Tere Liivimaa kuningriigi sündimise lugu 1570.-te aastate alguses, kes olid peale Ivan neljanda ja Hertsog Magnuse osaliselt selles, et Liivimaa riigi mõte ka teoks sai kes selle üle läbi rääkisid ja kellega läbi räägiti, jutustab ajaloodoktor Andres Adamson, saate toimetaja Piret Cream. Kõik algas tegelikult juba siis, kui 1558. aastal Liivimaale kallale tungisid. Diplomaatiline eellugu algab kohe niiviisi algusega 1558. aastaga, sisuliselt kus siis erinevad saatkonnad hakkavad käima käima Moskva vahet et veenda siis saari või saavutati mingi kokkulepped Saariga noh siis Liivimaa mingil autonoomsel kujul või, või siis ka täiesti ordu riigina nagu taastamises. Ja näiteks saksa ordu kõrgmeister saatis 1500 kuuekümnendatel aastatel Ivan julmale kahel korral selle ettepaneku Ordulik taastada. Ja muide, saksa ordu tegi neid ettepanekuid ka hiljem yle hiljem viimane saksa ordu ettepanek Venemaal taastada Liivi orduriik, siis vanal Liivimaal tehti alles Peeter Esimese ajal 150 aastat hiljem. Nii et noh, see saksa ordu veel kord noh jällegi me oleme sel teemal rääkinud, on olemas ju ka tänapäeval, et ta pole kadunud. Ja nii-öelda riigina või sellise maatükkide konglomeraadi na ta eksisteeris kuni Napoleoni aegadel niikuinii Saksa-Rooma keisririigi likvideerimist seni 1806. Nüüd ega ega Ivan Julm tegelikult otseselt ei keeldunud, aga ta sidus neid ettepanekuid mitmesuguste tingimustega, näiteks, et ühtlasi taastada saksa ordu võim ka Ida-Preisimaal ja vabastada see ordu siis tõuses Poola-Leedule, noh nagu ta oli olnud, eks ole, Ida-Preisi hertsogkonna loomist ja noh, kui me tuleme nagu hüppame üldse nagu Liivi sõja algus, eks ole, siis Ivan Julm tegelikult ju Liivi sõja alul taotleski, mitte mitte nende alade nagu täieliku nii-öelda venestamis mõõdetaksegi, nagu vene provintsides, mis jagatakse, kus maa jagatakse vene teenistus aadlile ja nii edasi vaid ta sooviski nendesamade liivi, saksa alade, eks ole vot nende sihukest pidulikku nagu vasalli vasalli sõltuvuse tunnustust nende poolt. Et ordumeister ja Riia peapiiskop ja Tartu piiskop ja nii edasi, et nad tunnistaksid ennast siis Saariva sallideks, maksaksid makse ja nii edasi ja põhimõtteliselt oleks ilmselt olnud nõuski mingisuguse, sellise Ida-Preisi hertsogkonna laadse asja nagu loomisega, et juba algusest peale oli see võimalus eos olemas. Vähe sellest, kui kui Tartu piiskop Hermann ja hiljem siis Viljandi vallutamisel vangi võetud endine ordumeister süstenberg kui need Moskvasse viidi siis neid ka nende nendesse suhtuti, nendega suhtlete või, või käsitati neid siis selliste mässama hakanud ja seetõttu põlu alla sattunud vasallidele. Ja pidulikult toimuskaleppimine tsaaril oli, oli vend niisugune sünnist saati kurt, tumm ja poolearuline juuri oli ta nimi juuri, ehkki org, et ametnikud siis kortum taotles siis Saarilt valussaarilt, et see heidaks armu ja, ja alastaksis oma nende mässama hakanud vasallide peale. Et Saar siis tuli pidulikult vastu, sellele tehti suur pidulik lepitussöömaaeg ja, ja seejärel Württembergi ja, ja härjapiiska Berman saadeti Ljubimi linnakesse mis anti neile siis ametlikult nagu elatiseks või selliseks väikseks osatiseks osatis riigikeseks. Ja seal ma siis valve all, aga ametlikult, oma oma kaaskondadega ja teiste vangistatud liivimaalastega, eks ole, elasid riigi kulul. On olemas üks kiri preisi hertsogi Albersonhanseller Nigeri, mis väidab, et 1564. aastal olevat, et olevat Sis Saariuma saatnud Württembergi Tartusse, kus siis mitmesaja Ratsonikuga ta seal siis võimu üle võtaks ja olekski siis nagu selline valitseja jälle, eks ole. Eks ole siis tsaarivõimu all, aga see on ilmselt eksitus, see on kas mingi kuulujutt, laim, ta võib ka laim olla, aga, aga vaevalt tõenäoliselt on see kuulujutt, mida, mida Albrecht, kes kogu aeg kartis mingisugust diversiooni saksa ordu poolt võis uskuda. Nii, ja noh, Alblast oli nii või naa huvitatud siis nende endiste ordumeistrit ja nii edasi 14 krediteerimisest. Nüüd ma mõtlesin, et ei hakka väga pikalt, et kõikvõimalikke kuuldusi ja, ja diplomaatilisi samme, mis astutud, ehk siis enne enne seda, kui see projekt tõeliselt käima läks, ei hakka neid ümber jutustama, oluline, lihtsalt on siis on siis nagu silmas pidada. Et kõikide nende sammude taustal oli 1500 kuuekümnendatel aastatel noh, nagu soov siis siis tsaari soov kõigepealt isoleerida Poola Leedut diplomaatiliselt, kellega ta sõdis, eks ole, ja teiseks saavutada siis nendel oma vallutustele Liivimaal mingisugune rahvusvaheline tunnustus. Noh, et kui see oleks saavutatud seeläbi, et seal luuakse mingisugune autonoomne vasallmoodustistega või näiliselt autonoomne vasallmoodustist, siis oleks olnud täitsa okei, ilmselt tsaari silmis igal juhul tema prestiiž, kuulsuse tähtsus oleks kõik tõusnud, eks ole. Ja 70.-te laste või vabandust 60.-te lõpus, seitsmekümnendatel siis käib, käib juba siis teine poliitika, siis on taustal kogu aeg see, et tsaar peab või tahab reguleerida või parandada oma suhteid keisrikojaga. Selleks, et saavutada Poola-Leedu jagamine ja keisrikojaga suhete parandamiseks oli vaja rahustada, rahustada siis Saksamaa avalikku arvamust. Kunagi, kui ma midagi niisugust ütlesin, siis mulle vaieldi kohe vastu, et mis avalik arvamus, et mis lubamatu moderniseerimine siin käib jälle, et ei olnud tollal mingit avalikku arvamust, et vot see, mis valitsused tahtsid soligi Valitseja keskis keeles käskis ju selle, see on ainult osaliselt. Et nii-öelda eriti Saksamaal, kus kus keskvõim oli väga nõrk, oli avalik arvamus täiesti olemas, seda kujundati kõikvõimalikke lendlehtede ja brošüürid ja kõige sellega ja noh, nii edasi öelda, et see on täitsa lubamatu mõiste, see on umbes sama, mis hakata väita, väitma, et tollal polnud rahvustunnet, siis on ka tavaline asi, et noh, et moodne rahvuslus tekib ju alles, eks ole, romantismiajastul, et mis asja, millest te räägite, et polnud mingeid rahvustundeid, olid ainult seisvuse tunded ja edasiseisvuse solidaarsus? Ei ole nii, ka rahvustunded on täitsa olemas, ehkki loomulikult mitte sellisel kujul, eks ole, nagu nad olid siin 19. 20. sajandil nüüd nii või naa, oli vaja avalikku arvamust, eks ole, rahustada avalik arvamus oli üles köetud Moskva viitide vastu. Vot kõige kõikvõimalikke lendlehtede ja brošüüridega nendest ilusatest vigastusest metsikustest, mis siin Liivi sõja ajal toimusid küllap olete isegi näinud selliseid kujutisi, eks ole. Ja järelikult selle avaliku arvamuse rahustamine omakorda nõudis mingisugust kompromissi Liivimaa küsimuses kas näilist või tegelikku, kusjuures Venemaal olid nagu eesmärgiks oli, mitte mitte millestki loobuda loomulikult, vaid selle kompromissi sõlmimise tee peal juurde saada. Tehanud näilise järeleandmisi selleks, et saada midagi tegelikku, eks ole, aga mängis leedu pärast, mäng käis sellesama Poola-Leedu jagamise pärast ja Leedu saamise Leedu Venemaaga liitmise pärast siis Leedu suurvürstiriik Leedu, Valgevene, Ukraina mõttes. Jah, lubasin, jätan need kõikvõimalikud liigsed detailid kõrvale hüppama siis selle selle loo enda juurde tegelik loomine algas siis 1567. aastal jalgade endiselt sellest, et Ivan Julm pakkus siis selle loodava Liivimaa vasallriigipea kohta, pakkus verstenbergil Kotsustel ööbimiskohale. Ja pidulikult siis pakkus audientsile paljude tunnistajate juuresolekul. Ja Württembergi võttis endale natukene noh, mõne minuti mõtlemisaega ja ütles siis ikkagi ära. Kusjuures tsaar, vabandust oli veel, oli veel ütles talle veel ette, et, et pärast seda, kui sina, noh vanameister, eks ole nii-öelda öelda sured pärast seda hakkab levima valitsema noor meister Gotthard Getter. Eks ole, Otar Getter, meenutame eelmist saadet, oli sel ajal just 1566 võetud Poola-Leedu kuninga poolt võimult maha. Ja Kotharketler oli, oli tegelikult samuti Venemaa suunal mänginud sihukest noh, mittemõttelist mängu oli lasknud läbi üle rinde, näiteks, eks ole siis läbi oma vägede, Vene saatkond Eesti ametlikult tuli Venemaaga Venemaaga sõjaseisukorras Satnud nendega kaasa andnud nendega kaasa kirju, teinud neile kingitusi, noh, edasi, aga mingisuguseid otseseid läbirääkimisi Saariga tema võimu alla minekust siiski eriti kõne alla ei tule. Kettleri puhul. Nonii nüüd mürtzenberca põhjendas, miks ta loobub, ta loobus sellepärast, et ta oli vande andnud, ta ei saanud vannet murda, ta oli vandunud truudust Rooma keisrile ja ja, ja nii edasi, noh, mõeldamatu, eks ole, vana aus sõjamees. Noh kogu lugu, et tahaks küll, aga ei saa ja, ja palub, et saal ei solvuks ja ja ei muudaks oma suhtumist temasse. Ühesõnaga, et pensioni jookseks edasi ja ja nii edasi. Kuid kohal oli veel hulk liivimaalasi selle asja juures ja kaks nendest, Johann Taube, Eled Kruuse, tegid siis omapoolse kontraettepaneku. Taube ja Kruuse, Taube, Johan. No mitte Magnuse, vaid nad olid, nemad olid samuti sõjavangid Liivimaal ja langenud siis eri ajal vangi natuke, mõlemad olid väga sellised nimekad või olulised mehed, Livimadri, aadlihierarhia, noh nagu päris tipust. Elert Kruuse näiteks oli olnud Tartu toomdekaan ja Tartus difti foogt. Johann Taube oli olnud, et meeskohtunik ja piiskopi nõunik samuti Tartumaal, need mõlemad olid tartumaalased ja mõlemad olid siis Liivi sõja käigus venelaste kätte vangi langenud, Taube oli viidud viidud Venemaale juba koos piiskop Hermanniga ja Kruuse langes vangi siis 1560. aasta lõpus juba pääle Viljandi langemist mitte siis koos verstenbergiga natukene hiljem. Ja mõlemad olid esialgu esialgu olnud siis sellistest. Neid oli peetud esialgu väga halbades rasketes tingimustes. Muide, hiljem olid nad siis sattunud Rosenbergi ja piiskop Hermanni nendelt piiskop Berman ja Württembergi selles järjekorras nagu kaaskonda sel juubimis. Ja nüüd siis nad kasutasid juhust, et ettepaneku Saaril, et vaatamata sellele, et, et förtzenberg ütles ära, on see ettepanek, vot seesama autonoomse mingisuguse Liivimaa riigi loomine vene ülemvõimu all on nagu tasub nagu edasi tegude tegelemist ja antagu neile volitused, et nemad otsivad siis seal Liivimaa tähtsamate tegelaste hulgast vot selle kellelegi, kes on siis nõus selle riigi etteotsa astuma ja otsivad siis leiavad toetust piisavalt toetust liivimaalaste endi seast sellele projektile. No kuidas see täpselt käis, noh, see on, põhimõtteliselt on teada ju ikkagi ainult nende endi hilisemast jutust, nii et ühepoolne jutt ja ka motiivid on nende endi hilisemast jutust. No ei olnud saalis ettepanek, meeldis, ta oli, võttis selle vastu ja volitaski siis nimetatud isikuid Liivimaal diplomaatiliste agentide Liivimaal enda nimel tegutsema. Nüüd miks saar nõustus, eks ole, sellest me rääkisime siin pikalt juba eelmises saates ja täna aga miks siis Taube, Kruse nõustusid? No jällegi nende jutu järgi loomulikult suurest südame murest õnnetu levima pärast muidugi ka isiklikel põhjustel, eks ole, isiklikud vabaneda oma perekondade pärast. Kas sa mulle, jah, tagasi tulla koos oma peredega ja nii edasi vangistatud liivimaalaste pärast, kes said ka võimaluse, eks ole tagasi tulla? Noh, näiteks Tartu elanikkond, nemad olid tartlased, meenutan, Tartu elanikkond oli küüditatud Venemaale, Tartu Saksa elanikkond oli küüditatud siis 1565. aastal pärast Pärnu sündmusi pärast seda, kui, kui Pärnu Saksa elanikkond ja mõisamehed tõusid üles rootslaste vastu, eks ole, ja vallutasid linna, pärast seda hakkasid venelased kartma midagi niisugust ka Tartus. Tartu elanikkond oli sõjaolukorra tõttu varem juba korra olnud lühemat aega Venemaal välja saadetud, siis tagasi toodud ja nüüd 1565 saadet uuesti Venemaal. Just saksa elanikkond, eestlase isadetud eestlased ilmselt leppisid vene võimuga kergemini või neid ei kahtlustatud. Ja muide hiljem, 1571. aastal, kui Taube Kruusel teevad katse Tartu venelastelt vallutada siis Eesti elanikkond toetab venelasi, aga see on jälle nüüd teine lugu. Noh, kui nüüd spekuleerida natukene nende meeste motiividega, eks ole, siis nad võisid olla täiesti siirad, et mitte ainult mingi omakasu peal polnud väljas, vaid jällegi isiklik kasu ja üldine kasu nagu langesid kokku. Ja nad võisid tõesti mõelda, et kui kogu Liivimaa moodi preisi mais kujul muudetakse mingisuguseks selliseks üheks lääni valduseks, mis on ainult nominaalselt siis vene ülemvõimu all, et siis noh, ajutiselt või siis lõplikult alaliselt, eks ole, ikkagi no ütleme nii, et miinimum, mille ta vähemalt lõpetab sõja, eks ole, lõpeb levima laastamine. Ja igal juhul vene otse võim väheneb ja inimjärelikult Liivimaa olukord paraneb, eks ole, nii et enda meelest nad olid nagu hea asja eest väljas linad argumenteeritud ja sellega võib nõustuda. Ehk siis ma tahan sinna jõuda, et nende meeste selline täiesti ühekülgne siis Rootsi, Vene, Nõukogude historiograafia, nagu levinud need olid kõik need pooled, keda kelle vastu rootslaste vastu, eks ole, laupäev kruusategevus oli suunatud ja venelast venelastele pöörasid nad hiljem selja, muutusid reeturiteks, eks ole, et nemad natuke teistmoodi suhtuda nendesse kui, kui vaenlastesse Freeturitesse, mingisugustest turistidesse, aga nagu siin kohapealse Liivimase Liivimaa seisukohast võttes ei ole mingit alust neid niimoodi üheselt hukka mõista. Avanturistide võisid nad olla, aga see ei välista seda, et nad et nad võisid esiteks olla siirad oma püüdlustes. Ja teiseks, et õnnestumise korral oleks võinud asi tõesti kliimale kasuks tulla, et lõpeks, mis teeb teos kuriteo motiivid, eks ole. Ja nende motiivid võiksid olla täiesti patriootlikud. Aga noh, see on sellega, ma ei taha siis väita, et see nii oligi, vaid tahan öelda, et seda, et seda, et sellel versioonil on samasugune eluõigust nagu sellele vastupidised, et nad olidki mingisugused kaabakad. Tõesti, kui keegi vastupidist. Niisiis nad tulid Taube ja kruuse tulid siis Liivil. Valastandama eeldusega siis üle, kõigepealt kinkis neile maju ja maid ja kulda ja ja foobli nahku ja nii edasi sedasi. Vot siis need mehed siis mitte kohe, vaid mitu kuud hiljem, siis kui poliitiline olukord selleks nagu soodne oli, 1567, mäletate, oli see suur Vene ja Poola-Leedu vägede kokkupõrge alles või kokkupõrke oht, mis kokkupõrkeni viinud alles ja nii edasi, vot kui see kampaania nagu lõppes ilma millegita siis 1568 saadetigi mehed mehed Liivimaal. Ja tõepoolest Tartu Saksa kodanikud tulid Tartusse tagasi. Tartu raad hakkas jälle tööle. Esimesed sammud, kõik olid nagu sellised, noh, nagu lootustandvad. Tartusse jõudes Taube, Kruus hakkasid kohe kirju kirjutama loomulikult. No kuivõrd oma sugulastele kõikvõimalikel, eks ole, sest nad olid ka väga sellistesse tihedates perekondlike sugulussidemetes väga oluliste isikutega tähtsate aadlimeestega kogu Liivimaal rohkem küll Eesti alal ja tegelikult peakski ütlema, et eriti Taube puhul tegemist on ka müüd, tegemist pole, vaid võib lausa oletada isegi isegi niisugust Eesti päritolu. Et väga paljudel baltisaksa suguvõsade, helista hilisematel või siis ka tollaste laupäevad on ju tänini eksisteeriv suguvõsa on vaatamata nende endi perekonnaloole on sellised noh ilmselt kohalikud juured, näiteks Taubet kuuluvad nende perekondade hulka, kellel on lausa kõneleb eestikeelne vapp. No nüüd ametlik suguvõsa lugu ütleb, et nad, nende vapp tuleneb siis slaavi sõnast, dub Tamm. Eks ole, aga noh, tollane selle perekonnanime sugu alamsaksa stiilis nagu vorm ei ole mitte tau päevaid Tuuve ja vapil on tüvi känd tüvinõudest uljas tahta, eks ole, ehk siis nende puhul võib lauda usaldadagi taolist oletada. Nagu väga paljude perekondade puhul siis selles kohalikus maadlis Aga loomulikult noh, tolleks ajaks isegi kui see seos on, siis tuleks ajaks täielikult saksastunud ja nii edasi ja nii edasi, edasi. Võib-olla toon ühe näite veel, et kui manni kõrvalepõikeid teen, vabandan, eks ole, jälle kogu aeg, no näiteks koos sellesama hertsog Magnusega tuli Saaremaale niisugune mees nagu Lukas, toll, kes sai kohapeal tuli, tema paskonnas oli Wittenbergi siis õppimas olnud ja siis sinna jäänud pääl õpinguid ja, ja ilmselt siis juba Wittenbergis, kus ka hertsog Magnus viibis nooruses ilmselt seal siis juba liitunud tema kaaskonnaga sistani kaudu tuli tuli Saaremaale ja Saaremaal, tema on siis seesama Lukas, toll on siis kõikide nende hilisemate tollide kogu selle suure aadlisuguvõsaaluse pani siin Saaremaal ta vanaks otsekohe maakirjutajaks, mis antakse ka ametikoht. Maakirjutaja on ametikoht, mis, mis isegi kui ta eelda kohaliku nagu selle maa keele eesti keele tundmist, noh, ma kirjutan näiteks, kas diftifaktiga, eks ole, Jaagus tõlkiga disi küll sõitis, eks ole, läbi kaks korda aastas siis ametkondi ja pani kirja kõikvõimaliku koormised ja võlad ja nii edasi ja nii edasi. Et isegi kui ta seda ise ei suutnud teha ja vajas tõlki, eks ole, siis igal juhul eeldab niisugune ametikoht kompetentsus kohalikes oludes. Aga tema tuleb kuskilt, eks ole, ja pannakse kohe plaks paika. Tollid on samal ajal samal ajal talupoegade seas, see liignimi on teada Saaremaal ja vähemalt üks selline talupoeg, kes otsekohe saab suuri soodustusi ja nii edasi. Vägisi hakkad arvama, et tegemist on, eks ole, kohaliku mehega, kes on ringiga tagasi jõudnud. Aga ametlik perekonna lugu räägib loomulikult seda, et nad on pärit sealtsamast Wittenbergist v lausa Madalmaadelt. Arvaku arvaku, mida tahad, eks ole. Ja selliseid, selliseid näiteid võib väga palju tuua, olgu peale, nii et hakkasid saatma kirju, kirju saatsid nad ka linnade lähtus suurematele linnadele, Tallinnale, riiale saatsid loomulikult Kotharketlerile ja kõik, kõik need ettepanekud sisaldasid siis veidrik kirjad sisaldasid ettepanekut tulla vene võimu alla, tunnistada tsaari oma Süsa rääniks ja tunnistada siis nagu Venemaa ülemvõimu. Ja neil oli nende kirjade kirjutamisel kui teatud edu kotarketler küll olla, isegi mitte vastanutuid saatnud kirja kirja edasi siis Poola-Leedu kuningale, aga Nokotarcather oligi nagu Poola-Leedu kontrolli all ja valvati teda vaikselt niimoodi poolavalikult, eks ole, noh veel kord, nagu ma ütlesin, ta oli kahtlane kuju parasjagu natuke teistmoodi käituda. Aga omamoodi Riia linn siis nagu ametlikult ei olevat midagi nagu ei olevat nagu vastu võtnud ja nii edasi ja nii edasi. Aga seal ikka sihuke hilisemad väited, et näiteks on teada, et Riia peapiiskopkonna aadel volitas, tapeti Agruusetendid tsaari juures esindama. No juba nagu andis jagu varjatud nõusoleku, eks ole. Tallinna kabeeti peeti siis, 1568. aasta aasta hilistalvel peeti läbirääkimisi Rakveres, kus jällegi vähemalt Taube Cruz ise väidavad, et Tallinna-poolsed läbirääkijad olevat neile siis andnud mingisuguseid siduvaid lubadusi. Eilset pöörduti ka Tallinna mõisameeste poole, kes oli ka rootsivõimuga rahulolematud ja nii edasi. Et käis siis niisugune läbirääkimine, eks ole, linnas linnalt pinna sondeerimine ja see pinnas oli täiesti nagu ette valmistatud. Aga jätame selle detailid ka kõrvale. Lähme nüüd siis Magnuse juurde, et no täiesti oodatud on, eks ole, oodatult järgnesidki läbirääkimised kamagnusega, sest no vot kui Taube Kruuse olid teinud oma ettepaneku Ivan julmale lihtsalt olid avaldanud veendumust, et leitakse niikuinii sobiv kandidaat võtsin kohalikuks valitsejaks, eks ole, kas siis Kozzarketleri või mõne kohad juutori näol, kes olid nagu radiaatorid, mäletate, need olid need piiskoppide, eks ole, ase, asemiku tase, täitjad, tol hetkel mitte ühtegi muud kohad juutorit endist kui Hertsog Magnus Liivimaal ei olnudki. Sellepärast et tema oli olnud Tartu koduta, lisaks oli ta, eks ole siis Saare-Lääne- ja Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopi kohtuda juba nagu hoidja. Ja vabandust ja ka Tallinna administraatoriks juba valitud, eks ole, Tallinna piiskopi piiskopi Kohavidia. Ehk siis Tallinnas niisugust ei olnud, Kuramaal oli, oli kodutu rullilt beer, müünud oma õigused Magnusele. Tartus oli kood jutturiks olnud sedasama hertsog Magnus ise Riia peapiiskopkonna kohadioter, Christoph fon, Mecklenburg, selle Mecklenburg yhest saagite saast, eks ole. Tema oli, oli pääle peapiiskop Wilhelmi surma üritanud, et siis Riia piiskop peapiiskopkonnas mässu oli rootslaste toel. Aga see suruti kähku maha, ise ta langes poolakate kätte vangi ja oligi tol ajal Poolas vangis või noh, niukses noh, ma ei tea koduarestis ütleme siis kuni ta siis pidulikult loobus oma pretensioonidest Liivimaal ja siis sai võimaluse minna siis oma sugulaste juurde Saksamaale, kus abiellus kaks korda elas veel pikka elu. Aga noh, see on jälle teine lugu, need nii või naa, Liivimaal ei olnud ühtegi ühtegi Teiskuvad juutorid kui hertsog magus. Aga sellele vaatamata näib, et esimese sammu nende läbirääkimiste pidamisel Hertsog Magnus ise. Ja ka sellest me oleme varem siin juba rääkinud sellest Magnus olukorrast selles, mismoodi ta siis kuidagi noh, ainelises kitsikuses, alalises ohus nagu ise ettekujutus, eks ole, vegeteeris seal Kuramaal ja Saaremaal ja kuidas ta, kuidas ta kartis sõjategevuse jätkumist jätkumist siis eriti rootslastega ja ei võinud enam loota ei venna abile, kes oli omakorda täielikus noh mitte ainult ei sallinud vanglast, eks ole, Frederik kuningas Frederik vaid, kes oli ka võimetu tol hetkel aitama, sest et riik oli pankrotis ja sõda Rootsiga oli tupikus ja tal käisid ägedad vaidlused oma riiginõukoguga, kes tahtis kiiret rahu, aga kuningas ei tahtnud nagu seda, mille nimel oli, oldi verd valatud ja raha raha kulutatud, ei tahtnud seda tuulde heita, eks ole, tahtis ikkagi ära kannatada selle pisku veel, et juba üle koera on saadud, et saame üle saba. Et teeme võiduka rahu. Nii või naa, tal puudusid reaalsed võimalused magust aidata ja sooviga pannud ja Poola-Leedu toel ei saanud magus samuti enam loota selles arvatavasti kohe uuesti puhkevas nagu vaenusesse rootslastega. Sest et Poola-Leedu pääle sedasama 68. aasta riigipööret Rootsis oli muutunud. Ta oli ametlikud Rotsiga küll veel sõjajalal, kuid sisuliselt oli varjatult juba liidus. Mitmel mitmel põhjusel, eks ole, sellepärast et võimul oli nüüd Johan, kolmas, kelle abikaasa Katariina oli Sigismund, teise augustiõde ja sellepärast, et Rootsi oli libisemas sõtta Venemaaga, kellega Poola-Leedu oli sõjas ja no nii edasi palju palju motiive. Ja Magnus tundis ennast täiesti ohustatuna, ta muidugi otsis tuge ega mujalt, saatis tantsigi vaba linna saatkondi ja sai ka sealt mingit tuge ja oma onudel diavendadelt teistelt või teised vennad, vabandust siis ja, ja nii edasi ja emalt ja kuid nii või naa, noh ta nägi selles Taube ja kruuse tulekus ka mingisugust võimalust, tema alustas läbirääkimisi selleks, et saavutada siis venelaste abi Taube kruusa vahendusel venelast, abi Rootsi vastu. No see ju igati sobis ka sellesama Taani välispoliitilise liiniga, nii et vastuollu nagu oma kuningast venna soovidega ta nii tehes kuidagimoodi ei läinud, aga näitas üles initsiatiivi. Nonii ma ja pikka kirjavahetust, et kirjad on säilinud tihti lausa mitmes eksemplaris, see tähendab, et ka, et ka koopiatena mida nad originaalidega, mida siis Magnus pidas Taube kruusega ka ei hakka siin väga pikalt refereerima, ehkki mõlemad pooled olid huvitatud ikkagi vaidlusi, oli mitmetel teemadel ja ja nii edasi. Hüppan siis püüan, püüan siis üle hüpata igal juhul viisil testimised selleni, et lõpuks magus saatis Venemaal oma saatkonna ja see saatkonna saatmine toimus, saatkond koosnes liivimaalastest, hakkame sellest pihta kõigepealt, eks ole, et seal olid Magnus õuemarssal, Tõnis rangel Magnuse kantsler, Konrad Pormeister, läänemast difti, foogt, Läänemaa oli küll kaotatud ametikoht oli alles difti foogt siis demen Klaus adekas klausaderkas ja siis veel terve kamp mehi kokku 34 või 39 meest saadeti siis Moskvasse ja algselt oli siis kuningas Frederik andnud lootust, et Moskvasse lähevad ka tema saadikud. Kuid viimasel hetkel Frederik loobus sellest. Ja loobus sellepärast, et mõtlesin, et poliitiline kriis Taanis endas. Kuninga konflikt riiginõukogudes rahu tahtis, kiiresti. Mitte ei tahtnud. Siin otsitakse veel täiendav liitlane, kellel sõjas sõjas Rootsiga ja et seda ei lõppegi, eks ole, see konflikt teravnes veelgi viisist selleni. Kuningas sõitis Kopenhaagenist ära ja ähvardas tagasiastumisega ja seepeale siis lõpuks riiginõukogu andis järele, mitte kohe, aga uurimatuurisedes ja, ja tõrksad ta kandis järele sellepärast et kartis kodusõda. Aga nii või naa, selles uues olukorras kuningast pidas ilmselt targemaks vennal mitte keelata. Tegutseda sellel suunal, et äkki ei tule rahu ikkagi ikkagi Rotsiga, sel juhul on liitlast vaja aga ise vähemalt pesta esialgu käed puhtaks, et tema ei ole sellega seotud. Noh, ja Magnus omakorda ajas ka sellist topeltmängu, eks ole, oma venna suhtes, et et näiliselt nagu püüdis olla nagu Taani kuningaliiniga nagu ühel joonel, eks ole, kajas ka ikkagi nagu oma asja, et eks nagu ikka on sellistel sellistest keerulistest diplomaatiliste olukordades, kus käitutakse vastavalt olukorrale, hoitakse mitmesuguseid variante varuks vastavalt olukorrale valida, et milline või rakendub, rakendub see, milleks parasjagu võimalusena. Nii nüüd loomulikult see saatkonna saatmine Venemaale tähelepanuta jäänud, loomulikult see oli vastumeelne, noh, nii Rootsile kui Poola-Leedule loomulikult hakkas, siis hakati ähvardama ja fantaseerima mitmelt poolt ja nii edasi, aga jätame ka selle selle pool asjast asjast siis kõrvale. Igal juhul, 1569. aasta lõpus ma vist isegi tegin ennist ühe vea, mulle tundub praegu, et ma vist ütlesin, et et näiteks ütlesin viste tobe Kruuse läbirääkimised, et siis Tallinn aga toimusid 68. aasta aasta kevadtalvel, ma pidasin ikka 60 üheksandat silmas, vabandan. No igal juhul siis 1560 69. aasta sügisel see saatkond septembrikuusteist läks Venemaale viibis seal mitu kuud. Seletan siis tähendab kiiret saatkonnad, kiirelt saadeti kullerid, aga saadikute saadikute liikumine pidi olema suhteliselt aeglane, pidulik et see kuulus nagu siis saadikuid saatnud valitseja prestiiži juurde. Mida vägevam valitseja, seda suurem saatkond ja, ja aeglasem marsruut. Ja lasen niimoodi üldistades ja rääkida veelkord, et kõik seepärast tihti küsimused olid tollal väga tähtsad äärmiselt olulised ja neid tuli järgida. Ja magus tõenäoliselt sai siis mingisuguse teate saatkonna töö tulemustest siiski juba enne aastavahetust kuid ametlikult jõudsid siis saadikud tagasi alles alles talve lõpust 1570. aasta talve lõpus. Nii, no millest siis kokkulepiti lepiti? Nõnda on tingimused, olid siis järgmised või see kirjalikult saadud saadud siis ettepanek või tingimused. Tsaar annetas Magnusele ja tema lastele või tulevastele pärijatele, eks ole, Riia, Tallinna ja kogu Liivimaa sugu sellise päriliku valdusena. Ehkki noh, veel kord, enamik sellest polnud tsaari omagi, eks ole, aga mis siis annetas ikka tema luges seda oma oma esivanemate usalduseks. Hertsog ise pidi siis tsaari juurde saabuma Ahjad ootama, siis ustavalt teenida tsaari, Leedu, Poola ja Rootsi vastu. Otseselt Saar ei lubanud, et see osa Liivimaast, mis on juba tema käes, see antakse kah nagu magumusele, aga öeldud on, et antakse, antakse talle see, mis tema seisusele kohane. Saa siis aru nagu tahad, eks ole. No tegelikult oli Taube ja Kruuse olid algusest peale rõhutanud, et nende ülesanne, nende peamine ülesanne Liivimaal on tõsta Tartu piiskopkonnas võimule üks saksa vürst. Nii et noh, nagu kaude oli nagu Tartu piiskopkonda lubatud mida hiljem ei antud, eks ole. Siis juhul kui Magnus peaksime pärijatete surema või ise Liivimat lahkuma, siis olid saar nõus, et uueks valitsejaks valitakse keegi Taani kuningakoja liige. Juhul kui kedagi teist seal kuningakojast valida pole, kui kuningas ise, siis tuli asju uuesti arutada. Aga noh, nagu see ei tule nagu kõne alla, et keegi noh, ütleme kuningas staatusest tegelane, eks ole, omaks siis vene võimu all mingisugust noh, mingisugust valdust. Ja igal juhul pidi see see võimalik pärija siis andma samasuguse truudusvande tsaarile. Edasi nautijad, et ka Taani kuningas peab olema siis alalises liidus tsaarikavad nende sama Leedu, Poola ja Rootsi vastu. See oli nüüd nõue, mis muutis selle lepingu vähegi pikaajalises perspektiivis Taani jaoks täiesti väärtusetuks sest Taanil oli vaja rahuga sundida Rootsi rohule ja Poola Leeduga polnud mingit kavatsust sõdida. Aga nii, et sellist tingimust ei saanud mingil juhul mingil juhul vastu võtta. Nüüd Liivimaa atribuudi kohustus või, või selline andami kohustus Venemaa ees pidi pidi olema siis väga vähene näiteks Riia pidi maksma siis kingitusena. Padar, OK pidi maksma mitte üle 100 Ungari kuld, noh see on siis umbes 150 tarbit aastast iga-aastast panist ja teised linnad siis vastavalt olukorrale, et noh, nii nagu parasjagu parasjagu võimalus on. Selle lepinguga pidi kaasnema sõjaline liit, Liivimaa, siis sõjaline, selline abi Venemaale. Hertsog Magnus pidi vajadusel tsaarile appi minema 1500 ratsa ja 1500 jalaväelasega. Aga seda võis asendada rahamaksuga arvestusega siis kolm laagrit, ratsanik kui poolteist aakrit jalamehe eest. Ja pealegi lubati seda, seda abi enne mitte välja nõudma hakata, kui kogu Liivimaa Magnuse võimul. Et kui aga siis Magnus väed ikkagi välja paneb, et kui ta osaleb mingisuguseid tsaari sõja käigus, siis pidi siis tuli teda lugeda kõrgemaks kõikidest tsaari poja voodidest. No see oli jälle niisugune äärmiselt oluline, nagu järeleandmine, prestiiži küsimus, sest sellepärast et tegelikult Ivan Julm pidas ka oma tähtsamaid vürstide ja on oma oma voode pojale ja nii edasi pida staatuselt kõrgemateks ka mingisuguseid hämariku trotsida Taani kuningad. Et nemad olid ka endiste Bütsantsi keisrit ja no sugulased, eks ole, ja vanade vene suurvürstide järglased ja, ja nii edasi, et see midagi järelikult gaasis põlgnesid, eks ole, Augustus olematust vennast põhimõtteliselt midagi hoopis olulisem vereliin kui mingisugused Oldemburgid. Ja ühesõnaga, juhul kui magus paneb väed välja siis ülemjuhatajaks, eks ole, juhul kui saar ennast juures pole, oleks Magnus, see oli siis nagu see mõte ja vajadusel pidi Magnus tsaarile palkama Saksa haakpüssimehi, Sarke pusiire ärkab uusi mehi. Arkebuus, eks ole, Harpess, aga tsaari kulul mitte siis omal kulul. Ja juhul, kui liivimaalased peaksid magusale vastu hakkama, siis tubassaar tsaar talle oma sõjalist abi. Liivimaal pidid kehtima jääma siis luterlik või Augsburgi usutunnistus vanad seadused, õigused, vabadused, privileegid, no kõik, mis seal siis enne sõda oli? Võid kõrgeimaks nagu kohtuniku apellatsiooni tantsiks pidi nüüd olema tsaar. Enne seda oli kõrgeimaks instantsiks Saksa-Rooma keiser keisririigi kammerkohus ja sealt edasi keiser olid need edasikaebeinstantsid, nagu liivimaalaste jaksanud linnadel oli, muidugi mitte mitte kõikidel linnadel, vabandust vaid. Vaid et siis Tallinnal oli kõrgemaks distantsiks olnud siiamaani Lübecki raad, muide, see on jälle üks selline pisi detailikene, mida ei raatsi nagu kommenteerimata jätta. Kui meil räägitakse Ansa ajast ja, ja nii edasi, siis rõhutatakse muudkui Lübecki õigus, Lübecki, õigus. Aga tegelikult, kui jätta, jättes kõrvale jätta kõrvale Tallinna manus linnadega siis kehtis Lübecki õigused Magdeburideks. Noh, igal pool mujal Liivimaal. Ehk siis see on jälle selline pisiasi, mida tavaliselt ei, tavaliselt ei arvestata. Mahdeburgule, samuti hansalinn ja Liivimaa kaupmehed pidid saama saba kauplemisõiguse kogu Venemaal ning eraldi eraldi punktis rõhutati, et ka transiitkaubandust läbi Liivimaa siis Venemaa transiiti läbi Liivimaa ei tohi kuidagi takistada. Et kaubandus oli samuti olulisel kohal. Ja nüüd ütlesin juba, Tertsak pidi siis kõikide nende tingimuste jõustumiseks sisse tulema Moskvasse. Ja siis lubassaar anda talle suure kuldpitseriga tunnistuse selle kõige kohta. Et ta nüüd kuningaks kroonitakse, sellest polnud mingit juttu, et kuninga tiitlit ei lubatud. Ja üldse näib niimoodi, et see kuninga tiitli, vot see levima live on, loodi just vasallkuningriik, mitte vasall hertsogkond või midagi muud taolist. Et see tuleneb vist sellest punkt üks muidugi, et tsaar tahtis omaenda prestiiži tõsta, et on nii kõva mees, et tal on kuningatest vasallid. Ja teiseks või magus hiljem Moskvasse läks siis suur osa nendest tingimustest mida ma siin praegu loetlesin, haihtusid kuhugi, neid tegelikult, et noh, nagu ei lõplikku kokkulepet pole. Ja või vabandust, just see eelkõige see Tartu piiskopkonda puudutav, eks ole, see on haihtunud ja siis võib-olla nii kompensatsiooniks nagu pakuti äkki siis kuninga tiitlit juurde. Ja üsna kindel on see ka, et nüüd nende loetletud punktidega läbirääkimised ei piirdunud vaid et seesama Poola-Leedu jagamise küsimus. Keisrikojale lähenemise küsimus muidugi ja see oli kesksel kohal, sest niipea, kui saadikud tulevad tagasi ja Magnus alustab oma ettevalmistusi Venemaale sõiduks saadetakse needsamad saadikud edasi Taani ja mitmed muud Magnuse käsilased Sis mujale Saksamaale. Ja nüüd metaani saadetud saadikud samad Klaus Oderkas ja, ja konnad, konnad, Pormeister, viivadki siis Taani kuninga, nii sellesama ettepaneku vahendada seda kokkulepet, kokkulepet siis keisriga keisrikojas. Frederick lükkasite tagasi. Sisuliselt siis Magnusele lubati kuningriiki või riiki aga ta pidid seda iseendale vallutama hakkama. Ta pidi ise ise saavutama siis liivimaalaste kaasamängimise ja Venemaa andis selleks sõjalist Liivimaa kuningriigi sünnist rääkis ajaloodoktor Andres Adamson. Kuningas Magnuse pealinnaks sai teadupärast vähemasti nime poolest Põltsamaa kunstiajaloolane ja legendaarne raadiohääl Villem raam rääkis Põltsamaa lossi ajaloost 1973. aastal Martin veerandi saates. Tahes-tahtmata oleme jõudnud nüüd põneva episoodi juurde Põltsamaa linnuse ajaloos. See on seal Liivimaa kuningriik. Kuulus või kurikuulus periood? Jah, Põltsamaa on tõesti kuninga residents. Nii koomilised kui see ei kõla. Teatavasti puhkes 1558. aastal suur Liivi sõda mille käigus purustati siinsete keskaegsetes JA jõudude võim. Selles keerukas olukorras kerkis päevakorda huvitav kuju. See on Taani kuninga Pärnus ja lõpuks avantüristlike intriigide osas. Kombinaator lõpuks hakkas sõbrustama Ivan neljandaga. Sõitis Moskvasse 1570, kui ma õieti mäletan. Ja saal, tal õnnestus ennast seada iva, neljanda liitlase positsiooni. Ta pidi abielluma Ivan neljanda vennatütrega, see suri ta abilos hiljem tsaari tütrega. Kes tegi üks seesama välja, mis teeb see sama välja ja temale määrades presidendiks, Põltsamaa. Hiljem lisati sellele Karksi linnus, kuningas, kuningas, kus sa täpselt asuse, kuidas ta oli, selle kohta ei ole muidugi lähemaid konkreetsemaid andmeid, kuid Me teame, et tema amatöörid ja kombinatsioonid ei lõppenud sellega, ta muutus juba neljanda liitlaseks. Peatselt ta murdis sellele truudust hoolima sellest ta käis Tallinnat piiravasid Põltsamaalt. Ja hiljem ta murdis truudust oma oma peremehele. Põgenes Põltsamaalt, jättes selle oma kaudsete tuttavate kätte. Ja kui siis oli 1577 ja kuis aasta hiljem Ivan neljas uue uue võimsa sõjaretke Liivimaale toime pani siis ta muidugi ründas ka Põltsamaalt ja maksis raskelt kätte Põltsamaale. Nii et nüüd algas siis üks allakäikude ja languste sajand. See oli üks raske periood vist Põltsamaa linnuse ajaloos. Ja Põltsamaa tegelikult oli sõjaliselt Liivi sõja käigus juba vannet. Liivi sõja ajal edenesid linnuste piiramises eriti suurt osa ju muldkindlustused, nõndanimetatud Bastioonid need aga Põltsamaalt peaaegu täielikult puuduvad. Ainukene Väikse muldkindluses, mis tehti, paikneb praeguse kiriku kohal. See oleks meie arvamust mööda, endine endine värav. Värava eest läks, läks kraav läbi, see kraav aeti täis väravaesist ala pikendati muld kehandi näol ja selle otsa ehitati ümmargune suurtükitorn laskeavadega. Ja see oli siis ainukene uusaegne moodne kindlustuskogusele Põltsamaa kunagi tõesti kõrgusel olnud iluse kombinatsioonis. Ja hiljem, kui siis 18-l sajandil kogu varemetes vaimult lossi uuesti taastamisele läks, siis ehitati selle ümmarguse suurt tükki torni ning teda ühendavate seinte vahele nende seinte vahele, mis ühendavad suurtega tornid, ringmüüriga ehitati uus kirik. Nii et praegune kiriku altariruum moodustab tegelikult suure suurtegi torni jäänuse. Remontide ajal on nähtud veel neid, neid suurtüki laskeavasid muidugi müüride kinniga krohviga kaetud, et praegu ei ole näha, on püüdnud fant baseerimise teel ette kujutada olukorda Põltsamaa lossis Magnuse ajal. Omaaegne tuntud kirjamees Jung oma jutustuses. Muidugi minu arvates mingil määral, et antud olukorrale Põltsamaa, see on lihtsalt ühe kirjamehe niisugune heatahtlik ja püüdlik. Jututegemise taust. Jaan Jungi raamat kannab pealkirja Liivimaa kuningas Magnus ja Vene tsaar Ivan Vassiljevitsh neljas ehk tükike Vene ja läänemeremaade aja Lugust Aastast 1530 kuni 1584 ja kuuldud saate pealkiri on ordulossi teine noorus. Kuulake ja lugege koduleht. Soovitad saate toimetaja Piret Kriivan, head aega.