Nonii selge, siin pole ka midagi, siis teeme ühe perepildi. Tulge. Pere filmida, kuulata teine kuulamiseks. Laborandi less palun kogunev kus ema on oma Selge tähelepanu köita nardoderne supp, modell ei mõjuta, jah, no nii tema tähelepanu. Tere, head perepildi, sõbrad, mina olen Tiina vilu ja kutsun teid täna külla perele, kes on parasjagu õnne otsimas Eestist väljaspoolt. Kuulete, kuidas nende elu läheb ja miks nad sellise valiku on teinud. Rääkige mulle numbreid, nad numbreid ja entuutre hiire femiseks. Juba numbrite ütlemine oli väga tore tuli. Nonii, perepilt on täna jälle külas, aga seekord oleme me läinud Eestist hoopis väljapoole ja ma olen jõudnud Norra ja Oslost umbes 50 kilomeetri kaugusel kohas, mille nimi on Aassem. Ja ma olen külas ikkagi eesti perel. Minu vastas istuvad Lilian. Tere Mikk. Tere. Andero Turust. Tere teie perele. Ja ma tulingi tegelikult siia, et teada saada, las elab üks eesti pere Eestist eemal, kes teie pereringi veel kuuluvad praegu, te olete siin kolmekesi koos? Üks poeg on Eestis kahjuks ja, ja üks Saar ka. Aga siin, Norras oleme kolmekesi kõige väiksem, ühesõnaga. Ja siis meie. Nii et osa perepildist ka sellisest on praegu natukene puudu. Nii on siis kui ma teiega telefoni teel püüdsin aega kokku leppida, et mis ajal oleks mõnus teile külla tulla, siis sina, Lilian ütlesid, et noh, et mul palju tööd teha, et aga ma jõuan kõigele parem üks, viie paiku koju ja selles hääles oli kuulda natuke sellist, nagu et oi küll ma jõuan täna hilja koju ja minule tundus see väga imelik, sest kui ma lepin Eestis peredega kohtumist kokku, siis enamasti ei jõua perede äripäeva õhtul nii nagu täna on üldse mitte enne ma ei tea, poolt seitset seitset-kaheksat koju, et see, kui sinu jaoks kell viis oli justkui nagu hiline kojujõudmine. Mind päris hämmastas. Kuivõrd teie siin päevakava erineb Eesti päevakavast. Üldiselt. Tekkinud on ikkagi rutiin ja, aga kui tõesti võrdlema hakata ja et ma jõudsin sinu arvates vara koju, siis, siis vist tõesti on nii eest Eestis mõjudsin vahest kell üheksa vahest veel hiljem, kui pidi marsaga veel koju sõitma, mitte autoga, nii et natuke on teistmoodi küll jah, kuigi väga ei mõtle enam selle peale, kodustele inimestele tundub kõik teistmoodi, aga meie siin juba olema niimoodi enam-vähem. Loksume selles laines, mis siin on. Andero, kuidas sinul on, kui pikad päevad seal on, tulid ekstra minu pärast varem või kuidas? Tulnud ekstra tulin, täitsa tulingi. Aga, aga see tuli spontaanselt sellepärast, et tegelen ehitamisega ja töö juures materjalid said otsa ja niisama ei ole ju mõtet seal olla. Siis pigem juba kodus olla, et mina tulin täna kella kahe ajal koju. Muidugi ei saa ütlemata jätta seda, et tööpäevad hakkavad ka siin tund aega varem kui Eestis ehk kell seitse. Te lihtsalt lähete varasemaks ajaks tööle, kui meie lähme Eestis, noh, osad tögavad kindlasti, alustavad kell seitse, aga enamik, mitte Miku, kui pikad päevad sinul on, mis kell sa alustad, mis kell sa lõpetad? Ma alustan kell üheksa ja lõpeb kell kaks. Täitsa mõistlik koolipoisi elu ja ma arvan ka, aga alustame nüüd selles mõttes algusest, et muidugi huvitab mind see, et miks te siin norras olete. Mis ajendas teid Eestist ära tulema? Tuttavad seesama maja, kus me elame praegult nende külje all joodi turvaliselt, siis olid meil juba 11 12 aastat kunagi kui me tutvusime ja ega ei mõelnud küll, tahaks nagu just Norra elama asuda ja kindlasti kindlasti seda üldse ei mõelnud. Ma arvan, et lihtsalt läks nagu paljudel kaasmaalastel, et mina käisin juba koolis ja nühkisin koolipinki, kasutasin lapsi ja mees siis üksi käis tööl ja oli ära lõpetasin, siis oli seal stendi peal kuulutused, otsime norra õdesid, mina helistasin, see oli minu esimene kord ja kontakt üldse siin töötamisega, see oli 2008 aastal. Ja siis tahtsin ruttu koju tagasi ja olingi sügiseks kodus tagasi Eestis, sest et siis olude sunnil ma olin ainult üksi ja tundus, et see on üsna võimatu, et ei, ma ei saa niimoodi olla perest eemal ja ainult mõned korrad kuus võib-olla kui üldse sedagi koju sai. Nüüd sai natuke Eestis oldud ja, ja kuidagi ei saanud hästi hakkama endaga ja ja seal maja vaja remonti ja kõik muud asjad, mis tundus üle jõu käivat ja tuli meelde, et äkki on abi sellest, kui tagasi minna, aga ainult sel juhul, kui keegi veel tuleb minuga ja siis ei olnud väga pikka plaanina, sain töö siin ja olin küll suvi läbi ka üksi, sest mees lõpetas seal Eestis otsi veel ja, ja tulid sügisel järgi, miks siis siia kooli ja meie tuttavad olid meile igati abiksin kaua, miks sina, sina oled olnud? Viis kuu ja kuidas sa ennast tunned praegu siin? Mõned asjad veel on natukene võõrad ja mõned asjad on juba tuttavad ka. Tore, kui palju te tegite ettevalmistust üldse selleks, et siia tulla. Ma sain aru, et teil olid nagu sõbrad-tuttavad ees abiks jah, ma võtsin nendega ühendust ja siis tuli juttu, et me kavatseme ikkagi kõik tulla kogu perega ja suvel siis saime siin kokku ja siis nad näitasid meile, et neil on üks väikene korter vabaja, et kui me soovime, siis võime siin nagu kanda kinnitada ja kuna me olime siin assimis varem käinud tihti külas neil, siis tundus see niisugune mõnus väike koht. Alustuseks tundus, see läks üsna sujuvalt kõigi, kui, kui lõpuks olime kõik koos siin, siis hakkas hirmus kahju jah, et kuidas, kuidas see üks pereliige nagu nüüd eraldi on, et ta polnud ka varem nagu üksi elanud päris, keda sa silmas pead, seda vanemat poega, tema on 20 ja nüüd üksi, siis elab selles suures majas. Aga teine laps, teine minu esimesest abielust ja tema elab oma emaga, et ta on meil ka siin külas käinud ja, ja suhtlema tihti igati tore tütarlaps, jandara kuidas sinul töökohaga, oli sul enne teada, kui sa siia tulid, et kuhu sa tööle lähed? Aga oli nõnda, et eelmine töökoht oli mul siis Helsingis olin taksojuhiks seal ja, ja siis, kui naine sai lepingu Norrasse, siis lõpetasin Soomes lepingu ära, tulin Eestisse, olin poistega koos ja, ja käisime seal koolid ja asjad lõpuni. Ja, ja siis noh, saigi mõeldud, et ka mis siis ikka, et pere peab ikka koos olema ja nii suures ulatuses, kui see vähegi võimalik on. Ja, ja siis nõnda mõeldud, tehtud. Mikko, kuidas sa suhtusid üldse sellesse, kui peres hakkasid jutud, et äkki läheks Norrasse elama? Alguses ütlesin, et ei taha, ei taha, aga Lapoksataks võiks. Tähendab, Miku ei tahtnud üldse tulla, nagu ma aru saan siis tal oli kõik sõbrad Te ju Eestis ja need olid ju ülitähtsad, et eks laps ei suutnud ennast sellesse olukorda panna, et korraga peab hoopis teises keeles ja uued sõbrad, kes ei oska eesti keelt nendega hakkama mängima ja õppima koos, et ma sain aru, et see tundus talle võimatuna. Ta arvas, et ta võib külas käia meil Norras, aga mitte kooli siia tulla. Aga ma usun, et on tänaseks meelt muutnud. On niimoodi, või on sul hea meel, et sa tulid? Ja ma arvan küll, aga natuke ikka korrukmelga. Igatses kodu järgi on ka. Kui te nüüd oma selle sisseelamisaja peale ja kohanemisaja peale mõtlete, kas te praegu tunnete ennast? Koduselt no ei, kindlasti päris koduselt ikka ei tunne, et no eks üritame ikka jah, et luua siukest kodutunnet oma väikeses pesasse hinnaga, aga eks kodus on ikka kõik asjad teistmoodi, et rohi rohelisem ja kuidas sinuga. Ma olen tihti mõelnud selle peale, et üks oluline asi on ju see, et kui sa tuled õhtul koju, siis meil ei ole veel nii, et läheks õhtul kellegile külla, et pole nagu väga sihukest seal Eestis võis ju ükskõik kellele külla minna, esiteks siin on natuke teised tavad, võib-olla mida ei tunne veel ja et lihtsalt niisama tutvusringkonda ei loo hoobilt. Ja aga kui ma tulen töölt, siis on ikka sihuke tunne juba, et kui ma tulen siit uksest sisse, siis see on kodu lihtsalt siin. Mind ootab keegi, mis on ülioluline, et olen ju kaks suve niimoodi teinud, et tuled kuskile võõrasse kohta, et keegi joon, et see on minu jaoks suur asi, ma arvan, et, et kui me kõik nagu tasapisi siin harjume ja, ja kõik oma asja hakkavad vaikselt edasi harutama, kes koolis, kes tööl vaikselt tulevad tuttavad ja siis ma ei teagi, kuhumaani on võimalik üldse minna Mullelasse tädi ta, läksin sõda Rootsi ja olen ka võrrelt püüdnud nagu mõelda, et mis tema mõtlesi, kuna kuna tema nagu täiesti ära siis rootslased Selgeks sai, et me ei oska veel nagu lõplikult öelda midagi selle kohta, et kuidas tekiksid täiesti kodune tunne, esineb, kindlasti, võtab see aega ja mõnel rohkem mõnel vähem. Ma ise arvan, et ma olen suhteliselt hea kohane ja aga ma mõtlen nii, et kui tuleb teha, siis tuleb teha asju, mis ei meeldi, ka muretsemised on ehk ära muretsetud ja kuidas väiksematel ja ja kaaslasel läheks. Iga pärl, kus koor on kellegi nooru Su ümber on võõras ja unistav liin. Oled sündinud siin, kuid mitte siin loodu. Et mis selle eest, et sa araabia lohutab. Vanad sirgu ei saa, kui noorena pooldu. Selles linnas on tornil ja jõgi ja ka. Tema ise, kes ei rahasta, su juttu ei mõistajatud, alles tase. Miku sina käid koolis, mis kool see on ja mis sa seal õpid? Osa sellest koolist on nagu tavaline, aga üks klass on seal nagu kõik uued õpilased, kes ei ole Norrast pärit, lähevad sinna. Ma käin seal, see tähendab. Kõik teised, kes sinuga samas klassis käivad nad samamoodi nagu väljast tulnud ja kõik te õpite keelt. Siis selle viie kuuga vaen ühtteist norra keelt õppinud ja vahetunnid on seal esimene vahetund on sama pikk kui Eestis, aga ülejäänud on pikemad. Aga ütle mulle, mis klassi sa Eestis käisid ja mis klassis sa praegu käid, kuidas? Eestis ma käisin neljandas klassis, aga siin Rimi endas. Ühesõnaga, läksid samamoodi edasi. Kirjelda mulle natuke, mis seal koolis teistmoodi kui eesti koolis. Seal on palju erinevatest rahvustest inimesi, siis kooliajal ei ole mitte üks õpetaja õpetamas, vaid on kaks või kolm. Mul on vahepeal, on ainult teisipäeva ja kolmapäeval on eesti keeles rääkiv õpetaja. Mis te siis selle eesti keele õpetajaga teete eesti keelt õppida või kuidas son ei õpi eesti keelt, norra keelt õpime. Ta aitab mind tõlkimisega, kui ma midagi aru ei saa ja näitab kontrollida asju ja siis, kui ma ise näiteks tähele ei pane midagi, huvitab norra keelt õppida täitsa paremini aru saaksid. Et leidsite siit Norrast, Eesti õpetaja oli see suur üllatus ja vedamine, ma arvan, hästi vahva Eestist pärit õpet, õpetaja nimi on Tiiu. Kas see on nüüd täitsa tavaline, et tuleb eesti poiss norra kool ja tal on eesti keele õpetaja vä? Mina ei oska päris öelda seda, kas see on tavaline või mitte, aga meie puhul vist naeratas õnn ja on on tavaline mehe puhul. Mis rahvusest lapsi sul seal klassis on, tead sa ise ka või mis maalt need lapsed on? Seal on Namiibiast, üks oli Hispaaniast, aga tema läks tagasi Hispaaniasse. Leedukad on poolakad ja üks on taimaalt päris kirju seltskond. Kuidas te omavahel suhtlete? Norra keeles selle poisiga, kes Namiibias tan temaga vahepeal räägime inglise keeles ja siis, kui norra keeles ei tea sõnu. Kas need jutud või võimängud on teistsugused kui, kui eesti lastega? Mitte väga, aga natukene on, mängud on näiteks siis, kui meil on kehalise tund, siis Me mängime Niukest mängu, nagu õpetajaid läheb, siis sajab vihma. Siis me peame jaoks vähe trepi peale, nagu siis, kui löörlev päike pesime, peame jooksma otsast teise, siis kui ta ütleb lamm, siis me peame minema sinna redeli seina juurde. Mis see flom on, ma ei tea. Ei teagi, sa lihtsalt lähed, kas keegi teab? Ele hoiatus, A flomm, no muidugi siis peab kõrgele minema, selge see. Ja orden oli ka vist? See on nagu käike ei midagi ja, ja siis peab niimoodi kõhuli maha. Sa oled väga lühikest aega õppinud seda norra keelt selles keskkonnas olnud, et kuidas sa alguses ennast tundsid, kuidas sa hakkama said, kuid tegelikult päris täpselt aru ei saagi, mis asja seal nüüd öeldakse, et noh praegu, et üleujutus oli praegu kuuladeks. Alguses siis, kui ema millestki aru ei saanud, näiteks õpetaja küsis midagi, siis ma küsisin igaks juhuks inglise keeles üle inglise keelt oskasid nii hästi. Ma olin Eestis õppinud seda teisest klassist on sul juba sõpru tekkinud kaasale oma klassikaaslaste hulgas. Ja eile ma käisin mängimas selle poisiga, käsnamiibest on jalgpalli ja me mängime iga vahetund koos jalgpalli ja siis Hispaaniast oli ka. Mikuga sisenesin siia koju, siis ma nägin esikus oli sul kuskil kapi peal mingi väga põnev elukas, päris suur robot, kas seal mingi koolitöö? Ja seda me tegime koolis, seal Velgamscropas tehakse igal aastal roboteid ühel ajal, seekord lihtsalt sattus niimoodi kokku, et meil tuli käekell, mis nüüd tähendab, Tõnis õhtul ja seal ma mängisin plokkflööti, me laulsime erinevaid laule siis poolast laulis üks rokklaulu, leedukad laulsid kõik koos ühe laulu viiekesi ja see taimaalt tüdruk tantsis täitantsu. Väga põnev, aga kas see, kuidas sellesse tere tulemast klassis õpetatakse, kas erineb sellest, kuidas Eestis õpetatakse? Seal koolis veel kokkamistunde ei olnud, aga noh, seal need jale niuksed kokkamist on nii läinud, need on lihtsalt küpsetama mõnikord mingeid asju ja Eestis me tegime ainult siis, kui mingi klassiõhtu või midagi nihukest oli. Aga siin teeme tihedamini, mis ja koolis, kus ma praegu käin, on üks väikene ja bassein selle kohta ei saagi öelda väga ujula disseal, teeme me ujumistunde, siis on meil jalutamist tunnid, mis see nüüd tähendab? Lihtsalt lähme õue ja jalutame kuskil ringi. Iga päev on mingi jalutamise tund või kuidas on? Ei ole, ega kolmapäeviti on, seal on mul tunniplaan. Aga kas sa võiksid mulle sedda tunniplaani niimoodi eesti keeli ütelda, et meiega aru saaksime? Üheksast 10-ni on sul tund, mille nimi on sammaling. Laulame seal. Mis järgmine on. Nask, norra keel nagu mate matemaatika, simman, kehaline arv, programm, selle asemel meilann, joobedelten ja see on lihtsalt nagu norra keel, jah, teedki norra keele asju seal lihtsalt mingi õppimisprogramm või midagi niukest, mis siin teistel päevadel siin on, teema on teema, seal me võtame erinevaid teemasid, meil on nüüd riided, söök, keha kehaosad ja ja praegu on lihavõtted, et siis nagu norra keeles räägid, eks igasugustel sellistel teemadel Emmeile antakse, et kui see teema vahetub üks niukene, kas leht või raamat? No lähme edasi kolmapäeva juurde, alguses on nagu norsk šamling, kõigepealt me laulame ja siis pool tundi õpime norra keelt siis tuleb jälle see teema ja siis tuleb tüür ja see on jalutuskäik. Ahaa, nii et kolmapäeviti täitsa mõnus päev, kuhu te jalutate siis? Iga päev erinevasse kohta, vahepeal lihtsalt mängime seal koolihoovis ja vahepeal lähme jalutame sinna. Mingi kõrvallinn või ma ei tea, mis, kuidas seda nimetataksegi. Aga mis sa arvad, miks sellist tundi vajan, Eestis sellist tunni küll ei ole. Miks te lihtsalt peale kool ise või jalutada, miks te koolis klassiga peate jalutama? No näiteks siis õpib mõningasigi norrakeelseid sõnu juurde, näiteks siis, kui jalutad Jeanne, et igasuguseid asju siis ongi võib-olla leo tuttavaks saada, kuidas siin elu käib, siis mul on niuksed asjad, nagu nädalaks ajaks antakse sulle neli lauset õppida ja siis veel nagu selgeks õppima. Ja pärast õpetajad loevad sulle teksti ette nagu etteütlus. Nelja lausega neljapäeva jäi tegemata füüsiks aktiviteet. Kehaline kasvatus, see on lapsed, lähevad õue ja mängivad koos. Niukene Rein Lang. Ma küsin selle nädala peale, et mis sulle nendest tundidest kõige rohkem meeldib, mis su lemmik on? Kehaline kasvatus, matemaatika, norra keel meeldib siis jalutuskäik meeldib. Kuule, Miku, sa loed mulle terve tunniplaani ja praegu, et sulle meeldib kõik nagu väga lahe. Kuidas suhtutakse neisse, kes tulevad siiamaale tööle? Teie põhiline eesmärk on ikkagi siia tulla tööle ja paremale elujärjele saada. Tundub niimoodi, et kui sa tuled ikkagi tööle, et siis noh, keegi ei tee sellest numbrit otsa, mis rahvusest iganes, et saad töölt küll sa oled lugupeetud inimene, et sa ei tule nagu lihtsalt hüvesid nautima siinseid, eks ole, et, et ja mida aeg edasi, seda rohkem nagu tekib austus Kaimselt töötaja vastu või siis inimese vastu kui sellise vastu, et aga esialgu on igal poolraske, ma arvan, et ega kui sa tuledes oled ikkagi täitsa võõrasse nii nende jaoks, nende kui see kultuur on sulle võõras, siis ikkagi alguses hoitakse natuke distantsi ja vaadatakse, mis, kes sa selline oled. Miku, kuidas sina tundsid, kuidas suhtutakse nendesse väljastpoolt tulijad? No sul on terve klassitäis neid kaaslasi, aga puutute veel päris norra lastega. Oskad seda niimoodi mõelda, et, et kas need norrakate, kuidas nad vaatavad neid, kes on mujalt tulnud või see on nende jaoks väga loomulik. Inimesed nii palju rändavad praeguses maailmas ja kolivad ühest riigist teise. Pole mingit vahetatud, Mikko Lilian, kuidas sina oled tundnud? Ma olen Mikuga enam-vähem nõus, et selles ringkonnas, kus mina nagu lärin Öeldakse tihti ka otse välja, et te tulite siia, mitte nüüd otseselt nii, et raha teenima, aga aga kuskil ridade vahel on see väga selgelt. Nad tahavadki edasi öelda, et tulite ju siia, noh, et siin on parem nagu ise ka teavad seda. Et siin on parem ja siin on kõigile parem ja ja minu arust on tolerantsed. Ma ei tea, kuidas nooremad, kuidas nemad suhtuvad asjasse need, kellega mina kokku puutun. Nemad ütlevad täiesti selgelt välja ja nad selles mõttes tänavad, et sa tulid ja ja oled siin, et me vajame selliseid ja selliseid ja selliseid ametioskustega inimesi, et nagu taevani ei kiida, aga nad ei ütle ka midagi halba. Ainuke asi, kus siis niimoodi porisetakse, on see, et kui keelt ei oska nagu väga hästi, siis siis nad ikka porisevad. Tere, sina ütlesid, et see on sul juba teine võõrsil olemise kogemus sest sa oled Soomes eelnevalt töötanud, kui sa võrdled nüüd töötamist Norras töötamist elamist Soomes, kas siin on mingeid erinevusi inimestes ja suhtumistes? Siinkohal võib küll öelda, et inimene võtab välismaalast ikkagi väga soojalt vastu, võrreldes soomlasega, mismoodi saame seda? No soomlased on ikkagi, ma ei oskagi öelda, kas nendel on see, mis nendes marurahvuslus partei on, et kas nendel võib olla siukse teravamad ütlejad selle partei ümbrid äkki või midagi sellist, et soomlane tihtipeale ütleb niisuguseid noh, eriti eestlaste kohta, ma arvan, põhimõtteliselt sõimab kas venelasteks või mida iganes, eks ole, ühesõnaga ikkagi tahab nagu vaevaks natuke halvasti ütelda. Jah, norrakas asust ei ole kuulnud sihukestesse. Lilian, sa ütlesid, et nii nagu norra inimesed ütlevad, et te olete tulnud siia sellepärast, et siin on parem kas siis on parem see on väga raske küsimus, et see ongi selline suhteline, et mida keegi otsima tuleb, ma arvan. Ja ma arvan, et meie veel ei tea, mis asi see parem on. Kui tundub, et me ei saavuta seda, mida me nagu ootame sellelt, et me selle kõik ette võtsime, et siis võib-olla ongi hoopis kodus Eestis parem. Aga hetkel ei ole midagi hullu, et jah, kui nagu majanduslikust poolest rääkida, siis, siis jah, siis tundub, et me võime ka üht-teist seal Eestis nüüd korda saataja enda ja enda väikesed koduse tunnistused näiteks täita ja lastele paremat kooliharidust anda või mida iganes, sellist. Aga võib-olla kunagi tagantjärgi on hea vaadata, kas siis oli parem või mitte. Mida on see ümberkolimine tähendanud peresuhetele see, et osad on seal lisaks lastele on ju veel eksju, lähedasi ja armsaid, kes on Eestis, osad on siin. Kuidas nüüd seda mõjutanud on, eks nad on siin olles nüüd armsamaks veel saanud, kui seal võib-olla ei märganud, võib olla, kas iga päev helistada just mitte, aga ikkagi noh, siin jälle tekib tihti tunne, et ikka tahaks jälle, kas vanaemaga rääkida või õdesid-vendi ei näe, ei kohtu, ei saa kätte, et aga kui ma olin üksi siin, siis oli vahva. Me emaga naersime selle üle, et siis tema oli tihti kodus ja oskab Skype'i kasutada ja nii me siis igal vabal hetkel, kui ajad lobisesime Skype'is ikka päris pikalt ja siis oli küll nüüd hoopis vastupidine efekt, et kui muidu nädalas korra või paari nädala tagant emale sai helistatud, siis vist rääkisime iga päev, aga kui oli vaja lootust või kui oli vaja öelda lihtsalt mingi uudis edasi kiiresti, et. Aga see ei tähenda seda, et me praegu ei suhtlev. Sisuliselt enamus meie perest on juba siinpool käinud, meil külas käimata on veel minu ema aga on käinud nii õde kui, kui tütar ja Liliani ema on käinud leidjale isa. Kas teised peale liiliani ka nimodi Skype'is lähedastega lobisevad? Andra Jamic. Ja ikka õega suhtleme, minu ema ei kasuta arvutit nii osavalt, teda oskaks Skype'is suhelda, aga õega küll. Ma arvan, et me siin oleme taas jälle lähedasemaks saanud omaette olles, keegi ei jookse peale koju tulemist laiali kodust. Mina jooksen, esmaspäeviti, jooksen trenni, nii et lisaks teele te olete siin ka omale hobi käidud, ess hobi on juba Mul üks 20 ja natuke peale aastat. Sellega ma olen tegelenud Eestis, aga räägime petangist ja, ja siin ma otsisin muidugi koheselt võimalused, et kus siis saab talvel mängida, otsisin klubid, asjad, võtsin ühendust, hakkasin käima, millest te ilmselt annab kohanemisel ja päris palju kaasa, seal tekib jälle uus inimeste ring, kellega suhelda ja olla koos täpselt nii, et see on niimoodi, et kui sa oskad ühte asja hästi, mida ma arvan, et kui ma seda oskan. Ja kui sa lähed ükskõik kus maailma otsas, siis ilmselt samasuguste oskate juurde, et leiad kiiresti ühise keele ja on palju lihtsam sulanduda sellesse ühiskonda keskkonda, mis on see, millega on kõige raskem ainult harjuda? Võib olla praegu on veel natukene liiga lühike, et päris selgeks saada seda, millega kõige raskem harjuda on aga üks asi, mis, mis nagu kindlasti kohe silma torkas, on see, et söögikorrad või söök üldse on siin kuidagi väga harjumatu algselt Eestis nagu süüakse reisijal lõunal sooja toitu, no siin riigis seda ei ole, et siin on. Igalühel on oma võileiva karbik kaasas ja ja käib niisugust ohtrate võileibade söömine. Ja siin on ta siis eesti mehena, tahaksid ikka saada õiget sööki, lõhkahtlevad? No kuidas te selle ära lahendanud olete, kas võtad siis võileivad kaasa või, või teed prae kaasa? Eks me, eks me ikka proovime sama jalga astuda, mis kohalikele rahvas ja traditsioon on, et võileivakarp kaasa ja see aasta õhtul vaatame siukest midagi mõnusamat. No tõenäoliselt võõrasse ühiskonda sattudes kõige raskem. See info, info kättesaadavus, et ehk teisisõnu sai ei tea, mis on sul õigused ja nagu raskel kuskilt seda, seda ka teada saada, et et siin ongi nagu oluline, et, et sul on nii-öelda kaitseinglid või sõbrad või tuttavad ees, kes siis juba ise kogenud seda või oskavad sind suunata õigetele radadele. Kui väga suur asi, kui on kellegi poole pöörduda Lilian, mis on sinu jaoks olnud see, milline on raske harjuda. Üks asi, mida juba nimetati, on kindlasti see päevane toitumine siin tööpostil ja koolis lasteaias. Kunagi ma, kui ma kuulsin ja sain aru, et see ongi nii, päriseltsime, peab siia tegema oma lasteaia ja näitama, kuidas lapsed Olen nuputanud küll, et mismoodi, nagu natukenegi mitme, kes teda vahest nende või Leibudele vahelduseks. No ei ole juut peale hakanud, et teha veel üks toit lisaks õhtusele või siis, kui ta jahtub ära, siis kolis, võib-olla pole võimalik soojendada ja nii edasi, et, et see on küll üsna siukene. Et võib-olla on üks asi veel, mis on veel nagu natuke peidus see, kuidas inimesed siin tegelikult mõtlevad ja kuidas nad räägivad ja mille just, et mina töötan põhiliselt vanuritega. Ma käin nagu kodudes neil siis põetust. Õendusteenust pakub see firma ja olen nagu õena siin, et minu valdav kontingent, kellega ma suhtlen, on sellised rahulikud tasased inimesed ja on väga viisakad ja ei ütle midagi. Oma arvamust ei suru peale, nii et vahest mõtlen, et ma ei tea, kuidas on nagu omasugustega nagu rohkem suhelda koodi, mida tavatsetakse öelda ja kuidas ennast väljendada, et see on mulle veel natuke harjumatu, et ma ei tea, kui vabalt ja kui palju kellelegi midagi öelda ja ka paar head tuttavat on nagu tekkinud, kellega läbi käin. Ei seal. Välja. Ei tee. Teha. Tukka rabast abisa. Lauda see tühjaks nüüd. Püsti. Ta ja rõõmsat usklikku. Tuhkagi. Meeskonnale. Aga kui me vaatame siitpoolt veel Eesti peale, et milliseks see suhe kodumaaga muutub, kui sa tead, et sa oled kusagil noh, kui sa ei ole mõelnud nende elu lõpuni kolida, eks ju, kas selles suhtes ka toimub mingisuguseid? Muutusi, eks jah, kaugelt eemalt vaadates tundub küll teatud asjad hindade tublimber, mõtled ümber ja väärtustad ümber, et oskad sa midagi välja tuua, tuleb, seal, meeldib praegu. Mis mulle meelde tuleb, on kohe see, et niisugune suur oma no mitte just väga suur, aga siiski siinses mõistes väga suur oma metsatükk mille servas siis väike maja ja siin on nagu teistmoodi, et siin on ikkagi kõik on kuidagi kokku surutult ja siukest, avarust ja õhku ei ole nii palju, kui on, kui on aresti kodus. Miika, kuidas sinuga on, mida sa mõtled, kui sa Eesti peale või kodumaa pääl mõtled? See on kaugel vaheaegadel saab minna lennuki peale ja tund aega ja 15 minutit lennata. Ja siis varsti juba nädala või kahe pärast tagasi tulla. Aga lähevad sul mõtte tihtipeale sageli. Ja näiteks siis konnalen üksinda siin. Ta ei jõua siis koju, kui Makkolist olen, ta jõuab mingi tund aega hiljem. Mismoodi need mõtted seal eesti keel on? Nad uitavad? No ma mõtlesin, et oleks tore Eestis sõpradega õues mängida, samal ajal kui isa oodata ja ema. Mis te arvate, kui kaua võtab aega, et sul siin tekiks samasugune olukord, et sa tormad siinsempradega, õu? Ma arvan, et niikaua, kuni ma lähen, päris cool, mitte see klass, kus on need lapsed, kes tulevad välismaalt. Aga millest see sõltub, kui kaua sa seal nii-öelda üleminekuklassis? Ma olen seal niikaua, kuni keel selgeks saab ja saab teistega rääkida. Hiljem, kuidas sinuga, mismoodi on suhe Eestiga asside tahaks öelda küll, kohe suvel, siis siis kui olin üksi ja oli noorte laulu- ja tantsupidu, siis ma tundsin küll, et olen eestlane. Jah, olin Eestis käinud just vahetult enne seda, siis tundus, et läks küll natuke rappa asi, et et tantsupeo ajal töölistantsupidu oli väga. Sellepärast seal, et mul oli sünnipäev varem. See oli ka oluline, sünnipäev oli muidugi oluline, just, aga vähem oluline ei olnud see tantsupidu, sellepärast et Mikk tantsis seal oma täiesti esimest 100 aastat, et oli kolm aastat seal koolis kõva trenni teinud ja tamp oli taga ja nüüd oli esimest korda siis seal platsi peal tantsimas. Siis, siis ma tundsin küll, et minus ikka tärkab sihuke eestlane rusikalaual ütleva uuesti Eestisse minema. Ja püüdsin mõelda, et kuidas selgeks teha, et, et mis on eestlasele või mulle kui eestlasele, et korra nagu tundus, et ülemus sai minust taru, aga eest, kui ta ütles, et see on niisugune fest siis sest et üldse ei klapi, et seal ikka midagi Rohkemat. Saatsin videod ülemusele ja laulupeost tantsupeost, ta saaks vaadata. Mina nõudsin, sain käidud ja näha, kuidas minu poeg tantsis seal väga vahva oli veel midagi, mis kuidagi eriti oluliseks muutub, on ikka ikka see, mismoodi meil seal elatakse ja siin, et siin on nagu teised mured ja mõtted ja, ja ikka jääb mulje, et meil Eestis on palju tõsisemad mured, palju tõsisemad mõtted, et kas see on siis niimoodi või miks see niimoodi nuhiks? Sellepärast, nii et meil seal ei ole veel nii hea kui siin ütleme niimoodi. Et siis siinsed inimesed, ega me ju täpselt ei tea, mille pärast nemad muretsevad, eks enam-vähem samade asjade pärast, aga kui siin on nagu rohkem niisugune kindlustunne, kui käid tööl, siis teadet väärilist palka ja ka lava oma asjadega, et. Mis sa arvad, kas Eestis saab niimoodi olema? Loodan ehk kunagi, kui ma ei tea, mismoodi ja vahest ei küüni sinnamaani mõtlema, et võtab väga palju aega nagu mõned muud asjad, näiteks, mis siin, kui nagu sellest juttu oli, et, et mis seal harjumatu, siis võin öelda, et siis liikluskultuur, mis kohe nagu silma torkab, on täiesti erinev Eesti omast, kus ei taha uudiseid vaadata, sest kõik tunduvad nagu krimiuudised. Kui Eesti Aktuaalset Kaamerat kuulata, kes on kuskile autoga midagi juhtunud, et siis siin on vastupidiselt vägagi ettevaatlikud ja, ja vahest tundub, et liigagi natuke harjumatu, et kui nii võib öelda, aga see on üks, üks suur erinevus Norra elus, selliste mille võiks Eestisse üle võtta. Eestis võiksid olla ikka veel vahetunnid ja Norras võiksid olla lõuna ajal soojad söögid. Mina arvan, et siukest sallivust võiks Eestis nagu siit kapaga üle viia teistesse inimestesse ja see on nagu võib-olla kõige põhilisem. Kuidas sa seda tajud, et siin on sallivus suurem, millesse väljendab seesama noh, ma ei oska nüüd 100 protsenti öelda kasse periood, mis ma siin olen olnud tööl käinud, et kas see on piisavalt pikk selleks, et seda kõike nii üheselt hinnata, aga, aga tundub, et nii ülemuse kui alluva suhe on siin sootuks teistsugused, et on kuidagi lihtsamate inimlikumad sõbralikumad. Kui ma käin ametkondades, on tunda seda, kust mitte sellist eemaletõukamist ja välismaalase suhtes, vaid on ikkagi arvestatakse ja siukest sallivust on tunda, kuidas Eestis sina jaksan. No Eestis nagu kokku puutudes ametnikega on tihtipeale tunde sihukest nabisti olekut inimese suhtest, et ametnik on nagu oluliselt targem kui see inimene, kes, kes tema käest nõu küsima ja et, et siis võiks need ametnikud natukene samale leveli peale laskuda, kui, kui see inimene, kes tema juurde tuleb Lilian, mida sinu meelest võiks Norrast Eesti ellu üle võtab ja handeral oli õigus selles suhtes mulle ka. Olen sama meelt, et see sallivus ja see level on nagu väga kõrge siin, kuidas teisesse inimesse suhtutakse, arvestatakse väga teise arvamust ja ollakse leplikumad või sedasi kasvatatakse lapsi ja nii on see tunda, et see on aastas ladu niimoodi olnudki. Et laps juba väiksest peast on isiksus ja tema tahab proovida omasid asju, omatmoodi, et juba sealt algab seepeale kuni siis tõesti ametnikeni välja, et see võiks ka olla tõesti sarnane Eestis. Ma küsin siis hoopis vastupidi, millest te puudust tunnete? Mida igatsete Eestist haarasse soolase heeringa võiks siia saada kuidagi? Võib-olla on seda, aga meie ei ole üles leidnud, siin on magusad ja hapud sugulased, sõbrad, ta võtaks kaasa, et siis oleks päris ideaalne. Aga kuna see on noh, niisugune enam-vähem võimatu, siis siis ma ei teagi laulule tantsupeo ma sain sellest juba aru, sa enne rääkisid, jah, võib-olla ei tooks seda siia, selle jäetakse ikka Eestisse. Eesti, kui te mõtlete selle lühikese aja peale, mis te siin olete olnud, mida see elamine siin norrastajaile kaasa andnud on? Põhimõtteliselt kindlasti on niisugust nagu julgust andnud juurde võõras ühiskonnas, suhelda suvaliste inimestega rääkida millest iganes, suhtlemisvabadust. Ühe keele olen juurde saanud peaaegu. No see on juba väga suur asi ja minu arust suhtlete täitsa vabalt juba see just teise rahvuse tundmaõppimine ja kultuuri ja looduse on siin võrratu, kõik ikkagi jahetavatestised ja unistavad kasvõi kordki reisimas Norrasse, et see on väga rahuldustpakkuv. Aga mida te ütleksite neile, kes kodus mõtisklevad selle üle, et vot on elu selline, nagu ta on ja peaks minema otsima mingeid lahendusi, otsima seda paremat elujärge, mille peale mõelda, enne kui seda sammu ette võtta? No ennekõike ennekõike peaks mõtlema oma hariduse peale ja keeleõpe peale kindlasti ilma keele ja erialata ei ole tõenäoliselt mõtet õnne otsima minna kuskile. Jah, see on üks tõde, aga kellel on tahtmine, see peab igal juhul ette võtma, muidu ei saagi teada, kas on midagi, millest ilma jääb või äkki leiab sealt eluõnne. Peab ikka, peab proovima. Või nagu ikka kõik, me kavatseme ühele võiks tagasi tulla, eks ole. Tingimustel, või mille ajendil te siis nüüd Eestisse tagasi tuleksite? Tõenäoliselt peaks olema sotsiaaldemokraadid paarkümmend aastat võimul olnud. Kas sa jõuad nii kaua oodata? Äi Su? Liinel, mis sina? Eks see sõltub rohkem meist endist. Tegelikult aga mis peaks Eestis juhtuma selliste tagasi tulla? Sinu jaoks? Jah, millal on see õige hetk tulnud, et nii, nüüd me oleme saanud, mis me oleme proovinud ja nüüd me tahaks tagasi. Jah, ma jätaks selle mõtte ikkagi lahtiseks jälle, sellepärast ma ei tea seda, mis mõtted on võib-olla mul aasta või viie aasta pärast? Ei, ei toimu seda suurt õnne leidmist ja panime kotid kokku ja sõidame koju tagasi. Kas peabki tegelikult nii olema, võib-olla lihtsalt hea siin natukene kosuda ja ringi vaadata ja teist keelt õppida ja tunda saada, mismoodi kuskil mujal elatakse. Et kuule, selle saame teada hiljem, eks ole, aga üks asi on kindlasti see, et kui midagi muud enne ei juhtu, siis meile just Filipiinlasest töökaaslasega arutasime. Ta ütles, et ta hakkab vanaks jääma. Seda küll veel mitte et ma tean, millised need vanad inimesed välja näevad, et tema küll veel vana ei ole. Ja selle peale ta küsis natukese aja pärast, et mis sa siis teed, kui sa oled vana, kas sa siis lähed Eestisse, mõtlesin mina lähen kindlasti kui mitte enne. Siis ta arvas ka, et tema läheb kindlasti, tahab vana olla oma kodumaal. See oli minu arust väga armas. Ja ma arvan, et aasta pärast ehk veel ei lähe koju natukene peaks nagu veel. Aga kes teab, võib-olla siis kolme, kahe või nelja aasta pärast või viie aasta pärast? Ma ei teagi, kuidas teistega on, mina nagu vaikselt kipun küll seda aega ootama, millal lõpuks saab onu jälle maha pühkida ja koju oma metsa sisse tagasi oma majja minna, aga võib-olla on, miks siis juba leidnud siia omad sõpruskonnad ja, ja huvid ja asjad, et tema ütleb, tema ei taha nüüd tulla. Mikk on siis poolenisti Norra poiss, mis siis saab? Jah, sellepärast ma ei teagi. Andero, kuidas sinu peas see plaan on? Jah, ei ole nagu jõudnud sellise mingi konkreetse termini veega, tõstame käed üles, vaatame, mis elu toob. Miko, mis sina arvad, kui kaua sina siin tahaksid olla? Mitte väga kaua. Mul on hetkel selline plaan, nii et võib juhtuda ka niimoodi, et, et see on sul üks põnev kogemus. Sa saad õppida hoopis teisi keeli ja suhelda teiste inimestega ja oled peatselt Eestis oma sõprade juurest tagasi. Aitäh teile. Ja ma loodan, et me siis kohtume Eestis kas 10 aasta pärast või, või varem kõike head. Aitäh kuulamast, perepildi tegid Tiina vilu ja Maristomba. Järgmisel laupäeval oleme jälle teiega.