Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, neljandast novembrist. Stuudios on Kai Vare. Õpilt kaks päeva enne USA presidendivalimisteni valgust ei julge keegi ikka veel kindlalt ennustada, kas presidendina jätkab Barack Obama või saab selleks Mitt Romney. Kaalukeeleks kujunevates osariikides juhib küsitluste järgi Obama oma, kuid vahe on väga väike. Eesti tööotsijaid vajavad mitmekesisemat abi kui ainuüksi sotsiaaltoetus ning oskus käituda töövestlusel. Puudu on ümberõppe võimalustest aga ka toetavatest meetmetest, mis võimaldaksid näiteks hoolealustega päeval tööl või õppimas käia. Mittekodanikele tehtud lõimimis. Projekt leitud maa oli paljudele siin elavatele inimestele esimene, põhjalikum tutvus Eesti maaelu ja kultuuriga. Peamiseks takistuseks nimetatakse vähest kokkupuudet eestikeelse kogukonnaga. Olgo logistika- ja tööstuspargis oma ettevõtteid ehitavad Vene ärimehed hindavad eelkõige kohalikku asja, rajamise kiirust ja Narva soodsat asukohta. Ilmateade lubab vihma ja lörtsi. Õhutemperatuur on öösel miinus kahest pluss nelja kraadini, päeval on kolm kuni kuus kraadi sooja. Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste kampaania jätkub meeletu hooga. Et Ühendriikides on praegu hommik, siis on jäänud valimiste alguseni veel kaks päeva. Mall Mälberg annab teada. Kogu tähelepanu on USA riikidel, mis saavad valimistel kaalukeeleks ehk kus kindlat võitu kummalegi kandidaadile ei osata ennustada. Nii president Obama kui Mitt Romney kihutavad just neid osariike mööda ja neist omakorda on kõige tähtsam oha jo, kus president oli eile ja on ka täna. Presidendi sõnul on alanud viimane, 48 tunnine kampaania maraton viimane pingutus, keegi magada enam ei saa. Mitt Romney on täna pennsylvania's, mis on viimastel päevadel tähtsamaks hakanud muutuma, kuna president on seal ootamatult populaarsust kaotanud ja Romney näeb selles oma võimalust. Ohayus ütles ta, et see on osariik, kus tema peab võitma ja ta loodab, et Ohio hääletab tema poolt. Haju Wisconsin, Michigan, Pennsylvania ja Minnesota mängivad kampaanias ebaproportsionaalselt tähtsat osa. Küsitlused näitavad Obamale väikest edumaad, kuid kui Romney peaks võitma, kas või ühes neist on tal märksa paremad võimalused saada USA 45.-ks presidendiks. Eriti lööb siin lained üks Romney telereklaam, mille mõte on, et Obama viib autotööstuse USAst Hiinasse, kus tööjõud ja Romney küsibki, et kellele siis Obama tööd annab, kas oha ei ole või Hiinale Obamal sunnitud kogu aeg seletama, et Romney jätab reklaamise muide, on üsna nadi misega Obamale kasuks tuleb, on äsja välja tulnud töötuse number, see on 7,9 protsenti ja juba teist kuud järjest. Palju on ju räägitud sellest, et ühtegi Ameerika presidenti pole tagasi valitud, kui tööpuudus on kaheksa protsenti või üle selle. Ilmselt ongi nii, nagu viimasel ajal kõik kindlad on, et kes võidab Hayus, võidab ka valimised. Ameeriklased armastavad igasuguseid küsitlusi siin üks näide ühest viimasest, mille tegid Washington postia evisii kui valimised oleksid täna, kelle poolt hääletate kõige nooremad valiksid ülekaalukalt Obama 30 kuni 39 aastastest 56 protsenti, ka Obama 40 aasta vanad ameeriklased hääletaksid pigem Romney poolt liberaalidel teise Romney peaaegu üldse hääli mõõdukatelt parasjagu, kuid vähem kui Obama ning konservatiividel tähendab Romney poolt 82 protsenti, nii et ei mingit selget pilti. Ameerikas pole kunagi olnud nii ennustamatuid olukorda enne presidendivalimisi, see on väga üldine arvamus. Mall Mälberg Washington. Eesti Tööotsijad vajavad senisest mitmekesisemat abi. Igor Taro uuris, kuidas läheb tee otsimine Võrus ja missugust tule tuge oleks tööotsijatel vaja. Ülle Üllar ja Külli kohtuvad iganädalaselt Võru tööklubis, mis peaks aitama neil tööd leida. Riigikontrolli äsjane audit osutab, et Võrumaa on üks piirkondadest Eestis, mis eristub suurema töötute osakaaluga ning kus on keeruline ainuüksi praeguste tööturuteenuste pakkumisega töötust vähendada. Pilt värske maakonnalehe töökulutuste rubriiki ei sisenda optimismi. Tänavahooldustöölisi ja metsaraietöölisi hange käiks kokku kaks töökuulutust kogu maakonna kohta ja needki pigem meestele sobivale füüsiliselt raskele tööle. Töötukassa kaudu korraldatav tööklubi on midagi psühholoogilise tugigrupi sarnast. Selliseid kursusi, mis inimesi ka reaalselt tööle aitaksite, pigem napib. Et inimesed pole tööd leidnud, kuigi Naton koolitustel käinud Töötukassa peab töötute abistamisel tegelema tagajärgedega, probleemi juured peituvad aga haridussüsteemist ning osalt sotsiaalses taustas, kõneleb Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika programmidirektor Reelika Leetmaa. Iga kuningas istub oma lossis ja sellist koostööd sotsiaalministeeriumi haridusministeeriumis kui ka majandusministeeriumi haldusalas olevate asutuste vahel on siiski vähe ja väga sageli on see ka laiapõhjalise abi pakkumisel takistuseks. Üks suur mure on tööta jäänud inimesed, kelle puhul ei aita muu kui uue ameti õppimine. Hea näide oskustööliste puudumisest on palju kõneldud lugu keevitajatest. Pärast pikki aastaid on neid hakatud lõpuks koolitama keevitusõpetaja Ruslan Ratko. Varu inimesed siin oligi, et üldse ei ootanud keeduka praegu netel päriteeti. Mihhail Vengeeruv on üks neist, kes õpib keevitajaks. Ma tulin, ma tahan olla keevide, sest ma vaatasin, et internetis on hästi palju tööd võimalik leida ja korraliku palgaga. Kutseõpe on üks oluline tahk inimeste tööle aitamisel, kuid kindlasti mitte ainus pere kõrvalt aasta või kaks tööl käimise asemel õppida pole siiski lihtne, kõneleb sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler nele Kerbesson. Võimalik, et seal on vaja mingisuguseid täiendavaid teenuseid, toetusi, et inimestel oleks kindlam tunne, kui nad lähevad õppima, et siis nad saavad oma eluga hakkama. Oma roll on ka omavalitsustel, näiteks Külli, kes töötas aastaid tagasi Võru linnas kaubanduses ei saa täna kahanenud bussigraafikute pikenenud kaupluste tööaegade tõttu seda enam endale lubada. Bussid ei täi. Ka tööotsijal on tarvis hoolitseda lapse või mõne pereliikme eest, ei aita teda tööle muu kui hooldaja või lapsehoidja palkamine, mis iga töö puhul ei pruugi olla inimesele taskukohane. Hirmumal brändi külamajas tehti kokkuvõtteid lõimumisprojektist leitud maa, mis suunatud Eestis elavatele kodakondsuseta või väljastpoolt Euroopa liitu tulnud inimestele osales 60 peamiselt Tallinnas. Ida-Virumaal elavad valdavalt venekeelset inimest, kes tegid tutvust Eesti erinevate piirkondadega ja osalesid teeme ära talgupäeval. Paljudele oli see esimene põhjalikum tutvus Eesti maaelu ja kultuuriga. Lähemalt räägib Olev Kenk. Irina Oleinid elab Eestis juba paarkümmend aastat. Kuigi Irina eesti keel pole tema enda arvates veel küllalt hea, julgeb ta suhelda eesti keeles ja ta on võtnud südameasjaks kaasa aidata venekeelsete inimeste lõimumisele Eesti ühiskonda. Mis te arvate, kas Eesti riik saaks kuidagi omalt poolt midagi teha, teiesugused, inimesed õpiksid paremini eesti keele ära. Leiate, et rohkem inimesed peaksid eri rahvustest omavahel kokku puutuma ja et oleks keeleõpe tasuta ja. Projekti leitud maa läbiviija, MTÜ Kodanikukoolitus juhatuse liige Anu viltrop ütleb, et projektis osalenud inimesed on väga tänulikud, et neile avanes võimalus tutvuda maaga, kus nad juba aastaid elavad ja millega süvitsi tuttavaks saamist segab keelebarjäär. Ja nad olid täiesti üllatunud, et Eestis on nii palju tühja maad, nii palju metsa, nii palju põlde ja ongi külad ja külades elavad inimesed ja need inimesed teevad nii põnevaid asju, ehitavad endale isegi ülamaju, organiseerivad külapäevi selle nende jaoks kõik uudis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Nurgas pandi sel nädalal nurgakivi kahele logistikafirmale Narva tööstuspargis oma ettevõtteid ehitavad Vene ärimehed hindavad eelkõige kohaliku asjaajamise kiirust ja Narva soodsat asukohta. Jüri Nikolajev räägib lähemalt. Peterburi ettevõtja, osaühingu eestin Vare Hausin kasutaja Dmitri Pažinski sõnul oli kasvaval logistikafirmal kaks laienemisvõimalust. Kaarti uurides nägime oma logistika ladudele kahte võimalikku asukohta. Soome ja Eesti-Soome on meie hinnangul kaubavoogudega küllastunud ja seepärast otsustasime Eesti kasuks. Narvas on piisavalt tööjõudu, kohalik võim on meist huvitatud. Arvan, et logistika hakkab Narvas arenema. Konjunktuur on soodne, oleme teinud õige valiku. Teise logistikafirma, osaühingu Feparts omaniku kui ärimehe Sergei Kudrjavtsevi ettevõte tegeleb autovaruosade tarnimisega. Narvas ehitatakse suurt vaheladude kompleksi, kuid tegelema hakatakse ka personali koolitamisega. Avame õppeklassi, mida võivad kasutada ka teised logistikapargi ettevõtted. Oleme nõus jagama oma teadmisi ja kogemust, arvan, et sobiva personali leidmisega võib tekkida raskusi, kuna meie tööpõhimõte on täiesti uus ning inimesed peavad sellega harjuma unustama vana tööstiili ja uuesti õppima. Arvan, et probleeme võib tekkida eelkõige keskastme juhtide leidmisel. Narva logistika- ja tööstuspargis omandas krundiga vene ettevõtja Aleksander Rjabov, kes kavatseb hakata Narvas tootma kahe kerepaate ehk katamaraane Rjabov, fon, leiutaja ning tulevikus näeb ta Narvas kohta innovatiivsete tehnoloogiate arendamisel. On palju mugavam töötada ja on võimalus saada Euroopa Liidu abi innovatiivsete tehnoloogiate arendamiseks. Venemaal sellist võimalust pole. Olen juba kohtunud mitmete fondide esindajatega ja esimesed tulemused on lootustandvad. Narva tööstuspargis on 34 krunti ja kõik nad peaksid leidma omanikud tuleva aasta lõpuks. Tulevikus kavandatakse tööstuspargi laienemist veel 70-le hektarile ja seitsme aasta pärast peaksin Narvale lisama 1500 uut töökohta Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Ja nüüd räägib Eva-Maria Sula meile ilmast. Tere vihmahooge kui paljudesse kohtadesse ning õhtul ja öö esimeses pooles võivad sademed mandril kohati lörtsina langeda. Eelolev öö teises pooles tugevneb madalrõhulohu järel kõrgrõhuhari, mis ka homme hommikul taevast veidi pilvi hajutab. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul, siinsel tekib udu. Termomeetri näit langeb mandril paar kraadi miinusesse, rannikul ja saartel paiguti sooja kuni neli kraadi. Homme süveneb Läänemere lõunakaldal tsüklon, mis tugevas edelavoolus liikudes meid oma põhjaserva haarab. Pilvisus tiheneb taas ning keskpäevast hakkab alates Edela-Eestist vihma ja lörtsi sadama. Tuul pöördub itta ja kirdesse ning tugevneb kuus kuni 12, rannikul puhanguti 13 kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on homme kolm kuni kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja.