Kui oled metsa servas ja vaatad sinililli, seal all ilusaid männitüvesid, kõrvalosa puid juba päris lahti lasknud. Kevad tuleb, mets on ilus. Aga metsas oleks seda ilu ja korda ja püsivust ja pidevat olekut paljudeks põlvkondadeks. Selleks peavad asjatundjad ametnikud pead murdma. Sest elu areneb küllalt kiiresti ja kui nüüd metsanduse arenguprogramm, tammi üle aasta paljud töögrupid välja arendasid, siis selguski, et ka omale rajal heakskiidu saanud metsaseadus tahab sättimist. Ja ma olin ühel päeval seaduseloome sätijate juures, ütleks kuulajatele, et see on üks tänamatu töö vahel mõnigi termin ja mis selle alla mahub, tahab vaidlemist ja selgitamist ja võimalusi läheneda on palju ja kuidas siiski ikkagi luua üks seaduskogu, mis oleks väga selge, arusaadav, kasulik, hea pilguga, tulevikku suunatud. See on väga keeruline. Aleksander Leemet, alustame teist. Mis võrreldes siis olemasolevaga? Kõigepealt 93. aastal välja kuulutatud metsaseadus oli oma aja märk. Aasta jooksul on tervikuna õigusloomes toimunud väga suured muutused. Paralleelsed toimub integreerumine ja Eesti õigusaktide lühendamine valgele raamatuga, see tähendab eurointegratsiooni. Ja see eeldab seda, et ka praegune metsaseadus vajab põhjalikku ümbervaatamist ja, ja võimalikult rohkem konkreetsemate parameetrite sissetoomist, mis oleksid võimalikult rohkem mõõdetavat ja võimalikult rohkem arusaadavad igale inimesele. Andres Talijärv metsaameti peadirektorina on sageli nagu mitme tule vahel. Üks on looduse pool, see mitmekesisus ka metsast seda kindlustada, teiselt poolt on metsatöösturid ja metsa ümber jagub veel palju ringkondi, omavalitsustel omad soovid. Riigil peavad omad huvid olema. Gustakas king, nagu pigista. No eks see kingiga sõlt selle normatiivse poole pealt praegult pigistab, sest meil on ei ole päris täpselt sätestatud, mida keegi kuskil ja kui suures ulatuses teha võib. Küll aga võib öelda, et need eelmisest metsas Seadusesse üle selline ideoloogia, et kõik metsakasutajad peavad olema võrdsetes tingimustes, ühte metsakasutajat teisele helistama ei hakata ka uues metsaseaduses, muidugi uus metsaseadus saab olema mahukam. Kui senises metsaseaduses oli kuskil 30 paragrahvi paragrahvi, siis tundub, et uus tuleb üle üle 60 paragrahve, aga naelase paragrahvide arv muidugi näita seda sügavat sisu, mis me sinna sisse tahame panna. Ja ega me peame tõesti arvestama sellega, mida muu maailm teeb ja samas arvestama seda, kuhu me ise tahame välja jõuda. Metsapoliitika, mis praegu on valitsuses arutamisel ja mis tuleb ka parlamendis esimesele lugemisele, on meil mingisugused suunad maha pannud ja et nende suundadega tempos püsida, eks me peame siis juba ennem, kui see heakskiit on saavutanud mingisuguse seaduseprojekti valmis tegema, et siis riigikogu saaks ka seda lähitulevikus arutama hakata, sest ei saa meil noh, lihtsalt ei ole aega, et Me lõpmatuseni ootame nüüd lõplikke otsuseid ja vaatame, mis teised teevad, me peame ise olema kogu aeg nagu elu sees ja püüdma oma tegevust ka sellele vastavalt kohendada. Mul on meeles, Ivar Värk ütles praegu kehtiva metsaseaduse vastuvõtmise järel riigikogus, et leebe seadus sai, kuigi paljud olid mõnegi punkti vastu, et kui nüüd kunagi uued mehed hakkavad tegema järgmist, siis saab see karmim olema. Kas ennustus on täide minemas? Kuidas võtta? Ütlesin tõesti, et on leebe seadus ja ma oleksin tahtnud siis teha karmimat seadust. Aga kõiki neid koormusi saab väljendada nii ja teisiti. Minu arusaamise järgi see uus seadus praeguses projekti kujus on vormilt leebem aga sisult ta karmim kui vana. Aga ma loodan, et see sisu ei paista välja sellepärast, et, et alati leidub neid inimesi, kes tulevad välja igasuguste õiguste, ahistamise jutuga ja muu niisugusega. Aga no sedeleid oli tähelepanu pöörata mitte rohkem kui vaid ainult selle asja vormistamise juures. Andres vanemale on viimasel ajal vist üle aasta kõvasti pidanud mitte ainult üksi, vaid koostöörühmadega ja koordinaatorina nende eesotsas pead vaevama. Mida teie nüüd nagu taotlejate või soovite näha, et paljud asjatundjad kuhu nad peaksid nüüd nagu jõudma või mis vajab siin nihe. No ega siin ei ole vaja oodata mingisuguseid suuri muudatusi võrreldes selle eelneva dotatsiooniga, aga mis metsapoliitika sätestab, on ühest küljest siis seesama säästlikkuse printsiip ja teisest küljest see, et me tegutseksime efektiivselt siis selle tasakaalu leidmine läbi metsaseadus on võrdlemisi komplitseeritud Daci läbi normatiivse akti saavutada, seda kokkulepet on, on raske. Aga tundub, et ta võimalik on ja, ja ma näen, et see versioon, mida praegu välja töötatakse, siiski seda võimaldab. Ta võimaldab ühelt poolt anda siis omanikule vajalikud vabadused, et ta saaks tegutseda piisavalt efektiivselt. Teisest küljest ta võimaldab nüüd riigil kontrollida seda tegevust. Ta peaks suunama seda, et riiklikud institutsioonid muutuvad rohkem läbipaistvaks transparentse, eks, ja et informatsioon riiklikest institutsioonidest laekub kui selle oluliselt paremini, kuid tänaseni. Metsanädala ajal oli tunnetada üks omamoodi vastuolu. Riigimetsaametnikud, kes oma tööd tunnevad. Mõned avaldasid arvamust, et piirangud erametsaomanikele peaksid kuidagi väga selged ja klaarid olema. Ei saa lasta isetegevusel väga valla pääseda. Et kui ikkagi näiteks Põlvamaal, kus on ilus mets tosin hektarit võetakse lausa maha ja omanikkondelegeerinud oma õigused kellelegi ja see keegi eriti tuleviku suunas ei mõtle, vaid, et oleks kasu käes ja, ja võib-olla kas omanik on rahul, sest heast metsast tulevad päris suured summad teiselt poolt aga erametsaliit ja organiseerunud erametsaomanikud kipuvad vahel ütlema, et ei ole vaja piirata Ta ja käskida me õpime. Ja kui see koolitus ja nõustamine paraneb, siis ei ole me kehvemad kui riigi metsaametnikud. Nii et poolused küllalt erinevad. Kuidas seda kirikut siis keset küla panna, kas siinse seadus ka hakkab kaasa aitama? Minu meelest me täna jõudsime kaunis sellisele mõistlikule kompromissile ise, kes siis muidugi kus me siis sätestamisel, mida metsas tohib teha ja mida ei tohi teha, nagu läbi laastamise ja praegult kirjutame metsaseadusesse sisse, metsa ei tohi laastada ja nüüd määratlemegi ära, et mis seal aastamine endast siis tähendab, kõigepealt kui see metsa nii ära rikutud, et tulevikus enam metsa ei ole võimalik kasvatada, siis see ongi seesama laastamine ja teda nagu suures plaanis kehtestada metsaomanikule aastast kasutusnormi, sellest me praegu jah, nagu hakkame loobuma, samuti me ilmselt loobun metsa majanduskava rangest täitmisest erametsade puhul, küll aga täpsustatakse raie raie Dormeo Õiga vanalmistel Gray eeskirju ja nendest eeskirjadest kõrvalekaldumist või nendest eeskirjadest kinnipidamist. Me hakkame kontrollima. Ja kui see kõrvalekalle raieeskirjadest on suur, siis võib tegemist olla laastamisega. Laastamise eest karistatakse, aga võib-olla professor Ethel kommenteerib seda, sest tema on selle laastamise puhul rohkem nagu meie vaimseks isaks surnutena. Siin vastust delegeeriti teisel mehel luhta selle osavasti kraesse tähendab metsa laastamise mõiste on praegu meil veel lahtine. Kahtlemata Ta on üks metsa taastamise viis, kui see lihtsalt selle metsa maha võtad ja, ja hakkad seda maad kasutama mingil muul otstarbel. Metsa kadunud ei ole astutud. Teine võimalus on see, et sa ignoreerides meil kehtivaid raie normal Tiive tähendab seda, kui hõredaks me võime hooldusraiega puistu raiuda. Või kuna metsa Me võime lageraiega raiuda või kui suure lageraielangi pindala. Me võime raiuda taolisi asju. Et me säärase tegevuse tunnistame metsale astumiseks. Ja osaliselt on see seotud just sellega, et kui me selle metsa ikkagi raiume harvendusraie sildi all niivõrd hõredaks ta enam enam õiget metsaplaani välja ei anna, selle metsaga ära kaotanud. Selge on see, et igasugust metsaõigusnormide rikkumist me ei saa lugeda laastamis, sest sellega me ei tekita riigile ja avalikkusele erilist kahju, noh näiteks siin on näitleja, tõime, et kellelgi on õigus laiutada tihu, raiub 105 Tihunuses katki ei ole midagi, et ta on tekitanud sellel omanikule kahju ja, ja siis ta peab hüvitama omanikule selle kahju. Laastamis me seda ei loe, aga üldiselt üldiselt, mida me sinna laastamise alla paneme, see jäi nüüd niukseks koduülesandeks kõigil teele siia, te ütlesite, et mõned seisukohad, minul ei lähe kokku teiste meestega. Täna siin arutelu kolmandale päeval üldiselt seltskond oli küllalt üksmeelne. Kas tohib küsida, mis on need Ivar Etvergi seisukohad siis, mis võib-olla teistele ei meeldi või, või ei ole veel nüüd päris kivisse raiutud? No nüüd juba on kivisse raiutud, tähendab minu arusaamine üldse riigimetsanduse ja ja riigimetsaametnike rollist on natuke laiem, kui sa nüüd tänapäeva tahetakse ja seda, et riigi metsandus on siiski põhiliselt ainult riigimaal kasvava metsa majandamine ja muu taoline. Ja sellest arusaamast tulenevad ka need uued organisatsioonilised vormid ja mõned muud asjad ja võib olla tasemel, on, on minu seisukohast teistsugused, aga noh, minu seisukoht on vanad seisukoht või veendumustega seisukoht. Ega no vanainimese seisukoht on ikka veendunud seisukoht, kas ta sellepärast õige õnne kõigile ka vastu võeti, väga kaasaegne, see on, iseasi. Eks aeg näitab ka. Andres one Marre. Teie metsanädala metsalehes võtsite veel kord kokku? Miks r m? O, aga nüüd nimetatakse seda vist juba riigimetsade valitsuseks, kui ma õigesti nüüd selle teisendus oskan teha. No me võime nimetada seda organisatsiooni kuidas tahes, see ei ole probleem Kas nüüd see loodav uus metsaseadus vormib siis selle vastase organisatsiooni niimoodi nagu teie olete koos oma töögruppidega ja, ja oma kolleegidega, kes nüüd juba teie kõrval on eri paigus eestimaal säärasel nagu oli plaanitud või, või kuidas? No ma ei ütleks, et metsaseadus peab seda organisatsiooni nii täpselt vormima ja andma talle sellised väga täpsed piirid, mis ei anna võimalust seda organisatsiooni tegevust edasi kujundada ja seda arendada. Küsimus on selles, et kuidas me need riigi poolt täidetavad funktsioonid riigisektoris jagame ja kes millist funktsiooni täidab just seda nüüd see metsaseadus kõige rohkem peaks praegu puudutama. Et ta võimaldab väga selgelt välja tuua seda, kui palju riik oma vahendajaid kulutab ühe või teise tegevuse jaoks. Kas need vahendid tulevad maksumaksja taskust või saadakse neid vahendeid näiteks metsas riigi omanduses olevas metsas ja majandamise kaudu, ükspuha kas siis puhkemajanduse või raie teel või mistahes metsakasutusviisi teel? See on see põhiideoloogia, mis siit läbi peab kumama see, et me täpselt oskame oma tulusid ja kulusid kirjeldada ja et me kanname neid täpselt õigesse auku. Et Ühest küljest oleks mets hästi ja efektiivselt majandatud, teisest küljest maksumaksja teaks täpselt Kuhu tema raha läheb? Üks teie hulgast siiski ütles, et selge allume keskkonnaministrile, aga kui me peame iga paarisajakroonise ostu pärast ministri juurde ruttama, Tsee, kurat küll, õige ei ole. Nii et võib arvata, et ikkagi alluta, aga iseseisvust ka tuleb. No see alluvus ja iseseisvus on, on jälle üks selline kompromissi otsimise koht, aga tähtis on see, et metskonnad saaksid piisavalt vabalt tegutseda. Seal, kus on tegemist metsa majandamisega, seal, kus on vaja vahendeid otstarbekalt ringi suunata. Et kus oleks võimalikult operatiivne. Teisest küljest peab säilima sedasama läbi informatsioonisüsteemi läbi avalikustamise see kontroll, et iga ametimees vastutab oma tegude eest. Täna on vara öelda, millal kõik see, mida arutati ja veel arutatakse, nüüd valmis saab ja eelnõu vormi võtab ja edasi antakse. Aga üht võib vist öelda, et ega sellest seadusest vist kõikidele küsimustele alates erametsaomanikud, kellel on võib-olla viis hektarit metsa ja, ja riigist, kellel on nii, nagu on prognoosid näidanud pool Eestimaa metsast vist kõik paika ei pane, ta annab ikkagi mingid raamid rangele. No nii nagu meie metsapoliitika on üks suur kompromiss, nii peab ka meie seadus olema selline kompromiss, mis lahendab need küsimused, mis on seotud selle miljoni riigimetsa hektari majandamisega, kui ka selle viie hektari suuruse metsa majandamisega ja noh, selge on see, et me ei hakka kirjeldama, et kas seda viite hektarit majandatakse nüüd teistel põhimõtetel ja ja miljonid hektarid teistel põhimõtetel, tähendab me praegu. Me oleme selliselt, et need metsapoliitikul poliitilised suundumused, metsa majandamise põhimõtted peaksid olema kõikides metsades ikkagi võimalikult sarnased ja neid oleks võimalikult võimalik üheselt mõista. Aga ja ega, ega muidugi päris kõikidele küsimustele sealt vastuseid ei leia ja paratamatult me peame osa asju uues seaduses Telegeerima, siis valitsuse otsustamiseks ja osa asju ka keskkonnaministri pädevusse andma. Ja kas või siin ütleme, nende igasuguste tabelite seadusesse sissetrükkimine, mis näitavad ära, kuidas linnas diameeter ja hooldusraiete normatiive omavahel seotud on, siis ma arvan, et see oleks liiga mahukas ja seda seadust ei suudaks ka keegi päriselt haarata, nii et olen ma kindlasti mõneti parem kui tänavune seadus, aga, aga võib-olla siis järgmine seadus, kui see kunagi tuleb, saab olema jälle sellest parem, aga, aga mis missimisele tänasesse seadusesse puutub, siis ma ikkagi ütleks seda, et ega ta nüüd nii väga midagi viga ei ole, tal on lihtsalt mõned asjad jäänud sisse kirjutamata, mida täna väga vaja on. Eestil on pikad ja, ja tulemusrikkad metsanduse traditsioonid, siin mõõdetakse ju mitte ainult aastakümnetega, vaid ka sadadega, metsakorraldust ja ja seda, mis metsa jaoks on tehtud. Aleksander Leemet veel kord. Vahel arvavad inimesed, et Euroopas on tunduvalt parem ja meil on kuidagi võib-olla asi vildakas olnud ja vahepealne elu on siin teisele rajale viinud. Aga, ja ma tean, et teie võtate väga sageli osa rahvusvahelistest nõupidamistest metsanduse, millal ja kui nüüd nii üldistavalt nagu võrrelda või vaadata, siis ega meil vist midagi põhimõttelist ei ole vaja muuta, aga tuleb kohandada, et kui loeb näiteks koplane meie seaduste, meie Euroopa oma, seal on samad kategooriad, et me mõistame, saame aru, mida me öelda tahame, mida me sätestame ja mida me loosime ja mida me ei taha näha metsas. Nii et siin vist niisugusi väga suuri hälbeid ei olegi või kuidas? Nii päris kindlasti ei ole siin hälbeid ja mul on hea meel, et Eesti metsanduse ajalukku hoolimata kõigest sellest vahepealsetest nähtustest on tegelikult arenenud päris hästi ja kui me räägime siin uutest nimetustest nagu võtme Dio biotovid ja bioloogiline mitmekesisus, siis praegune tekst, näiteks metsaseadusega tegevus tegelikult, vastab täielikult rahvusvahelistele konventsioonidele. Meie ülesanne on hetkel ikkagi see, et seda selgitada, mida me teeme, selgitada seda me, mida me kavatseme muuta, et arusaamised oleksid võimalikud ühesed, sest me ei ole seda pikka aega saanud teha, aga noh, nüüd me peame seda tegema. Ja, ja Ajagraafikuna peame selle seaduse ikkagi 15.-ks oktoobriks ministril esitama ja peale seda tulevad alamad õigusaktid ja eelsed, sellega käib siis ka tema vormistamine ka muudesse keeltesse, teda teha rahvusvahelistele organisatsioonidele ja, ja niiviisi selgemaks lahti seletada täpsemalt. Aga põhimõtteliselt jah, et ega meil mingisugust sellist konflikte otseselt ei ole, ükskõik, kas me räägime sertifitseerimisest või bioloogilisest mitmekesisusest või kaitsealadest biotoppidega. Sest ja nii edasi jah, ja siin tuleb vist kuulajatele öelda ka, et ega Eestimaal on metsateadlasi ja tõsimeelseid ametnikke alati olnud. Ja võib-olla ainult mõned aastakümned tagasi nimetati samu asju teise nimega või lihtsamalt praegu, mis kõlab rahvusvaheliselt, et võtme biotoobid võivad olla ka tulundusmetsas seal oja äärsed või allika ümbrus või mahalangenud puude piirkond. Seda omal ajal nimetati haruldasteks kooslusteks ja üksikuid väljapaistvaid eripäraseid liike erilisteks liikideks. Nüüd nimetatakse võtme biotoopide elementideks, nii et see lihtsalt mida me oleme teinud, see jätkub ainult rahvusvahelises terminoloogia loogias, nii et ei ole see minevik sugugi paha olnud. Kas ma kuulsin õigesti, et ministrile esitatakse see uue metsaseaduse eelnõu sügisel alles? Ja see on vaja ja selline kava nagu paika pandud, aga enne seda noh, nagu täna me siin lõpetades otsustasime, et me üritame avalik kui selle esimese sellise algteksti, mis sobiks nagu avalikkusel arutamisele anda juunikuu sees. Ja siis vastavate ametkondade kooskõlastamine võtab aega. Aga jah, korralikult ettevalmistusnõuetekohaselt valmistatud tekst peaks siis 15. Oktoober hiljemalt 15, oktoober olema. Miks ma seda üle küsisin, nimelt sellepärast vahel arvatakse, et jälle üks grupp. Ametnike teeb mingi väga tähtsa seaduse, teised midagi ei tea, aga ja seda tõesti paljundatakse teistele keskasutustele antakse avalikkuse kätte nii et kõik huvirühmad saavad kaasa rääkida, teha omapoolseid täiendusi. Ja selles mõttes vist oleme me küll sammunud Euroopa poole, et me ikkagi väga avalikult ja laial rindel tähtsaid seaduseelnõusid nagu loomed siiani haaratud, väga palju inimesi. Täna oli ja kolmandat päeva ühte ruumi kinni pandud 12 oma ala spetsialisti, aga nüüdse ring hakkab siis laienema ja ja nii vist peab ikkagi tegema, kuigi see omamoodi aega raiskab, aga. Ei päris kindlasti mul eelmise metsaseadusega on kogemus, et me ei ole sellist teksti, mida me siin arutame teadlikult mitte hakanud levitama, sest see tekitab selliseid asjatuid eri eri tõlgendusi ja, ja me nagu ma ütlesin, et juunikuus. Me püüame avalikkusel tuua uue teksti, kui spetsialistid ja väiksem ringkond on omavahel nagu põhimõtteliselt kokku leppinud. Ja, ja loomulikult siin ei ole mingisugust salatsemist, mingitsugust, väiksemat seltskonda, kes seda seadus teeb. Paratamatult tuleb panna avalikkuse ette ja kõikvõimalikke huvigruppe Pedja ametkondadega kooskõlastada.