Alustaksime täna niimoodi, et mängime klaverit ja sel ajal, kui muusika kõlab mõelge, kes võiks olla aut tor. Ütlen ette, et seda on väga raske ära arvata. Aga mõelge natukene ja siis pärastpoole selgub kõik ja palju muudki. No nüüd sa pead ise vist appi tulema. No ja minu nimi on Ivalo Randalu ja see lugu pilli pärineb siis ajast, kui ma väga tahtsin Beethoveni, eks veel saada. Ja see saamise lugu oli Island kummaline selle poolest, et no inimene leiab oma kutsumuse kas kodust või mingil väga reetsel ajendil või siis on ta väga-väga tahteline järjekindel, aga minu muusika juurde tulemine oli omal ajal väga kuumenenud. Klaverit meil kodus ei olnud, muusikaline pere meil ei olnud. Aga maal, kus me suvitamas käisime, seal oli klaver, see, muidu oli Mihkel Pilli talu Holstre vallas tedre aru. Ja seal oli ilus heakõlaline äratke. Ja ega ma ei olnud ju muusikat ka midagi muud kuulnud kui raadiost võib-olla seal noh, Läänemere laineid ja niisugusena neljakümnendatel aastatel pärast seda mängiti, ei mingit sifooni mainid veel kliigi, võib-olla ka. Ja ma hakkasin seda puudutama seda pilli ja mulle see heli meeldis. Ja, ja ma nagu debiilne laps kunagi lihtsalt toksisin ja kuula, ütlesin ja lasin helistada ja siis siis hakkasid nagu ma viis ega midagi teadnud, ma hakkasin neid siis ritta panema ja ja tulid nagu loogilised viisid, seal oli üks huvitav noormees, kes oli Pärnu gümnaasiumi lõpetanud. Valdek oli ta nimi muljega Mihkel Pilli sugulane, Valdek Pill, dema õppis hoolega orelimängu toona ja tema juuksur kuulama kas õppinud kusagil või ei ole ja ta kirjutas ühe viisi üles, kahjuks või õnneks ei ole see alles, sest lugu, aga mul jäi väga meelde see, et ütles, et siin on oma loogika, kõik on olemas. Ja vot siit tekkis mul mingisugune niisugune, noh. Ma ütleksin päris platooniline huvi, sest et mind pandi küll klaverit piimaga ja ei, ma ei õppinud. Ma läksin ikka klaveritina asemel läksin jalgpalliplatsi peale ja ja oligi nii, tundub küll, et ma kodus ei julgenud öelda, et ma klaveritunnis ei käinud sellel kõik kevadel välja. Ma mind pandi Viljandis üks talv muusikakooli Malini vedale Viljandis muide, Olev Ojaga ühes klassis neljandas klassis. Ja kevadel oli siis pidi Sekse mõlema muidugi õpetajad kõik teadsid, et üldse tunnis ei olnud käinud ja aga mind pandi ilusti riidesse ja saadeti siis sealt saali, võiks suur tüdrukule, vaadake see pois ukse taga, nii et see poiss see põrutana läbi näeksin, sisse kuidagi diagonaalis tuli minna Süüri eest läbi klaveri juurde, tõstsin klaveriga nii üles. Istusin huvitav, mida küll mõtelda võisin, istusin seal natuke aega, siis panin väga kaltsud, panin klaverikaane kinni, kummardusin valget püksid, olid jalas kõik sokid ja ja, ja 90 siis välja, noh, selge see oli minul siis esimene suur karjäär ja ikkagi mingisugune muusikahuvi jäi. Nii et keskkoolipõlves hakkasin kontsertidel käima, jälle võeti mulle klaveriõpetaja, siis oli selleks Helju Tauk. Küll ta oli ilus noor daam, mina vaatasin teda kogu aeg, aga ikkasime harjutama pannud, ootasin teda tundi, ajasime juttu ja nii on see mulle täitsa õppimine. Kuni keskkooli lõpetamise aegu ikkagi see oli mingisugune mingit baasi olnud, aga muusikakooli sisse sain küll, oli see esimene aasta hädine seal Normeti juures terve aasta sirgeldasi mingit laulukest Anna Haava tekstile. Aga aga kusagil lõpupoole, siis kolmandal või neljandal aastal see muusikakoolis killusa mehist laulud, Sütiste tekstid kehvateksid tegelikult maitsetud selles mõttes Sütiste luule, nagu ta on, aga mingisugune värv nendes vist oli, nii et hakati arvama, et huvitav, huvitud läks lahti, et kas tal on annet ja ja siis 58. aasta sügisel väga tahtsin ise Elleri juurde saada tooriumisse ja ja saingi sel viisil, et eriala aine oli mul kujutage ette perest ja Roosewaldist kõigile viiendaga, niisugune ise loovustuses juures oli mul kõige kõvem, samal ajal olime harmoonias tuhajuhan ja solfis ja nii edasi. Need pingutati mulle siis neljad välja ja ometigi oli ainult kaks kohta ja tehti siis kadunud Villem Kapp tegi mulle niimoodi, kauples ministeeriumist veel koha juurde rahuldama põrmule ja mul on lihtsalt häbi selle pärast. Et läks siis paar aastat jah, teise kursuse kevadel ma sain aru, et, et mul ei ole niisugust baasi, mul ei ole mul ainult maitse, võiks häält, ei tehnikat, mitte midagi, vormi tunne, see oli kõige nõrgem. Samal ajal oli mu kursusekaaslaseks Arvo Pärt, et ma hakkasin tundma veel seda, seda, seda, seda noh, niisugust me olime. Head semud, säägoya, mõtlesin lihtsalt tunne seda mahajäämust ja seda noh, mittevõimekus. Ja vot siis ma kirjutasin sellele. Jah ja helilindikarbi pealt on lihtne lugeda. Ivalo Randalu viis laastu ja esitaja. Kas Tiit Kaskneem ja see oli ka üks meie meie kambast väga tore poiss oli ja väga lootustandev. Aga ta teostas teisel või kolmandal kursusel suitsiidi. Raadiolehte, ma panin, kes on, kes saate alla kaks lauset ja. Sealne sisu, kes on lugenud, olen isegi imestanud, et aga tuntakse aga vaat-vaat, mis ta kirjutas, et rahvuselt sakslane ja neegrilaste onu. Aga seda ma kõike sinu käest kuulsin, võib-olla ma natuke ümardasin, nii et sa pead siin jälle. Selgitamine võltsisid ka natukene, tähendab noh, oleme ausad, ma olen rahvuselt eestlane, aga mitte bioloogilises mõttes ja aga ma ei ole ka puhas sakslane, tähendab Mu ema Malaryyas sündinud mu ema oli baltisakslanna, vanaisa oli valku, kas pärast Riias ülejõel, pastor? Ei, seda ma ei mäleta ega midagi, aga lihtsalt ma tean seda kõike. Ja ta abiellus üsna noorelt, 20 aastaselt abiellus ühe aasta, ise on arvanud täitsa Liivi päritolu Lätistunud liivlane tugevate kataklike joontega, endast 20 aastat vanema mehega selle nimel Veeveris väga ilus nimi läti keeles tähendab, oravat, osutus üsna kehvaks meheks. Ja neil oli siis mina olin teine laps, teine poiss. Ja juhtus lihtsalt jah, niisugune keeruline lugu, ma ütlen, et kogu minu elu on üks suur juhuste rodu olnud. Juhus oli siis see, et, et ma kutsuksin teda seda oma ema mutiks saksapäraselt. Ta läks lahku tollest v verisest, tal oli kaks väikest poissi, üks oli viiene, teine ligi kolmene. Kui ta tutvustart Tartumaal. Ja Põlvamaal Kiidjärve veskiomaniku Karl Toroga, kes oli Veskimees selle suure veski omanik. Tähendab Eesti aja lõpuks oli see välja ostetud leiumõisa ehitatud ja luuletaja ja tol tol ajal oli ikka pere olnud kolm last ja naine oli tuberkuloosi surnud ja nad tutvusid ja abiellusid ja nüüd oli korraga viis last. Pereze taheti ise ju ka veel saada lapsi ja siis kõige lollakam selle kohta siis pandi lehte, ma ütlen piltlikult kuulud tus tingimisi muidugi müüa väike poiss. Ja siis jah, näidati mind Tartus ühe perekonnale, kelle nimi oli Randalu ja nende lapsi ei olnud. Ma olin, ma ütlen objektiivselt, et ma olin väga armas, ilus laps, olin. Kahju, et sellest midagi järgi ei ole. Ja, ja siis ma meeldisin neile, nad tõid mu Tallinna ja ma mäletan seda reisi, ma mäletan, aga ma ei mäleta mutit mõisaga üldse, selle lätlasega ei olnud midagi pistmist. Ja, ja kui mind kolmeselt apteeriti, mahustasin ära. Ja ma hakkasin oma ema erandanud oma emaks, isaks pidama-pidav ja pean siiamaani muidugi. Ja ma olin 20 aastane, kui mullale sõelts. Et ma ei olegi nende päris laps ja mulle seda selles mõttes raske uskuda, et ma olin isaga Adam Randaluga väga sarnane, muide ka iseloomult ja välimuselt ja, ja mingisugust kahtlusi oli jah, kõik ütleme, kui ma passisin Riias sündinud ahmi olime pärast see ja mu ma õppisin, siis see ei ole võib-olla tark tegu. Mitte igal juhul, igatahes mõtteid mitte lõpuni mõtlema. Ma mäletan ka väga palju, võib-olla inimesed ei usu, et kuue, seitsme ja kaheksaaastane poiss võib näiteks sõjast nii palju mäletada kui mina sealjuures Viljandi linnas, sest ma ikka peaaegu nägime mahalaskmist pealt. Pealt kohe peale selle noh, neid vangilaagreid, mis olid seal Riia maantee pool kahel pool Riia maantee, see, mis läheb sealt järvega paralleelselt lõuna poole, ühel pool hüvasti, lennuväli, 44. aasta sügisel oli see ka traataia taga ja ma nägin pealt, mina nägin, poisikesena peatume, käisime vene surnuaed oli emapoolsed vanavanemad olid vene usku. Seal olid siis need kalmud, käid ikka nende peal ja mina kaasas. Oli see siis talvel või suvel, ma nägin seda, kuidas sakslased käisid sõjavangidega ümber seal ikka noh, see oli jube. Ja, ja nüüd minu meelest oli seal siis niisugune kivisillutise tee. Et maamehed ju oma piimakehadega läksid, kolla-kolla-kolla sõitsid sealt vahelt läbi, kas neil see nägemata jäiseid. Aga rahvas ei lähtunud sellest, tegid mõni nagu ei näeks. 21 aastaselt said sa teada, see oli kokkulepe olnud, sa oled mulle seda varem jutustanud, et varem sulle öelda mutiga kokkulepe ja, ja siis selgus, et sellest suurest perest, kes nüüd sinust lahknes on sul väga lähedased sugulased ja ja need omakorda, kes on järglasi andnud ja kellega abiellunud ja sealt on ka siis nii-öelda neegripoisid tulnud. Nojaa, suguvõsasse tigedalt motiiv abiellus siis Toroga, neil oli kolm last, kõige vanem sündis 40. aastal Lembit ja siis kaks õde. Ja 44 Nad ju läksid sõjapõgenikena ja norid Stuttgardi ligidal. Pikk tee oli muidugi kuningad Stuttgarti meieni jõudsid ja seal nad kasvasid ja ja kui need 21 oli täis saanud, siis jah, oli ka see kokkulepe, et ema oli mutiga kogu aeg kirjavahetus, kui see üldse taastati. Ja, ja oli ka neil see kokkulepet, et nüüd mina, aga lapsed on julmad. Ja ma olin muidugi väga ehmatanud üldse sellest oma minevikust päritolust ja ja lapsed on julmad ja ma olin siis ka selle muti vastu väga julma, ühesõnaga ei tahtnud temaga kontakteeruda. Ja ma ei kirjutanud emagi sedasi, ainult kui jõulukaardil kirjutasin siis alla ja nüüd on mul sellest natuke piinlik ütelda. Natukene jutumärkides, kahju, väga kahju, sest et ta oli kogu kogusaeg kannatanud, pealegi see minu otsene vanem vend suri just pool aastat pärast seda, kui ma olin adapteeritud 39. aastal. Ja seal nad siis kasvasid, jah, ja need tüdrukud? Tüdrukud abiellusid Ameerika sõjaväelaste neegritega, et ma olen kolmekordne meel, neegrionu ja ühekordne vanaonu. Üks õde, kõige noorem õde, elab. Käis Ameerikas ja teine jäänud praegu ikka Saksamaal lahutatud, aga tema tütar ja poeg on ka Ameerikas õpivad. Väga tubli on see linn, et tema poeg ja siis minu õepoeg, ta töötab, kujutage ette, öösiti restoranis, kogub õpiraha, on ülikooli villane. No ja, ja siis too keskmine õde või keskmine nendest ja vanem õde. Ta sätib nüüd ennast ka tagasi ja Lembit juba tuli tagasi ja ehitate taastakkidel veel seda vana elamist ja. Tänavu metsanädal aega oli ka metsameeste ühine metsas käimine, mille sees üheks punktiks oli selle Kiidjärveveskiga tutvumine, sest seda on ka vahepeal kõbid ja püütud korras hoida, laiali tassitaks ja katki ei tehtaks ja seal ukse peal võttiski tulijaid vastu Lembit onkel Lembit ja ja minu lapsed ütlevad. Huvitav oli see, et mina teadsin, mis side teil omavahel on, aga mitmed laused olid nii eesti mehe omad, aga siis kuskil oli tunda, et see keel on natukene kuidagi teistsugune. Ja ta rääkis kõike, tal ei jäänud midagi ütlemata. Ta kui küsiti, oli niisugust rahulikku olemist ja, ja mulle tundus, et ta ei tulnud siia nii-öelda pikaks ajaks külla, vaid päris. Ja ta ongi nüüd päriselt siini mõningaid asju veel ajada ja ja õde sealt Saksamaalt teda ka toetada ei saanud, ju, ei jõudnud seal oma pensionitäis teenida, igatsus oli ka nii suur ühest küljest ja teisest, kus ta kartis, et veski läheb nagu käest ära korramates seal praod sisse tulnud ja niisuguseid asju, niisugused asjad ja et laike elamisse. Ta igatses, tan lastena veel rohkem eestlane kui mina ja tal on õigus olla ka 50 protsenti rohkem. Jah, ja kui me kunagi rääkisime sellest veel nii omaette vaikselt ka see aeg, kus nüüd kõigest võib rääkida, see ei ole nii pikk jälle siis minule läks kuidagi hinge ja jäi kinni sinna. See, mis sa jutustasid, et sinu need vennad-õed, kui nad läksid siis Saksamaale, aga nad olid ju nii-öelda baltisakslaste järeltulijad, et kuidas neid koolist torgati teiste laste poolt ja isegi õpetaja vahel märkis seda ära ja ja nende mälestustes jälle Eestist midagi niisugust ei olnud ja ema oli just see, kes kandis rahvariide, kes rääkis eesti keelt ja nad rääkisid Saksamaal omavahel eestikeelsest, muidu poleks need vennad sul seda osa. Ma pean ütlema seda, et just sara oli, isa oli haige, ta suri üsna-üsna varsti juba kusagil viiekümnendatel aastatel. Aga see muti ta surigi alles nüüd paar aastat tagasi. Ta oli fantastiliselt eestimeelne ja ta nonii, kasvatas neid selles vaimus. Ainult tüdrukud läksid eemale ka eriti Lembit. Enne stuudiosse tulekut sa ütlesid, et mõtle järele, kas sa tahad ikkagi minuga minust nii põhjalikult rääkida, et ma olen suur natsionalist silmad suureks, sest ma ei ole kuidagi seda justkui ei näinud ega kuulnud ega tunnetanud. Ja no kuidas öelda, tähendab, ma kasvasin ju siis randalute peres ja mitte ema, vaid isa oli see, kes ja mul oli endal ka niisugune, vot nii nagu hingekeel. Nii nagu sellesama klaveri helikuulamisega tähendab, mingi helikeel hingekeel hakkas ka seal ja sedasama rahvuslik ka. Muidugi alguses on see poiss, kes kõik need meeliseloodia jänes, no see muistne vabadus, aga et ma nägin õige ruttu, hakkasime mõistma, mis toimus teises maailmasõjas, mis toimus 40. aastal. See oli mul kõik ikkagi teada. Siin oli kahisast palju abi, tähendab, Ta lihtsalt suunas mulle niisuguseid raamatuid, mis on ka keelandus. Samal ajal oli seal väga raske elusest, et nüüd tuleb välja, et et ta oli, aga noh, mitte tule välja, ma teadsin seda ise ütles seda, et, et arvel seal KGB-s, sest ta oli 20. aastal Adam pahmani nime all oli ta tööhoolekande minister Tõnissoniga peletis. Kuigi lühikest aega siis tuli Postimehe ärijuht, oli 18. 19. aastal ta sõpruskonda kursuseks Visnapuu nad olid just kõige suuremad sõbrad Hisna ja ja tema eest luu klaasia. Ja, ja siis direct roos pärast pärastine Roosi nuppu kutsuti Tartu tütarlaste gümnaasiumi keestel moel palju neid lugusid. Hindrey kõik see oli see, see, see ja vot seda kultuuri Kistika tuli minusse ka niimoodi, kui nad omavahel arutasid, aga need sõbrad olid koos. Aga ma ütlen, et juhuseid on palju, et me 41 ära ei küüditatud. Ma olin siis nelja-viiene ja elasime nõmmel pargi tänaval suvel, kui ta seal ja ma nägin seda köitmist ka Pealt. Ja vastasel aastaid venelased ja seal oli üks kuueteistaastane poiss, siinsed venelased ja see oli komsomol. Ja see käis, hoiatavad, et me oleme nimekirjas ja, või mind võeti sinna peresse peitu ja ma üle aknalaua nägi, kuidas meie majas käidi sees. Rotermanni kollane suur veomasinal. Püsime peal kõrvaltriidiks prantsuse mutikene ära? Veitsis kätised, nemad olid siis isa, emad olid redus kusagil ja ja, ja, ja nii edasi ja 45. aastal me ei saanud ta minema siit. Ja nüüd ilmselt ei saa, võeti arvele. Ja isa ise ütles mulle pärast. Ta ei ole mitte kellestki midagi rääkinud, aga talle tehti korraldus agent ja täiesti korraldus suhelda kõigi nende inimestega ja käia käia naabeeesseedu, siis kord kuus näitamas ennast, kus siis küsiti. Lamse teine. Ta ütles, et ta nii palju tarkust küll ta oli nendest üle eta midagi kahju, kahju, isand ei teinud neile ja ma usun seda. Jutt jäi pooleli ikkagi see, miks ma nimetan ennast paadunud natsionalistiks. Ma olen väga emotsionaalne inimene, olengi emotsiooni timine, mitte mõistuseinimene. Mitteanalüütik. Ma olen niivõrd palju tundnud, tunnetanud läbi endas, ma ei või Narva minna näiteks või Ida-Eestis ma ei võitoolses ringi käia sest igal pool tunnen, tunnetan neid nende eesti poiste konte, kes on seal tuhandete kaupa sinimägedes ja kõik. Ja kui ma siis näen, kes nüüd trambivad nende kontide peal perse ju kaevatakse välja veel prükrite poolt. Ühest küljest on mul kahju, need inimesed ei ole süüdi, kes seal praegu elavad, aga aga ma ei saa, sest ma olen katki. Isegi hoidun Narva sattumast rohkem, olen seal paar korda käinud. Ja vahel räsima jaajaa räsib küll. Ma tunnistan, et räsib ja eks siis on abi otsitud muudest asjadest ja, ja oleks ma töökam, inimene mullas kergem, aga ma olen ääretult laisk. Ja ja tõepoolest, ja, ja ma teen ikka 12-l tunnil jäävad siis tuleb Küloopiale, see ei näita ju analüütilist mõistust ega midagi ja siis on mul isegi kahju, et ma varem peale hakkanud lõigu huvitav. Ma võiksin siis kuulajate ees küll kohe rehabiliteerida ka suures osas, sest kui sa näiteks kinostuudios ühele filmile otsid muusikat ja käid nende filmitegijatega koostajad alla mängimas ja vaidlemas ja sobitamas kui sul Raadios omad sarjad ja kui sa kirjutad ajalehes nendest interpreetide, kes meile külla tulevad, keda laiem avalikkus ei tunne ega need andmedki tulijate kohta ei ole kuskil riiulis kokku pandud pead otsima vaeva nägema ja kui sa siis kolme-nelja-viie asjaga tegeled, siis ma arvan küll, et see, kuues asi võib jääda natuke järjekorras tahapoole ja kellega siis kokkulepe on olnud, see võib hakata sind tõesti otsima ja kurjustama. Aga miks ma ka sind veel siia saatesse palusin? Eks ma olen ka oma tipppuhul ju väga paljude inimestega kohtunud, aga ma julgen täiesti väita ja kui vaja tõestada, et sa ei ole kuri, sa oled abivalmis, sa oled niukene, ehe inimene ka oma nende omadustega, mis võib-olla vahel, no ma olen nii palju võlgu, vahel on siin ta vallutanud kas päevade lõikes vööda lõikes, kuidas seda öelda, väga elus hoitud, aga võlgu kokku ikkagi niisugune inimene kuidas raadiotööd ja kinostuudiote telet Saizenid reastaksid, jagaksid, mida sa tahaksid nagu olulised? Näinud ma pean kaks korda, ütleme Pärdi, Arvo Pärdi nime. Arvo Pärt, D Ta oli siin helirežissöör 61. aastal. Varem juba 61 tehti talle ettepanek. Noorte saatel hakkas teist uut omanikust raadioajakirja tegema noortetund, et ta tuleks sinna kujundama, aga Arvol olid juba suuremad teod ees ja siis soovitas minu. Ja siis ma tulin, läksin kujundama ja see ongi minu esimene kujundamiskogemusega ei olnud ju niisugune muusika, selles mõttes kujundamine, nagu kahe loota on, eks ole, tolle tolleaegne estraadimuusika läks põhilistagementaasiumiga jätsu käpanna, sellest sai meile pragada ja oli niisugune aeg. Ja, ja siis sealt noortel toimetusest pakuti mulle seal kusagil poole aasta pärast, et too üks lugu teha ja ja nii ma sinna sisse sain ja siis ma tegin siin veel vene toimetusele, hakkasin tekstidega, mul meeldis kaste ja siis kadunud protskini neid luges ja Moskva raadiole. Ja siis pani muusika valitsus ka tähele, et vehib seal, tehke tehku neile ka ja siis saingi kolisingi üle muusikasaadetesse ja, ja ma pean ütlema, et mulle meeldis. Ta oli nihukesi nomeklatuur saateid ka, aga, aga sai valida siis ka ikka neid teemasid ja Eesti muusika ja kõik need Vanemuise teatrietendused ja siis sai isegi vormi otsitud, igasuguseid. Festi meeldis ja ma oleksin natukene mitte uhkeks, kuidas öelda. Edevaks, ütleme nii, ma ikka mul oli tähtis ka, et saate lõpul veel kord öeldakse niuksed, muud narrused ja jääks ennast natuke pidama ja, ja selle tagajärg oli väga lühidalt oli see, et, et ma läksin natukene distsipliini distsipliiniga, läksin vastuollu kõigevägevama ka selles majas ja lõppesse siis. Audiga see oli, see oli tegelikult tuli, sellest on väga kahju, sest ma arvan, et ma siiamaani order pidevalt raadiomees. Ja ma oleks midagi rohkemat. Igasugused huvitavad vormitest tulid siis, noh, kirjandus, muusika, põimik, kuid ma ei tea, mis sellest enam rääkida. Nüüd enam ei viitsiks ega ei suudaks Kiievist ei ole enam niisugust värskust. Ja siis sa ju kole palju kuuekümnendad aastad olid ju see suur kirjanduse lugemine sellel põlvkonnal. Loomingu raamatukogud kuja tasemel. Šamplistow, millest ma muidugi mõhkugi aru ei saanud eriti, sest lõpuosast üldse Pariisis, aga nad naguniisugune suur kirjanduse lugemus oli ja tänu sellele natuke laule pros kirjutada, oli väga sügav huvi luule vastu ja, ja kõik need luulepõimikust Vägofale. Vahepeal jõudsid väga teatri- ja muusikamuuseumis ja siis sirbis ja seal ilmus alati siis üks foto ja ja sinna kõrvale oli siis sinu poolt tekst tehtud, mis siis kas kergitas või küsis või selgitas või, või valgeid laike vahel täitis? Ja see on jälle abi asi, selles mõttes ma ütlen, tähendab minule meeldivad vanad pildid, fotod. Ma lähen, noh, kuuekümnendatel aastatel oli palju niukse maha aetud talusid ja, ja kui ikka sai ringi käidud, mitte mahajäetud, ainult aga niiskus, inimesed ei hoolinud ja niuksed pööninguid ja ja kuidas ma korjasin pilte võõrastest inimestega, seal oli näiteks olnud, ehitusmehed olid reas kõik kõigil omad tunnused käes ja ma vaatasin neid nägusid ja tavaliselt olid väga hea kvaliteediga sajandi alguse fotod. Klaasile tehtud ja ja, ja mul on, mul on nõrkus ja ma siis vaatan, üks pilt ja, ja kui seal on veel teada inimene peal, no otses ma imen imi on sealt midagi välja, loen juurde, noh, ja kui ma tean, mis aasta see oli, siis mulle meeldis, nikerdasin nendest kolm lauset, tal. Seal saan hobi, usu mind. Eks seal oli lauseid rohkem ja et need kokku panna, pidi ikka veel uurima ja veel vaatama ja tuhnima, sest et ega pilt ise jutustasime. Kuid säält juurde muuseumis on aega ka ikka selle jaoks. Ja ega ma seal ka muide paljustab, põhitööd ei teinud. Tegin nihukesi asju rohkem jälle, mis mulle meeldisid, need väga ei saanud sellest. Mis sa arvad, kas see, et sa oled väga paljudel aladel või paljudes erinevates nii-öelda väljundites olnud, kuigi võib-olla siin on ka ühisnimetaja kõigel olemas, üks eks ta ikka see muusika, publitsist, ma ütlen jaa jaa. Miks sa enam ajalehes neid eeltutvustusi meie külalissolistide või võikooride või keeelli meeste kohta? Kaylee teen küll, aga, aga ma tahan öelda, et natuke targemaks ma ei ole enam nii edev kui vanasti ja ma olen varjunimi olnud. Seeessori minu tutvusringkonnas. Mitmed nendele artiklitele väga tänulikud, sest ka siin omal ajal noh, maailma tippe teadsime, need ikka kõlasid muusikas, aga lihtsalt väga häid interpreet mitte muusikainimene ei teadnud ja minna kontserdile, kui sa ei tea, kellega sa kohtud ei ole ka päris igale ühele vastuvõetav, aga sinu lugudest andis üht-teist tanki. Ja no seda oli vanasti selle poolest kergem, seal ajaleheruum on ju ka ikka limiteeritud ega maised järeltväelaste täis kirjutada. Vanasti oli hea kuli nädalas üks või kaks kontserti ja noh, siis oli ruumi sellest seda lahti, kirjutas, aga nüüd. Nüüd tuleb valida ja tähendab igatahes siin ma natukene teen siin kultuurimajas ka ja nüüd ma praegu otsustasin lõpuks, et no mis asja, mina loen seal neid kuupäevi ja kellaaegu, et midagi enam ruumi ei ole viie minuti jooksul öelda, kui ainult neid ette lugeda, selleks on ju teated ja uudised. Et ma praegu just lõpetasime selle selle selle stiili ja ma valin ühe kontserdi välja, siis saad natuke rohkem rääkimist, inimesed tahad teada selle õige ja kes on eriti tänulikud, kui neile midagi juurde öeldakse, on ju lapsed, koolilapsed ja nüüd on sul nendega ka seos, tekkinud pidev seos Westholmi koolis keskkooli osas on seal muusikakallakuga klassis. See on mulle endale väga tarvilik selles mõttes, et ei lähe rooste, tähendab mattalise natuke tegelema, mul on spikker käes ma, et ta neid niimoodi teenast targemaks kui muretsemiseks märksõnade kogumik. Ja see on mul siis seal ees ja, ja mul on hea meel, et ka meie koolist otse muuskabel edasi läinud, aga veel tähtsam on minu arust, ütles see, selleks on muusikakoolid ja ja, ja meenutab erikool selleks, et muusikuid kasvatada, aga minu arust on oluline see, et publikut tuleb kasvada üldkultuurilist. Ja, ja ausalt öeldes pilt on ikka üldkultuuriline, pilt on ikka mannetu, kui palju mul läheb oma tundides aeglaselt, ma hakkan midagi seletama ja tähendasid ja sellepärast nad kuulavad kaameditelt, nad räägin, ma räägin tõesti meile midagi niisugust, mida nad mujalt Isavi. Ja kui keegi küsiks minu käest, mis mees oled kas muusik või, või oma laadilt, siis tõesti pessimist või, või kes optimist või siis mina, vastaksin niimoodi, et üks hea inimene, kes on andekas, kas kogu aeg olnud, aga võib-olla ta on ennast killust? Tanud siiski võiks nii-öelda jaamale ennast prio raisanud. Ju see on ka elukogemus ja ju sa oma lähedastele ka sellest räägid ja täna ka meie saates, kes on kes avasid ju selles on ka midagi õpetada. Dusliku oi, annaks jumal ja siis mai kahetsema sõnu.