Rahvast tuli nõnda palju kokku, et keskkonnaministeeriumi saal jäi õige kitsukeseks. Üks rohelise mundrikandja, kes ukse peal seisjate taha troppi kinni jäi, lausus mõistvalt. Mees on niivõrd suur ütluse käinud, tuli enda kohta vaid juubilari suunas, kellele tuldi tänu ja austust avaldama. Saalis ei ole võõraid, kõik tunnevad kõiki ja pikka aega. Siin oleks ebaloomulik, kui keegi teadvustaks, kes tervitusi tooma tulnud ja kellel ütleme meiegi ainult kuulajate huvides. Et Heino Tedre poole pöördub esimesena minister Villu Reiljan Ja tänane juubilar on sündinud Valgamaal talupidaja perekonnas ja juba 1009 65. aastal me võime lugeda, et ta on lõpetanud Tartus keskkooli ja kuldmedaliga maalt. Me võime kindlalt väita, et ükskõik mis töö on juubilar käsile võtnud, ta on endale esitanud kõige kõrgemaid nõudmisi ja nende töödega ka alati kõigepealt rektsemalt hakkama saanud. Ja neid vilju. Neid rohkeid vilju lõikame meie tänane põlvkond ja veel mitmed põlvkonnad hiljemgi, sest see elutöö on tehtud metsanduses. Ja metsanduse seaduspärasused on, kui nad sellised. Ma usun, et siin on palju inimesi, kes oskavad rääkida tänase päevakangelase tööst metsamajanduses, kuid ma tahan ütelda vaid seda, et 1949. aastal lõpetas juubilar Tartu Ülikooli loomulikult kiitusega metsamajanduse insenerina ja sealtmaalt hakkas tema töömehe tee ja algas kõrgete ametikohtadega ja alates 1962.-st aastast võime teda pidada aastani 1988 ja reaalselt Eesti metsanduse ja ka looduskaitse tippjuhiks. Ma võib-olla ütleks vaid seda, et, Metsa pindala suurenes peaaegu kaks korda. Tootlikkus suurenes, metsateedeehitusse läks käima ja sai väga hea hoo sisse metsakuivendus. Ja alati sai toetuse toetust. Metsandusharidus. Tahaks täna esile tõsta ühte eriprobleemi mida ma ise olen endale teadvustanud ja mida võib-olla tihtipeale ei ole ka mõeldud. See on see, et, et auväärne juubilar on hoidnud Eesti metsamajanduse süsteemi eestimeelse ja eestikeelsena ja need, kes mäletab tavate mis riik oli, milline aeg oli peaksid andma aru, et see oli üks kõige suuremaid saavutusi, ilmselt ka kõige raskemaid töid, et nii seda hoida. Ja tõepoolest meie metsamehed on suure eesti vaimsuse riikluse kandjad ja parimad mundrimehed ja suured kodanikud. Selleks auväärne juubilar on tõesti väga suuri teeneid sul ja ma usun, et sa kunagi räägid need asjad lahti, kuidas üldse õnnestus, sest sest tegelikult on tegemist imega. Ja me tahame anda üle ühe tõsise männipildi. Sa ise küll sarnanevad rohkem tammega, aga ega mänd on ka vintske puu, tegelikult ja Valgamaal on, on mänd kõvem sõna. Tamme, vähesel ka. Eestimaa metsameeste seas on tekkinud omamoodi Heino Tedre kultus. Heino tedrest räägitakse mitte ainult seal, kus ta parasjagu viibib või kus toimub mingisugune üritus või kui on. Laupäeval nagu täna. Heino Teder räägitakse pidevalt, räägitakse tema tegudest. Neid räägitakse heas vormis. Kultust on võimalik ilmselt saavutada võimu tarvitamise teel. Sinu kultus Eesti metsameeste seas on tekkinud läbi selle, et sa oled oma elu jooksul teinud õigeid ausaid otsuseid ja tegusid. Me tahaksime väljendada kogu tänu metsaameti poolt selle nimel, mida sa Eesti metsanduse heaks oled teinud. Sooviksime sulle väga palju jõudu, edaspidi saad arumetsade majandamisega põldude majandamisel. Siis see kogemus, mis sa oled saavutanud riigimetsanduse korraldamisel, kulub sul kindlasti ka talumetsade korraldamise organiseerimisel ära. Kartsime, et sulle täna tuuakse neid pilte palju, aga siin on üks soe kampsunis tõsisele talumehele kindlasti. Kaara talus ära kulunud lambad hävituse ära vajades. Väga-väga austatud oma esiisade talu peremees ja mul on niisugune tunne, et sa justnagu polegi minister olnud, olgugi et ma sind ministrina tõesti mäletan ja tean ja väga palju oleme, oleme selle sinu töö vältel asju ajanud, aga sa käitusid nagu peremees kogu selle aja vältel. Siis ma mäletan, et sa ütlesid, et katsume osta metsa mujalt siin praegu odav. Kasvatame oma metsa, mine tea, millal seda võib tarvis minna. Ja sellepärast ma arvangi, et sa käitusid peremehena, aga mitte päris ministrina, nii nagu see sellel ajal oli, võib-olla arusaadav ja mõistetav. Ja näed, läkski, Travis kui palju seda metsa on praegu maha müüdud, ära müüdud, mis on andnud sellel keerulisel meie rahva elus perioodil ühele kui teisele mehele lihtsalt tagasihoidlikku elatist. Aga see oli mitte ainult elatist, vaid mõnigi mees on päris uusrikkaks sellest saanud. Ja ega see on aidanud kaasa ka Eesti maaelu korraldamisel, nyyd ma ei ütlegi midagi halba ka selle uus Rikluse kohta. Aga ega sina ise. Ma olen sinu kodutalus mitmel korral käinud. Sinu vanaisade talu palgid on päris pehkinud, kohati ja alumised palgid päris nii pehkinud, et vaat et tuleksid välja vahetada. Ja sulle õues on kerkimas ka imetore uus maja. Ja näed, kui nüüd elutööd ja tegemisi kokku võtta, siis ega sul rohkem polegi midagi peale selle toetuse austuse, mis siin saalis praegu on inimeste näol tulnud sind austama ja terve Eestimaa rahvas mitte ainult. Et nii sa oled siis elanud mis mulle selle juures lihtsalt filosoofiliselt kuidagi. Vaat assotsieerub niisugune mõte, et kui sa oma eluteel käisid selle pika ringi läbi, istusid ministri ja teistel kõrge aulikel toolidel lõpus pöördusid oma esiisade talusse ja sünnikodusse tagasi. Et looduses üldse ongi nii paljude liikide juures savist ei solvu, etno võrdsustan inimesega kui teste looduse mitmete liikidega, et ta pöördubki niimoodi tagasi ja tänu nähtavasti sellele see liik säiluki, kui ta oma sünnimaale asualale tagasi pöördub. Ta on oma ringi teinud, nii on ka sinu elus olnud. Ja sellel ringil on sinusse ümber kogunenud väga palju inimesi liigikaaslasi. Ja tänu sellele me ilmselt elamegi siin Eestimaal ja ma usun, jäämegi rahvana püsima. Palju õnne ja jõudu ja tugevat tervist Sulle ja kogu su perele. Austatud juubilar. Me toome teile Eesti metsaülemate sügava tänu siirad õnnesoovid. Lubadne nimetame sind edaspidi metsavanaks. See iga annab selleks õiguseks. Eks ole, tähendab, et ei suuda. Ka Palmse mõisaehitusel on sinu käsi olnud tugevaks toeks ja seetõttu tänase päeva meenutama Väike-mälestust Palmse mõisast. Aitäh. Austatud juubilar hea sõber. Täna on üks selline päev, kus peab meelde tuletama, et samal töömehe teed alustasid Hiiumaalt. Ja sellepärast on hiidlased andnud mulle Kihnu Jennyle volituse. Et kõikidel maadel ja kõikidel meredel võib esineda hiidlaste nimel. Pärast tahaks täna erite ütelda ja mitte olla paljusõnaline. Siis ma ütlen, et Tiuka pruuli, keda sa väga hästi tunned kui ta raius ühe uus prominendi maja ristnurka Hiiumaal, lõi kirve hetkeks pakul ja ütles. Hiiumaal valt sai töömehe tee alguse üks kõva mees Heino Teder. Ta ütles, mees oskab metsa hoida ja metsa pruukida. Targemini ei oska ütelda ja tõuka pruuli ütlemine hiidlastele on täpselt seesama, mis Moosese käsulauad heebrea rahvale. Koerna teile üks väike mälestuskild, kui ta tulite jätta, võtsite selle meretaguse asja siis nüüd pea 45 aastat hiljem ühe komplimendi teile, ta tulite Hiiumaale, kui ta ja meie noored keskkooli teismelised poisid, liikisime oma maavillased püksid. Ja kui te panite tähele, aga kindlasti panite nimelt seda, et Me tervitasime teid täpselt, pea kummardusega, 17 kraadi. Te küsite nüüd, miks 17 kraadi. Sest purjelaeva kliive Poom, mis on rannanoormehe silmis kõige ilusam asi, täispurjes purjelaev on täpselt 17 kraadi. Küll oleksite tõusikluse harimisel samuti tarvis, sest tervitamine olevat Eestimaalt poliitiliseks erakondlikuks prioriteediks muutunud. Aga jätame selle. Ja veel üks asi, täna pole sellest räägitud. Metsamehed Heino Teder ja Eesti kultuur vaimsus sest võiks ju rääkida palju. Eesti kultuuritegelased käisid metsaradadel ja kui oli tarvis Tammsaare juubeli puhul Valmis teha seesama muuseum siis tulite te appi, sest ega riigilt, kas siis raha ei saanud, tegite ära, sest metsameestel sõna käi sees. Tegu oli kolm korda vägeva Meide tahtnud selle eest tänu ja kui me siis koos üle soosilla läksime Kuljustega küllap siis tuli meelde, et olite samamoodi nagu Pearu, kes krõdale teed sillutas Eesti kultuurile Tammsaare lesk, ütles ased sõnad. Sellega tegi Tammsaare juubeli ära Heino Teder ja metsamehed ja juubelikomisjoni esimehel jäi ainult nukralt. Sealjuures pead noogutada, sest Tammsaare lesega ei vaieldud. Kirjanik pani oma kirjatükile ja heitliku aja romaanile pealkirjaks ja taamal laulavad metsad. Ja küllap nad Eestimaal laulavad. Ja Heino Teder laulavad sulle. Kui Tarkade kivis, mille kirjutas hanker Larsson on öeldud, et ta oli avatut ja ta sai rääkida puuga, siis mets räägib sinuga. Räägib selles keeles, millest sina aru saad. Ole sa tänatud. Ja tunne rõõmu sellest, mis tehtud on, sest tehtud ei ole mitte vähe. Üks sümbol on eestlastel, see on mastimänd. Selle juurde mindi, austati. Seda raiutud kunagi. Ta jäi, kui ta ka maailmaverele ei läinud, jäi püsti. Ja küllap kolleegid tegid väga ilusti, kui sulle täna kinkisid männisest Eesti Maal metsanduses, kultuuris oled sa küll mastimänd ja kui me nüüd täielburiel Euroopasse läheme, siis samat jõuka pruuli ütles veel ühe sõna. Ah seda Euroopat me oleme seal olnud ja käinud. Ja Ma Hiiumaal ehitatud laev läks ümber, KaPorni ja mastid olid Hiiumaalt, sel ajal kui Daniel Darcise vaarisa veel viinamarjale ette lõikas. Olgu sellega öeldud sulle veel korraks sururaita. Mõisted, minister Teder, metsandusteaduskond, need on lahutamatud. Aastakümneid oli nii, et iga metsanduse tudeng sai selgeks, et nende minister on see mees, kes on kohal avaaktusel lõpuaktusel, diplomitööde kaitsmisel, Töökohtade jagamisel. Ja niimoodi, kui nad spetsialistina tööle jõudsid, oli see tugi edasi lugeda. Kõike seda head üles on raske, kuid mõned märksõnad. Siiski on see teaduskonna uus hoone Järvselja, Jahi lossi tegemine, dendropark, kõik need mahuvad nende suurte talude sisse. Ja see mõiste, mis on kujunenud tedreaeg, see tuleb tihti keelele. Kui ma kolleegidele jagan uudiseid, mis metsanduse süsteemis on ja kui need uudised on head, siis kolleegid, eriti vanemad kolleegid ütlevad nii et, aga see oli ju juba ka tedreajami. Ja kui mõnes uudises on kübeke negatiivset, siis öeldakse, et Mu tütre ajal küll sellist asja ei saanud juhtuda. Nii kõige selle eest, suur tänu ja, ja kõige parimad soovid. Isiklikult annan sulle oma madin mitme 1000 aastast turvalt metsa, metsanduse, Arengut ja süsteemi metsavahitasemest. Ministri tasemeni. Lõbu peetud. Kallis Heino, jää lugupeetud proua Erna. Täna. On väga tore päev ja eriti nendel nagu ennegi öeldud, kes just sinu austamises osa võtavad. Iga aasta annab juurde tarkust, annab juurde iga eluküpsust, aga samal ajal ta võtabki midagi. Meie siin Jõgevamaa metsateenijate metsasulaste esindajad. Ja me oleme sinu juhtimisel teinud seda tööd pikka aega. Kes rohkem, kes vanem, kes on juba eru, metsaülemad ja tulemegi siia ja me panime siia asja kirja, mida ma tahan tulesid ette kanda. Meie Eesti metsa suurkuju, maestro Medgaida Heino Teder, sale, käinud läbi tee Kaara talu karjapoisist metsaministrini ja härra Tarmo päris peremeheni. Et need, kes esimesena oskaks viia meie eesti rahvahoidja metsa koos looduskaitsega ministeeriumi tasemele ja olla seal eesotsas 25 aastat, see tähendab terve tegusa inimpõlvkonna. Vaatame lühidalt tagasi selle aja jooksul Jõgevamaal toimunule uut metsarajad üle 10000 hektari metsa kuivanud oli 8000 hektarit, metsateed ehitad üle viie kilomeetri. Uued metskonna hooned ehitati pooltele meeskondadele ning uued kordoneid. Kolmandikule metsavalve töötajatele asutati Kaarepere metsakatsejaam. Uue ilme sai metsamajandi keskus. Selle kõige tegijaks metsateenijat, keda oled sina valinud neid töid juhtima. Sarid eeskujuks oma kalandsusega. Austusega naise ema vastu. Sa tundsid igat meest ja naist oma, suured pered tundsid muret nende saatuse üle. Oled oma täpsuse ja aja Taevuganud eeskujuks siiani tänu sinule säilivus Eesti mets, Eesti rahvale. Sari tippjuht, kes lõi süsteemi, mis oli rahvuslikkuse kant, kus valitses eesti keel ja eesti meel liikus astunud 70.-le aastaringile. Oleme sulle tänulikud tehtu eed, soovime, et sul jätkuks jõudu ja tervist kõigi firma ettevõtmised ning rohkete mälestuste kirjapanekul austuse ja tänutundega sinu poolt valitud metsateenijad, metsaülemad. Toivo Prits, Kaupo Ilmet, Ants Aluja, Voldemar miteeriks valk Saar, Aadu Koll, Heino Paju Manhattani ülev Aruoja, Vello Einaru Aare hambros ning haavo Jüristo Esko Rinal Jüri koort urmast ajatelu tervitute õnnitlusega ühineb kogu Jõgeva praegune ja endine Messadeemiate pere. Palju-palju õnne sulle. Aitäh tänan. Väga austatud koosolijad. Ma ei ole enam palju aega jutuga leiba teeninud. Viimased aastad on läinud päris tõsises tegevuses rohkem maa ja metsaga vilja loomadega mistõttu ma olen muutunud üsna kidakeelseks. Kahtlemata mõnegi tähtsa asja unustan ära. Ma olen siiralt tänulik, Villu, sinule Andres sulle ka, et sellise suure ürituse korraldasite siin tähistada minu seitsmekümnendat sünnipäeva. Teate, ma täna kuulasin kõiki väga tähelepanelikult ja ma ütlen ausameelselt, et ma ei tahaks uskuda seda, mis te kõik räägite. Ei tahaks uskuda. Kuid see selleks siiski maa koos abiga Sernaga tunneme siirast rõõmu mõtte tunnustasite ja märkis, et ära minu sellist kõrget vanust ja möödunud aegasid. Kuid selle juures ma tahan öelda sõnaselgelt, et Eestimaal sellel ajal oli üsna lihtne töötada metsameestel just sest meil kõikidel oli olemas täis modifikatsioon, mille nimel me tööd tegime, mis kahjuks praegused võib-olla alati olemas ei ole. Me tundsime kõik oma 12 ja poole tuhandelises peres mille üks liige ka mina olin hulga aastaid. Et meil on ainult vajalik Eestimaal üks puu vähem maha võtta ja võimalik üks või kaks kuud rohkem istutada saada teede ja ehituste jaoks. Koos sellega me isegi ei teadnud, milleks see vajalik oli ja vahest küsiti ka, et kellelt hoiate, mille teete seda. Kuid me siiski tunnetasime, et üks aeg peaks tulema, kus see siiski on oluline meie maale ja meie rahvale. Vahest heideti ette ka, et mille pagana päralt oma tegevust laiendate? Mitte sellepärast, et au ja kuulsust saada rida endisi metsamaa direktorid ka, kes oma töötamisest suuremaks laiemaks sellest palka juurde ei maksnud. Alpasid sellest vahele jääda. Nii ennetähtaegse ehitamise ja muude asjadega ka. Kuid teate, see andis jumaluse siiski andad uusi töökohti maal, teha kortereid, jäta inimene maale elama jätta, elujõulised ka metsakülad. Ja minu arust see võib-olla ehk on tähtsam kui mõni muu niisugune otsene kutsealane tegevus. Sest kui me kaotame ära oma metsakülad, kaotame maa-asulat, kaotame ära maainimesed, siis kuhu me lõpuks ikka sõidame? Mitte kuskile kaugele. Ma tahaksin kogu südamest soovida, et meie samas meie maa, meie metsamehed oleksid alati alles oleksid rõõmsameelsed, vaataksid julgelt tulevikku, et maal oleks uuesti noori, oleks president, näeks ka väikest last küla vahel, mida enam näha pole ammu saanud. Vaat see oleks ka omaette elamus kõigile, kes sellega tegelenud on. Soovime teile südamest tervist kõikidele suur tänu teie siiatuleku eest kaugelt Eestimaa kõikidest nurkadest. Ja teil oleks õnne. Oleks teil palju kordaminekuid oma elus ja teie kõikide soovide ja ettevõtmiste täitumist sirastanudele toreda õhtu state. Kuuldud saates avaldasid lugupidamist Heino Tedrele ning laususid talle tänusõnu. Elustasid ühist möödunut ja soovisid tervist Villu Reiljan, Andres Talijärv, Arnold Rüütel, Vello Tenks, Arne Kaasik, Vaino väljas, Hardi Tullus ja Kaupo ilmet. Kokkuvõte juubelikõnedest 18. juulil tegi raadio tarvis Toivo Makk.