaneet siis ikkagi tee, mis tahad, kui nad olid siin juba ja meie mõistes kümneid tuhandeid aastaid kulda kaevanud, siis tekkisid protestid. Ei piisanud isegi enam sellest, et, et teha tekitada rotatsioon, et need, kes on siin oma aja ära teeninud, et need lähevad tagasi, tulevad uued asemele ikkagi see töö oli niivõrd raske. Need, kes tagasi läksid, juba laitsid mõtte maha, et pole maja sinnamaale tööle minna, näiteks et see on täiesti kontimurdev töö ja asi läks nii kaugele, et maadel tekkis mäss. Mäss oli juba nii suur, et et kuna planeeti tiiru vajas endiselt kulda ja keegi siin maadlaseda kaevama ei olnud nõus hakkama, siis selleks, et olukorda päästa, oli vaja leida selline tööjõud, kes virulaste asemel seal oleks võimeline võtma nii-öelda labida kätte minema maa alla saama aru, mis talt tahetakse ja kaevama sealt kulda. Ja nagu ma ennem ütlesin, et teine mees, kes maadele tuli Nibiru pealt teine liider oli hea siis edaspidi tuntud Encynime Talsinki pakkus välja, et tegelikult on maa peal ju selline tegelane olemas, kes võiks meie eest selle raske töö enda peale võtta. Et siin on selline tegelane, kes käib kahe jala peal, müriseb küll mingit kahtlast keelt, aga arusaamist küll ei ole loota, aga kui me segaksime näiteks tema Enda nii-öelda jumaliku materjaliga, siis äkki meil on võimalik ehitada või luua või geneetiliselt aretada selline loom, mis ei oleks inimene ega loom, kui me noh, ütleme, et nemad on ka inimesed, eks ole, et oleks midagi vahepealset. Inimeseloom inimeseloom jah. Ja alguses leidis väga tugevat vastasseisus, sellepärast et Nibiru ajaloost käis läbi selline lõik, kus orjapidamine lõpetati ära. Et see on väga kummaline, et selline ajajärk on ka meil ju läbi elatud, kus kunagi Ameerikas loeti inimõiguseks omade orja siis peale seda kodusõda asjad klaariks tegi, siis orjapidamine ju lõpetati ja lõpetati see tegelikult terve terves maailmas igal pool siis samasugune etapp läbiti kani tiirul ja orjapidamist ei peetud enam kõlblikuks. Siis Ency ikkagi ütles, et aga, aga see ei ole inimene, ta on meie loodud. No ütlemegi inimeseloom siis selline, kes kes teeb seda tööd, mida meil on hädasti vaja, et keegi teeks, aga me ise ei ole võimelised või ei taha seda teha. Need vaidlused võitsid pikalt aega, aga tulemusena anti siis Enkile luba hakata põhimõtteliselt geenidega mängima. Mis oli nende katsetuste tulemused? Ma arvan, et sellest me võiksime rääkida, järgmine kord. Jah, see on tõesti üks veelgi pikem, väga põnev lugu, ma arvan, et me peame tõesti jätkama seda vestlust järgmisel nädalal, kuidas siis sumerite järgi meie maailm ja siis ka inimene siia loodi ning mis siis toimuma hakkas, et ma saan aru? Tulemas on palju põnevat, vaata eks ju, kõigepealt loodi inimene siis seejärel, kuidas toimusid erinevad sündmused, ka inimene nii-öelda paradiisiaiast. Üks hetk lahkus, et võib-olla anna paar vihjet, et mis me järgmine nädal veel kuuleme. Märksõnad. Paradiisiaed ehk siis tekitab Heedeni aed, e-Din oli sumeri linn peale seda, kui ridu oli asutatud, siis riburadapidi rajati neid linnasid sumeris edasi. Kuna rahvas tuli juurde, siis oli vaja elupaiku, kui neid oli vaja, erinevates kohtades oli vaja rajada kosmodroom, kosmodroom ehk siis linnulinn oli sipar, mis ongi otseses tõlkes sil. Linnulinn, ehk siis see, see koht, kus kosmoselaevad, tõusid üles, sõitsid Marsi poole nii-öelda edasi viima kulda. Ja eedeni nimeline linn oli tõepoolest olemas ja noh, seda ilmselt saab igaüks internetist vaadata, et kaardi peal Sumeri kaardi peale selline koht on. Eedenis oli ka tõepoolest sumeri tekstide põhjal selline aed, mida piiblis tuntakse eedeni aiana ja sealt tõepoolest esimesed inimese kuju võtnud. Nii nagu me mainisime, inimeseloomad, kus nad alguses said natuke aega olla ja, ja tõepoolest nad löödi sealt minema. Aga intrigeerivaks teeb seal fakt, et fakt on võib-olla palju öelda, aga ütleme sumeri põhjal fakte, et tegemist ei olnud sugugi mitte Aadamaga. Tegemist oli siiski mitte veel tsiviliseeritud inimesega, vaid nii, nagu sumerid ütlevad, nimetati tänast segatuks. Ehk siis oli kokteil tiirulasest ja siis maa peal kahel jalal kõndinud, noh tõenäoliselt oli siis tegemist homo Rectusega või siis homo sapiens rääkivat, selle koha pealt ma ka ei julge sõna võtta, aga siis selle seal kahel jalal kõndima ikkagi looma ja, ja nii viirulase seguga ja tema oli küll võimeline käskudest aru saama ja neid täitma, eks, et teda oli võimalik dresseerida. Aga ta ei olnud veel see, keda me võiksime lugeda enda otseseks eestlaseks ehk siis inimeseks, eks, tsiviliseeritud inimeseks, sest tsiviliseeritud inimene tema lugu on samamoodi väga täpselt üles kirjutatud sumeri tahvlitel. Aga mis mooni tekkis maa peale tsiviliseeritud inimene? Sellest me räägime siis järgmine kord. Väga huvitav, põnev tõesti teada, et mis siis Nibiru laseb, et siin maa peal käinud on. Suur tänu sulle, Raido Saar, et meiega oma teadmisi, mõtteid ja neid põnevaid lugusid sumerid maailmapildist jagasid ning muidugi suur tänu teile, kallid raadiokuulajad meiega nendel iidsetel radadel kaasa rändamast. Kui midagi jäi segaseks, siis saate soovi korral tänast ja kõiki eelmisi saateid alati üle ja järelkuulata raadio kahe arhiivist aadressil. Kas ee kaldkriips, hallo Kosmos ning täna mainitud teemadel lindid, kee, muid temaatilisi uudiseid leiate kosmonautide klubi seinalt Facebookist. Kõik need viited on nüüd kenasti ühes kohas koos lehel hallo, kosmos. Punkt ee. Ja tuletan veel meelde, et keda huvitab kõikvõimalikest erinevatest tuvus deemonitest vabanemise tee siis teiega kohtume juba algava nädala kolmapäeval, 31. oktoobril kell kuus õhtul Tallinnas kinos pluss kus toimub alkeemia akadeemia sündmuste sarja esimene vestlusring kus isiklikku praktilist kogemust sõltuvus põrgust välja ronimise raskel, aga siiski võimalikul teel jagavad kuulajatega Aigi Vahing, Ain Mäe, otsijad Tommyboy ning peale vestlusringi, mida on mul hea meel ja au juhtida ning ka saate hallo Kosmos kuulajate jaoks salvestada jätkub õhtu temaatilise filmiga Ain Mäeotsa uhiuus mängufilm Deemonid jutustab kasiinosõltlastest ning kolmapäevasel alkeemia akadeemia sündmusele on võimalik seda näha teil siis eksklusiivselt esmakordselt enne esilinastust. Nii et lugege kõige selle toimuva kohta lähemalt aadressilt alkeemia. Ee kaldkriips. Teemia. Raido Saar, suur tänu sulle. Veelkord järgmine nädal, siis kuulame edasi, millega tegeles nii piirult pärit prints Ki planeedil maa ja kuidas siis tekkis inimene, kuidas loodi inimene ja mis siis edasi sai? Aitäh sulle. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel kell kaks ja raadio kaks, seniks aga.