Siin vikerraadio jätkame kava Toivo makki saatega, mille sisuks on mets ja kultuur. Ehk täpsemalt öeldes teeneka metsamehe Kaupo ilmeti sellesuunalised mõtted ja teod läbi aegade. Oleme suvise Eestimaa taeva all mis täna on imeilus, sinine ja mõned valged, pilvetupsud Souavad üle kassinurme linnamäe metsa. Kaks sammu selja taga on odrapõld. Aga siia metsa poole on ehitatud juba aastaid tagasi ühed omapärased väravad. Ja kohalikud inimesed ning kõik need, kes siin on suvel käinud. Kui siin pidu peetakse, siis mitte haagi ei astutasid edasi enne, kui ei koputata. Kas viiest korrast? Jah, viiest korrast aitab küll, muidu on niimoodi, et nagu öeldakse, et kolm kordan millegipärast veel alati võetud nagu kohtuseadus ja aga viiet korrast piisab ilusasti, et astuda siia meie pühadehiide. Ja see on üks Eestimaavanemaid vabaõhu, muistsed kirikud, sellepärast see võib arvata, et siia meie esivanemad jõudsid kusagil 7000 aastat tagasi ja leidsid siia sellise paiga, mis pakkus nendele tugevat, sellist head turvatunnet. Ja järelikult ka omal ajal kivisidega need tammed ide valitud, mitte selle järgi toodi üht kivi, hakati kummardama seal kivil, pidi olema mingisugused võimed ja siin nendel kividel need võimed on olnud ja sellepärast on neid kivisid. Kumar Tratud siia ohverdatud ja siin me näeme ka tamme. Ja nüüd on ta siis avatud jah, uuesti tagasi. See haav on üks palgijupp, mis on kettidega otstest kinnitatud juba kuivanud puuharude külge, mis on ka siia maasse pandud. Ja nüüd meil on tõesti õigus siit sisse astuda. Siin on näha, et on ikkagi ka natukene vikatiga vist tööd tehtud, et tulijal oleks rohi madal. Kui suvi, vihmane on. Tirtsud löövad laulu. Ja need nurme lilled. Nii võib ju nimetada, kui siin kasvavad ristikud ja mis siin kõikkonna aiad, tarid ja mitut liiki ristik verd. Siingi akvaata kassikäpp, mis on küllaltki haruldane ja ta on looduskaitsealune, aga no nagu mõnemegi kassi nooremäel kuskohalt ikka veel mujal peab kasvama. Kui siin siin on just looduslik taimedega Oslos, mis annab energiat, siis nende kolme kivi vahel räägitakse iidsetes aegades hoiti inimesi, need, kes katkust olid jäänud puutumata, need pandi diakeskele ja need jäidki elama, jätkama seda meie sugu. Nendel on ikka võimu palju olnud. Astume lähemale. Mulle meenub Vaiga jaskar, järgmisel aastal peetakse juba kümnendat korda tänavugi ja vahel. Siis ei tulda siia kahekesi, vaid hulgakesi. Siin on siis sadu inimesi, kes võtavad käest kinni hanereas. Tammudes astuvad hiide ja mitte niisama vaikides mornilt lauldes. See kõik käib ja siinse kokkusaamise ja loitsimise juurde. Sele siinset linnamäel, sest ta on eriti huvitav selle tõttu, et meil Eestimaal ei ole selliseid kohtasid mitte palju minu teadmise järgi ainult kaks Tarvastu ja seesama koht siin, kus Kahlan hiis ja Linnamägi vuti muidu tavaliselt sellepärast, et ega teid selliseid kivikive ja samuti puid, mis andsid inimestele energiaid ja võimu ei olnud mitte igal pool ja ei pidanud just linnamägede juures mõlema olgugi et ka linnamägedel öeldakse, et on olemas omaette energia, aga siin nad on ilusasti ilusasti kokku langenud ja siin käivad ikka inimesed ja loodusesõbrad. Siit meil algab ka loodusõpe ära tagasinurmes. Ja siin käib väga palju ja kõik tahavad nagu midagi mälestuseks jätta. Ja vanad kombed olid sellised, et pandi siia pühadele, puudele, noh, siin on üks vana kask, mis kasvab, tammed on siin kunagi maha raiutud neid. Me näeme siin selja taga ühtegi tamme, mis võib-olla kusagil 150 aastat vana nedes seda. Ma mõtlen, see tamm on seal, näed, eks ole. Ja. Aga siiani on istutud, seal on siis meie metsaseltsi noored Jõgeva vahekultuurirahvas ja Jõgeva vallarahvas vallapäevade puhul siia tammed, niidet, nendest tammedest tahab kindlasti tulevikku. Siia tammed muidugi läheb aega, aga ma usun, et kui me siia tuleme, tuleme tagasi üks, 100 aastat hiljem, siis on nad suured ja tugevad. Nendele mälestusüritustele tahetakse tullasesse kunagi kinni kasvanud, linnamägi on ju metsameeste poolt. Kaupo Ilmet ja tema lähemate abiliste ühispingutustega ju lahti raiutud ja siin on nüüd nisukest varjulist, koridori, metsa, siis äkki oled kõrgemas kohas, seal on kiik, lõkkeplats on olemas ja vaatad alla, kaussi, seal on tantsupõrand, on pingid, pealtvaatajad, tele, ja siis kui tõstad pilgu nagu horisondil, näed, tõepoolest ei olegi vaja öelda. See on ju Kalevipoja säng, seal on ka lipumastid. Ja nüüd on see üks väga armastatud ja käidav koht ja Ta ainult Jõgeva metsaseltsi rahvale mitte ainult Eesti metsameestele ja metsarahvale, vaid käiakse ju siia ka kaugemalt juba. Jah, praegu ta on saanud selliseks toredaks kohaks, sellepärast et kui me tema uuesti nagu tagasi Hansime ja selle oma seltsirahvaga ja siin olid meil väga palju siis tolleaegsed arvutusi veel Habi ja saime siis selle linnamäe korda teha Liber 89. aastal, kas tal siis selle hääl peeti esimese Baltika rahvusfolkloori näevad ja see pidu peetigi siis esmakordselt siin rahastajaid, endine töökoht, kus kohal Siimusti oli oma nagu tähtsusega rotang. Ja samal ajal muidugi sellise rahvapeo jaoks folkloori jaoks on see ise, sest ta on ise, õhkab kogu aeg seda iidset rahvakultuur ise teekoht välja, nii et selle tõttu täiesti sobis. Ja tänavu tähendab, on meil siis siin seitsmeteistkümnendal juulil on siis sellised asjad, nagu seda on Baltika maapäev ja paiga metsa narkoos ja seal siis seitsmeteistkümnes juuli ja siis on rahvas siin igav poolt, tähendab soome-ugri rahvaid on, aga isegi tulevad meile külla Sveitsi rahvamuusikud ja nii edasi, nii et see on üks suur ilus üritus ja siin tehakse siis ka ikka, nagu meil siin kombeks on, et me teeme siin ka mitmesuguseid rahvalikke võistlusi. Üheks niisuguseks võistluseks me võtaksime, need iidne asi oli, tähendab omal ajal peeti võistlus ja vaadati, kes on virgem, perenaine tehti või tegemise võistlust, meie mõtlesime, et see oleks ka väga õige, no siis on tiimide Kalevi silmapesukauss. See on niisugune huvitav asi. 1926 viidi läbi Palamuse kihelkonna laulupäev, seda laulupäeva juhtis meie tuntud muusika tegelenud Eduard Tubin. Ja Eduard Tubin korraldas siin koori rahvale ja meestele tähendab kotis, kus su ümber Kalevipoja sängi ka nüüd on mõeldud selle peale, et poeg toimub meestel selline hüristused kotisjooks ümber ümber selle ja siin on siis öeldud ka niimoodi, et kotisoost meister, et esimene koht pandi siin välja talupoegade poolt elus põrsas näiteks, niisugune huvitava asja võib saada, noh see on, tähendab, aga muidugi seal on ikkagi selline keskaegne üritus, mis võtab siis kokku kõik sellised kultuuriseltsi rahvad, meie metsaseltsis FB metsaseltsi, volikogu toimub sellel ajal Eesti metsaseltsi oma kohal on siis seltsi rahvas oli Eestimaa. Nii et see on selline suvekeskne peo päev ja siia siis kesköösel. Me tule meele, koguneme oma loitsu-le. See on siis kesketunnil. Ilmselt on õige nendel tarkadel meestel, kes juba ammu-ammu on öelnud, et kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta, siinkandis ei ole unustatud esivanemaid, tullakse nendega kõnelema ja alles siis läheb pidu lahti ja see pidu ei ole mitte ainult laul või kotisjooks, ei siin selle suure Tase peatänava ääres on väljas siis korvibunujad, need meistrid, kes oskavad puidust ja kase tohust imeilusaid ja samal ajal tarvilikke asju teha. Siin on lilleseadja. Nii et siin saabki nagu kokkumets ja inimene ja just need inimesed, kes oskavad metsaga kokku elada, kes oskavad seal näha kunsti alged muusikale, uhkele maastik kui pildile või mingile salapärasele valule ja ka need, kes siis pajuokstest oskavad teha tarvilikke, korvikesi, imeilusaid, väikesi ja suuri, päris praktilise mõttega ja nii edasi ja nii edasi. Miks me üldse täna Kaupo ilmeti juurde tulime? Temal tasub muidugi alati tulla tema väga laia organiseerimisvõimega mees ja me tänagi veel kuuleme mõndagi, millega ta parasjagu veel tegeleb. Aga lugu on selles, et hilja praegu Lissabonis said kokku need riikide ministrid, kes vastutavad metsanduse eest. Ja kui me seni rääkisime, et metsandus toetub nagu kolmele põhid alale see on siis ökoloogia, ökonoomika ja sotsiaalne haalne pool sest mets ei ole ilma inimesteta ja inimesed isaga ilma metsata, siis seal lisana D alla kirjutatud dokumentidesse veel neljas mõõde. Kultuuri mõõde. Et metsal on ka väga suur kultuuriline osatähtsus meie elus on olnud, on praegu ja peab edaspidi olema. Ja ametlikke dokumente lugesin, siis ma natukene üllatusin, et vaat-vaat, et ministrid alles nüüd hakkavad sellest rääkima, mida Silmet on eluaeg rääkinud, mida Eestis ju paljud, paljud on kogu aeg toonitanud ka nendes tihedates metsas reformide raginased. Ärge mehed unustage seda, milline on rahva ja metsaside olnud ja mida rahvas metsas tunnetab, et siin ei saa kõiki niite läbi raiuda, et me peame seda mõistma. Ja seda mõistes võime muidugi ajaga kaasa minna. Teil võib olla päris hea tunne, et, et nüüd on nii kõrgelt üks osa teie püüdlustest ja tööst nagu raiutud kohe kivisse. Ja see oli väga meeldiv kuulda, need, et tee oli tõesti vajalik. Mida need lugupeetud ministrid seal vastu võtsid ja sellega nagu seda asja nagu tähistasid, et selline asi on väga vajalik seepärast, et me peame arvestama seda eriti siin Eestimaa rahvad. Et oleme siiski metsarahva üks osa ja meie vahepeal temast eemaldasime väga ja mida kaugemale me temast lääme, seda ise kaotame. Kaotame oma hinge just ja seda asja paid hinn, lihtsal rääkida, saksa kolleegid siin olid ja nad ütlesid, et olles siin ma tunnetan, et me saime tagasi oma energia ja muidugi sellises tähendab kohas saab tõesti energia tagasi ja igal puul on omaette väärtus ja kui me vaatame neid puid, mida ja kunagi istutanud meie lugupeetud esivanemad, mõeldi ka ikkagi ja seda tuleb säilitada, sest on selge lugu, see ühte metsa tuleb muidugi raiuda, heisatakse raiumise jaoks, kuid teine mets on ikad, hiline püha mets, mis peab jääma. Ja selline hiiemetsade kohta on muidugi Eestimaal alati püha olnud ja selle tõttu on siin kame, Messaraid olid meil möödunud lastel, me alustasime siin Niukest tegevused. Et ussimaarjapäeval me teeme metsa Raidoritele, siis sellise võistluse eest Eesti pugu käsitööndus on väga pikk ka traditsiooniga võib ütelda niimoodi, et et meie ise Keidime detandemid olid sellised tehtud juba mitu 1000 aastat tagasi puidust ja selle tõttu tõttu me oleme seda nüüd siis hakkan tegema, me eelmisel aastal tegime esimest korda ussimaarjapäev tavaline, nüüd siis tänavu jällegi ussimaarjapäeval ja näete astubki siit samasse iidsesse hiide välja vana metsavana. See on momendi tehtud, Hiiumaa vees on väga toredasti selle asjaga hakkama saanud ja siin olid väga toredaid puulõikajad, me näeme neid siis ka praegu siin üleval. Näeme Kalevipoja silmapesu kaussi, on äkki ilmus, sest me teame, et see oli terve see tegevuse veega pühendatud mütoloogiale ja kuna Vooremaa on kalevipoja tegelik nikku töömaa kõige suurem teema, see siin on kõvasti kündnud mujal on ta lihtsalt Kaspia kive pildunute pisut maganud, aga siin on ta ikkade tööd teinud. Siis on nad jäänud niimodi siia. Ja, ja need puuskulptuuride Nade tumeda metsa taustal metsa servas, oma ehedusega, mõjuvad ka mõttele kuidagi kiiresti ja nõuavadki nagu meie ehedat suhtumist metsa. Sest tema seisab seal julgelt kindlalt, tunneb ennast hästi, ta metsast tulnud, vaatab meile otsa ja meie peame ka selgelt julgelt targalt vaatama, metsale silma. Vaat siis, kui me niimoodi vastastikku natuke mõtiskleme, siis ilmselt vigu ei tee. Armastus, usaldus vastastikku süveneb ja me hakkame teineteist paremini mõistma. Ja siin kolme Kivi vahel õitsva põndaku peal. Tunneta tõesti, et midagi tuleb nagu juurde. Midagi läheb nagu sees, selgemaks, kasvab mingi usk ja side olnud. Ja siis tundub, et tulevik on ka kuidagi kindlamalt meie kätes. Seda osa kõnelusest kaupu ilmetega võime nimetada siis mäleta. Aga kuna Kaupo ilmet oli üks kahest Eesti tunnustatud metsamehest, kes jaanipäeva eelõhtul võidupüha eel tunnistati Eesti metsanduse aastapreemia laureaadiks. Edasi minnes me räägime ka muust, kui ainult mäleta, sest Kaupo ilmeti, teine kindlasti väga tugev toon või iseloomulik olemine on aita tegutse. Ja me läheme siit nüüd, kui palju kilomeetreid eemale ta uuesti. Ma mõtlen, et 25 kilomeetreid. Jõudsime Elistvere loomapark. Kui ma siin esimest korda käisin, siis Kaupo Ilmet seisis selle pargi suure stendi ees ja rääkis, mis siia tuleb. Ja kui palju sellest aegamööda. No sellest ongi mööda peaaegu aasta aega, sest see oli siis tol korral oli meil 13. juuni oli see päev, särime paiga Mess, ajaskari päev oli, siis olime metsaseltsi volikogu koos Rimegi volikogu liikmetega siit noh, nii et natukene üle aasta. Ja käisime siin üsna ürgseks muutunud metsas või pargis ja kuulsime, mis ja tuleb nüüd aasta hiljem. Tõepoolest oled sa metsas, kus on ka metsloomad ja ja kui ma nüüd neile silma vaatan siin siis nad vaatavad väga sõbralikult vastu. Neile vist meeldib, kui uudis imutsetakse. Natuke tahnilised ja saledad ja pikkade kraps jalgadega ja kõrvadega löövad kiiresti vist sääski või putukaid eemale endast ja väike sabajupp teeb tööd. Teie käite siin väga sageli ja olete muret tundnud ja nüüd rohkem järjest rõõmu. Kuidas need siis nii ükshaaval siia asustatud loomad ja täna võime öelda ka linnud tunnevad? No meie tähendab, selle rajamise eesmärk oligi selline, et me säilitaksime, Eestimaal saavad ja Eestimaal olnud loomad, metsloomad ja linnud noh, selline, et kaasa arvatud omadeni välja ja võrdlemisi tähendab sellistes tingimustes, kus kohas nad omal ajal elasid, eks see olegi, võib olla suur vahe võrdet loomaaiaga loomaaial muidugi see asi teistsugune, tema näitab kõiki pommi üle ilma. Me näitame ainult neid, kes on siin. Ma olen olnud jah olevat ja neid, keda me vaatasime, kabehirv, see oli üks mõisapargi ilu irvad, temal ladinakeelne nimetus on katservu staamas, tähendab tema kõige kraatselis hüppega käisid baleriinid vaatama, et kuidas ta hüppab ja keps läheb, siis on tõesti haruldane graatsia ja vaata sellistes kohtades, nad olid seepärast, et mõisates olid hirved Hirvepargis sellistes kohtades asusid sellepärast et ise vana, küllaltki hiidne mõis tehtud 1355 on esmakordselt märgitud juba ära ja viimane, mõisygoisin krahv Ungern-Sternberg, kes oli teatavasti üks rikkamatest meestest ja tal oli palju valdusi ja teda ka nagu öeldi, et ta tegeleb ka vahepeal nagu merelöömisega, aga muidu ta tegi siiski ja väga ilusa uhke pargi ja parkmetsa, mida me siis praegu siis arvutame siis nende loomade elupaigana. Tunnetasime, kui palju on Kaupo ilmet andnud oma energiat selle Elistvere loomapargi rajamisse. Nüüd on siin juba palju vaadata, palju näha, aga ega algus selle esimese kännu tagant ikka väga kergelt paigast ei läinud. Ja kui nüüd enne lahkumist veel rääkida kaupu ilmetist kui aastapreemia kuradist, siis võiks ju panna ritta mitmeid asju. Luua metsakooli direktor, tegevmetsamees siis edumeelne Kaarepere metsakatsejaama looja ja selle juht jälle metsaülem. Ja üsna tuntuks saanud Jõgeva metsaseltsi eestvedamisega. Siin on tehtud lausa paar riiklikke üritusi ühe metsaseltsi eestvõttel. Ja nüüd on kaupu ilmet ka Eesti metsaseltsi esimees ja peakontor asubki. Siin Vooremaal. Mees on väga innukas jäädvustajaga kirjasõnasse, kõike seda, mis on seotud metsaga inimestega, kes kas töötavad või seoses metsaga on oma karjääri Laari teinud. Kui siin luua kooli juubel oli siis Elmut Taimre poolt kirjapandu sai jälle Kaupo ilmeti poolt nii-öelda paberi- ja trükkimise ja muud kulud kaetud. Seesama metsamehe kalender, teatmik on jälle koostatud tema poolt. Noor poiss, kellel on luuleandi ka selle esimese kogu andis ja aitas välja anda Kaupo ilmet. Siin on vahepeal ilmunud veel mitmeid kokkuvõtvaid kirjutisi koondatud siis Silmeti toimetamisel raamatuksin torma metskonnast. Ja ka praegu vist on käsil, et mis tehakse, mis on tehtud, see peab säilitatud saada. Nojah, öeldakse niimoodi, et see suusõnaline sõnaga ja aga kirjasõna, mis on kirja pandud, seisab aastasadu võib-olla ka aastatuhandeid selle tõttu on muidugi vajalik, et meie tublid inimesed, kes seda metsa hoidnud, kaitsnud ja tänu sellele me elamegi väga nii tervislikest tingimuste siin Eestimaal et nende elutööd ja asja hoida selleks kirjatud, ega me ka tegeleme. Ja noh, muidugi tähendab möödunud aastal möödus 30 aastat sellest meie sajandi, ma usun niimoodi telliseid, näed et sajandi suurt farmist kuuene seitsmendana aastal, mis tekitas väga suure tegi kahju väga palju meile metsale ja muidu ikka 69 aastat orav, see oli nüüd üks lugu. Aga praegu muidugi me valmistume sellega ette. Aastal möödub 80 aastat Eesti metsateenistust pärast, et Eesti metsateenistus selliselt asemel, noh muidugi ta on mitmesugustes haldamise üksustest ka tegelik metsateenistus algas pihta 13.-st novembrist, kui see võeti siis tolleaegsest saksa metsainspektsioonist üle. Ja selle järgi pandigi alusele metsale, metsade majandamisele ja muidugi ka selle metsa haldamisele kõik, mis sellega tulenevalt need, et neid me valmistame ette sellist raamatut. 80 aastat metsateenistus siis Eestimaal, aga siis Jõgeva metsaseltsi otsustajad seal välja anda kõhe raamatut kaheksanda aastad metsateenistus Jõgevamaal, sest teatavasti vabariiklik raamat heisata täpsusteni ega niimoodi minna. Ja selle tõttu on muidugi hea, kui ka maakonnad oma inimesi meeles peavad. Kes on andnud andnud oma elu ja tervise selle ilusa metsa nimel ja selles ka muidugi palju rõõmu loonud teistele ja muidugi ise ka sellest osa saanud. Ja me ei oleks vestluskaaslase suhtes aus, kui me ei ütleks nii, nagu paljutama lähedased ütlevad. Ja mitte ainult siin Jõgevamaal, vaid eriti Mulgimaal, et Kaupo Ilmet on kõige suurem music. No vaata, seal on tõesti niimoodi, et mina kuulun tõesti sellesse Mulgimaale. Panen pärit, tähendab põlvel õieti hiidses pulgi perest. Seepärast, et mulgid, Helsing peavad olema need, need inimesed, kelle esivanemad olnud Põhjamaad elanud ja nagu kuuluvatelete, mulgi tõugu. Ja niimoodi siis on see juhus olnud jah, et see selts millegipärast otsustas harida mind selle seltsi vanemaks ja nii et ma praegu olen tõesti mulgi seltsi vanem ka. Kui me mäletame ja teisi hävitame ja oleme organisaator, siis alati on neid, kes mõistavad, kes tulevad kaasa, kes tulevad appi ja siis sünnivadki katsejaamad, loomapargid ilmuvad raamatud. Noored saavad järjepidevust käsikäes staažikate metsameestega, kes jaksavad, kes oskavad kes loidavad ees, et teised tuleksid siis oma leegiga järele. Tunnustatud metsamehel ja mulkide vanemal Kaupo ilmetil käis külas Toivo Makk.