Kell on kuus õhtul, Päevakaja võtab kokku esimese novembri olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku Toom. Reformierakonna esimees peaminister Andrus Ansip lükkas tagasi süüdistused, et erakond nurjas riigikogu eetikakoodeksi vastuvõtmise. Tema sõnul vajab koodeks esialgne variant täiendamist ja arutelu selle üle jätkub. Tervishoiule Tulevikku arutav töörühm täna kokkulepeteni jõudnud taas kogunetakse 22. novembril. Head õpetajad on Eesti üks suuremaid väärtusi, ütles president Toomas Hendrik Ilves, andes kätte vabariigi presidendi tänavused hariduspreemiad. Tema sõnul tuleb väärtustada õpetajate panust nii moraalselt kui ka riigieelarvet koostades. Täna varahommikul avastati Nigeeria rannikul röövitud Eesti meremees Siim Sokk ja teised laeva meeskonnaliikmed. Tallinnas Niguliste muuseumis avatakse kesk- ja varauusaja surmakultuuri tutvustav näitus. Näha saab näiteks haruldast mehaanilist, surmafiguuri ja vabahärra von Herzeni uhket kuldset suri kuube. Tänasest algavad Marta Tartus džäss ja rütmimuusika festival ideegias. Talv läheneb, kahevõistlejad tutvustasid oma plaane. Ilm püsib vahelduva pilvisusega. Õhtul peamiselt sajuta, aga homme on sajusem sooja täna õhtul kuni kuus kraadi. Aga üldiselt püsivad kraadid plussis ka homme-ülehomme. Alustame sellest, et valitsuse tänasel pressikonverentsil kulus lõviosa ajast sellele, miks Reformierakond ei toeta enda liikme Kaja Kallase eestvedamisel koostatud riigikogu eetikakoodeksit. Aga kõne alla tuli ka Estonian Air. Ülevaate teeb Kai Vare. Nii Reformierakonna esimees Andrus Ansip kui ka tema erakonnakaaslane Jürgen Ligi lükkasid tagasi Eesti Ekspressi väite, et Reformierakond nurjas Kaja Kallase algatusel koostatud riigikogulase eetikakoodeksi. Andrus Ansip kinnitas, et arutelu kuudeks üle jätkub igal juhul. Nii palju, kui mina aru saanud olen, esimene varianti ei ole, viimane variant on eetikakoodeksi välja toetajad võtnud endale kohustuse selle teemaga edasi tegeleda. Ma loodan, et et sellest asjast saab, saab ükskord tõepoolest eetikakoodeks, mis praegu on ainult tööprotsessis olev toormaterjal. Jürgen Ligi ütles, et ei toeta tegelikult mingit kirja pandud eetikakoodeksit, aga rõhutas samuti, et arutelu läheb edasi. On kokkulepe, et kuuendal novembril teise versiooni järgi 13. novembril ma ei tea, kumb see on õige, me arutame neid teemasid siis erakonna koosolekul, uus tekst tuleb, eetikakoodeks tuleb, aga kas ma olen väga ise väga suur eetikakoodeksi pooldaja? Ei ole minagi härra linna ütlen, et kirjutatud reeglid on sellises olukorras, kus inimesel peab olema oma eetika valed sest siis on see sund. Nii et koodeksis võib suhtuda erinevalt. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu lisas, et tema meelest on eetikakoodeks vajalik, aga ta on samuti seda meelt, et tekstiga tuleb veel tööd teha. Üks asi on nende reeglite paika panemine, aga alati on küsimus, et mismoodi see menetlus siis rakendub. Ma tahaks ka väljendada kindlust, et praeguses olustikus eetikakoodeksi väljatöötamine ja ühiskonna huvirühmadega läbiarutamist siis on mõistlik suund. Pressikonverentsil oli siiski ka teisi teemasid, näiteks Estonian Air ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi vastutus ettevõtte praeguse olukorra eest. Peaminister Andrus Ansip. Aga tuleb tunnistada, et valitsusele ka informeeritud sellest äriplaanist vastutus on, on, on jagatud vastutus. Me ei saa öelda seda, et Estonian Airis oleks kuidagi raha puritegelikult raisatud, töötati välja äriplaani, romaan, mille realiseerumise tõenäosust hetkes hindasid hindasid suhteliselt heaks. Ka elu tegi korrektiive ja, ja see äriplaan tuleb tunnistada, praegu ei töötanud. Mis nüüd edasi teha tuleb uus äriplaan, välja töötada? Ei saa käsi rüppe lasta ja öelda, et meil oma lennuettevõtet ei lähegi vaja. Meie inimesed võiksid ühes asjas kindlasti päris veendunud olla, et, et ega valitsus seda Estonian Airi pankrotti küll ei lase. Mainekahju on kordades kordades suurema summaga mõõdeta, kui ühe ettevõtte maksejõuetusest päästmine. President Toomas Hendrik Ilves andis täna õhtupoolikul Kadriorus kätte selle aasta vabariigi presidendi hariduspreemiad. Kohal käis Riina Eentalu. Pühendunud ja head õpetajad on Eesti üks suuremaid väärtusi, ütles president Toomas Hendrik Ilves. Seetõttu hariduse tulevikule mõeldes väärtustamine õpetaja Anu tegema seda. 30 aasta pärast oleks meil pühendanud õpetaja. Ja nii said preemia kätte kõik tänavused laulud raadid Hugo Treffneri gümnaasiumi kauaaegne õppealajuhataja, matemaatikaõpetaja Aime punga, koogika teadlane ja õppekirjanduse autor Toom õunapuu ning Tallinna Nõmme noortemaja liikumisrühma õpetaja võimlemis ja tantsupidude kunstilise toimkonna liige Urve Kesküla. Reaalteaduste eripreemia sai Pärnu Koidula gümnaasiumi füüsikaõpetaja Elmu Mägi Aime panga käest. Küsisin, kas tema koolirõõm on veel alles. Täiesti mitte koolirõõm on teie jaoks. Mul on olnud imeliselt hea võimalus töötada väga pühendunud ennastunustavalt õpetajate kõrvale ja meil on väga toredad lapsed, usuta kooli minna on rõõm. Mul on olnud üks klass juhatada, pärast seda ma seda rasket tööd enam ei olnud nagu nõus tegema. Ja sellest klassist see on sirgunud kaks matemaatikaõpetajat, ma vähemalt kahele suutsin matemaatika väga meeldivaks teha, et nad jätkasid minu rada. Toom õunapuu usub, et õpetajapisikuga peab sündima ja nii mõnelgi tule õpetamine välja, kuidas ka ei püüaks, toome õunapuu sõnul tuleb lapsed õpetada mõtlema. Keel on ju meie mõtlemise tulemus, kuna mõelda ei oska, siis on veel ka vigane mõtlemispeavad arendama absoluutselt kõikide ainete õpetajad, mitte emakeeleõpetaja. Matemaatikaõpetaja mõtlemine on see põhiline, millega koolis peaks tegelema kõikides tundides iga minut. Me peame õpilased mõtlema. Hariduspreemia väljaandmist rahastab Sampo Pank ning reaalteaduste eripreemiat Skype. Täna kogunes sotsiaalministeeriumisse taas tervishoiu sektori partnerite esindajatest koosnev tervishoiu tuleviku arutav Töörühm. Tänagi ei saanud hea tahte koostööleppe allkirju. Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul võeti natukeseks aeg maha, et ettepanekuid veel kord üle vaadata. 22. novembril saadakse uuesti kokku, selleks ajaks saab veel siiski asja üle vaadata ja ettepanekuid esitada, kes täna siin laua taga ütlesid siiski mitmed, et nad ei ole valmis sellisel kujul seda dokumenti allkirjastama, nende hulgas ka arstide liit. Ja meie jaoks on põhjus just nimelt see, et hea tahte koostöölepe on siiski väga suures osas selline deklaratiivne dokument, kus kus puudub reesus, puudub eelkõige see, et tegevuste juures ei ole kirjas, millistest allikatest ja kuidas neid tegevusi rahastatakse. Kust tuleb raha tervishoiu juurde ja kõigi nende heade asjade jaoks, mida siin kokku soovitakse leppida ja lõppkokkuvõttes ka see, et kes siis vastutab. Täna varahommikul vabastati oktoobri keskpaigas Nigeeria rannikul röövitud Eesti meremees Siim Sokk ja teised laeva meeskonnaliikmed. Välisminister Urmas Paet tunnustas hästi toiminud koostööd laeva omanikfirmaga ning rahvusvaheliste ja Eesti partneritega. Eks siis lähemal ajal. Et siis panna paika tema kodutee, et siis võimalikult ruttu saaks ka siis Eestis lähedaste juurde tagasi. Ma kindlasti tahan tunnustada head tööd nii meie kaitsepolitseiametil kui kui teabeametil, samuti meie muud partnerid ja kindlasti ka laevafirma, väga tõsine ja professionaalne suhtumine oli väga oluline, et kui võrrelda aga, aga nii-öelda juhtunud lumi aega paljude teiste juhtumitega seal piirkonnas, siis seekordne juhtum lahenes suhteliselt kiiresti. Nad kõik toimus selles mõttes rahumeelselt, et kõik toimus suhtlemise suhtmise kaudu. Nii et, et see viis siis ka selle selle tulemuseni. Rahvusraamatukogus tähistati Eesti piirivalve üheksakümnendat aastapäeva ja seda konverentsiga keskenduti Euroopa Liidu ja Venemaa võimaliku viisavabadusega seotud teemadele. Riina Eentalu jätkab. Venemaa president Vladimir Putin soovib viisavabadust juba Sotši olümpiamängudel heaks. Ühiste sammude dokumendi alusel peaksid ekspertide kohtumised tuleva aasta kevadeks toimunud olema, rääkis konverentsil Euroopa välissuhete nõukogu programmidirektor Kadri Liik. Tõenäoliselt arutatakse asjaga detsembrikuisel tippkohtumisel ja 2013. aasta suvel võiks tulla otsus alustada viisavabaduse läbirääkimisi, kuid suure tõenäosusega Sotši olümpiamängudeks viisavabadus veel ei saabuv, ütles Kadri Liik. Putin tahab kindlasti Sotši ajaks saada viisavabadust ja suhtumine, Euroopa Liit on natukene selline. Kes te sellised üldse olete, et meile viisavabadust keelate? Vaadake, milline majanduskriis täidan arstini Connide, nagu näete, millised on Euroopa positsioonid tõepoolest Euroopa riikide vahel on teatavad veelahkmel ja muidugi riikide sees kõikide riikide siseministeeriumid on märksa skeptilisemad kui nende riikide ärimehe turismiedendajad. Turismimaad Kreeka, Itaalia, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania tahavad ei, saavad võib-olla mõneti üllatuslikult näiteks on väga konservatiivne Saksamaa, aga Holland, aga Põhjamaad, samad omanikud, Euroopa liit ei ole hea selline teeningutelegi jääga kaupleja Euroopa Liit on ikkagi tehniliste tingimuste seadja, aga et Euroopa Liit oleks vähemalt mingisugustes ühistes standardites kokku leppida, et praegu Euroopa Liidu selliselt kiida praktikad isegi Schengeni taas on väga erinevad ja me oleme Venemaale väga palju asjatuid downpipe sellega kätte. Kuni otsust ei ole, ei saa ka väga palju midagi Eestis teha. Küll aga on hinnatud võimalikke mõjusid. Siseministeeriumi asekantsler Leif Kalev. Kõigepealt ebasoovitavate isikute sisenemine ja viibimine Eestis ka näiteks kriminaaltegevuse potentsiaali kasvavas loomulikult piiripunktide koormus kasvab ja kolmandaks on muidugi võimalik varjupaigataotlejate ja ebaseaduslikult viibijate arvu kasv. Missuguseid praktilisi probleeme näeb piirivalve kolonelleitnant Priit Järvpõld Tänased piiripunktid, mis ehitatud 90.-te, mis siis algul, eriti mis puudutab Narva suundad, et Narva on meil nagu selline kõige kitsam koht, et sinna on mõeldud ka renoveerimine peale, et lähiaastatel, et piiripunkti laiendada, aga teine on kindlasti inimene ressurss, siin on oma roll kindlasti ka poliitikutel, et kas tõsta palk ja muud motivaatoreid, mis sellist stabiilsust tagaksid. Riigi kinnisvara aktsiaselts suunas käesoleva aasta üheksa kuuga avaliku sektori asutuste töötingimuste parandamisse 107,4 miljonit eurot, sellest 95,7 läks CO2-projekti investeeringuteks või nende juhtimiseks. Sellel perioodil lõpetati tööd 230 energiasäästlikumaks ehitatud hoonega üle riigi. Kokku oli riigi kinnisvara aktsiaseltsi Kyoto protokolli alusel toimuva CO2 heitmekvoodi müügist saadava raha eest renoveeritud energiasäästlikumaks 401 hoonet, nende hulgas 112 kooli ja 50 lasteaeda. Ettevõtte nõukogu esimees Taavi Rõivas rõhutas avalike hoonete tõhusam energiakasutus panustab hoones töötavate inimeste töökliimasse kui ka maksumaksja raha säästmisele tulevikus, väiksemate energiakulude kaudu. Nüüd aga kunstiteemade juurde Tallinnas Niguliste muuseumis avatakse homsest kesk- ja varauusaja surmakultuuri tutvustav näit. Kai Vare tegi intervjuu näituse kuraatori Merike Kurisooga. Näha saab erinevaid kunstiteoseid keskajast kuni siis 18. sajandi lõpuni ja, ja eeskätt kultuuriloolisi esemeid, mis on seotud siis matuse ja päästamis. Skulptuuriga uhkeid kirstu kaunistusi on eeskätt seitsmeteistkümnendast sajandist, aga meil on ka väga haruldasi ja põnevaid näiteid keskajast. Väljapanekus on ka kaks uhket metallkirstu. Üks näituse võib-olla põnevamaid figuure on, on mehhaaniline surmafiguur Narva saksa kirikust eksponeerime jõuga paavian Von Herzeni kirstu kaunistusi ja suri kuube ja on säilinud ka tema matuste jaoks siis trükitud trükised, tema elulugu luuletama mälestuseks ja matusejutluste kõnesid. Ja, ja teine näide sellest, mis meil väljas on, on Rootsi kirikuseadus 1686.-st aastast, kus on eraldi matuste peatükk, kus on tõesti praktiliselt etta kirjutatud, kuidas peab matust läbi viima ja kuidas, keda kuhu matta võib ja teab kirikukunstist laiemalt võibki räägida, kui mälestamis kunstist. Et kunstiteosed kingiti, annetati kirikutele selleks et tänapäeva keeles ka sillutada endale paremat teekonda teispoolsusesse. Sellel näitusel saab ka aimu sellistest lugudest kaasnenud nende matuste korraldamisega. Tänaseni on meile säilinud tänu ühele kohtuloole. Conrad on üks Külli matusekulude kirjeldus siis seitsmeteistkümnenda sajandi teisest poolest, Conrad on ükskul, suri Riias ja ta surnud häbasaneeriti. Kuna aadlike puhul oli tavaks, et neid ei maetud kohevaid sil aasta või kaks, siis pärast nende lahkumist siit ilmast ja seotud oli see eeskätt sellega, et matuseettevalmistus oli väga pikk protsess ja seal kulude kirjelduses on siis räägitud sellest, kui palju maksti tema Tallinnasse toomise eest. Kui palju kahurist lastud au pahukude peale kohtusse jõudis, see asi seetõttu, et kuna need matusekulud olid üüratult suured selle aja kohta ligi 2000 riigi taalnerite üksiga näiteks maksis kaks dollarit või et tollase riiginõuniku Aksel Delagardii aastapalk oli 900 riigi Talerit nagu annab aimu, kui palju raha sinna alla pandi ja suguvõsa oli hiljem siis tõesti makseraskustes ja, ja omavahel siis vaieldi, et kes kui palju siis matusekuludest peaks kandma. Ugala teatrit juhib alates tänasest Heiti pakk, juba esimesel päeval üllatasid teda käskkirjad, mis lubavad näiteks esietenduvas trupi veel inimesi juurde võtta, aga nendel teemadel nüüd Piret päevrist. Ugala teatri uus juht Heiti Pakk rääkis meie raadiouudistele, et vastutus, mille ta teatri juhtimisel on võtnud, on väga suur ja alles nüüd hakkab ta sellest ka aimu saama. Juba esimestel teatrijuhtimise tundidel on ta üllatunud nii mõnestki tähelepanekust. Esimene oli see, et ma hakkasin vaatama hoolega käskkirjade tahvlilt, et kuidas me seda täna toimuva kontrolletenduse käskkirjaga ja leidsin, et lõplik koosseis on veel sinna välja panemata, nii et muutused toimuvad siin viimasel minutil, nii et kuskilt nurga tagant võib veel too mees välja tulla näiteks, kes õhtul lavale astub. Teater on selline värske kunst, mis võib igal hetkel natuke muutuda ja täieneda. Ja võib-olla siis juhtum ka selline, kes oskab üllatuda ja üllatada. Esimene, kellega Heiti Pakk suhtles, oli teatri finantsjuht ja külastajate arvud näitavad, et Ugalas käib ülivähe publikut. Ugalas on küll tegemist olnud korraga, kus on head lavastused ja vähe publikut, sellest ma arvan, et esimene prioriteet on vaadata seda, et publik ikkagi sellest meie headusest siin teada saab ja hakkab neid lavastusi rohkem vaatamas käinud, see müüdi ja teavitamise töö on, on kindlasti see, mis tuleb korda teha ja suurema tuuriga käima panna. Võiks olla nii, et iga Ugala töötaja on ka natuke oma teatrisaadik ja teine asi on see, et ma tahaks siinsete, näiteks ettevõtete ja nendega näiteks, kes on Ugala koduleheküljel meie toetajatena nimetatud kokku saada ja rääkida ja ma arvan, et see teater on ka olemas, aga need, see olemasolev teatrini ootused tuleksid kokku viia. Teatritehnilisest poolest rääkis Heiti Pakk, et uue valguspardi installeerimine toimub eeloleval suvel, aga teatri loomingulise poolega on back tutvunud ja peab näiteks Madis kalmeti lavastatud Uku üliheaks. Mida ma vaadanud olen Uku aru minu arust suurepärane, mastaapne panoraamtöö, mis, mis meenutab meid parimaid 70.-te aastate suurtöid, mis seaduses tehti. Kokkuleppel sihtasutus Ugala teatri nõukoguga on plaanis korda aastas kaheiti pakul üks etendus lavale tuua. Kui ma jõuan ja muud tööd tehtud saavad, siis ma kalendriaastas ühe lavastuse võin teha ja Margus Kasterpalu, meie loominguline juht ütles, et tema näeb selles pigem positiivselt kui teatrijuht ka ise selles loomingulises protsessis. Aeg-ajalt osaleb hooajal ma kindlasti esimesel hooajal kindlasti ma ei ei jõua midagi teha, ka järgmisel hooajal on plaanid olemas. Tartu kesklinn on aga kerkinud värviline plank ning suured plakatid annavad teada, et tänasest algab Tartu džässirütmimuusika festival ideedžess. Sel teemal nüüd Tartust. Hedvig Lätt. Festivali peakorraldaja Oleg Pissarenko sõnul on tegemist heade ideede festivaliga ja lisab, et festivali peaeesmärk on tutvustada väga heal tasemel eesti džässmuusikat. Ma arvan, et selles ongi teetrassi missioone, et just näidata ka Eesti inimestele ja teistele, et testil džäss on tegelikult väga kõrgel tasemel, viimasel ajal loomulikult tänu nii haridusele kui ka Eesti jazzliidu tegevusele festivalile Taarja näärmele kogu sellele tööle, mis on tehtud, et kui vaadata, et käia maailmas ja vaatas, et kuidas mängitakse mujal. Ega mitte midagi oluliselt paremini kuskil ei ole, et eriti vaadates, kui andekad meie noored kui suurte kogemustega mees, targemat artistid, nii et selles mõttes meil ei ole mitte midagi häbeneda. Oleg Pissarenko lisab, et festivali peaesineja on ansambel Radar ja kindlasti näeb publik säravaid noori eesti artiste. Peaesinejateks on kindlasti ansambli radar selle tagasitulek sellises koosseisus, mis on võitnud kolm aastat järjest Tartu levimuusikapäevade Ferand priid. Samuti on ansambel Estonian Voices oma uue kavaga, kus üliandekat, noort lauljat väga huvitavate seadetega. Siis on ansambel trump kraana, kus on trummiaastat nagu praen Melvin, Tanel, Ruuben, Dmitri Drenko ja terve hulk inimesi. Ka Tartu noored muusikud tulevad, et välja uue kavaga, mis on pühendatud ansamblile Led Zeppelin. Lisaks kontserdiprogrammile põimuvad läbi festivali niinimetatud idee jazzextrad, mis on sel aastal seotud muuhulgas kabe, fotograafia ja audio Vi saalidega. Mis on veel, et idee džäss seob jazzmuusikat ka teiste eluvaldkondadega ja sel aastal isegi Eesti kabeliit on meil partner, nii et me teeme viimase festivalipäeva, sellise kabeturniiri publik saab siis seal tordile ega osaleda koos muusikutega ja samamoodi me seome siis festivaliga fotograafia, avame Kalevintsi autori näituse. Näiteks avame ka Tartu sõpruslinnade rahvusköökide päevad koos festivaliga, nii et me teeme niimoodi, et jazzmuusika oleks võimalikult tartlaste ligi. Džäss on ju elustiil, ellusuhtumine, sellene, loominguline, loov ja spontaanne ja ma arvan, et Tartu kui heade mõtete linn ja idee ja tsesse valku, heade ideede festival, ma arvan, et see kõik on väga seotud. Ideejazzfestival lõpeb kolmandal novembril raadiouudistele Hedvig Lätt Tartust. Jätkame spordiuudistega Valtlik Pihl. Stockholmis toimuval täiskasvanud 10000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril on tegemas suurepäraseid esitusi alles 14 aastane eerika Hensel, kes on jõudnud teise ringi. Nädala pärast 15 aastaseks saav Henzer alistas kõigepealt kaks vastast kvalifikatsioonis ning oli seejärel põhiturniiri avamängus parem neljandana asetatud maailma edetabelis 622. kohal asuvast rootslannast Beatrissedemarkist neli. Kuus, kuus. Kolm, kuus. Neli. Eesti kahevõistlejate koondise tutvustas täna algava hooaja plaane. Kahevõistlejad lähevad uuele hooajale vastu noore koondisega. Neljast liikmest vanim on kõigest 23 aastane. Koondise peatreener Tambet Pikkor. Ma tahaks näha, et iga periood maailma karikal jõuaksime punktide peale. Kas katsetati vahet olena, kakskolm, eripoissi saaksid punktina see nagu oleks väga hea saavutus. Muidugi need kaks MM juunioride MM täiskasvanute oma, et Han Hendrik ütles ise välja eesmärgi, et temaga, medalite. Kui kõik õnnestub, siis, siis ta kindlasti saab medali. Ja täiskasvanute MM-il kaks individuaal võistlus. Aga põhieesmärk peaks olema tiimi võistlus. Võrkpalli meistrite liigas kaotas Eivo sõbraviljovi koduklubi belglaste ase lenicki, teises alagrupivoorus Saksa tippklubile unterachingi General X3, surev lio voli kohtumise resultatiivseim 24 punktiga. Tallinna Selveri võrkpallimeeskond peab täna Soomes Euroopa tugevuselt teise karikasarja šeff klapi avaringi kordusmängu Valepa meeskonnaga, keda kodus võideti kolm. Kaks. Kohtumine algab kell 18 30 ja korvpalliliigas NBA on Los Angeles Lakers alustanud uut hooaega kahe kaotusega Eesti aja järgi. Ööl vastu tänast jäädi alla portlandi meeskonnale 100 616. Ja nüüd sellest, mille, milliseks kujuneb meie ilm, Sirje Vilms Eestis oli täna valdavalt kuiv päev, kuid homme oleme saju ootel, sest täna meid katnud kõrgrõhuhari nihkub edasi kirdesse. Põhjamerelt on aga siiapoole teel uus madalrõhulohk. See jõuab eeloleval ööl Läänemerele, homme päeval nihkub aga balti riikide kohale. Eeloleval ööl hakkab pilvisus tihenema, vastu hommikut läheb alates saartest sajule tuleb nii vihma kui lörtsi. Mandril on jäiteoht. Puhub kagutuul kaheksa kuni 13, saartel ja rannikul 13 kuni 18, puhanguti 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli, saartel kuni pluss seitse kraadi. Homne päev on pilvine ja vihmane, puhub kagutuul kaheksa kuni 13, saartel ja rannikul 12 17 meetrit sekundis, pärastlõunal pöördub tuul lõunasse ja edelasse ning nõrgeneb. Sooja on neli kuni üheksa kraadi. Aitäh, see oligi tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.