Tere, hea vikerraadio kuulaja, eks sombune nädal hakkab jälle läbi saama ja rahvateenrite aeg teha kokkuvõtteid siin rahvateenrite stuudios Heidit Kaio, Eesti ekspressist Neeme Korv Postimehest ja Lauri Hussar vikerraadiost ja tänases saates räägime Silver Keiti poliitilisest lahendusest riigikogu liikmete eetikakoodeksist, Eesti-Vene piirilepingust. Kui aega üle jääb, siis ka ees seisvatest USA presidendivalimistest, aga alustame väga kõrgelennulisest, hakkame rääkima Estonian Airis meie rahvuslikus lennukompaniis toimuvast. Sellel nädalal saime teada Estonian Airi üheksa kuu kahjum ulatus ulatus siis 20,5 miljoni euroni ja kolmandas kvartalis oli kahjum 5,3 miljonit eurot. Ja seoses sellega otsustati lahti lasta ettevõtte senine juht Tero Taskila ja täies koosseisus tutvus tagasi ka Estonian Airi nõukogu. Tõsi, mõned nõukogu liikmed tõenäoliselt jätkavad ka järgmises nõukogus ja, ja see on tekitanud väga palju küsimusi meie lennuühenduste kohta selle kohta, kuidas Estonian Air oma tegevust jätkab. Aga aga huvitav on see, et nüüd, kui on aeg teha kokkuvõtteid sellest Tero Taskila Peegiast mis tähendas, et me hakkame justkui soome perifeersete punktidele ühendust pakkuma ja toimime omamoodi transiitlennuväljana ja nii edasi mis tähendas uusi lennukeid, uut lennugraafikut, uusi sihtkohti ja nii edasi, et tagantjärele on kõik targad, ütlevad, et nad algusest peale kahtlustasid, et see strateegia ei pruugi töötada. Enne kui me hakkame siin strateegiatest rääkima, siis sa ütlesid, saate alguses sellise kena metafoori nimega sombune nädal, et tõepoolest, kui aknast välja vaadata, siis tõesti ilm on sombune, aga aga ütleme nii, et seda päris mitut pidi võtta ja, ja ma ei tea, kas juhuslikult või mitte, aga nagu sa tead, nagu kindlasti kuulajad hästi teavad, on see, et ühtedele inimestele paistab ju alati päike, ka siis kui ilm on sombune, ehk siis need on lendurid, kes tõusevad pilvede kohale. Aga paistab, et kui nad maa peale tulevad, siis see olukord on neile tõepoolest ikkagi üsna hall ja sombune ja see homne päev on, on ütleme nii-öelda suhteliselt murettekitav, et siin on, minu meelest on, siin on siin väga palju küsimusi ja ka minu meelest, kui me hakkame seda teemat rääkima, siis minu meelest kõigepealt, et peaks, nagu, ütleme, mõtlema seda, mis on selle Estonian Airi nii-öelda tegevuse avalik huvi. Sa tahad selle üle arutleda, et mis on Estonian Airi avalik huvi on, ma tahaksin seda siin, kui me nüüd siin kogete meremarke selle kohta, mida, mida Lauri alguses ütles, Ta ütles, pikali heita, ütled, ütlesin ja siis ma nüüd ka ütleksin ka seda, et ma juba kuu aega Eesti Ekspressis ei tööta, et, et ma olen Eesti Päevalehe laupäeva lisategevtoimetaja, et kontsern on sama, kontsern on sama ja koridor on sama ja, ja kõik muu on sama. Jah. Ja siis tasub juba märkida Heiditi tänast väga pikka ja põhjalikku intervjuud Andrus Ansipi õe Eve osaga ja tema, tema rääkimata, lugu tasub kindlasti lugeda Miia kole hea asjast rääkida. Hakkame asjast rääkima, et, et ma jätaksin praegu kõrvale selle, missugune on Estonian Airi ja noh, nagu selline riiklik tähtsus, vaid pigem sellest, et mis, ega me seda Tero Taskila strateegiat ju väga täpselt keegi ei tea, et, et siiani pole keegi näinud seda, seda analüüsi, kus öeldakse, et missugune liin on kasumlik ja missugune liin on kahjumlik ja ja missugused need täpselt need valed otsused on. Ma arvan, et suures pildis pole eestlased kunagi varem nii palju lennanud kui selle Terost Taskila strateegia ajal. Ainuke viga on see, et iga see eestlane, kes seal lennanud on, on suurendanud ka seda kahjumi hulka, et, et selles on nagu midagi midagi proportsionaalselt vale. Valesti, aga, aga tõepoolest lennuühenduste hulk on ju suurim, kui kunagi ei kunagi varem, et selles mõttes, sest see võiks isegi öelda, et meil on siuksed, võiksid olla kahetised, tunded, et kas, kas me saame jätkata nii suure hulga lennuühendustega, kui siiani on võimalik olnud. Pigem tasub ikkagi numbritele otsa vaadata, et kas meil on selline võimekus, et, et me saame üldse jah, et kas me, kas me võime endale seda kahjumit lubada, et, et kui siin nüüd on tehtud erinevaid arvutusi. Et kui palju siis iga päev sellel käesoleval aastal Estonian Air on kahjumit tootnud, et kui me vaatame kahjumi numbril otsa, siis vaatame ta, iga päev on kahju, on olnud üle 60000 euro, et kui me siia toome nüüd selle paljuräägitud Tero Taskila palga kõrvale, siis siis ütleme ühes kuus poole päevapalga ulatuses moodustas sellest kahjumist tera, Taskila palk ja ülejäänud siis lennufirma lennufirma kõik muud kulud. Et seal need väike ja tagasihoidlik arvates, aga ikkagi küsimus minu jaoks on küsimus selles, et, et kui me nägime, kui SAS-i käest osteti Estonian Air Ariko omale omandas valdava osa Estonian Airi aktsiad tõesti ja nii edasi, oli näha, et sellel hetkel oli Estonian Air säästurežiimil, toimis nii nagu väga pikka aega valdavalt mõne mõne lennukiga, mäletame, et 90.-te aastate keskpaigast alates oli Estonian Airi strateegia selline tomati. Peaasjalikult ka toona siis kas kahte või kolme reaktiivlennukeid, milleks olid põue seitse Boeing seitse kolm seitse ja siis kahte turbopropellerlennukit ja sellega suudeti see hädavajalik, mis Eesti jaoks oli ära teenindada. Väga palju ei makstud toona, kui riik oli vähemusosanike makstud ka Estonian Airile peale oli ka hetki, kus see strateegia suutis ots otsaga kokku tulla ja oli ka aastaid, kus tiksus väike kasum. Aga, aga see asi toimis. Ühesõnaga see ei olnud väga kulukas, seda, seda oli võimalik pidada. Pärast seda, kui SAS'il hakkas, tulid väga keerulised ajad, tulid ka peale masu ja nii edasi. Müüd Estonias VR maha. Ühel hetkel riik avastas, aga me tahaks rohkem saada sellest lennufirmast, kui praegu praegu on võimalik ja siis hakata esitama juhatustele täiesti üleloomulikke nõudmisi. Ühel hetkel siis eelmine juhatus otsustas, et nemad lähevad põrke strateegia peale. Selgus, et see põrke strateegia näiteks üle Vilniuse lendamine ei tasu ennast ära ja, ja siis ühel hetkel, kui olid läbi käidud nii-öelda säästurežiimis, selgus, et seal väga palju sisse ei too, et võib-olla tuleb ikkagi peale maksta, eriti halvad aastad. Kui oli läbi käidud ka põrke strateegia, siis hakati otsima võimalusi, et mis nüüd edasi saab ja loomulikult Sul on nagu kõrvad kuulmiseks ja kes tahavad midagi kuulda, siis neile kindlasti meeldis Tero Taskila jutt väga, tõenäoliselt Tero Taskila oli seda juttu juba Lätis korra rääkinud Air Balticu puhul, kus ta töötas ja, ja seda hämmastavam on see, et samasugune jutt võeti täpselt samamoodi nagu Lätis vastu ka Eestis, kuigi oli näha, mis seal airBalticuga juhtunud ja, ja mindi ikkagi seda sedasama teed hakati täpselt saama samamoodi lendama ja asi lõppes. Vähemalt võrreldes ikkagi katastroofiga, sellepärast et kui eelmisel aastal oli Estonian Airi kahjum seal 10 11 miljonit eurot, siis nüüd on see kahekordne kahjum ja, ja ei ole ka kuskilt näha, et see kahjuminumber oleks, oleks sellise sellise skeemi puhul vähenenud, et see on minu arvates nagu peamine küsimus, et, et kuidas ikkagi lasti nii kergekäeliselt see asi läbi, et et tekitada riigile nüüd noh, kahe aasta lõikes juba juba 30 miljoni eurone kahju, ma, seda muidugi eelmise aasta eelmise aasta kahjumit siin väga palju arvesse ei võta ka 20 miljonit eurot ka siin üheksa kuuga on, on märkimisväärne kahju ja, ja Tero Taskila kohta räägitakse seda, miks Tero Taskila jutt niivõrd hästi läks peale nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sees Õunian Airi nõukogus, aga, aga ka valitsuses ja selle kohta on mitmed inimesed eravestlustes tunnistanud, et et Tero Taskila on väga mõjuv esineja ta, ta, ta mõjus inimestele usaldusväärselt ja, ja ma olen kuulnud ka ühte hinnangut, kes ütles, et Tero Taskila oli väga tugev powerpointi mees. Ehk siis need powerpointi olid niivõrd hästi ette valmistatud, et ta oli, oli keeruline, ei öelda, no kuidas sa teed, inimene on nii viisakas ja tore ja teeb väga ilusa paar pointi, kuidas sa ütled ära, et see asi ei tööta? Seda, et Tero Taskila oskab hästi powerpointi kasutada, olen ma isiklikultki näinud vähemalt ühel konverentsil. Ja kui sa nüüd esitasid siin selle küsimuse alguses, et noh, et kas riik peab mingit sellist kahjumit kandma, siis sellele on loomulikult vastus ei aga ma arvan seda, et siin on läinud tõepoolest väga palju energiat, et igasuguste palganumbrite ja ma ei tea mingisuguste detailide peale. No minu meelest ka kuskil Tero Taskila värava juures istumine vaatamine, et kas ta paneb parasjagu mingisugust seadet üles kodus ei ole nagu väga mõistlik tegevus. Et, et selge on see, et reha peale on astutud ja keegi peab seda, keegi peab seda vastutust kandma, aga ma veel kord tulen tagasi selle juurde, et me ikkagi ikkagi peame küsima, et mis on siis, mis on siis meie, see, see avalik huvi, selge, on see kahjumit me, me ei taha kanda, selge on see, et me tahame, tahame lennuühendusi saada. Ja kuidas, kuidas, no nüüd peaks nagu peaks nagu siis mõtlema, et kuidas, kuidas me nüüd nii-öelda edasi liigume ja millise, millised need lahendused on ja praegu, kel no ütleme nii, et väga selge veel ei ole, mida see uus mees ka tegema hakkab? Kusjuures ma olen ka täiesti nõus, et kui me siin peaksime arutama sellele, missugune strateegia võiks olla, siis, Seda ma vabandust, Ma korra segan, et ka selle uue mehe palk on niimoodi tavainimesele rääkides nagu väga-väga kõrge tõesti on väga kõrge, aga minu meelest see ei ole nagu, kui see ei ole nagu, nagu päris õige ja ja võib-olla ma pärast tulen veel ühe aspekti juurde. Selle kahjuminumbri juures aga. Jah, just, et ma olen selles mõttes nõus, et, et sinna väga palju auru läinud selle Taskla isiksuse ja, ja palganumbri peale, aga, aga see põhiline küsimus on siiski ju see, et missugune strateegia oleks siis Estonian Airile sobiv ja ilmselt ei ole, hakkasid nüüd ainukesed, kes seda selle peale mõelnud, et, et no tõesti, et ma, ma oled, julgen oletada, et Estonian Airi nõukogu on tegelenud selle küsimusega Tero Taskila palga kõrval veel mõned mõned korrad, eks ole. Et Lauri, sa rääkisid sellest, et üheksakümnendatel aastatel oli väga-väga edukas strateegia Estonian Airil, aga me peame. Toimis vähemalt ja ta ei, ta ei tootnud väga suurt kahjumit küll peale, aga mitte märkimisväärselt. Selleks, et maailm on muutunud ja on muutunud kahes osas lennukompaniid üle maailma toodavad kahjumit, see on, see on mure igal pool ja teiseks ka see, et, et praegu võiks öelda, et on lennunduses jettide rajaneerida aeg ehk siis odavlennufirmad aeg, et, et kes pakuvad väga-väga jõulist konkurentsiga sellele samale Estonian Airile ja nendesamade liinide osas, needsamad paar-kolm liini, mida Estonian Air vanasti nii-öelda teenindas, on tegelikult nüüd juba ju odavlennufirmade pärusmaa ja väga-väga jõuliselt. Nojah, et sisuliselt see, mida, mida Estonian Air saab ajada, on ka seesama odavlennufirma strateegia, mida nad teevadki, tegelikult on see Estonian Airi Ryanairi poliitika üllatavalt sarnased või noh, nende nende pardapoliitikaid ja muud sellised asjad on väga-väga põhimõtteliselt sarnased. Et ja nüüd siis küsimus on see, et kuidas edasi, et mis siis, mis siis edasi võiks olla, et kas samas põrke strateegia, millest sa rääkisid, kas see toimib? Linnapõrke strateegia ei toimi, kui hakati arvutama, siis selgus, et see ei tööta, et sul on lihtsalt ühe otsa jaoks liiga vähe inimesi lahti, mis, mis asi on põrkesse? Jah, ega kuna kuna see, kuna see tõesti korralikult ei läinudki, siis ma arvan, et selle võiks siinkohal ära lõpetada. Mina mõtlen nagu seda, et mis on, mis on Estonian Airi eesmärk, et üks üks asi, miks lennukompanii sellisel kujul on oluline sellises väikeses riigis, on, kas on kindlasti see aspekt, et ta on mingis mõttes riigi visiitkaart? See on see, see, see küsimus, et et kui siin on räägitud, et oh tegelikult pole seda kompaniid üleüldse vaja, laseme ta, laseme ta nagu põhja. Ja tahtsin odavlendu odavlennufirmat, elajate odavlennuga sa just väga palju visiit või sellist noh, nii-öelda visiitkaardi mainet. Seda selle sellel teemal on palju räägitud ja juba juba ka öeldud, et tõepoolest võiks niimoodi kuidagi teha, et. Ma arvan, et reisijal pole sushit, kaardiga midagi, mina reisijat reisida. No see on seal täpselt õige, aga need odavlennufirmad tegelikult ei kao mitte kuhugi. Tulevad jõuliselt sisse. Tule jõuliselt, siis sõjas osalejad pakivad koti kokku. Tulevad jõuliselt sisse siis, kui, kui see neile parasjagu tulus ja olgem ausad, see odavlennufirmade nii-öelda odavus on ka tegelikult selline naljamäng puhtalt ainult karmi raha peale ehitatud firmad. Kui Eesti hakkas mängima jalgpalli Iirimaa koondisega ootamatu play-off kohtumine, siis siis sattus Raija leer on nii-öelda oma kodumaal tohutu kriitika alla, sest täiesti külmalt tõstsid piletite hinnad täiesti lahti. Kui palju kallimaks, kui on. Mis, mida sa kunagi heategevuskustunud Ja, ja sellepärast ma ütlengi, et, et selliste asjade peale loota ei saa, peale selle ma arvan seda, et kui riik hakkab mingite riigihangetega siin mängima, sest me oleme näinud küll, mis nendest lepingutest saavad, et riigil tõmmatakse lihtsalt lihtsalt nagu rahaliselt kott pähe. Üks endine majandus- ja kommunikatsiooniminister avaldas ka oma arvamust ja aastal 2004, kui ma ei eksi, siis ta siis ta ütles, et riik peab ehitama praamid hakkama opereerima mandri ja saarte vahel, siis siis ta leidis, et, et see ettevõtja leidmine ja konkursse ja nii edasi, et see ei ole praeguses olukorras, kus on üks väga-väga jõuline pakkuja, ei ole, ei ole õige. Nüüd nüüd ta ütleb, et, et riik peaks hakkama sarnaselt, nagu ta, nagu ta praamikonkursse korraldab, peaks hakkama korraldama ka lennuliinikonkurss. Sellepärast lennufirmat me toetada ei tohi, aga et me tohime liini toetada, et me tohime näiteks Londoni liini toetada võib-olla seal, ma ei tea, aastas miljoni euroga? Omada Tallinn-London liini, palun tehke palun. Mõjuta näiteks majandusminister kaotas ka ametikoha, nagu selle broomi proovinduse teemaga. Huvitav, kas see oli sama inimene? Teine majandusminister, kes praegu on ametis, on öelnud selle asja juures. Ma arvan, et see, ma arvan, et see vastutuse küsimus on ka kindlasti hästi oluline, mida, mida, mida Lauri tõstatas, on, aga on öelnud ka seda, et toonud välja, et tegelikult sellesama sedasama totaalse kahjumi juures on tegelikult, et neil see lennufirma Eestile nii-öelda majanduslikud toonud turismi ja kõigi muude asjade näol päris suurt tulu. Absoluutselt seda ma ju räägin, et Tero Taskila paljukirutud strateegia tegelikult on pannud inimesi lendama rohkem kui kunagi varem. Kui Laurile meeldis siin mõningaid arve välja tuua, siis minu meelest oli see 130 miljonit eurot siis Partsi nii-öelda konservatiivsetele hinnangutele, kui ma õigesti mäletan, ühest intervjuust, mis ta sel nädalal andis. Kusjuures mina näiteks teinud täiesti teisest ampluaa aste loo ilukirurgidega eesti ilukirurgidega, kes kelle põhimõtteliselt ärib, baseerub sellele, et on olemas hea lennuühendus, et nende kliendid tulevad kahe tunni kaugusel kahe tunni lennuühenduse kauguselt ja see on, see on Eestis täiesti oluline selles sektoris väga oluline oluline teema. Minu jaoks on ikkagi, ma tulen veel selle vastutuse teema juurde tagasi, et kes siis ikkagi vastutab, et kui on kui on palgatud tegevjuht, et kes on meile rääkinud muinasjuttu, mida ei ole võimalik ellu viia, riik kannab märkimisväärset kahju, on tehtud täiesti arusaamatuid otsuseid, nagu näiteks ka jaanilendamine Põhja-Soomes, eks Pärnust väiksem linnakene, kuhu isegi Finnair lõpetas lendamise ära osutus Estonian Airi jaoks niivõrd huvitavaks sihtkohaks, sinna hakati lendama ja selgus, et, et ka see, see liin ei, ei suuda olla kuidagi kasumlik, et kui siin võib küll öelda, et jaanis võib olla väga palju maksujõulisi inimesi, kes tahavad kindlasti Euroopasse jõuda, aga millegipärast nad ei kasutanud seda. Nii et, et siin on neid küsimusi päris palju ja mulle tundub, et et, et kui me siin räägime majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi tegevusest, siis siis seda umbusalduse kaarti oleks võinud oluliselt rohkem kasutada Estonian Airi küsimuses, kui et energeetika küsimuses, kus me nägime, et opositsioon läks ette valmistamata seda debatti pidama ei suutnud argumenteerida piisavalt. See jutt, mida nad energeetikast rääkisid, mõjus asjatundmatuna ja, ja, ja see asi ei töötanud praegu oleks olnud oluliselt, et võib-olla riiklikult palju tähtsam küsimus lahendada. Ja, ja seda, et millised on meie lennuühendused, milline on Estonian Airi tulevik ja nii edasi ja seda oleks saanud kogu selle debati käigus oluliselt paremini pidada kui praegu me näeme seda, et Estonian Airi nõukogu on tagasi astunud. Uus nõukogu nimetatakse varsti ametisse, mõned liikmed on tõenäoliselt samad, mõned on uued ja minnakse edasi ja, ja, ja siis tekibki küsimus, et ka suursaadik Jõerüüt on esitanud selle küsimuse, aga inventuur, et kes teeb inventuuri, mis, mida me seal näeme, mida meil on, mida meil on õppida, mida me teeme nüüd teistmoodi? Jah, ma, ma küll ei ütleks, et siin see lennuühendus riiklikult tähtsam küsimus kui elektrijaamad, eks ma selles mõttes nagu parandaks, aga, aga samal ajal ma olen selles suhtes sinuga väga nõus, et, et siin on nagu küsimus, et väga selged ja konkreetsed tegelikult. Küsimused on selged ja konkreetsed, aga nende nendele on, ütleme väga keeruline vastust leida, senikaua vastutus peaks olema selge, konkurentsi võiks ju. Nojah, aga samas on ka ju see, et, et, et see, Ma kolmandat korda ütlen. Et tegelikult tänu sellele strateegiale me oleme läinud rohkem inimesi reisimas nii edasi kui tagasi, et nii eestlased on rohkem reisinud kui ka meile on meie siis seal rohkem lennatud, välismaal on välismaal rohkem tulnud ehk siis mingis mõttes strateegia ju töötanud. Ainuke mure on see, et see on hästi kallis strateegia, aga me peame otsustama seda, et mida, mida, mida meil vaja on, kui meil on vaja palju lennuliine, siis see on kallis, siis see nii ongi. Ilmselt. Ja, ja siin on veel see ikkagi see nii-öelda ebaseadusliku riigiabi aspekt tuleb mängu, et lõpmatult ei saa seda teha seda peale maksmist, sellepärast et ühel hetkel tuleb lihtsalt lihtsalt meile kuskilt väga karm ettekirjutus selle kohta ja ja eks meie lõunanaabrid nagu teha seda päris hästi. Mis aga siin me jõuame jälle riigi otsusteni jõuame jälle riigi otsusteni, riigi otsustes on tehtud põhimõtteline viga, mis võib väga tõsise kahtluse alla seada Estonian Airi jätkamise. Et siin, minu jaoks mind üllatas sellel nädalal väga Estonian Airi nüüd juba ametist lahkunud nõukogu esimehe, aga peagi tõenäoliselt jälle ametisse saava nõukogu esimehe Erkki Raasukese seisukoht, kes ütles, et minu kogemuse järgi julgen öelda, et Estonian Airis on üks kõige kaugemale ulatuv ja kõige piiravamate tingimustega kollektiivleping ja ta siis ütleb veel edasi, et, et Estonian Airis on midagi viltu läinud sellepärast et seal on, seal on töötajaskonnas väga pikaajalisi töötajaid ja paljud ettevõtte töötajad ongi ainult seal töötanud. Et, et kui, nagu nõukogu esimees võtab nagu seisukoha nagu transpordifirma osas, kus, kus nõutakse noh, ilmselgelt oskusteavet, et Mikson Estonian Airis näiteks lendurid ainult töötanud Estonian Airis, et siis see on küll pisut, on ainult see on küll pisut kummaline seisukoht, et mumeelest selliseid seisukohti ei peaks avalikkusega jagama ja, ja ja antud juhul mina, ma olen, ma olen küll pisut häma hämmeldunud, et miks selliseid seisukohti võetakse, et samamoodi me võiks siis küsida, et miks siis miks siis Tallinkis võtavad laeva laevakaptenid on ainult ainult töötanud laevanduses või, või et miks Eesti raudteel töötavad vedurijuhid on ainult töötanud raudteel terve oma elu, et miks, miks nad on seda teinud, noh et, et see, et see on pisut kummaline seisukohta ja, ja ma ma tean küll pärast Erkki Raasuke seda, seda seisukohta on välja käinud sellepärast et Estonian Air on huvitatud või mitte, vabandust, mitte Estonian Air, aga Estonian Airi nõukogu ja majandus-ja kommunikatsiooniministeerium on huvitatud, et vabaneda praegu kehtivast kollektiivlepingust ja kuna uut kollektiivlepingut ei ole sõlmitud, siis, siis üsna üsna pea on see võimalus neil olemas. Et selle aasta alguses tehtud seadusemuudatusega on võimalik siis kollektiivlepinguid gala lõpetada, kui ei ole uut kokkulepet sõlmitud ja siis on võimalik juba iga töötajaga eraldi lepingut sõlmida, aga see kollektiivleping näeb ette mitmeid-mitmeid punkte, mis, mis tagavad selle, et pikaajalised töötajad, kellel on väga suur kogemus lendamisalal Estonian Airis jätkata ka siis, kui tuleb peale koondamiste laine, et kõigepealt eelistatakse ettevõttega hiljem liitunud inimeste koondamist ja alles seejärel võetakse need suure kogemusega lennuki kaptenid ette ja, ja soov sellest vabaneda on niivõrd suur ja sellepärast räägitakse ka seda juttu, aga antud juhul me peame lähtuma ka sellest, et et lennunduses on kogemus ülitähtis, lennuturvalisus on kogemus ülitähtis ja, ja teine asi on see, et, et kui me nüüd läheme nagu lennunduses juhtivate spetsialistidega, nii selliste nugade peale, kas annab head vilja, kas stressis lendur on hea lendur? Et siinkohal on, on väga oluline oluline rõhutada, et siin ei siin ei siin ei saa nagu sellise nagu väga jõulise sellise sellise raju kapitalistliku lähenemisega kogu seda asja lahendada, kui ja kui, kui arvestada seda, et meil on lennufirma, kus on välja kujunenud struktuur, kus inimesed teavad, mida nad teevad neil on loomulikult tänu sellele kollektiivlepingule õigusi, aga nad on ka mitmel korral riigile vastu tulnud, et siin on masu ajal näiteks Käbingruu on langetanud oma oma palkasid, samal ajal lendurid on vahepeal tõstnud oma lennukoormust näiteks eelmise aasta suvel ja nii edasi, nii et ei saa öelda, et, et Estonian Airi ametiühingud oleks olnud täiesti paindumatud selles suhtluses. Nüüd sa vahetasid teemat ja läksid hoopis palgateemade juurde ja ma julgeksin arvata, et, et palgateema ei ole nüüd Estonian Airi edukuse võtmeküsimus, et et see Hea küll, aga võib see olla siiski eraettevõtte toimimise küsimus, et ühest küljest ma olen nagu selle lauri jutuga päri, aga teisest küljest ma arvan seda ka, et et võib-olla ettevõtetes selliseid, selliseid, selliseid pärssi, pärssivaid tegureid. Noh, ma ei teadnud, kas see, kas see nüüd on seal peamine probleem, aga tegelikult ju ikkagi elementaarne äriloogika ütleb seda, et ükski ettevõte, juhul kui tal on siiski plaanis nii-öelda edasi eksisteerida ja paika jääda, ma juhin tähelepanu, et Estonian Airi puhul on siiski suhteliselt lahtiste kaartidega räägitud ka nii, et midagi ei saa välistada, eks ka ka seda siis siis tegelikult on head töötajad ja antud juhul siis kogemused, mis kindlasti lennunduses on tähtsad. Head töötajad on igale ettevõttele tegelikult tähtsad. Just ma tahtsin just nagu ette võtta. Saame. Kus sa ei saa öelda sõna, et, et minu meelest ei ole palgaküsimus võtmeküsimus ja ma tahaksin lõpetada, et ta ei ole võtmeküsimus selles mõttes, et, et head töötajad on alati vajalikud ja nõukogu tasemel ei peaks lahendama seda küsimust, kuidas saaks nagu, võimalikult hästi neile nagu ära teha. Ma juhin, ma juhin siiski tähelepanu, et, et see, see töötaja palgaküsimus võib ühel hetkel kujuneda määravaks, et kui võtame, et kui meil on kaks kaptenit, üks on noor kapten, töötanud kolm aastat, teine on teine, on juba staažikas kapten, töötanud, 20 aastat. See 20 aastat töötanud kaptenil on, on kollektiivlepingu järgi soodustusi rohkem, tal on puhkepäevi, rohkem tal on, tal on palk suurem. Ja nüüd ühel hetkel tekib ettevõttel võimalus kaaluda, et keda ta siis nagu jätab ja keda ta võtab. Ja, ja öelge mulle, et kui sul on võimalus valida seda, seda nooremat kaptenit ja jätta see vana kapten kõrvale, et, et, et kui ja kui sul ei ole takistusi, kas sa teeksid seda. Et siin siinkohal ja see on nüüd see, mille üle tegelikult ettevõttes sees ka vaidlus käib. Lauri kui see selle noore kapteni puhul tekib mingisugune selline aspekt, mis, mis kahjustab seda firmat siis firma ärijuhtkond ei saa langetada sellist otsust. No praegu me võime nendest sõnadest niimoodi välja lugeda, et võib-olla see just sellist soovi sellist soovi oleks, et saaks võib-olla ka mõned sellised kõrgepalgalised kaptenid vallandada. No mina, mina, ma tõin, ma tõesti, ma ei taha, ma ei tahaks uskuda, et et tehakse mingisugust sellist asja, mis, mis nad tõesti sõna otseses mõttes võib, võib, võib nii-öelda seda firma kuvandit kuidagi kuidagi. Lennundusturvalisus väga tähtis. Ja sellepärast on ka kogemus väga tähtis ja teine asi on see, et lennunduses on, on valdav osa õnnetustest ikkagi põhjustatud inimfaktorist ja, ja seetõttu just see kogemus ka see, et inimesed ei töötaks üle ja nii edasi on ülioluline ja kui me hakkame hakkame seda vinti väga peale keerama, siis, siis me tegelikult asetame selle selle lennukompanii, millest sina tahad teha Eesti visiitkaarti väga tõsisesse ohtu. See kompanii on olnud Eesti visiit, noh tuletame meelde, et kui Tallinn näiteks oli kultuuripealinn, värviti lennuk seda värvi. Kui oli nii-öelda eesti Eestile tehti, noh, ma jätan sind ikka kõrvale, aga welcome to Estonia märk, eks ju, see on kogu aeg lennukite peal olnud, rääkimata rahvusvärvidest ja need lennukid ei, käisin Soome vahet, kus niikuinii igaüks teab, kus Eesti asub, vaid need lennukeid käivad ikkagi Lääne-Euroopa suurtesse lennujaamadesse ja hakkavad seal silma. Mullen tegelikult jäi nüüd arusaamatuks see, et, et kas see töötajate palgaküsimus on võrdväärne küsimus siis nagu selle liinidega, et kuhu lennatakse ja mida mida, missugused on nagu põhimõttelised küsimused, et kas see on, kas see on, kas need on samal kaalukausil, need mulle tundub? Küll, et kui ma vaatan meediakajastus ja siin oli Kuku raadios saade nädala tegija Ja seal nõukogu esimees ju väga selgelt tõi välja, et ettevõtte töötajad või ametiühingute lepingule liiga paindumatu ja seda on vaja muuta ja nii edasi, selleks et ettevõte saaks edasi minna. Et väga selgelt toodi välja, kusjuures mina olen kuulnud samas jälle ETV ettevõtte töötajate poolt ja ametiühingute poolt seda, et nad on nõus vastu tulema, kuna jutt on ka sellest, et et milline on see lennutundide hulk ja praegune Estonian Airis kuskil 800 lennutundi ühe kapteni kohta aastas, et see võiks minna 900 tunni peale ja et põhimõtteliselt ollakse sellega nõus, aga ei olda nõus seda seeniorite süsteemi muutma, ehk siis see, mis on see senise kollektiivlepingu üks väga selge osa, mis on juba kehtiv SAS'i ajast ja, ja mis on tehtud suuresti tõenäoliselt siis vastavalt SAS-i korrale, et seda ei olda nõus muutma, et seda peetakse ka lennufirma turvalisus üheks nurgakiviks, aga põhimõtteliselt ollakse nõus üle vaatama seda, mis puudutab lennutundide arvu. Et, et kui siin sünnib kokkulepe, siis, siis kindlasti tasub selle üle üle õnnelik olla, et et on suudetud kogule. Ma ei näe ühtki põhjust, et seda mingisugust mõistlikku kokkulepet ei saaks, lisaks juhtun mina küll ei tahaks, tahaks arvata seda, et noh, kas või näiteks härra raasuke, ma ei tea, alahindab turvalisuse aspekti või siis seda, seda, et lennufirmad hakataks nagu nagu avalikkuse silmis pidama kuidagi mingisuguseks selliseks kahtlaseks ettevõtteks lennufirmasid üsna tähelepanelikult jälgitakse, monitooritakse, me teame näiteks seda, et kuidas, kuidas mustal mandril mõned lennufirmad, mille, millega üldse ei soovitata lennata näiteks ja nii edasi, sellised asjad kajastuvad kohe. Aga nad peavad, tähendab, selles mõttes see, see, see, see mõistlik, ma usun küll, et see mõistlik kokkulepe on igavene huvides, kui tahetakse, et see firma jätkub. Ja kusjuures ka sa nüüd ka vahele öelda Vabandust, mul on tunne küll, et pärast saadet tehakse avaldus ühele teatavale volinik. Et Ryanairi on selles suhtes väga pingsalt jälginud, jälgitud, et odavlennufirmade puhul on ka töötajate palgatingimused ja nende töökoormus alati väga suure luubi all olnud. Seda tahtsin öelda. Ja kindlasti nad lendavad rohkem kui, kui nendesse konventsionaalsete siis Euroopa lennufirmades ja odavlennufirmades on, on iga piloodiga eraldi sõlmitud leping. Väidetavalt, kui sa siin tood välja Ryanairi, siis ega baka palk on parem kui, kui nendes teistes nii-öelda konventsionaalsetes firmades, aga selle võrra ka koormus on suurem ja kui siin on keegi rääkinud sellest, et eesti lendurid võiks lennata 1000 ja rohkem tundi siis, siis ka see on tõenäoliselt ulme, sellepärast et me, me peame ikkagi vaatama, et kuidas Estonian Air lendab, et ta on selline regionaalne lennufirma, millel on suhteliselt lühikesed otsad ja, ja enne kui saavad täis lennutunnid, saab, saab täistööaeg ehk siis ruleerimisrajal reisijaid oodates ja nii edasi kulub nii palju aega ära, et lennutunniks ja selle võrra nii palju aega, palju lihtsam on lennutunnid täis saada. New Yorgist, mai tea Londonisse, Londonisse või veel kaugemale lennates, nii et et, et nii see on. Ja, ja kui ma olen kuulnud siin numbreid, mida riik peaks panema Estonian Airi sisse, siis, siis on kõlanud erinevaid numbreid, aga, aga lennufirma nõukogu liikmete suust. Ma olen küll kuulnud hinnanguid, et see, see summa võib küündida 25-st kuni 60 miljoni euroni ja kui siin Eesti Päevaleht paar nädalat tagasi kirjutas sellest 60-st miljonist eurost, siis siis väidetavalt kui lennufirmas läheb asi halvasti, siis võib nii ka minna. Aga tõmbame siinkohal Estonian Airi teemadele joone alla ja loodetavasti see loodetavasti joone peale, eks jah, ja loodetavasti uus strateegia. Noh, ma nimetaks seda isegi pigem kokkuhoiustrateegiaks või lausa saneerimiseks, et see mingil määral mingil määral toimib ja et tulevikus enam Eesti riik nii palju peale siis me ei pea, sest muidu läheb meil nagu lätlastega, keda võib siin riigiabi reeglite rikkumise küsimuses oodata väga tõsine trahv. Aga läheme selle nädalateemadega edasi ja. Me hakkame rääkima meie poliitmaastikul toimuvast. Ja põhjust selleks annab jätkuvalt reformierakond muudeks teemadeks, eriti mulle tundub, et aega ei ole jäänudki. Ajakirjanikud tegelevad jätkuvalt Reformierakonna rahastamise küsimustega ja Reformierakonna seisukohtadega. Poliitikud ise küll tahaksid sellega vähem tegeleda, aga ühiskonnas on väga palju arvamusliidreid, kes on väga jõuliselt sõna võtnud, aga Reformierakonna liige valimistel märkimisväärselt hääli kogunud. Reformierakonna riigikogu fraktsiooni liige ja majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas on sõnastanud ühe võib-olla kõige olulisema küsimuse Reformierakonna jaoks. Kuidas edasi, ehk siis ta küsib, kuidas saame emme asjale poliitilise lahenduse leidmist mingite tõsiseltvõetavate algatustega välja tulla, ehk siis Kaja Kallas esitas oma blogis väga selgelt küsimuse, et milline saab olla Silvergeeti poliitiline lahendus, nii et Reformierakond saaks selle teadmisega edasi minna. Et me oleme tõesti olukorras, kus Reformierakond on, on justkui seda Silverketi pidevalt eitanud, et see on pseudoteema ja see ei ole väärt käsitlemist ja, ja see on siis kulmineerunud Silver Meikari erakonnast väljaviskamisega ja ma arvan, et nagu Kaja Kallase see mõttekäik on väga konstruktiivne, et ühiskond vajab mingisugust ilusat kokkuvõtvat selgitust või mingisugust sellist joone alla tõmbamist ja seda ei paistanud kuidagi tulevat, et pigem nagu asi läheb järjest hullemaks, et see, see ämber, millesse kolistatakse, selle ämbrikolin läheb, läheb nagu järjest suuremaks. Kaja Kallas on omaenda poolt välja tulnud siis selle riigikogu liikme eetikakoodeksi mustandiga või pakkumisega, millele ei ole, ma saan aru Riigikogus tegelikult mitte ainult Reformierakonna toetust, vaid ka opositsioonierakondade toetust. Ja me, ma arvan, et ajakirjanikud on sellest seda, seda eetikakoodeksit ka lugenud ja ütleme, et selle esialgne pilk sellele tundub, et üsnagi naiivne, et seal on, seal on mõningaid väga tähtsaid punkte, mis võiksid sees olla, aga on ka mõningaid punkte, mis, mis oleks võinud kohe maha võtta, et ilma, et seal tekiks mingisugust sellist naeruväärset naeruväärset tagasisidet, et ma mäletan Sa mõtled siin seda, et riigikogu liige ei kirjuta anonüümseid netikommentaare? Näiteks siis riigikogu liige kasutab korrektset eesti keelde, väldib sobimatut keelekasutust. Riigikogu liige hoidu Panonüümsetest kommentaaridest, et see on need on sellised asjad, mis, mille üle saaks väga palju nagu tühja tülija asjatut lõgistamist, et mis on korrektne keelekasutus ja, ja kuidas seda täpselt mõõdetakse ja miks seda on vaja üldse panna paberi peale. Samas on siin ka väga väga selliseid sisulisi sisulisi ettepanekuid. Ma arvan, et kui see tekst oleks poole lühem, ollakse täiesti täiesti asjakohane asi. Selles ongi projekt just. No siinkohal ütlesid sa küll ühe väga-väga õige lauseehitus, et millega mina olen küll väga nõus, et, et lühidus lakoolilisus selgus teatavate väärtuste esiletoomine. See on minu meelest selliste selliste koodeksit juhul kui nad tööle hakkavad. Ja, ja paljud neist ka tõepoolest töötavad igasugustes valdkondades, siis on selliste koodeksid ja edu võti. Aga Lauri, sina ütlesid seda, et poliitikud tahaksid sellega vähem tegeleda ja ma olen selles mõttes nagu täiesti nõus seal nüüd see oli selline üldisem hinnang, et kui me hakkasime siin vahepeal juba sellest koodeksist nagu eraldi rääkima, aga aga sellises üldise üldises hinnangus ja ma olen sellega ka väga nõus ja kusjuures mitte ainult Reformierakonna poliitikud, vaid, vaid ka kõik need, mitte ainult poliitikud samal ajal tegelikult see see õhuta, ruum, mis, mis on tekkinud ja Muhu oleks vaja värsket õhku lasta või ütleme, see pinge oleks vaja nagu kuidagi kuidagi nagu, nagu välja lasta. See tundub, et, et, et, et siin ei ole tegelikult noh, Reformierakond üksi, et siin on nagu kõik, kõik on mingis mõttes sellest samast Mis ma tulen veel korra selle koodeksi juurde, kuna sa kirjeldab kui sinu eelnevat juttu, et et sellel nädalal lugesime, et Reformierakond oleks justkui selle Kaja Kallase poolt koostatud eetikakoodeksi põhja lasknud või väga terava kriitikatule alla tõmmanud, mina olen rääkinud teiste erakondade esindajatega, sellest samast eetikakoodeksist nende punktidest ka ja ma pean ütlema, et, et, et nende seisukohad ei erine Reformierakonna liikmete seisukohtadest, et need on suuresti sarnased. Märkimisväärne osa teiste erakondade esindajatest ütleb, et et aga seda koodeksit ei ole üldse sellisel kujul vaja. Et milleks meile selline kuuldakse, siis nad otsivad need kõige küsitavamad punktid välja. A riigikogu liige ei kirjuta anonüümseid netikommentaare, ütlevad, et tulge, istuge ühesõnaga ja siis nad ütlevad, et aga miks me peame üldse sellisele asjale alla kirjutama või sellega nõustuma, et sellist sellist asja ei ole meile tarvis. Nüüd, mis, milles, minu etteheide seisneb ka teistele erakondadele, mitte ainult Reformierakonnale, on see, et, et miks ei ole teised erakonnad samamoodi nagu Kaja Kallas sellesse küsimusse panustanud, sellepärast et kui me vaatame, et Eesti poliitika on praegu kriisis inimesed usaldavad poliitikuid järjest vähem poliitikute maine, riigikogu maine on languses ja nii edasi, et nende teemadega tuleb tõsiselt tegeleda, siis seesama eetikakoodeks ükskõik mis, mis seal siis sees on, loodetavasti võimalikult hea lõppversioon. See oleks üks samm inimeste poole näidata, et meie soovime ajada seda, seda, seda poliitikat meie ühiseks hüvanguks just nii, nagu seda aga Kaja Kallase eetikakoodeks esimene punkt ütleb ja nii edasi, et, et see on, see on, see on samm inimeste poole, see on samm inimnäolisema poliitika poole, et me, meil on väga palju valdkondi, kus on olemas eetikakoodeksid, sealhulgas ka ajakirjandus ja nii edasi, et, et, et see ei tähenda, et, et, et elu jääb elamata, et asjad jäävad tegemata, aga, aga, aga, aga mingisugune eetikakoodeks võiks olla mingi mingisugune raamistik, millest lähtuvalt tegutsetakse. Praegu jääb avalikkusele see mulje, et eetikakoodeksit ei taheta selleks, et saaks oma hämaraid asju edasi ajada. Ma olen väga nõus sellega, sest et mäletatavasti see Kaja Kallase ettepanek kerkis üles seoses volvo skandaaliga, kus kas mitte kümnekonnale riigikogu liikmele oli teinud volvo personaalse pakkumise saada soodustingimustel auto ja siis need riigikogu liikmed, kes olid seal auto saanudki, ehitasid õlgu, aga milles probleem on ja sellest siis tekkis nagu see mõte, et võib-olla peaks kusagile kirja panema seda, et riigikogu liige ei tohiks vastu võtta taolisi kingitusi, nii et ma selles mõttes olen Kaja Kallasega ühte meelt, et riigikogus on palju liikmeid, kes on esimene, vastad seal esimeste esimest nii-öelda raksu esimest vahetust ja kellel ei pruugi kõik nagu kõik põhimõtted üheselt mõistetavad olla. Ja just nimelt ja, ja mina nagu väga toetaks seda, mina mõtlesin just nimelt läbi selle eetikakoodeksi, et siin võiks olla nagu, nagu üks võimalus, kuidas, kuidas seda, kuidas seda sumbunud ruumi kuidagipidi õhutada ja kui mina ütleks küll nagu selgelt vastu Valdo Randpere, kes ütles kuskile, et enesestmõistetavaid, lihtsaid asju pole mõtet hakata täiskasvanud inimesele ette kirjutama, et enesestmõistetavused võivad olla, olla nagu nagu vägagi erinevad ja ja no näiteks, kui, kui, mis puudutab märgataks koodeksid, siis isegi võib-olla ajakirjanduseetikakoodeksist, mis minu arvates töötab, päris hästi on tegelikult sellele isegi võib-olla lähedasem on selline koodeks, mida minu teada praegu küll kahjuks enam ei ole, kuid mis oli aastakümneid ja mille väljatöötamisel oli suur meie oma valdkonnas suur roll Juhan peegel, ehk siis akadeemia šurnalistika aukoodeks. Noh, kus näiteks olid ajakirjanikele sellised punktid et meedia ajakirjandust endale ega, ega oma ülemusele, vaid pidime rahvale seda, meie õiend ajakirjanduse kaudu isiklikke arveid ega taotle omakasu, eks. Nii et need, need on sellised, need on mõnes mõttes sellised ajakindlat, ajakindlad, väärtused ja mina mäletan küll, et sinna ei kirjutanud alla mitte kohe ajakirjanikud, vaid teatud aja pärast, kui nad olid ülikoolis juba mõnda aega olnud ja õppinud. Ja mina mäletan küll seda allakirjutamise momenti. Jaa, jaa ja ütlen ausalt, et olen püüdnud seda koodeksit ka, tõi tões ja vaimus järgida ja just nimelt, et, et seal peaksid olema sellised, ta peaks olema võimalikult lihtne, võimalikult lakooniline. Ja, ja ma usun küll, et need inimesed, kes sinna noh, meie esindajateks on valitud, et et neil on, neil on olemas piisavalt mõistust ja südametunnistust, et, et ka seda, seda, seda mitte rikkuda. Ma isegi kritiseeriks muuseas neid punkte, mis puudutavad siin võib-olla liiga spetsiifilist lähenemist ja lastetoa küsimusi ja nii edasi, et et need ongi ju küsimus, et mille üle arutleda, et sealt tekibki diskussioon ja läbi sellise diskussiooni tuleb ka parem lahendus, et kui me vaatame ka, kuidas ajakirjandusliku diskussiooni tulemusena sageli mingid otsused muutuvad või kuidas sünnib parem tulemus, siis siis läbi selle, et on toodud võib-olla sellised nüansid oluliselt selgemalt ja selgemalt välja joonistatuna välja on ka tulemus parem, et, et samamoodi see on ju projekt, mille üle arutleda, kus saab asju maha tõmmata, kuhu saab asju lisada ja, ja millest siis tegelikult kõik riigikogu erakonnad peaksid kokku leppima ja, ja see, see, selles ei ole midagi väga imelikku või kummalist, et seda tehakse ju ka teistes riikides, et miks siis miks siis niivõrd terav või selline või selline hillitsetud vastu seisan kogu sellele eetikakoodeksi teemal, et see jääb mulle küll pisut arusaamatu. Kusjuures ma tahaksin ka selle eetikakoodeksi toetuseks öelda seda, et, et meie siin, ajakirjanikud, oleme just sellised, selline sellise professiooni esindajad, kes, kes töötavad nii-öelda eetikakoodeksi alusel, see on meie, meie siukse igapäevase töö alus ja tegelikult, ma arvan, üllatuksime, Ja ajakirjanduses ajakirjandus, et tal on olemas Just, ja, ja ma arvan, et, et paljud inimesed üllatuksid, kui palju me tegelikult seda oma igapäevatöös seda eetikakoodeksit tsiteeritakse või noh, nagu selle põhimõtteid öeldakse sõnadest läbi no näiteks, et kas sa teisele poolele oled sõna andnud, küsitakse toimetustes korduvalt ja korduvalt toimetused küsivad, ülesanne eetikakoodeksisse sisse kirjutatud, niimoodi tuleb teha või et, et lähme pildistame tänaval, last ei tohi pildistada ilma vanema nõusolekuta või lastelaste intervjueerida ilma vanema nõusolekuta, mis on eetika eetikakoodeksis kirjas. Ehk siis need võiks keegi võiks tulla ja öelda, et need on enesestmõistetavad asjad, aga see, et nad on korra kirja pandud, siis, siis see teeb nendest sellised terminite mõisted, mis, mis ringlevad pidevalt ja on ja on ka ühiselt siis nagu ka heaks kiidetud. Aga ma tuleks ikkagi selle nädala küsimuse juurde tagasi ja see ei ole mitte eetikakoodeks, vaid ikkagi Kaja Kallase küsimus. Kuidas saame enne asjale poliitilise lahenduse leidmist mingite tõsiseltvõetavate algatustega välja tulla, esitab Kaja Kallas küsimuse Reformierakonna liikmena. Nojah, aga. Milline on see lahendus, ega's eetikakoodeks ei ole. Eetikakoodeks ei ole lahendus Reformierakonna jaoks ja antud juhul ka selle rahastamise küsimuses, mis, mis võiks olla see poliitiline lahendus, mis võiks olla lahenduseks Reformierakonnale, et, et edaspidi saaks tegeleda riigieelarve, riigi elus oluliste küsimuste energeetika, Estonian Airi, Euroopa Liidu eelarve, Euroopa Liidu eelarve või millega iganes, selle asemel, et arutleda siin ja kirjutada lehekülgede viisi artikleid Reformierakonna rahastama. No vaata, siin on see, et tavaliselt sellises situatsioonis öeldakse, et oh küll te olete nagu tagantjärele targad ja annatasin mingisuguseid mingisuguseid soovitusi, et tegelikult ju Reformierakond on muutnud minu meelest ka sel nädalal oma oma retoorikat selles küsimuses, et, et juba tegelikult öeldakse, et me oleme algusest peale umbes, ma ei tea öelnud, et see on ikkagi oluline probleem, näiteks erakondade rahastamise küsimus ja, ja et minevikus on tehtud mingeid asju, liigutakse paremuse poole. Aga häda on selles, et see hetkel ei ole enam nüüd lahendus, sest sellega on lootusetult hilja selleks ainult juunikuus setult hilja. Mina ütlen veel kord, oli päris palju vaatlejaid ka varem väga selgelt Reformierakonda nii-öelda toetanud, selle otseses mõttes toetanud vaatajat, kes ütlesid, justiitsminister peaks selle protsessi ajaks Kristen Michal ametist taanduma. Ja seda probleemi olemust tuleks, tuleks tunnistada ja, ja ma ma arvan seda, et praegu me saaksime kõigi nende tähtsate küsimustega tegeleda, mida Lauri luges. Ega ega, ega teised erakonnad ei tegelema enam millegi muuga või vähemalt ei paista silma sellepärast, et, et et nad ei, ükskõik, mida nad teevad, see, see oma sellist tähelepanu nagu see konkreetne juhtum ehk siis kogu Eesti poliitika ja on, on väga selgelt halvatud selle, selle silver ketijärgse lainetuse pärast selle ühiskondliku pahameelepärast, et inimesed ei ole saanud vastuseid ja kui erakonna sees on juba inimesed, kes ütlevad, et nendel ei ole asi selge või et pigem on, pigem on erakond hämanud, et siis sellisel juhul erakond peaks ikkagi väga selge, väga selge järelduse tegema. Minule tundub, et, et ilma ohvrivere ta enam enam selles suhtumist hakkama ei saa, ehk siis ehk siis mida aeg edasi, seda enam muutub tõenäoliseks, et mingisugused vahetused võivad reformierakonnas aset leida ja kui, ja kui jätkub selline väga terav vastasseis märkimisväärse osa avalikkust arvamuse ja Reformierakonna vahel, siis siis need pinged ühel hetkel eskaleeruvad selliselt, et, et lõpuks ikkagi keegi lahkub ja, ja siin on välja pakutud ka võimalikke variante, et kui me teame, peaminister Andrus Ansip ütleb, et ta ei kandideeri järgmiseks perioodiks peaministrikandidaadina, siis siis ei ole võimatu, et kui Reformierakonna toetus hakkab langema ja me saame juba novembrikuu lõpus järgmised arvamusuuringud kätte, näeme, milline on Reformierakonna toetus, kui seal toimub märkimisväärne langus, siis võivad need protsessid oluliselt kiirendada ja sellisel juhul võib peaministri väljavahetamine ehk siis Reformierakonna erakorraline üldkogu peaministri väljavahetamine ja võimalik, et ka justiitsministri välja vahetada. Mine selles uues valitsuse koosseisus, et see võib, see võib aset leida. Et see on üks üks versioon, mille üle arutletakse, mis, mis võiks edasi viia seda, seda Reformierakonnaga seotud. Jah, aga on ka üks märkimisväärselt teistsugune tee, ehk siis see, et, et Reformierakond praegu ilmselgelt on, on nii-öelda maas ja igaüks peab oma kohuseks talle virutada võimalikult pehmesse kohta. Ma väidan, juba kõige pehmem koht on võib-olla üles leitud, et enam see ei olegi nii väga üllatav, et pean siin silmas siin ühtlasel nädalal ilmunud artiklit, artiklit ehk siis seda Rein Raua välja öeldud fraasi moraalsed värdjad. Nii oli see lehes kirjas ja siin tekib see moment ja lõpuks, et nagu ikka maaslamaja puhul, et ühel hetkel ühel hetkel öeldakse ja tõstetakse esile, muide, seda on öelnud ka sedasama tunnistanud ka sedasama Rein raud, et Reformierakond on tegelikult teinud riigis väga head tööd. Rein raud ütles ka seda intervjuus ja tegelikult noh, nii-öelda hakatakse ikkagi seda lõbuks seda maaslamajat nii-öelda kaitsma ja, ja tegelikult läheb see, see, see aur ikkagi lõpuks lõbuks, kaob ära, iseasi, kuidas see kõik mõjutab meie ühiskonna edasist arengut. Aga ma ütlen, et ka selline lahendustee on võimalik. Igal juhul on Reformierakond peaaegu varsti juba pool aastat püsinud mingisuguses üsnagi mõttetus kriisis, mis, mis on algusest peale on seotud valed valed otsustega, et kusagil on mingisugused poliitmeistrid teinud väga algusest peale valesid otsuseid ja see ja see muda, milles nad trambivad. See nagu tõuseb järjest ja järjest rohkem moodi kõrile ja suule lähemale kui sellesse, mis mind nagu selle juures hästi hämmastab. Aga seal on pea, seal on peasekretär ees tõuseb, tõuseb, tõuseb, aga, aga peasekretär tuleb, et okei. See oli, see oli selline nali, valimiskaunistasin mõned kuud. Aga see mind nii nagu hämmastav see, et, et see on tegelikult Michali hinn, see on inna sildike, mis ripub Michali ma tea kõrva küljes näiteks, et, et mille, mis, mis, mis on siis mis on tema hind, eks ole, et, et me oleme näinud reformierakonnas tegelikult väga väärikaid tagasiastumisi. Meelis Atonen, kellele SIND vihjasime praamikonkursiga seoses? Jürgen Ligi täpselt samamoodi lahkunud riigikogus. Just on Signe Kivi lahkunud kultuuriministri kohalt, et, et on olnud väga-väga väärikaid tagasiastumisi, mis on andnud võimaluse tegelikult sirge seljaga tagasi tulla. Et, et minu meelest on ka tekkinud olukord, kus, kus Kristen Michali, kes võimalik, et on väga hea justiitsminister, tegelikult on järjest keerulisem uuesti tagasi tulla, uuesti uuesti esineda, et kui ta nüüd praegu hammastega hoiab toolist kinni ja kätega, k ja kramplikult püüab seal püsida, siis tegelikult on võimalik, et ta püsibki seal ära. Aga, aga see on ka, see on ka kõik. Kristen Michalist kui justiitsministrist on pigem siiski head räägitud, kui me kuulame, mida ta on teinud ja, ja õigussüsteemis on. On väga palju positiivseid hinnanguid kõlanud võrreldes varasema ministri tegevusega, aga tõepoolest, et, et ühel hetkel, kui see ei ole enam poliitiliselt kretibiilne kui see, kui ühel hetkel see skandaal varjutab kõik muu, mida ta teeb ja, ja kõike, mida ta ütleb, käsitletakse selle selle skandaali valguses, siis on väga keeruline. Nojah, selles ametis jätkata, et selles mõttes ma olen sinuga nõus. Jah, aga sel nädalal on tulnud ka tegelikult võrdlemisi murettekitavaid arenguid kogu selle asja valguses, mis seda minu poolt on räägitud nii-öelda teist teed pigem nagu, nagu kinnitavad ja siin on noh, näiteks kas või see, et kriminaalmenetluse seadustiku plaanitakse muutma hakata. Et piirata õiguskaitseorganite tegevust, kes seal kuidagi ülekäte läinud. Ja siin me näeme, siin me näeme kõige võib-olla kirkamalt seda Toompea ja alllinnaliitu. Et ma arvan seda, et kui praegu savisaarel ei oleks nii kindel võim siin siin linna seda otsiks koalitsioonipartnerit, siis me võiksime näha sellist rõõmsat, rahvusliku ühtsuse valitsust järsku mõlemal pool, aga, aga mina nüüd küll ei ütleks, et see oleks meile kõige parem tee. Et see oli nüüd küll ootamatu spinn. Sa vahetasid teemat ja. Jõudsid juba selle juurde, kuidas Savisaar võiks valitsusse jõuda. No just nimelt ta käima. Ma mõtlesin pigem seda, et, et sellel nädalal on olnud ka selliseid, noh minu meelest on need suhteliselt ohtlikud tendentsid ja sedasama Kaja Kallase jutust Kuule, sa hakkad sellist Valgevene mudelit meile ette joonistama, siin mulle tundub. Seda ütlesin nagu sina, et seal justnimelt valgevenega. Tõik, et õiguskaitseorganid kontrolli alla ühele, me oleme siin kuulnud ka kõikvõimalikke ideid, et hakkame meediat kontrollima ja nii edasi, täpselt nii. Elame-näeme, kuidas sellega on? Lubasime täna rääkida lühidalt ka Eesti-Vene piirileppe teemal, sellepärast et sellel nädalal algasid Moskvas taas konsultatsioonid Eesti-Vene piirileppe üle ja esimesel kõnelustel jõuti siis ühisele arusaamale, et piirileppele kirjutatakse uus sissejuhatus, mis sobib mõlemale riigile. Neeme, sina tahtsid piirileppe teemal pisut pikemalt rääkida. Kas just pikemalt, aga ma tahtsin öelda seda, et see on üks järjekordselt üks nendest teemadest, mis kipub siin kuidagi varju jääma, et tegemist on ikka märkimisväärselt tähtsa teemaga, kui me meenutame siin enne allakirjutatud piirilepingute nii-öelda seda ratifitseerimisprotsessi riigikogus ja neid arutlusi ja toonase õiguskantsleri Allar Jõksi antud juriidilist hinnangut näiteks Tartu rahu teemal. Ma arvan seda, et, et see on väga-väga oluline oluline materjalile väga oluline dokument ja, ja selge on see, et nüüd on, nüüd on järsku selle piirilepinguga kiire ja. Siiani on saladus, miks, kuidas järsku see aur sinna sepingu taha saada? Mitmeid teooriaid, on räägitud, räägitud siin viisavabadust, ma ise seda ei arva, ma arvan, et see, ma arvan, et see ei ole see, see ei ole see, see teema ja see, see koht. Pigem võivad siin olla mõned mõned majanduslikud huvid Euroopas, sest selge on see, et, et ta on nii-öelda nendest kahest poolest, mis nagu Eesti ja Venemaa on lisaks ka lisaks ka noh, kui kusagil on ka mõni suurem osapool kas või siis Euroopa liidu näol. Ja minu meelest on see väga oluline protsess, mida jälgida, et ega meil praegu siin väga palju nii-öelda otseselt kommenteerida ei ole, et et küll, aga küll, aga on täiesti hämmastav sarnasus, et ma lugesin sel nädalal Edgar Mattiiseni 93. aastal välja antud sellist prosüürikest Eesti-Vene piir, siis kus sisuliselt muinasajast peale seda probleemi vaadatakse siis, kuni see on koostatud 92. aastal ja palju paljud nendest seisukohavõttudest võiks täiesti üks-ühele üle tuua, et on ajalooline hetk, kompromissi võimaluse Tartu rahu tähtsus ikkagi selle juures. Ja samal ajal nii-öelda kasvõi siis demograafiline reaalsus, mis, mis on kujunenud seal Tartu rahulepinguaegse piiriteemadel, eks. Et millega tuleb arvestada. Nii et noh, ma, ma arvan, et eks me, eks me jälgime Sa tõid selle Euroopa Liidu konteksti sisse, et siin on ühelt poolt räägitud Euroopa Liidu, Venemaa viisavabadusest, aga aga minule teadaolevalt võib see teema ehk siis Eesti-Vene piirilepingu teemat tõstatada ka siin paari nädala pärast Moskvas, kui omavahel kohtuvad Venemaa president Vladimir Putin ja Saksamaa kantsler Angela Merkel. Et ka seal võidakse tõstatada Eesti-Vene piirileppe teema ja, ja tõenäoliselt siis nendes võimalikes seostes, mida on siinkohalkohal räägitud. Ühelt poolt on meil võimalus see piirilepe tõesti allkirjastada selliselt, et see vene allkiri ka peab. Aga, aga teiselt poolt, et on, on küsimus, et kas me saame kõiki neid allhoovusi teada, mida, mida selle piirilepingu foonil veel otsustatakse, see on, see on küsimus, mida see, mis vääriks uurimist. Kusjuures see ei ole ainult vandenõuteooria, vaid see on tõeliselt suur poliitika. Just nimelt, see on tõeliselt suur poliitika, siin ongi põhiline küsimus selles, miks seda just praegu on vaja. Mis on see, mis on see mootor, mis praegu need Paberi telesahtlist välja tõi ja, ja väga kiires tempos neid neid nagu ka menetletakse, et ka mõlemad pooled nii Eesti kui ka Vene pool ootamatult üksmeelel selles, et selle, selle, see teema on oluline ja sellega peab nüüd just tegelema. Väga jõuliselt tegeletakse väga jõuliselt, tegeletakse just ootamatus üksmeeles, võiks öelda isegi. Aga meil on hästi lühidalt aega rääkida eelseisvatest USA presidendivalimistest ja kolmapäeva hommikul oleme juba targemad, aga aga kui ma siin vaatan erinevaid kajastusi, kuidas sellel aastal on USA presidendivalimistest räägitud, siis siis üks väga oluline nüanss hakkab küll silma. USA presidendiinstituuti intuitsioon ei ole maailmas enam sellise kaaluga, nagu ta oli seda neli, kaheksa või 12 aastat tagasi. Ja mina, ma ei ole sellega päris nõus, et ta noh, ta ikkagi on öelda maailma valitseja või et seda, seda terminit võiks kasutada, et aga ma olen nõus, et, et mulle tundub, et me, et seekordsed valimised on meile Meile nagu eestlastele arusaamatud, et meie, kes me oleme suhteliselt rassistlikud ja suhteliselt kitsa maailmavaatega, siis. Vaata need mõtte ära, et siin põhimõtteliselt on see, et kandideerivad mormoon ja mustanahaline, kus, kus on selle haruots, onju, ja siis vaadatakse seda niukse käed, käed niimoodi laiali, et mis seal toimub, täpselt aru ei saa, kuidas võib olla niimoodi, kuidas on võimalik, et hormoon on suhteliselt lähedal võitmisele, et noh, nagu see, ma näen nagu pigem seda arusaamatuste kui, kui nagu mõistmist, et mis seal Ameerikas toimub. Lugege parem tänasest Postimehe arvamus skulptuuri, lisast AK arvamusi, kus, kus me ei ei analüüsi mingisuguseid nabaaluseid kandidaatide omadusi. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja rahvateenrite stuudios olid Heidit Kaio, Neeme Korv ja Lauri Hussar.