Aastate jooksul on koorist täiesti läbi käinud hulk lauljaid kuid ma meenutaksin siin põgusalt neid, kes tulid kokku esimesse proovi. Need olid Sopolinte rühmas Laine, Karindi, Maide, Curry, Toom, Ksenja, Naissoo, Aado, Pedraudse, Virve, Sappoosnen, Ivy, Toomjõe. Aldid Anu Anton hilja Ovi, Ene Kaasik Üleoja, Helju Lepp, Tiina Priks jaaksoo, Maria sild ja Ada selg. Tenurite rühmas laulsid Vello Jõesaar, Eri Klas, Uno Naissoo, Olev Oja, Peeter Perens, Toivo peaske, Jüri Roomere ja Verner Toom, pre. Bassid Ustus, Agur, Hans Hindpere, Hillar Kareva, Uno Loop, Kalju terasmaa, Aarne Vahuri ja Lembit Veevo. Esimene proov toimus kooril 15. veebruaril 1962. aastal. Tallinna muusika kolmes klassis number 21 ja kohal oli 28 lauljat. Eile õhtul oli kuulajate hulgas ka Peeter Perens meenutada ja neid algusaastat. Ma tean, et teil oli eriline trahvisüsteem, kuidas stimuleerida või kuidas teha nii, et kõik käiksid proovili, oleksid kohal. See oli niimoodi, et kõik, kes õigel ajal kohale said, panid klaverinurgale 10 kopikat sest oli vaja noote paljundada, noh siis järelikult need, kes ei tulnud, Need said nagu ilmale ei olnud, et kes hiljaks jäid, maksis 20 kopikat ja kes puudusid, panid järgmine kord kolm lenkopikad, niiet nooti sai paljundada sel ajal. Aga kui oli muud raha vaja, kuidas siis korjamine käis? Noh, kes neid vanu uss enam meelde tuletab, nii? Silm peast ei läheks, ei ütle. Aga kui sa nüüd kuulasid seda praegust koorigu koosseisu, eks ole, torkas silma, et praegu on siiski vähe neid inimesi, kes on otseselt muusikaga seotud, kas muusikaõpetaja või õpivad, aga toona, kui teie alustas, siis olid enamjaolt konsi ja need tudengid ja. No meie koori tutvustada puhul alati mainiti seda, et kooris laulavad ja siis loeti yles muusikaõpetajad üliõpilased, insenerid, arstid ja tudengid ja nii edasi, kõigi neid teisi oli tõesti vähevõitu, et suur enamik oli tõesti kas muusikatudengid või juba lõpetanud. Ja alguses nimetati teie koori nagu eksperimentaalkooriks. Me teame, et sotsialismi püüti meil 50 aastat eksperimenteerida aga teie hakkasite kohe muusikaga eksperimenteerima ja proovisite džässi ja rahvalaulu ja klassikat ja spirituaali. Nojah, see oli mõeldud muidugi vist niimoodi, et heliloojad kirjutaks meile niisugust muusikat, mida keegi pole veel näinud ega kuulnud. Ei osanud nii keeruliselt kirjutada, et näe, põles maha, laulad tuleb välja, sest et see nimetus eksperimentaalväga kaua ei olnud käibel. Ja me vaatasime, et muud ilusat muusikat on väga palju eesti laulmata ja, ja tõepoolest selgus, et kui ennast natukene sirutada üle aia, siis siis maailmasse koorimuusikamaastik oli noh võrratult palju mitmekesisem, kui ta selle 62. aastani meile tundus. Eks igas käidud etapis on tõusu-mõõna, aga Tallinna kammerkoori kohta võib küll öelda, et läbi laulude võitleja tähtede poole. Ma paluksin siia nüüd lisaks, kuna arengule Ants Üleoja. Ja kus on koori esimene mänedžer Aksel Pajupuu Alustame sellest, et aretza võit oli vist tõesti esimene suur võit eesti koorikultuurile punane. Ja vaat siin saalis on vist päris hulga rahvas, kes arretso kaasategija, kes pärast seda veel hulk aega laulsid. Ja ma arvan, et, Võib-olla see polnud mitte Meie suur võit sest pärast ma mäletan või mitme inimesega rääkisime põrgul, seal oli meeste paremaid koore nii vokaalselt kui ka muusikalised ettekanded, aga ma arvan, et me võitsime tormisega. Me võitsime. Tarmo Lepikuga. Me võitsime. Süda kreegi. Ja vaat need helistage võitsime ja tänu just tormisele ja Tarmo Lepikule, sest need olid tol ajal niisugused tükid, mida me seal ütelda kandsime, ma arvan, mitte halvasti. Et need lõid pahviks nii žürii kui ka publiku. Ja ma arvan, et selle seltskonna keskele minu jaoks küll tippsündmus üldse elus, koorimuusikas ausalt öeldes on pärast tulnud juhatada mitmeid koore ja ja vahel on seelik läinud higiseks sellest publikutundest, et mõni asi läheb hästi ja õnnestub. Aga see oli tipp. Ja ma arvan, et see 36 tüdrukut ja poissi, kes haletsus käisid, need hoiavad seda mälestust kuni elu lõpuni. Ma usun, et praegu tõuske palun üles, metsas käisid ja aplaus teele. Aga ütle veel, et toona ei mindud ju Itaaliasse otse ikka läbi Moskva. Moskva enne kava ülega kuulas. Oodatud küllap kõige kuulus, ma arvan küll, ma ei tea, kas just Moskva kuulas, aga, aga, aga sõnul olete küll 10. kohas peale. Ja ma tean, et aktsia oli, meil oli tollal mäes, Aksel jäeti maha. Miks? Kuidas miks sind maha jääd, see on südametunnistus, puhas. Teenistusel oli must, jah, väga tähendab kaks sõitu. Kahes sõidus jäeti mind maha, üks oli Itaalia, teine oli Rootsi. Asi oli selles, et kammerkoor tuli, rahval on vaja alluvusse. Ma isegi ei mäleta, mis aastal. Aga kui eksperimentaalkoor heidate liidust tuli nagu rahvaloomingu juurde, sellepärast et rahvaloomingu majas oli kogu koorimuusikajuhtimise keskus. Ratase, kuna areng kõik olid sellega seotud rahvamäe juures, töötas vabariiklik kooli segakoor ja esialgu või oli isegi niisugune jutt, et koor vajas, kammerkoor vajas nii-öelda hoolitsejad, et et see on koorijuhtide koori kammerkoor, sest tol ajal oli kammerkooris küllaltki palju muusikaõpetajaid ja koolijuhte. No vot ja siis väga hea toetus oli muidugi koorisektsiooni nõukogu poolt ja laulupeo peakomisjoni poolt eesotsast Greeniga ja nii siis juhtuski. Ma olin muusikaosakonna juhataja, siis kammerkoor sattus nagu minu käe alla. Teatud mõttes muidugi. Nii niikui oli sõit aretza festivalile siis siis ilmnes, et, et minu moraalne küll jättis soovida. Asi oli nimelt selles perekonnaelus toimub midagi kahtlast, tähendab lahkuminek ja siis oli täpselt lugu oli niimoodi, et Juhan raudtee helistas mulle koju ja minu endine abikaasa ütles, et tema ei ela enam siin, aga see oli nendele suureks üllatuseks ja otsekohe oli asi otsustatud, et pajupuu ei sõida kuskile, pidi sõitma August rüüs augustiöös kai sõitud. No hea küll. Aga et kammerpararetsas väga hästi esinesid, siis siis kui nemad sealt võiduga tagasi tulid, see oli üks niisugune pidu Eestis, et seda on minu arust, seda ei ole pärast seda üldse olnud. Kui nemad jõudsid hommikul Tallinnasse kolimist hommik ja siis sama päeva õhtul oli Estonia kontserdisaalis selle koori kontsert ja saalid rahvast täis ja kui koor tuli lavale, terve saalitäis rahvast tõusis püsti. Klausiga ma ei ole vist dist asja, ei endaga pärast ei ole toimunud ja see oli kammerTallinna kammerkoori niisuguse suure suure tee alguseks, õieti sellepärast, et nüüd ta sai nii tuntuks ja teda kutsuti igale poole ja, ja tänu selle kammerkoorile sai mina k ike sotsmaa kõik kaasa teha. Ja siis on üks asi, teine asi oli see, et kasutasime kammerkoori vabariikliku koorijuhtide segakooli kokkutulekul. Kammerkoor laulis uuemat repertuaari ja niisuguseid laule, mida Eestis ei olnud kunagi varem lauldud. Mul ei tule praegu meelde, mis sellel Poolale Poola helilooja laul. Ja siis oli niisugune asi Estonia kontserdisaalis, kammerkoor esitas seda kurjusele, pooride karl leidus. Paljud veel mäletavad seda, kartnud leidus, oli seal istus mu kõrvaldiselt haiglane rega kraam. Noh, ma, ma lisan minule konservatooriumi õpetajate toas, patsutas õlale üks vanem professor ja ütles, et noormehed, ärge tegelege kahtlaste asjadega. Kui algul olid nagu kooril kolm kindlat dirigent Kuno areng arvu rattasse, peeno Kaljuste, siis hiljem lisandus ja püsivalt juba Ants Ülekaua solid. Poriga tegev oma laul Ma läksin 62. aasta sügisel. Ja, ja minu laulmise juhatamise karjäär lõppes kammerkooris vist 88. aasta sügisel. Aga millal ma seal pere tegelikult natukene juhatama hakkasin, seda nagu ei oskagi praegu ütelda, arvatavasti kuskil 60.-te aastate lõpus. Ja, ja see töö toimus nagu ikka kolme mehe peale enam-vähem nii kuidagi ära jaotatud, et igalühel oli nagu oma rada ja. Ja 60.-te aastate lõpus tuli temaga need populaarseks tänaseni saanud laululaagrid, kus õpiti uut repertuaari. Ja neid oli ikka iga suvi ja, ja, ja vahetevahel linnas, Tallinna linnas, ka talvel, nii et need laululaagrid olid populaarsed asjad, seal õpiti vahest terve terve hooaja repertuaar, käidi läbi ja tehti kõike, mis kuulub ühe korraliku laululaagri juurde, nii et elasime ilusat elu.