Meie uus keskkonnaminister Villu Reiljan on nüüd kuu aega oma ametipostil olnud kuna tegemist on mehega, kes loodust, eriti metsandust ja ja maainimeste elu paarkümmend aastat on hästi tundnud, selles elanud, juhtinud siis valdkonnad, mida keskasutus teeb ja peab tegema, ei ole uued. Aga ikkagi uus pilk on värskem. Mida tahate öelda nüüd siit ministri positsioonilt? Arvestades, et palju on pooleli ja, ja palju üllatusi võib tulla, millel olete nagu tahtnud rohkem vajutada või rohkem kaasa aidata või isegi nõuda, et need, need asjad tõesti ei tohi soikuma jääda. Põhitöödest, mis siin praegu käsil on, jaa jaa. Ja mida tuleb siin kaunis tugevalt forsseerida, ongi siiski see poliitiline osa seal maareform tänaseks on ikka praktiliselt üheselt otsustatud, et, et keskkonna ei no muidugi keskkonnaministril kelle haldusalas maa-amet on ja kuhu ta jääb, tuleb maareformi asjad käsile võtta ja mitte nii, et teda kiirendatakse ja 30 või 50 protsenti aastas vaid, vaid see tagastatavate ja Munitsipliseeritud ja müüdud ja asendatud maade uut peab kolm kuni viis korda siiski aastast tõusma. Ja selle jaoks on siiski tänaseks juba ideoloogia välja töötatud, on olnud mitmed niisugused ajurünnakud ja, ja on spetsi tropid töötanud selle jaoks, et, et viia siis see asi mõistlikule alusele ja praegu on selge, et vastutuse ja selle töökoorma saavad enda kanda maakonnad ja vallata läheb algsele tasemele, tõenäosuses aga siiski maavanemast kellegi esindaja maade munitsipaliseerimise rentimisel ja müümisel. Mis puutub riigimaad, samal ajal peavad tagastamise ja asendamisega tegelema väga tõsiselt vallaka koos maakondadega, sinna tulevad teha ka nii valda kui maakonda vastavad Maja reformikomisjonid. Et noh, kompromissi otsida kohut. Nii et seal on, on palju tööd. Tõenäoliselt tuleb teha ka siiski vabanäidik. Komisjon, kus pannakse põhilised poliitilised suunad vaid põhimõtteliselt on kaks võimalust, tõepoolest nagu ütles härma, kas teha seda reformi väga täpselt väga ontlikud ja 100 aastat või tiheda siiski kiiresti, operatiivselt, ilmselt väikeste vigadega teemidega, kuid tüki maad lühemad ja jooksul me peame tunnistama, et meil ei olegi siin suurt midagi valida, me peame selle teise tee valima. Vastasel korral jääb meie majanduse, ettevõtluse, äri, erastamine kõik selle ühe asja taha seisma ja me ei saa seda lubada, see läheb riigile rahvale liiga kalliks. Teine nüüd metsanduse puhul on teatud asiot taas tõusnud. Ja ühelt poolt vaidlustatakse seda, kas metsaamet, umbes kui ta ise metsa kasvatab, kas ta võib ka siis näiteks hooldusraiet teha või ta ei või seda teha, eks ole, siis oleks nagu majandust ja kasvatamine ühendatud. Seda ei tohiks probleemiks teha, sest tegelikult on isegi ikkagi küsimus lõppraietest, mis müüakse nii, nagu kord ette näeb. Ja see, et, et metsakasvataja ja teda ka ise ise hooldab ja selle tihumeetri kese, mis sealt saadakse maha müüs, on loogiline. Kurvem olukord on siiski see, et seaduserikkumine ja metsa varastamine ja röövimine on võtnud tänaseks no nihukesed ulatused. Et sellega ei saa leppida ja, ja mul on väga hea meel ütelda, et riigikogu menetleb praegu siiski metsaseaduse, haldusõigustiku ja kriminaalkoodeksi täiendamise variante, kus ikkagi noh, ütleme elukutseline metsavaras pannakse vangi ja tema trahvid hakkavad 10-st 1000-st kroonist. Nii et see asi võetakse tõsiselt käsile ja siin on, muidugi, vajavad väga tõsiselt kündada metsameeste koostööd nii kodukaitse, kaitseliidu politseiga et siiski tõsiselt teenitult ja täie teadlikkusega praegu ikkagi astuda vastu nendele jõududele, kes häbematult käituvad. No ma ütleks niimoodi, et mõtlesin tõesti piire, sest kui ma nüüd nädalavahetuse kodu käisin, siis selgub, et et ühed mehed kipuvad seal laiali kandis varastama. Et mitte üle päeva, vaid juba järgmisel päeval tulevad kohale, kusjuures jäävad alati vahele, sest seal on tõesti need mehed olemas, kes selle asjaga tegelevad. Meie häda on praegu see, et seadusandlus ei luba, ei võimalda kahjuks kaabakad adekvaatselt käituda, eks ole, aga noh, need saavad need vead parandatud, sest ausale inimesele ei maksta kellelegi hõlmalata, aga ka nii nagu ütletaks Ameerikas. Varas ja kurjategijad peavad siis kisama, tõsise karistuse, nii et tööpõld on lai. Ja see esimene osa jutust maareformi edendamine, kiirendamine, eks see tulek ka ju metsa kaitsmile kasuks näiteks on Eestis häid näiteid, kui Misso, Eesti kauge niisuguguse nurgamaa ääremaamehed said metsa tagasi. 11 meest lõid metsaühistu. Nüüd nad seal metsas teevad tööd, nad on pidevalt puude vahel puude juures ja sealkandis nad ütlevad, Margus enam ei ole. Nii et kõik on seotud, mis te rääkisite ja, ja kui ikkagi peremees omanik hakkab ikka lähemal olema oma varandusele, siis ta näeb rohkem ja ja ega meie need metsavargad ei ole ka nüüd niisutada või olid kõik kohe inimesele kallale, tulevad ju siin aeg. Seaduste elluviimine ja nende parandamine aitab siinsele tausta korda teha, ametimeeste ees. Aga nüüd, pühapäevaga algas looduskaitsekuu Eestis traditsiooniline kuu, kus palju tehakse ja tähelepanu juhitakse mitut moodi loodusele, sedapuhku juhitud meie ettevõtmistega ka Euroopa looduskaitse aasta deviis. Kaitseme loodust väljaspool kaitsealasid, ütleme nii, et kus on kaitsealad, seal on ametimehed, seal on tööpõld teada, keskasutus juhib siin võib-olla ei peagi väga pikalt rääkima. Aga kaitsta loodust väljaspool kaitsealasid, see on vist meie kodanikkonna asi kõige rohkem. No see meie kõigi kohustus nii kodanike kui ka mittekodanikel, kui nad on pidanud võimalikuks vajalikuks ja ilmutanud tahet siin meie väikesel Eestimaal elada, siis on ka mittekodanike asi. No küsimus ongi selles, et, et looduse keskkonna kaitsmine ei ole mitte mingisugune pühapäeva nädalavahetuse või kuu üritus, vaid see on siiski Peaks saama igapäevaseks elunormiks, et me suudame mõelda nii, et Meie maaseen, meie keskkond, kui ma käitun, niisiis siis keskkond kannatab niimoodi ja kui ma käitun väga soliidselt, siis tõepoolest ma võin puhta südamega sel pühal kamaral käia, nii et selles mõttes need üritused, kuigi nad võivad jätta Niukest teatud massiürituse või propagandaürituse muul ja ma ütleks, et need on siiski asendamatud neist tuleb rääkida, nendest probleemidest tuleb teadvustada ja, ja selles mõttes on ideede poolest väga õige, et, et noh, meil ei jagune Eestimaa mitte kaheks kolmeks või neljaks osaks on noh, ütleme rahvuspargid siis looduskaitsealal ja siis natuke piirangutega, alati siis lihtsalt Eestimaa, kus võib ükskõik mida te ei, ta ei ole nii see üks ühine Eestimaa, kus mida tuleb tõepoolest kaitsta täie teadlikkusega, selles mõttes on see suurepärased üritused, mis siin hakkavad ja, ja see kuu aega ei ole pikka aega. See on tõepoolest nii, et looduskaitsekuu jooksul pakutakse rahvale palju raskem soovitada kuhu minna. Aga kui arvestada seda, et reklaami järel nii võib meie väikest jutuajamist nüüd meil rannikuga nimetada et oleks tulijatel ruumi oleks võimalusi kohale tulla, kaasas käia, vaadata, kuulata, kogeda siis see matk ja retk, mida Tallinna looduskaitse selts plaanib laupäeval. Paldiskis vist nimekiri ei ole suletud. Just nimelt tähendab, Paldiskisse sõidab rong ta välja P9 paiku Tallinnast ja ma eeldan, et vagunid on ruumikad. Väikene eellugu on sellel meie seekordsel ettevõtmisel ka olemas, nimelt paar aastat tagasi, kui Paldiski oli raudselt suletud linn, kus tuli sinna ikkagi sõna otseses mõttes peaaegu rinnaga sisse murda ja olla julmi häbematu. Korraldasime Tallinna looduskaitse seltsiga kuuskede istutamise päeva samasugusel kevadisel ajal ja tegime selle töö ära Eesti kalmistu või ütleme siis nii luteri kalmistu juures sellel mitte ainult eestlased maetud. Ning Me panime tookord maha pealt 200 Kuuse, tõsi hiljem kulupõletamisega, noh, see on niisugune õnnetus, nagu ta on, on seal süüdlasi ja süütuid, aga põles suur osa meil sellest istutatud asjast maha midagi jäiga järgi ja see kasvab praegu väga ilusti. Ja nüüd me tahtsime nagu korrata nüüd, kus Paldiski on midagi muud, kui ta on vaba sissepääs kõigile ja, ja kõik on teretulnud, kes midagi kaasa aitavad, selle linna kujuneks, mis seal, selle linna ilme muutumisel natukene inimlikumaks. Me võtsime otsuseks, et me istutasime selgivadel tammed. No mitte just palju aasta aeg või kevad on juba edasi nagu läinud, ei kannata enam teisi puid väga istutada, juba pungad lahti, aga tammede sellise suvinamas olekus ja siis me tahaksime seekord kuskil linna mõnes tähtsamas kohas, kus nendesse kõigile silma alla tulevikus ka midagi põnevat või midagi ilusat. 10 15 tammekuuski istutada, lambike sümboolne käik sinna. Aga teiseks me tahaksime või teise asja veel seal üle vaadata, nimelt et mitte just Paldiskis, aga ja mitte väga kaugele Paldiskist on lipiku talu, kus on üks perekonna matuse paikesele, perekonna matusepaiga. Ühel äärel puhkad Nikolai Triik, kunstnik, kes suri 40. aastal ning tema haud tänu suletud aiale Paldiski aiale oli meile kõigile kättesaamatu. Ja eks ta nüüd ole natukene õuna aruses, tõsi, Paldiskenda eestlastest elanikud käisid aeg-ajalt seda hauda korrastamas. Aga nüüd tahaksime kah korra sinna minna, reha ja kirve ja võib olla, aga mõne mõne lauajupiga ja midagi ka seal sellesama Paldiski retke raames teha. Tähendab seekord nagu toimub sinna sõit kahel viisil. Mingisugune osa tööriistu ja inimesi sõidab bussiga. Aga põhimõtteliselt kutsume kõiki rongile, mis väljub kell üheksa Tallinnast ja me püüame siis seal ees vastas olla, et koos linnajuhtidega võimalik isegi ka linnaelanikega, kes ei räägi kõik just eesti keelt, aga kes ka tahavad kaasa lüüa, ootame kõiki raudteejaamas Paldiskis. Kas see, mis oli alguses plaanis, et ka käiakse natuke kaugemal vastu merd loodust vaatamas ja kuidas paekivi seal nii-öelda ehedal kujul vastu merd välja näeb? Kas need rajad ka toimivad? Tähendab nii ta meil mõeldud ongi? Üks osa rahvast tuleb ainult hetkeks meie juurde ja teeb võib-olla oma vaar augukest valmise, paneb paar puud kasvama ja läheb kohe sealt edasi jalamatkale piki Pakri neeme. Ja seda juhib meie väga juba nii tunnustuse võitnud loodussõber Teemusk härra Tomusk, kes siis viib sellele pikemale jalgsimatkale. Aga ma rõhutan, jalgsimatk, siis näeb. Kõige rohkem, nii et on võimalus valida. Laupäev vaba päev, looduskaitsekuu sõbralikud käed, meeled ja mõtted on teretulnud. Kui mitmel korral olen pidanud kahetsema, et ei ole osanud kõnelda oma vanematega vajalikest asjust. Aastaid tagasi viibides kodukandis läksime Rannapungerja harujõgede taga jõe ja rootsoja kokku voolu haarude juurde uudistamas. Häälseid ürgoru nõlval paljenduvaid viir savisid. Olin seal varemgi käinud. Jõgede kõrged kaldad, laug veerde, luhad, umbojakestest piiratud saarekesed ja rohkete väikeste osakeste sissevoolud on kujundanud seal imeväärse maastiku. See on kohalike elanike poolt armastusega tähistatud. Krina, Kolk, Metsa Kolk, vene kirves kompa kuul ja veel teised. Laia jõe oru põhjal looklev jõgi palistatud pajupõõsastest on kohati kaetud Lepajõe. Toomingate katusega. Kevadised tulvaveed viisid ära purdeid ja ujutades üle kaldaid tõid risu ja rämpsu, mida pidi koristama ja põletama, et hoida puhtad heinamaad. Samuti koristati palgi parvetusel uppunud või põõsastesse kinni jäänud palgid. Alles parvetuse järgselt võisid talumehed oma kalapüügipukid ja mõrraasemed paigaldada ja laps, kes isa küsimusele vastas, et tal on kalasilmad või siis aga koos minna vaatama kala mõrrast. Suvise madal veeseisu tõttu märkasime kaldamudasse mattunud Puuronti veepinnal. See on must tamm, teatas minu kaaslane elutargalt. Minu nägemused kevadiste koristustööde kogemustest pidurdasid mind koheselt kaasa minemast. Sumasime aga jalgupidi vette edu ligi minna saagi tooma. Õhtul koduses vestluses ütles ema nagu muuseas omaette muiates ja jah, vaadake aga, et kordub sama lugu, mis minu isaga. Tema leidis heinamaal olles taga jõe jõe põhjast ühe tammekännu, et saab hea kirvevarre. Tekkisid aga arusaamatused mõisnikuga, kes pani isa kolmeks päevaks kartsa. Varguse pärast. Tammetümikas oli veel mõnda aega vallamaja õuel. Vanaisa oli talu peremees, tema heinamaad laiusid taga, jõe kaldaid aga jõgi oma vee ja kaladega jõe põhjas olevate kivide ja kändude ka kuulus ju mõisnikule. Vanaisa oli ammu surnud, ema jutustus kajas veel, kui kaugele legend tolle ajaõigustest ja tõdedest. Muidugi oli see must tamm, sest kui metsameeste töökojas ketassaag pildus sädemeid kohutava metallilõikevilega sööstuska mustaks lõikepind meie mustal tammel. Tükk sellest tammest on ka geoloogiamuuseumis. Minut on aga aeg viinud viimsed, killud. Postskripte lugu ei pretendeeri millelegi, see on üks mälestuskild. Kui teiega tahaksite seda tingimata ringhäälingus esitada, siis autor on A ärl. Eile oli Eesti metsaametis pidulik päev. Metsanädala korraldustoimkond, kes metsanädal aegu vaatas üle kõik Eesti ajakirjanduses ilmunud ja raadiost tehtud saated televisioonis, samuti kohalikes raadiotes kutsus kokku laureaadid ja andis kätte autasud. Aga nüüd need, kes võitsid. Luule German Saaremaalt Oma Saar tegevtoimetaja. Kas nii mitmekülgse materjali kokkusaamine saarelt ja mandrilt autorid olid veel igalt poolt? Oli meeldiv töövõlli raskega. Väga meeldiv sellepärast, et materjalid oli nii palju ja teisest küljest samamoodi, see oli raske, sest seda oli liiga palju ja meie pidime valima. Ja väga palju. Me kirjutasime metsast igast aspektist. Tähendab, kirjutasid nüüd meie autoreid, kes asja tundsid. Aga ajakirjanikuna ma ütleks, ma vaatasin seda rohkem inimeste poole pealt, inimesed seoses metsaga ja see oligi mul üks kõige meeldivamaid elamusi, et ma sain väga paljud metsameestega ja naistega, kes metsas töötavad, sain tuttavaks. Ma arvan, et ma tahan nendest veelgi lugusid kirjutada, sest nemad elasid selle metsa saatuse. Need on niivõrd kaasa. Mul lausa läks südamesse, ma tahtsin pärast kirjutada ühest inimesest Sõrve abi metsaülemast lugu ja ta ütles ainult siis, kui sa kirjutad metsa, vot sellest probleemist ka veel. Ja ma ütlesin, aga ma tahaks, tere lugu, ta ütles. No seal pole ju suurt vahet. Viio Aitsami, kes koostas Rapla maakonna ajalehe nädalise kaks metsa nädalist, mida teie tahate oma kahe lapse kohta öelda? Mul on hea meel, et meie erilehti märgati ja ja ma tahaksin juhust kasutada, et öelda, et kogu auma enda peale nüüd küll ei võta, sest need valmisid rapla metsaametiga koostöös. Ja ma ütlen nendele aite Karinustav Põltsamaa ühisgümnaasiumineiu kaheksandast klassist kohalikus linna vallalehes oli terve lehekülg kirjutatud. Männipuust loob Pealkiri, oli, läki metsa. Sul oli väga palju materjali enne läbi loetud, kui palju see kõik aega võttis, kui sa selle ühte ritta sõnastast. Materjal kogutud igalt poolt. Ja kusagil kuu ajaga oli jutt koos kuna mände kõige lähedasem ja seal saab iga suvi männimetsast saab valdud. Sellepärast talistiniast männi. Kolleeg kaguraadio vanemtoimetaja Ivari saare. Me teame nüüd, et teil oli igav laupäeval materjali ja väga palju. Kas keegi on eriline metsa armastaja või, või on metsamehed Põlvamaal niisugused, et tulevad ja huvitavalt räägivad, et seda kooslust nõnda palju oli. Võiks öelda, et nii üht kui teist, sellepärast et me elame metsade keskel Kagu-Eesti metsade, kogu Eesti inimesed, need kuuluvad niivõrd üht, et seda ei saa kuidagi lohutada metsamehed tõepoolest, ma ei kujuta ette, kas, kas teiste maakondade metsameestel sellised ühtemoodi mõtted ühtemoodi isegi riietus. Nad on alati olnud väga aldid suhtlema pressiga ja nad on. Nad on tõepoolest teinud selle metsa selliseks iga kagueestlane minu meelest küll taipab kohe seda, et, et kui ta panna kuhugi metsa, ta tunneb kohe lõhnast ära, et ta on tõepoolest Kagu-Eestis metsas. Siin on kõnelemas nüüd doktor Maido Sikk, televisiooni haridussaadete peatoimetaja Tiina Kangro, ka mõlemad on laureaadid. Ma kõrvalt tean, et Osoonile pakutakse teemasid ja konkurents on tugev, aga ometi leidsite võimalust kahes järjestikuses saates metsapildi ja metsajuttu ja mõtetega metsast välja tulla. No ma arvan, et ei ole midagi loogilisemat kui see, et kui Eestis on välja kuulutatud metsanädala üritused toimuvad et siis Eesti televisiooni saade osoon ka seda kajastaks. Nii et selles mõttes, ega me ei pidanud kellelegi midagi vägivaldselt seletama, see tuli täiesti loogiliselt ja loomulikult see nüüd mina olen siin seda auhinda vastu võtmas, see on muidugi sümboolne selles mõttes, et, et ega televisioonisaadet ei saa teha üks inimene, televisioonitöö on grupitöö. Ja kui me nüüd oleksime kõigi nende inimestega tulnud siia seda auhinda vastu võtma, siis oleks rida olnud päris pikk, nii umbes 10 inimest, vähemalt. Nii et nende konkreetsete saadete, võib-olla kõige tähtsamad inimesed siis, mis meil metsanädala esimesel päeval ja siis metsanädala lõppedes Osoonis eetris käisid, olid muidugi režissöör Peeter Tooming, toimetaja Õie Arusoo. Samuti teine saade, mis tuli meile Tartu stuudiost, režissöör Andres Müürsepp ja Toivo Makk autorina. Maidusik sina oled pressi kasutanud oma elus ülikoolipõlvest peale, ma lihtsalt tean seda. Aga see artikkel, kus sa metsaõhu värskusest ja temaga väärtusest inimese tervisele Eesti sõnumites kirjutasid, see lausa mõjus siin. Ma ei tea, kui meeste puhul, kuidas öelda, see oli nagu nagu värske tuul, mida siinsed metsaametnikud pärast selle lugemist omavahel rääkisid ja tõstsid selle artikli kõrvale. Mis sundis just sedapidi kirjutama. No ikka oma amet, ma olen ikka diplomi järgi arst ja pikki aastaid tegelenud niisuguse probleemiga nagu keskkond ja tervis ja keskkonna ja tervise, üks alalõik on ju metsa tervis ja ma olen seda materjali kogunud ja mõtlesin metsanädalast lähtudes pakkuda niisuguse teema välja. Ja nüüd paistab, et see teema läks tõesti peale, nagu öeldakse, sest seda probleemi on vähe käsitletud. Ja mujal maailmas võib-olla on sellele palju rohkem tähelepanu pööratud, noh, ma kasutasin ka välisautorite materjale, noh näiteks jaapanlased ütlevad, et metsa Reekratiivne tulu on kuni 50 korda suurem kui tema puiduturu või kui sakslased, kes aga täpsust armastavad, ütlevad üks jalutuskäik metsa maksab kaks marka või siis 16 krooni. Nii et tasub mõelda, kuidas on metsa tervis seotud. Võtame kas või Tallinna dema ümbruse Pirita metsad, mis nõuavad ainult tahad neid korras hoida, teha sanitaarraiet siis hea, kui propageeritakse, et sellel on tulu meile kõigile. Metsanädala korraldustoimkonna esimees, riigi metsaameti peadirektor Andres Talijärv. Mida teie ütlete nüüd? Konkursi lõpetamise puhul? No eks meil on natukene nõutis selles suhtes, et me oleksime tahtnud neid auhindu välja anda tunduvalt rohkem, sest selliseid tasemel olevaid töid oli üsna palju. Kuigi need jah, kes nüüd päris lõpuks sõelale jäid natukene ühe või teise kandi pealt, igatahes olid natukene paremad, aga, aga väita, et noh, et need teised, kes need seekord auhindadest ilma õed, et nende tööd midagi väärt ei olnud, seda kindlasti ei saanud ja ma tahakski tänada just neid ajakirjanduskonkursil osalenud ajakirjanikke, kes need tänanud siia piltlikult öeldes marjamaale ei mahtunud, küll nende jaoks ka ruumi on. Ja eks me tulevikus korraldame analoogseid konkursse, niiet. Ma arvan, et see konkurss läks isegi 10-sse, kui mitte veel paremasse kohta. Ta täitis oma ülesande ja see, mida me lootsime, selle me saavutasime. Ma arvan, et meil see koostööajakirjandusega paremini sujuma tulevikus. Üks autasustatud pest Sakala majandustoimetaja Merike Aasmäe ei saanud täna töötatu Tallinnasse tulla. Õnnitleme teda siis siit teiste nimel. Ja raadio poolt sai tunnustust selle saate toimetaja Toivo Makk.