Omapärane aeg pärast uudiseid, kus me neljapäeviti sel ajal toome teieni keskkonna hoiaku, saate teemad. Täna aga ei ole meie saade tavalise koega elavate lõikudega kommentaaridega intervjuudega vaid ühel teemal. Ja see teemal sellest nädalast endast metsanädalast tingitud. Ja nimelt esmaspäeval Ugala teatrimajas. Pidulikul metsanädala avamisel võttis sõna ka meie keskkonnaminister Villu Reiljan. Ja ta puudutas kõiki tänase metsandusega seotud olulisi aspekte. Kuulete head kuulajad esinemas keskkonnaminister Villu Reiljani. Daamid ja härrad austatud metsandusveteranid, kes te olete tulnud siia, et elada kaasa tena metsanduses toimuvale. Metsamehed laulavad hümni, mitte ei kuula plaadilt, see sümboliseerib truudust riigile, rahvale, Eesti metsale. Ja kui Eestimaale okupatsioonivõim, siis olid meie metsamehed truud Eesti metsale. Ja tänu sellele on meil täna rikkust, mida imetleda, mida kasutada. Ma kasutan juhust ja avaldan sügavamat tänu nendele, kes on meid metsanduses tänasesse päeva aidanud. Ja mul on hea meel, et meie vabariigi president aastapäeval tunnustas mitmeid meie teenekaid metsamehi. Meie loodusemehi. Millises seisus oleme täna 1998. aasta 13. aprillil, kas on midagi muutunud, kas on midagi selgemat? Ma julgen väita, et siin, Mulgimaa pealinnas on meil palju selgemad suunad, palju lihtsamad otsustused, kui seda veel aasta tagasi Põlvas 11. juunil 1997. aastal kiitis riigikogu heaks Eesti metsapoliitika eelnõu. Seda loeti pikalt ja põhjalikult ja häältega 54, kaks Kiilitise kolmandal, kolmandal lugemisel. Heaks. See suur rahvuslik kokkulepe. Mine oli 54 pooldajad ja mille vastu olid vaid Vootele Hansen. Ja. Üks mõõdukas Pärnoja leidis toe. Tõsi see oli Riigikogus Kaaram jõukatsumine, kus siiski selle rahvusliku rikkuse kaitsjate veenva võidu said. Vaatamata sellele, et mitmed parteid otsustasid selleks ajaks lihtsalt ka oma tööpostilt lahkuda. Mida annab meile õige metsapoliitika, kõigepealt annab ta seda, et meil on kindlus, kindlus, et põlised riigimetsad jäävad riigile, jäävad seda Heiki rahvast teenima. Ja vaevalt, et leidub jõude, kes tulevikus tahavad seda kokkulepet ümber vaadata. Riike. Peab lahutama Raili kui seadusandja, selle täitmise jälgija kohustused riigi kui metsaomanik ja majandaja funktsioonide osas see toimub juba. Ja loomulikult on siin väga oluline see, et põhieesmärk on metsade säästlik ja efektiivne kasutamine. See ei ole vaid sõnakõlks, vaid siin on väga suured keskkonna-alased, kokkulepped ja nõudmised. Ma ütleks, et see on epohhiloov, kokkulepe ja riigikogule väga suurt tunnustust ja ka muule kelle saadikud põhiosasse selle teoks tegid. Seda dokumenti hinnatakse Euroopas väga kõrgelt, sest see annab väga paljudele teistele peale meie veel kindlusetunde. Kõik suurinvestorid teavad, et on üks metsaomanikele on umbes pool metsafondist ja kellega võib alati ausalt ja pikaajalist kaupa teha. Kogesin ma Roomas vesteldes FAO peadirektori asetäitja Hatšernikuga, kes andis sellele dokumendile väga kõrge hinnangu. Seitsmendal maailma metsakongressil Antalyas. Liigitada D riigid kolme gruppi lähtudes suhtumisest metsasse, esimene grupp on väga probleemne, väheneb metsa pindala, väheneb tagavara, halveneb kvaliteet. Teine grupp pindala küll püsib, kuid tagavana kvaliteet halvenevad ja kolmandad on kultuur. Metsanduse maas. Suureneb metsa pindala, suureneb tagavana tööl plaanipärane sihiteadlik. Ja loomulikult on Eesti selle grupi liige. Jah, meil on probleem, teeme igapäevaprobleeme, kuid me oleme kultuur, metsariik ja seda teie ja meie eelkäijate väga sihipärasele tööle. Metsatustumine on tänase maailma üks tõsisemad keskkonnaprobleeme maailmas väheneb metsa pindala aastas umbes 13 miljonit hektarit. Reformist reforme tehakse siis, kui neid enam mitte kuidagi tegemata jätta ei saa ja kui need on vähegi võimalik tegemata jätta, siis nad jäetakse tegemata. Eesti riigimetsandus oli selles seisus, et ta oli vaja optimeerida, konkurentsivõimeliseks teha. Tänaseks on 186-lt meeskonnalt jõutud 101-le, nagu meil on ka riigikogu liikmeid väga tähtis arv. Ja nüüd me teeme kokkuvõtteid. Tänaseks on metskondade liitmisest oodata vaid väga üksikuid liigutusi, melon väikesi metskondi 4000 hektari metsamaaga, meil on ka 25000. hektari metsamaaga vedama, analüüsida, kuidas see süsteem käitub. Milline on see efektiivsus? Meie halduskulud on juba kolmandat aastat väga stabiilsed ühel joonel ja me oleme sügavalt veendunud, et metsavormis me peame nägema ainult mitte ainult puid metsa, vaid me peame puude ja metsade nägema oma inimest, seda inimest, kes on metsa teeninud ja kes on meie pere liige. Seetõttu mul on teile ikka seesama korduv ettepanek. Härrased, ametnikud, ärme teeme oma veteranidele, oma metsameestele või naistele, kes on mitukümmend aastat riigimetsa teeninud ettepanekud oma koha saalist lahkuda, sest neil on mingi uus plaan, sellega ärge sundige inimest oma kodunt välja minema. Kui teil see mõte tuleb, siis asetage ennast kiiresti tema kohale ja mõtelge, mis otsuseid või siis vastu võtate. Kui te selle asjaga edukalt hakkama saada, on meil konflikte palju vähem ja raskel vormi ajal, kus nii või naa inimesed kannatavad. Me suudame elementaarsed inimlikkust säilitada ja oma Me ühtsena hoida, nii nagu ta meil täna ikka on. Ja ma loodan, et igavesti. Suhetest metsa tarvitajatega, metsatööstusega metsatööstus on meie kõige dünaamiliselt maalt arenevaid majandusharusid. Ta on meie väliskaubanduse väga viletsa bilansi kõige suurem tasakaalustaja. 97. aasta ekspordimaht 4,65 miljonit Eesti krooni näitab iseendast juba milliste rahadega tegemist on. Kas metsatööstuses oli 28,5 protsenti võimaldavas hindades, mis näitab, et jutud sellest, et riigimets või ka eramets ei panusta piisavalt ressursiga meie tööstust ei ole tõeselt võetav ja on rohkem sellise pisikese tülinorimise väljundiga. 23. septembril 1997 võttis valitsus riigimetsast müüdavate ümarmetsamaterjali müügi, kuna vastu seal on väga selgelt kirja pandud 35 protsenti võib müüa ümarmetsamaterjali, ülejäänud on siis kasvava metsa müük. See oli suuna kokkulepe. Paraku olen metsanduses vaieldamatult pikaajaliste pingute pooldaja, mets on elusorganism. Ta tahab pikaajalist stabiilset paracenit, et 11 ja teineteist tundma õppida ja siis tõepoolest ka säästvalt tulevikku vaadates majandada. Samal ajal peame moderniseerinud oma müügikorda, et meie väikeettevõtjad samuti puidule ligi pääseksid. Selles osas mul küll meeskondadele palve, et teeneid hooldushaigetel mõistaksite, sest nad on tööandjad, maksumaksjad ja Nad on meile lahutamatud. Partnereid. Hea koostöövaim on metsatööstuse liiduga tekkinud ja me loodame seda positiivselt edasi arendada mõlema poole huvides. Erametsandusest. Meil on selge, et Eesti metsafond läheb umbes pooleks. See tähendab, et miljon jääb riigile võib-olla natuke rohkem ja teine pool on siis omanike käes. Metsareformi reformi edenes, nedes on tekkinud väga palju metsaomanikke. Tänaseks on meil atrastametes ligi 130000 ühikut. Ka pool miljonit hektarit riigimetsamaad on juba vormistatud. See on tekitanud juurde palju metsaomanikke. Me ei saa ühelegi vanainimesele ette heita seda, et ta lootuses oma viimaseid eluaastaid. Need eluaastaid tahab normaalselt elada, et ta tahab oma metsa kus maaga müüa. Me peame jälgima, et metsaseadust täidetakse ka erametsades ja riik on selleks panuse teinud. Ta aitab nõustamisel kuus miljonit Eesti krooni on metsamajanduskavade koostamiseks. Loomulikult on selleks koolitus ja mis seal salata, poolteist miljonit pandi juurde ka keskkonnainspektsioonile. Et siiski järelevalvet meie. Seadustiku täitmisel tugevdada probleeme on selles osas palju. Tõepoolest kahel viimasel aastal on raiutud Eva metsades kummalgi 7000 hektarit lageraiet ja metsa taastamine on tekkinud probleemiks. Siin tuleb siiski asja ajada ka seadusandja tasandil ja meil on ettepanekuid seadusandluse täiendamiseks. Nii et siiski vähemalt see taasmetsastamise kohustus ei jääks maksumaksjaid riigi õlule, vaid see, kes lõikas, seega siis selle taasmaksustamise kulud katab metsaseadus. Uus metsaseadus on praktiliselt valmis ja veel viimased vaidlused küll tihtipeale skolastilist laadi on jäänud. Ma usun, et lähikuudel ta jõuab valitsusse ja siis ka Parlamenti, et metsapoliitikas kokkulepitu oleks ka seadusse kirja pandud, nii nagu riigikogu valitsusega kohustas. Lõpuks ühest kõige tähtsamast. See, millest me täna kõige rohkem peaks rääkima sell targu metsast talitamisest, mis baseerub metsale, haridusel ja metsateadusele. Tänaseks meil tuleb tunnistada, et metsateaduse ja metsahariduse finantseerimine ei vasta kaugeltki sellele osatähtsusele, mis metsandusel meie riigi majandus-sotsiaal- ja kultuurielus Et miks see nii tehtud ei ole, mis nüüd lahendatud ei ole. Täna peab siiski tunnistama, et maameeste ja metsameeste poliitiline jõud ei ole nii suur, et paika panna. Metsateaduse ja põllumajandusteaduses metsahariduse ja palumas hariduse suhe ja see usa terves hariduskompleksis, need vormid ootavad meid veel ees ja me peame kõik teadvustama seda, et metsahariduse ja metsateaduse arendamine võimaldab meil seda ressurssi palju efektiivsemalt ja kasulikumalt kasutada. Mis peabki meie eesmärgiks olema? Väga õieti on paljud ettevõtjad üles tõstnud küsimuse, et võiks ju metsamasinajuhte riigi kulul koolitada. No väga raske on koolitada metsamasina juhti, kui ei põllumajandusülikoolis luua kõrgemas metsakoolis ühtegi laiamasinat ei ole, see nõuab vähemalt kuue seitsmemiljonilist investeeringut. Ja siin kultuuritemplisse meelde tuletades viimast valitsust, kus Muusikaakadeemia ehituse projekti finantseerimises lihtsalt 15 miljonit eraldati, siis ma ütleks, et ma ei ole mitte kultuurne vaenlane, kuid metsanduse osa hariduses ja metsateadvuses peab saama au sisse tõstetud ja ta peab oma osa kätte saama ja kõik peavad mõistma, et see on meile kõigile Eesti riigile rahvale väga kasulik. Tänaseks on siiski nii, et need finantsi kipuvad otsustama kaunis pisikesed ringkonnad. Ja metsateaduste soovitatakse pidevalt metsakapitalist. Finantseerija metsaharidust, jah, meelemised teinud oleme toetanud põllumajandusülikooli. Oleme toetan toetanud, luua kõrgema metsakooli, oleme jõudumööda ka teadlasi toetanud, kuid see ei ole siiski lahendus. Lahendus on stabiilsete otsuste vastuvõtmine, stabiilsete poliitiliste otsuste tegemine. Võib olla lõpp, natuke kuulab. Ei. See lihtsalt näitab, et uus aeg toob uusi ülesandeid. Töö ei lõpe metsas kunagi. Vastutus tulevaste põlvede ees on metsamehi alati ühendanud ja sense kõrge motiiv. Miks metsa aadetele ollakse truu? Me oleme seda ka täna, ma ütlen veelkord, keskne küsimus ei ole mitte metsalõikamine. Lõikajaid on iga valitsuse ajal olnud keskne küsimus, on metsa kasvatamine tulevastele põlvedele. Seen, ühine vastutus. Sellest ei vabasta meid mitte keegi. Ma olen kindel, et me sellega toime tuleme. Meie metsameeste vene on kompetentne. Teotahteline ja ühtne ja see ongi meie edu pant. Ma tänan Teid tehtu eest. Ma soovin teile õnne, tervist, edu kõigile teile isiklikult peredesse ja väga edukat metsanädalat, aitäh. Te kuulsite esinemas keskkonnaminister Villu Reiljani, kes kuuldud kõnega ettekandega esines esmaspäeval Viljandi teatrimajas Ugalas, kus avati pidulikult metsanädal.