Tere kõigile kommetelerituaalidele ja uskumustele pühendatud sarja tänases saates teeme väikese hüppe 30 esimesse oktoobrisse, et rääkida Ühest kummalise nimega tähtpäevast kõrvitsalaternate pühast ehk hälloviinist. Tasapisi on see iidne traditsioon ka meil Eestimaale jõudnud ja sõltumata sellest, kas see asjaolu meile meeldib või ei meeldi, on siiski huvitav teada, et mis laadi tähtpäev aga tegemist on ning kus, millal ja miks ta alguse sai. Ja etteruttavalt võiks siis mainida, et tegemist on tervelt 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Stuudios on folklorist Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Et halloween, see võõrapärane tava on meil Eestiski tasapisi oma kanda kinnitanud. Marju, kas see nii-öelda tavainimesena on tekitanud sinus ka teatavat trotsi, folkloristika? Ilmselt mitte. Jah, siin on kaks poolt, et folkloristid ei tekitanud, sellepärast et uurija või teadlase jaoks on selline traditsiooni loomine tekitamine või siis taastekitamine iseenesest väga huvitav kultuuriline protsessi, et millised, nagu on inimeste poolt aga ka vastuargumendid, kui hakatakse järgima näiteks mõnda rahvusvahelist kommet või tähistama tähtpäeva, mis ei ole nagu siinmail väga tun. Aga mille levikut näiteks toetab kaubandus ja meedia, noh, nii nagu halloweeni puhul Jon läinud, aga tavalise inimesena hakkad loomulikult mõtlema, et noh, miks siis näiteks meil hingedepäeval lillepoed ei paku teemakohaseid seadeid, millega võiks nagu minna siis lähedaste kalmule või miks lastele ei ole poes võimalik osta mardi- või kadrimaske. No kindlasti keegi nüüd kuulajatest ütleb, et oh taevas, et kas peab kõike poest ostma, aga samas on tähelepanu väärne see, et kas see meile meeldib või mitte, aga tänapäeva ühiskonnas ka vanade talurahvakultuurist pärit kommete tutvustamisel on meedial ja kaubanduse siiski oma päris arvestatav roll täita, et kui on midagi poes müüa, kui lehes räägitakse, siis komme nagu kinnistub rohkem millegipärast rahva teadvusse ja Siimule tunduski, et mugavam ja lihtsam on siis näiteks hulgi sisse osta kõrvitsa kujulisi, teeküünla hoidikuid, kui võib-olla ise midagi originaalset, mis meil olemas on välja mõelda, ka sellele kaubale reklaami teha või seda propageerib ja see maksab nagu raha ja pisut eneseületamist, nii et kaks poolt. Mis halloween siis on ja kuidas ta tekkis, nii nagu väga paljudel teistel pühadel on siis ka halloweenil küllaltki pika ajalugu või nagu mõned uurijad on öelnud, et pühadel traditsioonidele kommetele on uskumatult põnev sugupuu ja ka halloweeni puhul võib siis kujundlikult väljendada sedasi, et tal on nagu sellist kolm väga tugevat oksaharu, et üks on eelkristlik tava, teine oks on siis kristlik ja kolmas on see praeguse Ameerika tava või niisugune kommertslik halloween ja seetõttu on ka mõned halloweeni uurijad raja taga pidanud halloweeni sümboliks kolme harulist hangu või Wikla, et mis ühelt poolt on nagu lõikustänupüha sümbol, aga teiselt poolt ka niisuguste pahade teispoolsete jõudude sealhulgas ka kuradi rehvis. Kui me alustame siis pahanlikus taustast või hakkame vaatama seda ühte oksaharu, et siis peaks tõepoolest, nagu sa juba saate alguses ütlesid, pilgu küünitama väga kaugele minevikku enne Kristuse sündi, sest see oli just nimelt see aeg, kus keegi veel pärandit ei kogunud ega kirjutanud Üles tulevaste põlvede jaoks lihtsalt kombeid ja rituaale tähistati, et seda võib siis arvata, et see jahu umbes niimoodi erinevate uurijate hinnangule tuginedes võis olla juba vaata et 4000 aastat enne ajaarvamis Kristuse järgijad, kui me siia liidame juurde ka veel siis paar 1000 aastat Kristuse ärge siis saamegi tubli 6000 aastat enam-vähem pluss-miinus siia-sinna kokku Nil seda kommet siis nagu on teatud ja tuntud ja pärineb tõenäoliselt ajast, mil põhjapoolkera karjakasvatajad, rahvad ja hiljem ka põldu viljelevad rahvad jagasid aasta nii-öelda kaheks pikemaks perioodiks, üks on see talveperiood, pime periood, mil maa magab ja teine on siis karjakasvatuse ja maaviljeluse jaoks sobiv suve periood, ühesõnaga siis kevad, kui loomad on võimalik lasta karjamaale ja hakata siis ka põldu harima, nii et aasta jagamine valgeks, pimedaks või ka kujundlikult väljendudes siis tumedaks pooleks ulatub karjakasvatajate ja põlluharijate kultuuri nii-öelda teki algusaegadesse ja tõepoolest, halloween, see vanem oks viib tagasi siis vanade keltide juurde, see on siis väga iidne rahvas, kes umbes paar 1000 aastat enne Kristust rändasid siis ka eri aegadel Euroopasse ja erinevatesse piirkondadesse tõid siia kaasa ka omad kombed ja tavad. Nende kohta on öeldud ka indoeuroopa hõimud just nimelt ja nende jaoks tähendas see eelkõige halloween siis sellist suve lõpu püha, samuti niisuguste saagikoristuse aega külluslikku perioodi, kus siis süüdati ka tuled käed puhastamaks siis seda keskkonda, kus nad elavad, aga samuti soojendamaks maad, et see on olnud siis kõikide hingede püha, aga samuti ka pühakute või siis vastavalt nendele kultuuridele oluliste pühameeste austamine, et see oleks siis niisugune eelkristlik oksaharu ja kui me hakkame vaatama nüüd seda teist oksaharu, mis on nii-öelda siis kristlik oksaharu, siis ka litannia, see oli siis levinud keldi kultuur, ta jõudis siin orienteeruvalt umbes 600 aastat enne Kristust, aga Kristuse järgi 41. aastal teadupoolest Claudjasse tonnia vallutas ja ka roomlastele olid siis tuttavat lõikuspeod, mida nad pidasid siis pomuna auks oli siis viljaaedade ja lõikuse jumalanna ja seda siis tähistati nii-öelda meie praeguse aja kalendri järgi esimesel novembril, aga seda oli siis omakorda kokku sulatada keltide Iidse lõikus pidustusega. Noh, nii nagu seda kultuurides on taas kord toimunud, et leitakse, see ühisosa võetakse siis mõlemalt poolt see parim ja sellest saab siis selline omanäoline tore süntees, mis vastab siis tolle aja inimeste ootustele arusaamadele, kuidas seda lõikuspidustus peaks tähistama, aga nüüd kui aastal 314, kui siis Constantinus kuulutas, Suur Rooma kristlikuks, see oma gildi usundit ei soosinud, vaat see usundi struktuur hakkaski tasahilju lagunema ja siin tekkis ka konflikt, eks ole, et üldjuhul kui nii-öelda siis ametnikud võimud ei sega vahele rahvakultuuriloomulikele protsessidele, sest üldjuhul ollakse suhteliselt vastu Likud ka teistest kultuurist tulenevale sulandatakse oma kultuuriAga konflikt tekkis siis juba nii-öelda ametnike tasandil ühesõnaga siis vaimulike tasandil, et mis siis on kristlik ja miskit, et noh, näiteks siin on noh, selliseid sulandumise võime vaadata ka teiste rahvakalendri tähtpäevade puhul, nagu näiteks germaani jõulude Kristuse sünnipäev või siis mõned muud tähtpäevad, sealhulgas ka näiteks lihavõttepühade tähistamine. No mõningate uurijate väitel ja mulle endale tundub ka, et Kristus natukene siis surnuid on rohkem demoniseerinud, et surnud võivad hakata käima kodus nad võivad võtta siis vaimolendite tontide kuju, et sellist niisugust eelkristliku võib-olla selliste surnud esivanematega hääd läbisaamist, et, et see on nagu, no tahaplaanile ja see omakorda hakkas siis nii-öelda seda pinnast idandama, kus hälloviinis nähakse seda, et siis ka pahatahtlikud surnud võivad ennast ilmutada. Ja mis siis veel hakkas toimuma, et kui ma varasemalt ütlesin, et vanade keltide traditsioonis on ta nii-öelda kõikide hingede püha olnud esivanemate austamiseks aeg, siis Kristlikultuur hakkas tähistama kõigi pühakute päeva, eks ole, pühakud on siis need inimesed, kes on kristlikus kultuuris saatnud korda mingeid imesid, teinud midagi erilist, miks nad on pühakuks kuulutatud ja kõigi pühakute päeva ja pühakutepäeva eelõhtu tähistamise viis väidetavalt siis sisse paavst Gregorius, kolmas et see on siis 31. oktoober vastu esimest novembrit ja see kuulutati siis jumala ja kõigi tuntud ja tundmatute pühakute austamiseks. Räägime hälu inist ehk kõrvitsalaternate pühast stuudios on folklorist Marju Kõivu. Niisugune pikk ja põnev eellugu on siis sellel halloweenil ehk eesti keeles kõlab see siis ka pühakut. Laupäev, sellise nimega tähtpäevaga halloweeni väga armastatakse meil ikkagi nimetada Ameerikalikuks pühaks. Ometi ta seda ei ole, nagu me äsja kuulsime, aga kuidas ta siis Ameerikasse sattus ja seal nii. Võimsalt juurdused, et ta paljude jaoks nagu ameerikaliku pühana tundub, Marju tänapäeval ta tõesti niimoodi on. Et ma võib-olla veel mainiks seda ka, et kui luteri usureform tegelikult eurooplaste jaoks selle halloweeni püha tähistamisega lõpetas, sellepärast et et siis see nimetus on siis ka tulnud tegelikult missa surnute austamiseks, eks ole, tool, Hallošeeven, mis on siis mugandunud hääloweeniks. Aga kui Euroopast hakati rändama Ameerikasse nii 1600 ja mõned aastad pealevitšinjasse näiteks, siis nad võtsid kaasa oma rahvapärase elukorralduse, laadad uskumused, hingedepäev päeva tähistamise lõikuspüha tähistamise, sealhulgas siis ka kõikide surnute austamise ja mälestamise, nii nagu seda oli tehtud Euroopas enne seda, kui luteri usureformiga selle püha tähistame, kuulutati nii-öelda sisuliselt paganlikud Staunitavaks ja keelati ja orienteeruvalt seitsmeteistkümnendast sajandist seal 1680 mõned aastad siia-sinna, kuni orient veeruvalt 1008 40.-teni eurooplaste kolooniates, Ameerikas oli siis halloween, niisugune kohalik rahvapidustus, ka üleannetust ö, erinevad kogukonnad siis pidasid oma pidusid, tehti väga mitmesuguseid. Et ka nii hea ja halva maitse piiri peal, noh, näiteks lükati kemps üles, võeti vankrid lahti ja vinnati nad üles katustele. Muuseas, sellised trikid on ka meil Eestis täiesti tuntud, neid on ka tehtud. Et see oli selline öö, kus oli lubatud, siis tavaolukorras kehtivaid reegleid koda ja iga kultuur panustas siis halloweeni traditsiooni natukene omamoodi, et mis nagu Nendel oli siis pakkuda. Ja noh, 20. sajandi alguseks oligi sellest saanud niisugune paras üleannetuste öö, mida hakkas toetama ka kaubandus, et paisati müüki siis väga mitmesuguseid tooteid uue Ameerika püha halloweeni jaoks, need kogukonnad tulid ju kuidagi ühendada. Halloween oli üks püha, mis tegelikult Nendes eri rahvusi, eri kogukondi, aga samas oli see ka ju võimalus raha teha, eks ole, ja korraldati siis kostümeeritud peorong käike, noh teinekord läksid pisihuligaansuse ka üle piiri, nii et oli tarvis korrale kutsuda politseivõimude poolt üle annetuid halloweeni tähistajaid, sageli mindi kavandaalitsemiseks nii-öelda siis üle. Ja kuskilt 1930.-test pärit see, mida me filmidest teame, kus halloweeni kombeid edasi antakse, lapsed tulevad ukse taha ja küsivad, eks ole, et kas kombeid, rikk, et kui see komme ei anna, siis me teeme mingisugust ulakust ja kusjuures siis seal oli nagu, nagu lastepidustus noh, enam-vähem nii nagu meil tegelikult on ju ka toimunud Eestis mardi- ja kadrisandiks käimisega, et ta oli kunagi nii-öelda täiskasvanud noorte meelelahutus. Aga nüüd õhtuti teevad mardi- ja kadriõhtul lapsed ukse taga, on tähelepanu väärne muuseas ka, et kuskil seal viiekümnendatel, kuuekümnendatel seoses hälloweeniga hakkasid levima pärast sõda mitmesugused õudusjutud laste mürgitamisest lastele pakuti kas siis mürgiseid komme või žiletiterasid täis topitud õunu, aga samuti siis ka näiteks niinimetatud halloweeni hüsteeriaga käisid kaasas ka siis mürgitaja või narkotsiga siis täidetud maiused, mida lastele anti, etet väideti siis rahvasuus liikusid õudusjutud, et lapsed on saanud noh, narkootikumiga segatud mingit maiust ja kas on surnud või siis kõvasti nii-öelda tervist saanud kahjustada ja noh, seitsmekümnendates kusagil ta tõepoolest on läinud selliseks kommertspühaks, et see jätab ka eelarvesse niisuguse mõõduka augu, umbes nagu meil jõulud, sul peab olema kodus parasjagu kommete, lapsed tulevad ukse taha, sa pead neid jagama, sest vastasel juhul nagu öeldud, siis tõepoolest, et kas siis nii-öelda eesti keelde tõlgitud kas komm või pomm või siis tehakse mingisugune trikk. Aga. Tulles korraks selle kurvastava osani sinu jutust, kus sa ütlesid, et lastega tegelikult suhteliselt räigelt käituti, siis siit võimet teha sellise järelduse, et igasugustesse rahva pidustustesse imbuvad sisse mingisugused noh, mitte päris terveid inimesi. Mis need, eks ole, jah, seda paraku õnnetuseks juhtub, et, et see on niimoodi kahepoolne, et, et kui me vaatame kas või siinsamas kodumaal ringi, siis sageli ka mõned laps, mardisandid, kadrisandid on näpanud pererahva vara, kuhu nad tulevad head soovima, ilmselt võiks olla siis ka mujal suuremas maailmas, kus on väga palju erinevaid inimesi, nii-öelda tehakse trikke, mis, mis paraku trikid ei ole ja kui mõni selline lugu siis juhtub, noh, eks ta siis rahvasuus nii-öelda võimendub lumepalliks ja, ja kahtlemata suu levides omab ka niisuguse tugeva koloriidi, mis manitseb ettevaatusele, et nagu öeldakse, võõraste onude käest kommi vastu ei võeta, et käige siis halloweeni võõraks ainult nendes peredes, kellega te tõepoolest läbi käite, keda te tunnete? Seest õõnsaks tehtud kõrvitsalatern, kuhu on pandud põlev küünal. See on üks ilusamaid asju, mis kaasneb loveeniga, mis selle eellugu on? Ei olnud kõigepealt kõrvitsat. Kõrvits on jah, tähendab Ameerika päritolu taime Euroopasse jõudis ta suhteliselt hiljem. Et on siis teada, et keldid ja Euroopa rahvad on kasutanud niisuguste rituaalset tulehoidjat tegemiseks siis siin kasvavaid köögivilju ja puuvilju, näiteks õunu, kaalikaid. Noh, ma olen just mõelnud, et tegelikult me võiksime ka tänapäeval neid teha, nendest, mis siis söömiseks on kas liiga kõvad või muidu kõlbmatud või hapud ja kurjad näod lõigati ja sellepärast pähe, et hirmutada aretada eemale kurje vaime. Ja kõrvitsalaterna valmistamisega käib siis kaasas ka üks niisugune rahvajutt, mille motiivid on ka tegelikult nii-öelda siis noh, rahvusvahelised või eri rahvad tunnevad seda. Kui eksinud hing jääb niisugusse liminaalsesse aega või sellisesse ülemineku aega, nii nagu seda hallo viinu tegelikult on, eks ole, et me kohtume ka esivanemate vaimudega ja selle tunnuseks siis on, räägitakse, et ühel mehel on siis, kes on proovinud ühesõnaga, saada taevasse, aga taevasse Ta ei saadetud. Aga põrgus seda minna ei tahtnud, et siis talle visati kätte niisugune tükikene ja siis ta hakkas seda kandma sellises puuviljas või juurviljas lõigatud laternas ja nüüd halloweeni ajal ta otsib kedagi, kes ta vabastaks sellest liminaalsest staatusest, ühesõnaga, kes võtaks tema laterna endaga. Ja kui meil kõigil on olemas need laternad, siis ta ei saa meiega vahetuskaupa teha, sellepärast et ta paigutab meid kohe, et me oleme täpselt samasugused õnnetud hinged enneldavad nii-öelda siis paradiisi ja põrgu vahel, otsivad oma kohta, et meiega ei ole nagu mõtet vahetuskaupa teha. Nii et niisugune tore lugu on selle laternaga. Aga inimesed, Jaak, see lugu enam oluline ei ole või kes seda ei tea või kes selle on unustanud, kes tõepoolest viljelevad siis laternate lõikamise kunsti, see on väga populaarne, Ameerikas on ta populaarne, jõudu pidi on ta ka Euroopas, kui ma siin mõned head aastad tagasi ka Ungarist käisin, siis ma vaatasin just vahetult enne halloweeni lillepoed ja mitmed sellised ärid ka, mis juurviljade köögiviljadega kauplevad, olid siis välja pandud kaks artiklit, et tõepoolest need härjad, mida siis kalmistule viiakse, mälestamaks esivanemaid ja teine artikkel olitsis kõrvitsad mõist lõigatud mõist lõikamata, nii et ta annab tõepoolest võimaluse fantaasiaks, kuidas oma kõrvitsalaternat kujutada ja kuidas siis anda märku ülemineku ajal sellest, et tegelikult ka meie oleme natukene sellised eksinud hinge, et me päris täpselt veel ei tea, kuhu me oleme teel, kas põrgusse või taevasse ja kui 18. sajandil nii-öelda Iirimaale halloweeni tähistati, no siis on ka teada, et et kui istuti koos selle halloweeni lõpp ikka ümber, et siis ses lõkkes toodi gaase hõõguvad süsina on jälle niisugune väga levinud tava, muuseas ka meie oleme jaanilõkkest näiteks toonud kaitsvaid süsi, et see on selline rituaalne püha tuli, mida ikka tuuakse, antakse üle, essis eelased olla väidetavad seda õõnestatud kaalika sees toonud kaasa, mida ka siis mõned uurijad on pidanud selle halloweeni kõrvitsalaterna eelkäijaks, et võib-olla, kas see seos nüüd nii väga ots enne on, aga just nimelt see püha tuli on hästi oluline ja on siis kasutatud vastavalt eri piirkondades, mis parasjagu kasvab ja mis selleks kõige paremini sobib. Et kas siis seda puu või, või köögivilja, mille sisse seda laternat annab õõnestada. Õuna sisse on hästi huvitav, õuna sees võiks täitsa kohe niimoodi ise proovida, seda teha parasjagu suur õun olema suur, hapu, kõva koorega ja see võiks täitsa täitsa vahva olla. Sa oled siin jutu käigus ikka ja jälle mõne rituaali nii jõudnud ja seda kirjeldanud, aga ilmselt on nii mõnigi veel rääkimata. Kuulaks veel rituaale seoses hälloweeniga. No halloweeni juurde jah, on liitunud ka kõik niisugused kombed ja tavad, mida ka seostatakse volbriööga, näiteks ka must kass on halloweeni sümbol, samuti näiteks ka hernehirmutise, et kõik need niisugused sümbolid, mis üldiselt kannavad seda tähendust, et nad võiks ühel või teisel viisil olla kas siis kurjade vaimude ilmumiskujud või siis valmistatud selleks, et kurje jõudusid endast eemal hoida. Aga halloweeni aegu on siis väga populaarne, väga erinevad ennustus, maagiate harrastamine aga samuti näiteks parim aeg väidetavalt vaimude väljakutsumiseks, et ühelt poolt on soov nagu lõbutseda, meelt lahutada, seda muuseas peetakse ka halloweeni niisuguseks kõige tähtsamaks psühholoogiliseks funktsiooniks tänapäeval, et just lapsed iseäranis, et maskeerida Ennast siis erinevateks, kas, kas vaimudeks või kodukäijateks või tontideks kelleks iganes. Nad elavad oma teatud hirm surma ees ja, ja kõike seda, neid hirme, mis siis ümbritsev ümbritsev elu nagu põhjustab, et nad saavad seda mänguliselt välja elada ja ühesõnaga oma hirmudega sedaviisi toime tulla. Nii et semaskeerimine ja kollitamas käimine on üks tava, aga kindlasti ka see on aeg, mil siis inimestel arvatakse olevat, et suurem võimalus, aga ka soov kogeda üleloomuliku, et kui me räägime sellisest piiripealsest pärast, et ta ei ole päriselt nagu üks või teine, nii nagu on ta kunagi iidsetel aegadel olnud, kus on niisugune sõbralik suhtlemine esivanemate vaimudega ja, ja pühakute ja pühameestega, et noh, tänapäeval jah, paraku kardetakse paha kõikidelt surnutelt, et kas ja kuivõrd on see meie nii-öelda surmast võõrandumise küsimus, kas ja kuivõrd on ta siis nii-öelda pola, kiriku reformide või kirikliku filosoofia tulemus, see on nagu omaette küsimus, et seda ehk pikemalt ei lahkaks, aga see on just selline maagiline aeg, kus saab tegeleda kõikide nii-öelda maagiliste asjadega, nagu öeldud, ennustada tulevikku võib-olla kogeda midagi, mida muul ajal ei tunne. Ei taju, ei koge kuskil 10 aastat. Tagasi ütles ajaloolane Lauri Vahtre, et võimalik, et ka halloween koduneb kunagi täiesti ja saab mingi eestikeelse nime. Kuidas me võiksime seda täna 10 aastat hiljem kommenteerida, kui omaseks on, siis võin ikkagi Eestimaal saanud ja meil saada võib. Mina praegu meenutaksin ühesõnaga Postimehes alatasa ja väga huvitavat sõna võtvat loodusemeest ilmadega kandiliste tiitlitega, teda kõik ei võiks austada Ain Kallist, kellelt minu andmetel pärineb see ütlus, et kui kätte jõudis esimene oktoober, siis vanad eestlased hüüdsid rõõmsalt hallo viin, sest mõisates algas sedaaegu viinapõletamine ja teadupoolest viinapõletamine oli selline tegevus, mis meeste meeli väga ülendas, et selle teooria kohaselt halloween tegelikult ongi päris Eesti oma püha, mis on laia maailma rännanud, saanud seal hoopis teistsuguse tähenduse ja ringiga tagasi tulnud. Aga see mõte, see arvamus Lauri Vahtre poolt oli tegelikult täiesti hea ja, ja praegu kui ma hakkan nüüd vaatame ajas tagasi olles tundub, et ega see halloween meil nüüd nii väga kodunenud ei ole. Et kusjuures ma isegi olen täheldanud. Võib-olla ma eksin praegu, aga mulle tundub, et ka meie kaubandusvõrgus sellise halloweeniteemalise kauba osakaal üle nii silmatorkav, nagu ta tõepoolest oli nendel nii-öelda vabanemishetkedel, kus me ahmisime endasse kogu maailma kultuuri poolt pakutavat. Et pigem ta on jäänud niisuguseks, võib-olla marginaalse maks ja võib-olla ka sellepärast noh, see minu arvamus, et meie kombestikus ei ole olnud tavaks surnud esivanemaid mälestada kärarikkalt, et see on olnud selline vaikne püha, et võib olla ka see halloweeni ära riku, septembutamine väga, meie niisugusse meelelaadiga ei sobi ja noh, meil on tegelikult ju vaste või nii-öelda analoog omast kultuurist võtta, need on meie mardi- ja kadrisandid ja see mardi ja kadrisanditamis õnneks jätkuvalt moes. Mul on igal aastal käinud laps, et jaa, üllatus-üllatus, tähendab nad on olnud üldjuhul vene lapsed. No ma olen natuke kursis nende õppekavadega, kuidas eesti keelt ja kultuuri õpetatakse vene koolides, üks tähtsamaid rahvakalendripühasid on mardi- ja kadripäev ja kõik folkloristid ja selle teemaga tegelevad vahetult on enne seda mardi- ja kadripäeva hullusti rakkes ka minu poole pöördutud nii mõnedki korrad, et kas ma saaksin tulla rääkima, kas saaks teha mingisugust õppepäevad, kuidas seda kommet niimoodi tähistada. Läks ka tänapäeva moodsal ajal nii-öelda lastele vastuvõetav ja arusaadav, et see hea soovimine, külluse õnne soovimine. Et tõenäoliselt nii kaua kui meie oma maavillase sokkides pastelt esse mardid ja kadrid, lambanahksed ja, ja, ja valgetes Loovides kannavad seda sõnumit, et me peame hoidma oma maad kaitsma oma karja senikaua tõenäoliselt halloween jääb siiski pigem marginaalseks pühaks, aga oma sügavamas olemuses ta tegelikult kannab sedasama mõtet, et on olemas üks selline tulemuseks pikk ja pime periood, kus meil on rohkem aega vaadata minevikku, mõelda oma, mis mõte pääle ja võib-olla vaadata fotosid nendest inimestest, kes on meie hulgast lahkunud ja käia kalmistul küünalt süütamas soovitavat ilma kõrvitsalaternate. Selline oli tänane saade Halloviinist ehk kõrvitsalaternate pühast. Stuudios olid Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli manistomba nädala pärast uus saade. Kuulmiseni.