Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab kokku laupäeva, kolmanda novembri olulisemad päevasündmused. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Pärnus toimuvad maakogul olid Pärnumaa omavalitsused üksmeelel selles, et omavalitsusreform on hädavajalik. Küsimus on selles, milline teenijaid valida. Paide linn soovib praegused kaks gümnaasiumi muuta riigigümnaasiumiks ja põhikooliks. Haapsalus peeti rahvusvahelist konverentsi, kus räägiti mudaravi tulevikust. Haapsalu kompetentsikeskuses on valmimas teaduslik uuring ravimudaomadustest ja ravimudast valmistatud kreeme. Kurgja talumuuseumis käivad paisu rekonstrueerimistööd, korda tehakse ka veski. Loomakaitse seltsi vabatahtlike eestvedamisel peetud taimetoidumess Tallinnas lükkab ümber eksiarvamuse, justkui oleks taimetoiduks ainult porgand ja kapsas. Ja spordist selline uudis ette. Nõmme Kalju jalgpallimeeskond võitis klubi ajaloo esimese Eesti meistritiitli. Ilm on pilves selgimistega, võib sadada vihma või lörtsi. Öösel on õhutemperatuur nulli ja kuue soojaks kraadi vahel ning homme on sooja kuni kaheksa kraadi. Pärnus toimunud maakogul olid Pärnumaa omavalitsused üksmeelel selles, et omavalitsusreform on hädavajalik. Arutleti, milline valdade liitmise tee valida ja millal muudatused ellu viia. Kohal käis Silvia sool. Pärnumaa omavalitsusliit kutsus maa kogu kokku juba viiendat korda. Seekord arutleti muu hulgas selle üle, milline regionaalministri Siim-Valmar Kiisleri poolt välja pakutud kuuest omavalitsus korralduse mudelist Pärnumaal valida valdade ja linnade esindajad. Need olid ühte meelt, et praegune niinimetatud minivaldade mudel, kus Eestis on 226 kohalikku omavalitsust, jätkuda ei saa. Pärnumaa maavanema Andres Metsoja arvates on oluline mõelda, mis saab omavalitsuste vabatahtliku ühendamise korral keskusest kaugemale jäävate äärealadega. Noh, olgem ausad, kui, kui küsida linna elanike käest, et kus nad pigem näeksid kas nii-öelda ühes suuremas omavalitsuses kuskil vääralaga või pigem ühes suures omavalitsuses siis Pärnu linnakeskusega, kus on nii-öelda tugevamad teenused, koolivõrk, töökohad, siis väga tõenäoliselt tegelikult see rahva vastus on selline, et me näeme ennast suure keskuse osana. Pärnumaal on 20 omavalitsust, maakonna ääre aladele jäävates valdades on sageli probleemiks viletsad või kohati puuduvad eluks olulised struktuuriüksused, halb mobiili ja interneti leviniga halvas seisukorras teedevõrk. Regionaalministri nõuniku Taavi Linnamäe arvates oleks erinevate piirkondade elukvaliteedi parandamiseks üks lahendusi. Teedevõrgu korrastamine. Uuringud näitavad, et, et inimesed on nõus liikuma hommikul tööle kuskil 30 kuni 40 45 minutit. Küsimused, mille kaugemale ajaga juba seda parajasti lähevad. Linnamäe on seda meelt, et vähemalt maakonnasiseselt tuleks kokku leppida, mis omavalitsus korralduse teed minnakse. On see siis omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid Telegeeritakse maakondlikule omavalitsusliidule. Maakondade Eesti, kus liitumised toimuvad üldjoontes tänaste maakondade põhiselt jätkab Andres Metsoja. Meie kõige suurem probleem ilmselt ongi see, et me näeme neid mõjutajat mujal kuskil riigi tasemel või Euroopa liidus või kogu maailma majanduses, aga me, me ei suuda nagu endale selgeks, et tegelikult need otsused ongi meie peas, peaks sisenema, aga kokkuleppe sõlmima, et mis on lahendus, küll siis on võimalik ka kokku leppida, kuidas nii-öelda neid seadusandlikke akte ja muid küsimus laen. Silvia Sol Pärnu. Paide linnavalitsus otsustas kokkuleppel haridus- ja teadusministeeriumiga saata linnavolikokku eelnõu, mille alusel alustatakse ministeeriumiga läbirääkimisi praeguse kahe gümnaasiumi asemele põhikooli ja riigigümnaasiumi loomiseks. Linnapea Kaido Ivask arvab, et koolireform võib teoks saada aastal 2015 teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Ta tegutseb Järvamaa pealinnas paides kaks gümnaasiumi. Kui veel tosin aastat tagasi õppis mõlemas koolis peaaegu 1000 õpilast, siis praeguseks on mõlema kooli õpilaste arv kahanenud alla 600. Paide linnapea Kaido Ivask ütleb, et ka paide peab ajaga kaasas käima ja tagama, et ka tulevikus antaks maakonnakeskuses head gümnaasiumiharidust. Seda saab tagada ainult sellega, kui On olemas õpikeskkond ehk siis õpetajad, vastavad hooned, õppevahendid, Paide linna koolides on gümnaasiumiealiste laste arv nii väike, et mõeldes selle õpikeskkonna peale on kindlasti mõtekam saavutada siis uus õpikeskkond ja tehes siis seda juba kooli peale kokku. Me läheme välja otsusega volikokku, mis annab meile loa sõlmida haridus- ja teadusministeeriumiga ühiste kavatsuste kokkuleppe. Me tahame koostöös riigiga püstitada endale eesmärgi luua paides riigigümnaasium ja praegu esialgne eesmärk oleks, et see kool hakkab tööle esimene september 2015. Kaido Ivask lisab, et koos haridusministeeriumiga tuleb lahendus leida praegustele kooli hoonetele. Paide gümnaasiumi majas, mis on korralikult remonditud, võiks alustada tegevust riigigümnaasium. Paide ühisgümnaasiumihoonetes, mis vajavad hädasti kapitaalremonti ja ümberehitusi võiks jätkata põhikool. Kuid miks linnavalitsus panustab just riigigümnaasiumile? Kaido Ivask. Me oleme endale aru andmas, kui palju ja Paide linna enda õpilasi gümnaasiumiastmesse ei taga, seda, et see gümnaasium oleks konkurentsivõimeline. Et siia tuleks nii-öelda väljastpoolt ka gümnaasiumiastmes õpilasi. Paide linn kindlasti üksinda ei suudaks seda teha nii hästi, kui seda on võimalik teha koos riigiga. Riigigümnaasiumi loomise mõte jõuab Paide linnavolikogusse võimul oleva IRL-i ja Keskerakonna enamushäälte toel. Opositsioonilise Reformierakonna esindaja Janno lehemets pole reformi vastu kuid kõik sõltub tema arvates sellest, mida linn riigilt vastu saab. Kui meie oleme valmis loobuma oma gümnaasiumist andmas üle riigile, siis linn soovib vastu saada seda Paide ühisgümnaasiumi maja saaks rekonstrueeritud ning need küttekulud, mis on siiani veel nii-öelda nõukogude aegse standardis, tuleks tänapäevaseks, et linnal oleks tulevikus seda maja soodsam üleval pidada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide. Ämaris toimuval NATO staabiõppusel tunnustavad siia saabunud sõjaväelased kõrgelt Eesti taset, kinnitab kaitseminister Urmas Reinsalu. See on esimene kord, kui Eestis sellise kõrge tasemega õppus läbi viiakse. Selle õppuse läbimine annab meile seda oskusteta, et kollektiivkaitse korral liitlaste tulekul olla suuteline seda vastuvõtva riigi ülesandeid täitma lõpust. Juhtivad NATO kindralid väljendasid oma ühemõttelist tunnustust Eesti kaitseväelastele, mis puudutab seda logistilist ja ka vastuvõtva riigi toetuse pakkuma. Aga mis teha? Üks Ühendriikide kindral ütles, et 32 aasta jooksul olles erinevates välisriikides, on tal näinud kõige paremate logistilist suutlikkust Eesti kaitseväelaste poolt. No eks ma ütlesin talle aitäh Eesti kaitseväe nimel ja tõesti on olnud ka palju tunnustust Ämari baasile. Haapsalus arutasid viie riigi teadlased, arstid ja spaade esindajad kuurort ja mudaravi teemadel. Ivar Soopan. Haapsalus on muda ja taastusravi uurimine tõsiselt ette võetud, selleks on loodud tervise, edenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus, mis koondab viite teiste Eesti ettevõtete asutuste ülikooli. Eelmisel aastal loodud ettevõtluse arendamise sihtasutuselt üle kolme miljoni euro toetust saanud kompetentsikeskus uurib ravimuda omadusi teaduslikult, tegeleb taastusravi tootearendusega ja aitab kaasa taastusravi valdkonna arengule Haapsalus peetud konverentsil. Sellest kõigest räägitegi haapsalu kompetentsikeskuse direktori talis Vare sõnul on keskusel varsti ette näidata. Spaasid rõõmustavad töö tulemused. Meil on kohe-kohe käivituvad erilised musa uuringud ja need on muda mõju, uuringud toime, uuringud, seda väga spaa tegelikult ootavad, et nad saaksid müüja mingisugust toodet, mis on teaduslikult läbi uuritud, mille mõju on tõest ja, ja noh, erinevate haiguste puhul ja teine pool, mis on, on farmaatsiatööstuse poolt. Me oleme arendamas mudast valmistatud sellist massaažikreemi või geeli, selle katsetused seisavad kohe-kohe, varsti ees. Samamoodi, selle mõju tuleb samamoodi inimgruppide peale uurida ja testida. Selle konverentsi mõte oli tegelikult selline mitu mõtet. Üks oli see mõte, et järjekordselt viia kokku erinevad valdkondade inimesed, kes mudaga vähegi tegutsevad, see on viia kokku maade töötajad, spaade juhid, kellel on teatud ootused mudaravi uuringute osas, mida kompetentsikeskus peaks täitma viie kokku. Muda, kaevandajad, erinevate mudatoodete valmistajad viia kokku taastusraviarstid, ühelt poolt poolt keemikud, kes uurivad mudaökoloogid ja tegelikult sellest kokkuviimisest tekib sellised uued tegevussuunad, mida siis ka tegelikult kompetentsikeskus täitma peaks. Haapsalu konverentsilt tegi teiste seas ettekande Värska sanatooriumi juhataja Vello Saar. Tema sõnum oli see, et kuurortravist võiks saada riigi poolt osaliselt hüvitatav ravivorm. Meie arvates ja hinnangul oleks võimalik mõningaid ressursse otstarbekamalt kasutada, see tähendab seda, et näiteks kroonilisi haigusi, põdevaid, haigeid, seal oleks kindlasti suureks abiks see, kui nad saaksid seda enda haiguste vaide faasi pikendada ja seda pikendamist on kuurortraviasutused rohkem kui 200 aastat siin Eestimaal teinud. Eks me teame ka jätkuvalt, aga siin on küsimus, see võib olla selles, et täna on see Protsenti kliendi või patsiendi enda rahakotiga, kas ta nii nagu peaks olema ka tulevikus, jätkuvalt, see ongi nüüd poliitika küsimus. Ivar Soopan, Haapsalu, Kurgja talumuuseumis käivad paisu rekonstrueerimistööd, korda tehakse ka veski. Viimati tehti nii suures mahus töid seal 30 aastat tagasi. Ester Vilgatsi kaste. Karl Robert. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal sattusid kaks tähtsat tööd ühele ajale, kuigi erinevad on nii tellijad kui ehitusfirmad. Keskkonnateabe keskus on tellija töödele, mida tehakse projektivoolu veekogude seisundi parandamine raames. Tegemist on korgi paisu ja ülekäigusilla rekonstrueerimisega. Kalapääsu toimimiseks veskis tehtavaid töid rahastab aga põllumajandusministeerium 48000 euroga. Kurgja talumuuseumi direktor Monika Jõemaa. Meil on sellel aastal ikkagi väga vedanud ja ma arvan, et selline ehitustander oli siin viimati võib-olla 1980.-te alguses. Aga praegu jah, tõesti, meil taastatakse veskipaisu. Seda teeb inseneriehitused aktsiaselts ja siis taastatakse meie vanaveskit, ta seda teeb puitkatused OÜ. Ja veskil on peamine see, et palke vahetatakse ja katus tehakse testimas. Jah, kuna see laastukatus oli ikkagi väga halvas seisus, siis on katuse vahetus, siis on palgivahetus, on meil nüüd varsti järgneda, loodame, saame juba uue vundamenditööd, aknaid renoveeritakse veskiehituse. Raha tuleb meie enda põllumajandusministeeriumilt 48000 eurot. TÖÖD paisul teeb insenerehituse aktsiaselts Projektijuht Tarvo Klaasimäe. Põhiline töö on siis paisu rekonstrueerimine, paisu laepalgid on mädanenud ja katkenud, need tuleb välja vahetada, samuti jäämurdjad ja ka siis jalakäijate sild, mis oli juba ori, ohtlik, et mis oli suletud ja olete korra juba teinud kalatrepil? Jah, kalatrepp sai eelmisel aastal ehitatud, et tänu sellele üldse silla rekonstrueerimine päevakorrale tuli. Ligi 259000 eurot maksale tööle pakkumise teinud firma koges üllatusega, et oli ainuke pakkuja. Aga tegemist on huvitava tööga, kus on olnud ootamatusi sidunud regus uusi lahendusi välja mõelda. Raha tuleb KIKi kaudu. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist TÖÖD paisu lõppevad jaanuaris. Veskis loodetakse aga aasta lõpuks valmis saada. Ester Vilgats, Pärnu. Tallinnas Tornimäe ärikeskuses peeti taimetoidumessihuvilised said kohapeal maitsta ja osta taimseid toite, mida pakkusid üle 30 tootja, jätkab Kristi Sobak. Taimetoidumessi korraldajateks on vabatahtlikud loomakaitse seltsist. Messi projektijuhi Annika Lepa sõnul pole messi eesmärgiks inimesi taimetoitlaseks muuta, vaid pakkuda alternatiive lihatoitudele. Kui öeldakse, et katsu vähem liha süüa, siis tekib küsimus, et aga mida ma siis nüüd olen harjunud hommikul leiba ja saia peale vorstiviilu panema või õhtul söön kartulid hakkliha ongi just selleks, et anda vastusõitja, inspireerida inimesi kiputakse, arvame, et meie soov on inimesi taimetoitlaseks teha, mis ei ole tõsi. Kui keegi tänu sellele messile teda tahtma peaks, siis loomulikult okei, peab muidugi kindlasti ka jälgima, et ta toituks mitmekülgselt ja tasakaalustatud, aga selle messi eesmärk on ikkagi tutvustada taimset toitu, et seda ei pea kartma ja taimedega saab igasuguseid imeasju teha. Lepp selgitab, miks loomakaitse selts ikkagi taimetoitu propageerib. Hinnanguliselt 60 miljardit looma tapetakse igal aastal lihatootmise eesmärgil punasega vaatasin, oli enamasti intensiivne ja eesmärgiks on ikkagi maksimaalne kasum minimaalsete kulutustega, siis tihtilugu hoitakse kokku, sest loomade heaolu arvelt intensiivne loomade tootmine kasvatamine paratamatult tekitab palju probleeme. Meie eesmärk on ka inimesi teavitada ja anda neile võimalusi teha paremaid valikuid, et üks neist on kas või kord nädalas proovida taimset toitu või siis eelistada mahetooteid. Messi lõpetas filmi kahvliga skalpelli vastu linastus toitumisnõustaja ning filmi tõlkija Rain Vainik räägib teosest lähemalt. Film räägib, kuidas tervisliku toiduvalikuga on võimalik parandada väga mitmeid tõsiseid haigusi. Filmis me näemegi kahe Ameerika toitumisteadlase sisuliselt nagu elutöö kokkuvõttet. Toitumisnõustaja Vainik isa on seisukohal, et tänapäeva inimene võib loomsest toiduainest suisa loobuda. Loomne toiduaine ei pruugi üldse kuuluda valikusse või kui, siis väga harva, võib-olla paar korda nädalas. Üks suur vahe on selles, et Need inimesed on nende loomade järgi jooksnud. Meie saame tänapäeval minna poodi ja osta ja süüa loomseid toiduaineid mitu korda päevas. Kui me vaatame hõimusid, kes elavad praegu vee ürgselt, siis nemad ei saa liha kätte. Iga nädal. Eluviis on on väga palju muutunud sellega võrreldes, mis ta oli. Kunagi peaks sellele vastavalt muutma ka palju kergemaks ja organismile sobivamaks. Ja spordist räägibki nüüd Alvar Tiisler, palun. Jalgpalli Eesti meistriliiga viimases ehk 30 kuuendas voorus sai Nõmme Kalju kodus viis üksjagu Tartu Tammekas ning võitis seega tänavuse aasta Eesti meistritiitli. Kalju poolelt lõi kolm väravat Tamijanaguenteeri, ühe tabamuse lisasid Oliver Konsa ja Kristen Viikmäe. Esiliigasse langenud Tammeka auvärav kanti Maido pakki nimele. Nõmme Kalju peatreener Igor Prins räägib tiitli aastast. Eks ta tundus, võib-olla kõrvalt vaatan, et ta on selline kerge, võib olla kindlad, võetud kindlalt siin juba kolm vooru enne lõppu ikkagi juba meistrid, aga eks ta ikkagi no raske töö vait olete, ega siin on ju, on ju küllalt neid mänge oli, kus me ikkagi siin tänu vanakesele välja tulime ja kus oli niimoodi, ütleme ka õnne oli neil, et aga, aga eks õnn naeratab tugevamate poolt, et see aasta oli see, kus me suutsime ikkagi sellised, ütleme tihti tihti mängud ikkagi oma kasuks pöörata oma punktid või punkti ära võtta, nendest mängudest. Hõbemedali pälvis Tallinna Levadia, alistades võõrsil Paide linnameeskonna kaks. Üks, mullune meister Tallinna Flora pidi seekord leppima kolmanda kohaga, siis täna tehti vastase väljakul Narva transiga kaks. Kaks viik. Üleminekumängude kaudu meistriliiga küpsust tõestama Rakvere tarva vastu Tallinna Kalev, kes kaotas täna kodus Kuressaarele null. Kolm. Eesti käsipallikoondis kohtub täna 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste valiktsükli esimeses osas võõrsil neer peetis Belgiaga. Mäng algab Eesti aja järgi kell 21 30. Vormel üks. Sarja Abu Dhabi GP kvalifikatsiooni võitis Lewis Hamilton, briti kõrval tasustab esireast austraallane Mark Weber. Kolmas oli sakslane Sebastian Vettel. Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel alistas tänases keskses kohtumises Manchester United koduväljakul kaks. Üks Londoni arsenali manu. Väravad lõid Robin van Persie, patri Zebra. Arsenali autabamuse lõi Santi kasvalla. Ja ilmast ka Sirje Vilms, olge head. Kuna öö hakul refel taevas mõnel pool selgeks, siis võib öösel vihma sekka siin-seal ka lörtsi tulla. Eeloleval ööl on tuul lõunakaarest kiiruseks kolm kuni üheksa, Liivi lahe ääres. Puhub edela tuul kuus kuni 11, hommikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Öösel võib paiguti kaudu olla. Homme päeval paljudes kohtades sajab, vihmasadu on nõrk ning õhtupoolikul võib siin-seal ka lörtsi tulla, sest õhutemperatuur võib õhtul langeda nulli lähedale. Päevane maksimum jääb nelja ja kaheksa soojakraadi vahele. Ka päeval võib paiguti udu olla. Tuul puhub endiselt lõunakaarest, kiirus on kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ning edelatuul on tugevam taas Liivi lahe ääres, kus kiirus ulatub kuue kuni 11 puhanguti 15 meetrini sekundis. Aitäh, kuulsite Päevakaja, head õhtut ja kuulmiseni.