No nii, selge, siin pole ka midagi, siis teeme ühe perepildi, tulge. Perevilju, mida kuulata teine kuulamiseks. Laboratooriumis palun kogunev kus ema on oma väga selge tähelepanu köita. Nardoderne sutt modell ei mõjuta jah, no nii, tema tähelepanu. Tere hommikust, head kuulajad. Selle kevade esimene perepilt vaatab, mismoodi käib elu peres, kus kahele lapsele lisaks on veel vastsündinud kaksikud. Mina olen Tiina Vilu ja soovin teile head kuulamist. Täna olen külask Airil ja tema perel siin peres kasvab neli last ja kohal ongi kõik neli pere Magairiga. Tere, Kairi. Tere. Ma sain aru, et isa on kodunt ära ja töölt isa on praegu tööl ja keegi peab ju rahaga treenima. Suuremad poisid on teil siin mõnusasti meie juttu jälgimas ja kihistamas, sellepärast on koolivaheaeg, kes siin diivanite peal istuvad, siin on meil timm, kes käib muidu teises klassis ja siis on meil veel Klaus, kes käib esimeses klassis. Tegelikult on poistel muidugi ikka peenemad nimed, neil on kaks nime, meil on Tim Jürgen ja Klaus Jesper. Me istume siin teie elutoast rõdu läheduses, sellepärast et rõdul on vanker, kes vankris. Vankris on meil kaks tüdrukut, kes on ühe kuu ja kahenädalased ja need on Serena ja Inger. Aga nendel ongi mõlemal ainult üks nimi, sest nemad ongi juba kahekesi, et siis loogika asjal oleks meie enda jaoks ja kui vahepeal teeb miski asi sellist sahisevad häält võib, me ei tea veel, mis hääled seal tulevad siis beebimonitor sellepärast et tüdrukud jäid praegu magama ja ja me hoiame neil ju kõrva ja silma peal. Kairi, kas selline hetk sinu päevast, kus sa saad korraks niimoodi diivanil olla ja kellegagi lihtsalt juttu rääkida on pigemini harv? Ma arvan, et viimased poolteist kuud on see tõesti harv aga ma ei põe selle pärast, las ta olla praegu niimoodi, et on harv. Sa näed väga hea välja ja kuidas ma ütlen väga kõhna välja ja nii ma sulle ka ütlesin, et kuidas see siis niimoodi on vastsünnitanud ema ikka natuke on selline kopsakam ja kobedam. Jah, oleks sa siis näinud mind, enne kui ma sünnitama läksin, siis, siis oleks muidugi kontrast veel suurem, arvatavasti. Aga selle kõhnaks saamise põhjus ma ei teagi, võib-olla, võib-olla paljud saavad tegelikult kiiresti kõhnaks, aga minul kiirendas asja see, et kuna meie kaksikud olid natukesega enneaegsed, siis ei osanud nad rinnast süüa. Aga kuna mina väga tahtsin neid rinnaga toita, siis ma pidin rinnapiima neile välja pumpama ööpäev läbi teatud kellaaegade tagant ja siis siis neid toitma ja arvatavasti see, et ma niimoodi orav rattas olin. Esimesed kaks nädalat, see vist pani selle põntsu, et kaal läks kohe päris tagasi. No milline sinu päevarütm praegu on, milline on see orav rattas elu nelja lapsega? Kõike dikteerivad ikkagi need väikesed kaksikud absoluutselt käib nende nende järgi, et masin mingisugusel hetkel isegi vaatasin, et ma ei ole jõudnud õue, võib-olla niimoodi keskmine tuli nädalas korra, ma käisin väljas üldse majast, sellepärast seda aega ei olnud siis kui on rohkem inimesi kodus, näiteks kui mul on mees või, või on keegi veel läbi tulnud, siit mõni tugivõrgustiku liige ja siis siis on natukene nagu lihtsam, aga muidu on see päev selline enam-vähem, et ühte toidab teist toidad vahet, et nende mähkmeid või riideid siis peab ise natukene vahepeal sööma ja jooma ja siis hakkab see kõik jälle otsast pihta. Sellepärast et ma nii sünnitusmajas saadud nõuannete kui siis ka perearsti nõuannete järgi ikka praegu käib meil kõik kella järgi, mitte nii, et et lapsed magama nii nagu nad tahavad ja, ja teevad, mis nad tahavad, need, need väiksed titad vaid ikka kolm tundi on söögivahe ja nii ongi, peabki olema. Miks nii? Sellepärast just et haiglas me olime ka tegelikult isegi OEM võib-olla, kui, kui tavaliselt ollakse, vähemalt kui ühe lapsega ollakse, me olime nädal otsa sellepärast, et nad kaotasid palju kaalu. Ja see kaalu asi oligi meil esimesed, esimesed kuu aega oli kõige-kõige-kõige tähtsam asi vist üleüldse kodus või peres või poisid pidid siin ka nii-öelda kulmudega rajal kõndima, sellepärast et kõige tähtsam oli see, et lapsed saaksid söödetud ja lihtsamaks läks tegelikult natukene ikka siis, kui nad on juba nii tragiksaid, et nad hakkasid ise rinda võtma ja et ma ei pidanud enam seda piima nende jaoks enne välja lüpsma. Ma nüüd vahel mõtlen, et eelmiste lastega aru, miks ma pidin mõtlema, et raske oli, ega praegu väga hull ei ole, ma mõtlen siis selle peale, et, et mida kolmikut teemad teevad siis kui natukene nagu tundub, et võiks raske hetk olla. Kas selline suurpere on olnud sinu soov või see on lihtsalt olnud sellise kingitusena? Tegelikult oli küll meil nii-öelda pereplaneerimisest see mõte, et võiks neli last olla. Ja see, et nüüd need kaksikud tulid, see oli ikka küll suur üllatus, suur rõõm ja, ja minul on, minul on tõesti väga hea meel, et see niimoodi läks. Miks te olete tahtnud omale suurt peret? Ma ei oska tegelikult päris täpselt öelda, võib-olla sellepärast, et mul on endal kaks venda, et me oleme kolmekesi siis mu isal on kaks õde ja vanaema oli meil üksik laps ja tema nagu alati rääkis seda tema arust oli nii, nii kurb ja tema ise oli nii õnnelik, et temal oli siis võimalik kolme lapse ema olla ja ja võib-olla see on nagu kuskilt kukla tagant mind tõuganud. Aga, aga teisest küljest see mõte, et ma, ma olengi suure pere, ema, minu arust on see nii tore või niisugune noh, natukene võib-olla võimas või, või võib-olla isekas ka noh näiteks pühade ajal istud sellisesse suure perega lauda, sul ei ole igav, sul ei ole kurb, sul on kogu aeg, mingisugune elu on sinu ümber. Teisipidi ei saa võtta igal hetkel aega, kui sa tahaksid iseenda jaoks näevad kogu aeg kellegagi arvestama. Jah, aga ma arvan, see ei ole mulle praegu vähemalt probleem ja kui ma olen tahtnud aega võtta, siis nagu ma siin juba ütlesin, on see võrgustiku küsimus, mis on meil siin tegelikult väga hea selles mõttes, et nii mina kui, kui mees oleme ühest kohast pärit, enamus meie lähisugulasi elab ka siinsamas käe-jala juures ja tegelikult on nagu alati oleme abi saanud või toetust või või kui on vaja lapsi valvata või, või kuskile vedada või, või tuua või, või mida iganes. Et selles mõttes ma ei tunne, vennast ei ole või ma mingisuguseid oma huvisid ei saa rahuldada ei saa praegu, aga mingi aja pärast jälle saan sellepärast et kasvavad ju jälle suuremaks ja, ja siis tahavad nemad oma vaba aega ja siis jääb mulle ju ka vaba aega. Kes sinna tugigrupp b kuuluvad, kes teda aitavad. No näiteks nüüd ma pean kohe eraldi eriti ette tooma ja kiitma vanemaid näiteks ema on tohutult palju süüa meile nüüd siin keetnud peale seda, kui, kui kaksikud sündisid ja veel noh, väga pean ma kiitma oma keskmist venda, kes on ka enam-vähem selline, et kui, kui telefoniga kõne võtta, siis ta, ta tuleb kohe appi ja, ja ta on nagu selles mõttes väga harukordne juhtum. Talle endale ei ole veel, ei ole lapsi, aga et ta on kohe nõus ka lapsi hoidma, isegi neid väikseid väikseid tüdrukuid ja, aga, aga teised sugulased ka teised ka on tegelikult abiks. Mis sa arvad, kas see, et te elate siin lähedal, kus teie perekonnad on, kes seal toeks olla on mõjutanud just seda, et julgesite teha nii, et neil oleks neli last? Võib-olla, aga ma tegelikult ei ole mõelnud, et see on nagu teadlik selle sellepärast? Ma ei, ma ei usu, et, et see võrgustik seda nagu määras, aga nojah, alateadlikult võib-olla küll. Kui paljude näiteks selle peale olete mõelnud lapsi saades, et mida see perele majandusliku külje pealt kaasa toob, kas vanemahüvitise teema ja sellised teemad on teil arutlusel olnud mehega? Oleme ikka mõelnud, aga samas noh, see ei ole see raha või asjade küsimus ei ole nagu eesmärk oma, et pigem on see nii nii palju, nagu sa teenid, nii palju sa saad siis endale lubada ja, ja nii ongi, et ma ei ole küll mõelnud kunagi, et ma ei saa rohkem lapsi, sellepärast nagu mul mõned tuttavad on öelnud, et nad ei saa endale üle ühe lapse koju sünnitada, sellepärast et nad ei saa siis neile kõike lubada. Minu arust ei peagi kõike siis lubama. Praegu praegu me tuleme, tuleme hästi toime ja eks siis nagu võimalused on, niimoodi tuleb siis elada. Läksin juukseid kammima kandmise kukus. Tahtis anda suisa suud kaela, kullast raagi, siis ka oldaks kindlasti tulla talle ainult kätel kogu eluga. Heinarinnamaailmas olid iluaiad. Kolletab soojemaks, ilming ära. Vikerkaare väraval võtab ära. Sestap talle vastasin. Hin ballett, kulla kütkesse, annan ennast kätte. Juuksed on taevaservalt kiigun on avaBoona, kui siin e-kiri oli see ja sinna lendumid noor kui täidab rinnamaailmas vaid ilu, hoiab mind. Maailma Saidi Iluojja. Kas sinu suhe? Laste ootusesse või laste Terre tulekusse on aja jooksul muutunud, kas sa mäletad, kuidas sa ootasid oma esimese lapse sündi, et mismoodi sa siis suhtusid, mõtlesid ja, ja kuidas see nüüd on olnud? Selles mõttes on küll muutunud, et need poisid tegelikult tulid väga lihtsalt kui oli, kui oli nagu mõte, et võiks peres lapsi olla, siis, siis nad kohe tulid. Aga need tüdrukud ei, ei tulnud nii lihtsalt. Ja seda enam, ma arvan, ongi nagu nagu eriline lotovõidutunne selles mõttes, et kui vahepeal ei lähe kõik nii hästi ja mõned lootused muutuvad näiteks otusetuseks, siis, siis ühel hetkel saad sa teada, et, et sa saad kaks last siis noh siis see on ikka rõõm tegelikult. Ja nagu ma ütlengi, et see ootus selles mõttes oli jah, teistmoodi, et et kui vahepeal oled ka mingisuguseid negatiivseid asju kogenud, siis see ootus on hoopis teistsugune, siis on hirmusid natukene rohkem ja nagu ka niisugust mõtlemist, võib-olla ka ülemõtlemist natukene. Siis kui ma poisse ootasin, siis ma olin natukene noorem ka, võib-olla on see sellest ka kinni. Et nüüd tulebki tegelikult ju sünniaastat vaheks 10 aastat, et see on ikka täitsa palju, kui ma niimoodi mõtlen, nagu kõrvalt üritan vaadata ja mõtlen, et see on ikka täitsa palju suur suur vahel tegelikult ehk siis sa mõtled esimese lapse ja nende tüdrukute vanusevahe on 10 aastat. Jah, ma varem ei mõelnudki, et see, see vahe nii suur on, aga no vot selle tegi ka elu selles mõttes, et ega kui sa plaanid midagi, siis need kõik plaanid ei lähe niimoodi, et teed mingisuguse ideaalmudel perekonna ja kõik käib nii plaanide järgi, ma arvan, et paljud on seda pidanud kogema, et sa võid ju plaanida, aga need ei lähe nii, mis ongi tore. Milliseid muutusi kaksikute tulemine teie perre veel tõi, kuidas näiteks poisid suhtusid, väga ootusärevalt suhtusid ja juba siis, kui kõht muudkui kasvas ja, ja kõht kasvab väga kiiresti alguses siis nad juba, et kas juba ikka ei juba ei, ei sünni. Meil oli hästi palju asju endal olemas juba, kui, nagu selle külje pealt rääkida, et me pidime kaksikute vankri muretsema ja tegelikult minu kõige sellisem ehedam emotsioon. Ma mäletan, kui kui seal ultrahelis seda, seda kahte täppi ma nägin, siis ma kohe mõtlesin väga materiaalselt ja siis, kui ma helistasin kohe peale seda esimest ultraheli oma mehele, ütlesin, et aga nüüd on vaja suurema auto osta, sellepärast et me lihtsalt ei mahu väikesesse autosse ära ja ja, ja see oli, see oli mõnes mõnes mõttes nii naljakas, et, et ma niimoodi talle ütlesin seda, et me kaksikud saame. Et nüüd on vähe suurema auto osta, nii see oli, jah, jah, mind isegi, ma ütleks raseduse ajal natukene häiris just see, et, et inimesed nagu natuke nagu haletsesid mind, see oli minu enda tahe ja minu valik ja, ja nagu ma ütlen, tohutu rõõm ju, et kaks tükki kohe korraga tulid ja, ja samamoodi me ju ise saime väga varakult teada, mis soost lapsi ma siis kannan, aga me ei öelnud seda teistele ja see oli väga huvitav, see, missugune on inimeste reaktsioon. Väga palju niisugust mõtleks nagu õelust või või kahjurõõmu, tundsin, kuidas, kui inimesed ütlesid mulle niikuinii on jälle kaks poissi ja mis sa siis teed, et vähemuses olid neid inimesi, kes ütlesid, et oi kui tore, kui nüüd oleksid tüdrukud ja mõtle, kui armas ja, ja nii edasi, et see inimeste suhtumine oli ka ikka hästi huvitav oli seda jälgida, et mismoodi seda mulle öeldi või võib-olla ka minu selja taga räägiti, kuidas inimesed üldse suhtusid, kas pigemini positiivselt, et oi, küll on tore, teie pere saab juurdekasvu või pigemini teistpidi või küsiti nii ka, et kas sa oled hull peast ainult ühe kommentaari, aga see oli ka lapse suust ühe mu poja sõber, ma kuulsin, kuidas ütles, et jälle saavad ja siis ma mõtlesin, et see kolmas või siis ka kolmas ja neljas, et see pole sugugi nüüd jälle, aga üldiselt oldi väga positiivsed ja eriti muidugi just see, kui ma ütlesin, et ma kaksikuid ootan, siis kohe kõik millegipärast olid nii rõõmsad, nagu nad ise ootaksid kedagi või saaksid midagi. Statistika andmetel on meil niimoodi, et mida rohkem lapsi peres, seda viletsamaks läheb pere elujärg, vaatet langeb sinna täitsa vaesusriskiga perede nimekirja. Kuidas sina seda tunnetada? Jah, ma usun, et see statistika ei peta, aga samas näen ma enda ümber väga palju hästi hakkama saavaid peresid, kelle peres on kolm või neli last või isegi rohkem lapsi. Ja no ma loodan ka, et, et me tuleme toime oma oma oma valikutega. Kui sa juba teadsid, et sa võtad kaksikuid, kas sa tegid seekord ka mingisugust kuidagi tõsisemat ettevalmistus tööd, vot just selleks olid sa valmis selliseks muutuseks? Ei teinud, ma ei käinud isegi üheski loengus see mõte kaksikutest, noh, niisuguseid loenguid ma ei tea, et üldse tehaksegi, aga võib-olla on ka, ma isegi ei uurinud. Ja, ja siis komad eestlast ootasin, siis ma tahtsin kogu aeg minna vette sünnitamise loengule, aga ma ei läinud sinna ja siis siis kui oli sünnitamise aeg, siis ma ei julgenud sünnitada või mitte, sellepärast et mul oli õpe läbimata, aga nüüd ma teadsin, et niikuinii mul ei lubata neid vette sünnitada ja siis ma tundsin, et mul ei ole midagi mingisugust ettevalmistust selliselt vaja. Põhiline, võib-olla mingisugusel hetkel ma lugesin natukene internetist foorumist ka, mida siis teised tunnevad või mõtlevad, aga suur osa jutust tuli ikka kõrvalseisvatelt, kes muudkui ahetasid ja ohetasid, et oi, kuidas sa ikka hakkama saad ja aga ma ei läinud närvi isegi selle peale ma arvasin, et on raske ja võib-olla ma arvasin, et on veel raskem. Aga ma ei tea, mis on kõige raskem, kui kodus on kaksikud ja on suuremad lapsed ka suuremad, et lasteaias on küll natukene, mitte mitte piinlik, see ongi see on paratamatus, et nii on, et ega nende nende jaoks ei jätku nii palju niisugust aega nagu, nagu varem oli ja, ja mõnes mõttes ma juba enne enne sünnitust ikka hästi palju ka rääkisin sellest, et, et ma ei saa iga õhtu siis unejuttu lugeda, mis on meil Nonii kõik traditsioon ja tõesti, ma arvan, et ma olen mingisugune loetud korrad selle pooleteist kuu jooksul näiteks unejutt lugenud, et see, et nüüd peab ennast kõigi laste vahel jagama ja noh, võrdselt seda niikuinii ei saa teha, kuidas seda mõõtagi. Et lihtsalt need suuremad lapsed peavad nüüd natukene tagaplaanile mingisuguseks hetkeks jääma, aga noh, samas on nemad ju oma eelmised aastad kõik saanud seda minu minu tähelepanu rohkem poisid siin koputavad kordamööda üksteisele näpu peale, emale näpu peale ja vahepeal piiluti, mis vennad teevad ka poisid klauses pärijad, Immürgem, rääkige mulle, kas teie ootasite omale väiksemaid õdesid-vendi. Klaus. Ja kuidas sulle see sobis, et tulid õed hästi, aga miks sa tahtsid veel õdesid-vendi? Ei tea. Kuidas sinuga on, Tim, kas sina ootasid, et võiks olla peres lapsi veel? Ootasin Kell. Miks? No siis on toredam, saab rohkem teistega mängida nagu näiteks, ma tahan midagi mängida sees. No näiteks mu vend ei taha. Äkki tahab kumbki õde neist, kuidas sulle see üldse sobisid? Need tulidki õed ja mitte vennad. Väga sobis kõne, siis on võrdne kaks poissi ja kaks tüdrukut. No praegu nad on nii väikesed, et nad, Ta on tõesti alles siukseid bambukesed. Kui palju teie praegu nendega kokku puutute või tegelete? No ma ei tea, ma olen nendega ikka päris palju. Tõesti, mis sa teed nendega? Olen nende juures vahel, kui nagu praegu on koolivaheaeg sees, meie ema annab neile see sümaland nende juures, kuid andis näiteks Serenale söögi ära, siis ta peab Ingerile kandma. Serena hakkab nutma, siis ta ei saa kohe ise anda, sest ma olen, olen nende juures natukene. Räägi sina, Claus, kuidas sina praegu oma õdedega koos oled õega valju, mis te teete, anna neile sõiti. Nad karjuvad. Kuidas te ette kujutate, kui nad suuremaks kasvavad, mida te koos teha saaksite, mida te koos teha tahaksite? No ma ei tea, igastahes väga paljusid asju, ma arvan näiteks saame õues palli mängida, batuudil hüpata. No mida iganes veel igasuguseid asju, kuidas teie pereelu muutus sellest hetkest, kui tüdrukud majja tulid? Kui vanast tegelesid ema isa rohkem meiega, nüüd me tegeleme põhimõtteliselt kõik, ainult nendega. Sobib teile. Sobib, aga kas natuke pinget ei tekita, et ema-isa tähelepanu on kogu aeg mujal eriti? Elgi tekita, te olite väga mõistlikud noored mehed. Kui te mõtlete selle peale, kui te ise olete juba suured ja võib-olla on teil ühel hetkel oma peret, millist perekondade omale tahaksite, Klaus, näiteks sina oled sa mõelnud kunagi selle peale, Keiu. Aga Tim praegu just hakkasin mõtlema. No ja mis sa välja mõtlesid? Mõtlesin niuke võiks näiteks maja olla. Aga kui suurt perekonda samale tahaksid, tahaksid sealt see laps? Ei tea, ma jätan teid mõtlema, lähen räägin emaga edasi. Kairi kuulas ka kihistades jutu peal, mis me siin poistega rääkisime, oli midagi üllatavat ka ei olnud, aga noh, laps on väga viisakas, ei julge seda siis öelda või võib-olla on juba meelest läinud see, et, et kuidas ikka esimeste päevad, kui me haiglast koju tulime, siis siis ma õhtuti nutsin ja, ja siis ei saanud poiss ka aru, et mis emmel viga on. Ja ega endale oli ka väga raske seda tegelikult kõike selgitada, just selles mõttes, et tegelikult ei olnudki midagi viga, aga ühest küljest oli ka viga, et mingitel hetkedel tõepoolest ütles mu mees ka mulle, et ma nagu maa peale tagasi tuleksin, ütlebki, et mis sa, mis sa ulud, lõpeta ära. Me ei ole haiglas, meie lapsed ei pea lesima kuskil kuude kaupa ja neil ei pea mingisugust ravi tegema. Et nad sündisid natukene küll enne aegsetena. Põhimõtteliselt see vist oli siis kolm nädalat, et noh, natukene nagu olid, aga, aga samas olid nad väga tragid ja ja suured juba juba kohe, et selle koha pealt ma mõtlengi, et laps on väga mõistlik praegu, et ta ei ole esimene emotsioon ei ole tal meeles sellest, et kui, et õed tulid ja on väga nunnud, aga seoses sellega ema nagu muutus hulluks või või läks väheke imelik, et tegelikult on see hästi loomulik naised sünnituse järgselt võivad muutuda väga palju ja siis on just eriti oluline perekond seal ümber oleks mõistev. Sul on see ju mitmes kogemus, sul on see kolmas kord emaks saada. On seal seda varem ka olnud, et meeleolu hakkab kõikuma ja tuju läheb ära ja tuleb linna sünnitusjärgne depressioon. Ja noh, ma ei tea, kas päris päris depressioon on õige sõna, aga arvatavasti mingisugused need sümptomid seal küll klapivad sellega selles mõttes, et iga kord on natukene ikkagi uus kogemus just selles mõttes, et iga kord ju lisandub keegi keegi juurde ja, ja pead ikka jälle mingisuguseid asju ümber hindama või mõtlema. Aga jah, ma arvangi, et praegu viimane kord oli raske just, just kogu selle titade söötmise teema just selles mõttes, et oma südames ma olen, no nii tohutu rinnaga toitmise pooldaja ei osta, aga see ei tulnud välja ja oma mingisugused üksikud vabad hetked ma internetist otsisin seda neid lugusid, kus inimesed kirjutaksid mingisuguseid asju, kuidas nad hakkasid seda rinnapiima asendajat andma ja tõepoolest, ma olin juba valmis, selleks on meil on ostetud isegi terve suur karp seda rinnapiima asendajat ja, ja, ja kõike. Aga see ühiskonna surve või, või selline vähemalt ma arvasin, et on ühiskonnal selline surve mulle, et ma peaks neid rinnaga toitma, see oli lihtsalt nii suur ja see sai võitu õnneks. Et ma tegin mida iganes tõepoolest mingisugustel hetkedel ja ja elasingi selles mõttes, et ainult siis sellel hetkel nendele kaksikutele, et nad hakkaksid siis rinda võtma, mis see oli, mis sind nutma ajas või ulguma, et kas see tunne, et ma ei saa hakkama või? Jah, arvatavasti see, et selline saamatuse tunne ja kõik teised haavad umbes niisugune mõte ju ka kuigi noh, ma ikkagi n ennast tundes tean, et ma olen nagu väga kange või kangekaelne ka mõnes mõttes selle koha pealt südames, ma arvan ka jällegi ma, ma uskusin, et kõik läheb paremaks, aga need enesehaletsuse hetkel ma neid ikka oli üksjagu või on isegi veel praegu vahel, kui kõik ei ole ikka nii, nagu ma ei tea, mingisugune kujutluspilt on. Kuidas nendest hetkedest üle saad, mis sind aitab. Ühest küljest aitab see, et ma tõepoolest mõtlengi, et see aeg on nii üürike, kui nad nii väikesed on ja ja kahjuks nagu sõrmenips tegelikult mööda nii-öelda universumi seisukohalt vaadates. Aga teisest küljest ikka jälle tohutult on abiks mees Toomas selles mõttes, et kui paljudes kodudes võib-olla, kui tita tuleb majja, siis kui mees teise tuppa magama ja elama, siis meil ikkagi alguses, kui me hoidsime neid siis sellest süstlast ilma ilma nõelata süstlast, et nad ei kaotaks siis seda imemisvõtet ja et nad saaksid oma rinnapiima niimoodi siis mees kõik selle tegi koos minuga läbi, et noh, ainukene, mida ta ei saanud teha, on seda, seda piima välja pumbata, aga kõik ööd näevad noh, alguses oli ta ikka kogu aeg kõrval ja selles mõttes ma ei kujutaks ette, et, et üldse ilma saaks. No üks laps on üks laps, vaatad ja imetled seda pisikeste imikutega, kui sa vaatad oma kaksikuid, et kuidas nende olemine on, nad erinevad, on nad sarnased, kuidas nad käituvad. Kõige toredam on see, et kui ma rase olin, siis siis meile öeldi, et need on ühemunakaksikud ja niimoodi kogu raseduse jälgimine ja kogu see ootus käis kui nad olid ära sündinud. Juba siis ütles ämmaemand, et tema arvab, et need ei ole ühemunakaksikud, platsenta järgi Nathan erinevat nägu, aga vaatamata sellele, et nad on koos olnud minu kõhus ja mina ja nendega ju ühtemoodi toimetan, on nad ikka täiesti erinevad. Et üks ehk siis esimene on meil, Serena, kes vist ongi harjunud või mõelnud, et tema ongi esimene ja tema peab oma tahtmist kiiremini saama ja teine, kes siis sündis teisena ehk Inger siis ta pidi ootama kõigepealt, kuni kuni õde ära sünnib ja tema sai siis tulla. Siis praegu ka on natukene seda, seda nagu tunda või näha, kuidas ta peab leppima mõnes mõttes mingisuguste ootamistega või, või, või ta ongi natuke leplikum, ma vahel isegi nagu selline haletsus tunne tuleb, mõtlen, et kas sa siis peadki nüüd eluaeg teine olema ja, ja siis proovin kuidagi ise, kuigi nemad arvatavasti ei pruugi seda üldse praegu tajuda, ega, rääkimata neile, see praegusest hetkest niimoodi meelde jääb, et ma lihtsalt nagu ikka tahaks neid võrdselt kohelda, mitte nii, et, et sina oled essa ja, ja sind ma eelistan või, või midagi sellist. Täna on teie peres selles mõttes tähtis päev, et just äsja ilmus akna taha teie nagu sa ütlesid, toredasti uus pereliiget. Auto, kuhu te kõike ära mahute, kas sellest on puudus olnud? Natukene on ja natukene oleme me näinud ka hoopis sellist asjaajamistes, see uue auto ostmine viibis ja venis ja mõnes mõttes on see sundinud mingisuguseid plaane natukene korrigeerima. Aga no nüüd nüüd on ta kohal, jah, nüüd me saame kõik koos sõita. Varem ma mõtlesingi, et kas siis tuleb kahe autoga minna näiteks, sest muidu ei mahu ju midagi, pole teha, tuleb inimesi perre juurde natukene, see sunnib meid ikkagi raha peale ja, ja majandusliku külje peale mõtlema. Kuidas sina kujutad ette nüüd seda aega, kui vanemahüvitise aeg läbi saab? See on siis, kui nad on poolteist, kuidas sealt elu edasi läheb ja mis see teile ka, seda. Esiteks ma arvan, et ja juba varem eelmiste lastega, mul on see kogemus, et tuleb elada kokkuhoidlikumalt siis, kui on vanemahüvitise aeg. Ja siis ma saan pärast ka ju veel elada, sellepärast et ma ei kujuta ette, et ma pooleteistaastase või nüüd siis kaks pooleteistaastast kuhugi jätan ja pean, pean ise tööle minema. Ma tegelikult olengi üsna kokkuhoidlik, vahel mõtlen, et võib-olla ma olen mõnes mõttes koonerdaja, aga aga ma arvan, et noh, peab toime tulema ju jälle, see on jälle valikute küsimus, aga ma ikka tahan nendega kodus olla, kuni nad kolme aastaseks saavad, sest mul on mõlemat pidi kogemus. Kui timm oli ühekuune, siis ma käisin seal saadik esinema väikese kohaga koolis tööl, niimoodi, et õppealajuhataja tegi tunniplaani selle järgi, kuidas ma sain last toita ja käisin siis tööl ja ja olin siis vahepeal kodus ja täpselt siis teise poisiga, siis ma olingi kolm aastat kodus ja see oli väga tore. Mis sind ajendas esimese lapse kõrvalt nii varakult minema tööle ja miks sa teist korda otsestasid teistmoodi teha, millised need kogemused on? Enne seda, kui ma esimest korda emaks sain, ütles mu sõbranna mulle, et sa ei kujuta ette, kuidas su elu muutub ja mina ainult naersin selle peale. Ja siis, kui see laps oli meile koju tulnud, ma olin, ma olin ta sünnitanud, siis ma mõtlesin, et mu sõbranna ei kirjeldanud asju ikkagi veel pooltki nii palju, kuidas elu muutub, ma, ma isegi isegi riidlesid temaga, ütlesin, et miks sa ei öelnud, et tõepoolest muutub ja veel rohkem ja 100 korda rohkem. Aga kuna ma olin lihtsalt väga rumala peaga lubanud, et ma tööle lähen ja koolitöö juba on selline, et, et seal lihtsalt võib-olla oleks, ma oleks pidanud lihtsalt siis oma kolleege alt vedama, aga ma ma ei saanud seda teha ja seda ma ühe lapse kõrvalt sain jälle lubada ka tänu sellele, et näiteks näiteks mu vend käis hoidmas sedasama ühekuust juba siis. Aga kas sa mäletad, kuidas sa ennast tundsid, kui sa käisid seal tillukese esimese lapse kõrvalt? Jube raske oli. Tegelikult oli veel see, et, et kuidagi see esimene esimene sünnitus ja esimene kogemus, lihtsalt see, see kõik oli nii füüsiliselt kani kurnav, et ma tagantjärele ma ei, ma ei suuda üldse aru saada, kuidas see üldse võimalik oli, aga oli võimalik. Et kui sa võrdled neid, neid erinevaid korded, kuidas sa praegu sellele tagasi vaatad et esimese lapsega oli niimoodi ja teise lapsega sa olid kolm aastat kodus, mis sa nüüd mõtlete? Ega ma ei kahetse ja tööle läksin selles mõttes, et noh, seda ei ole mõtet kahetseda, aga, aga see on seda küll näidanud, et ei tasu minna enda jaoks oks ei, ei tasu minna, laste pärast ei tasu minna liiga vara tööle, sellepärast et jõuab kõige küll veel liiga liiga palju. Võib-olla isegi ma olen mitu korda nalja heitnud, et kahju, et peale seda, kui nüüd need kaksikud kolmeseks saavad, et siis kohe pensionile isal jääda. Aga kas sa seda kartust ei ole nagu tundnud või tüdimust, et ah, ma olen siin kogu aeg päevad läbi kodus ja jääd näengi ainult selle kodu sisse? Ise tahaks ka nagu areneda ja ennast proovile panna ja midagi muud rääkida ainult kodu ja lasteasjadest. Võib-olla kõrvaltvaatajad võivad seda tunda, et mida ta jälle mingisuguseid oma koduasju räägib? Mina olen väga rahul sellega, missuguse valiku ma teen, et kui ma olen kodus, siis ma olen kodus ja ega ma ei saa ka praegu ju selles mõttes absoluutselt, et väita, et ma ei lähe tööle varem, mis iganes võib elu tuua ette või võivad mul mingisugused mõtted tulla. Ma tean, mõned ütlevadki, et nad läksid tööle just sellepärast varem kui see kolm aastat isegi mitte ainult majanduslikel põhjustel, vaid just sellepärast, et nad läksid tööle hakkama. Et nad ei pidanud taluma seda. Vaat minul niisugust kogemust poistega ei ole, võib-olla nüüd võib-olla nüüd tuleb jälle ei tea. Kairi, kas sa oskaksid ette kujutada oma elu ilma lasteta, ei oska ma kuna ma olen õpetaja, siis on meil väga tihti roolis olnud õpilastega juttu ikkagi sellest, et mis on elu mõte ja siis ja siis see erineva kogemusega ja erinevas vanuses inimestega rääkides on see nii ka erinev ja siis ma olen saanud noh siis 10 aastat põhimõtteliselt olen ma saanud rääkida sellest, et mina arvan, et et elu mõte ongi, et mul oleks lapsed, ma ei arva, et kõigil peavad olema, noh, ma ei ole nüüd seda, et seda meelt, et et see ei ole mingisugune väärtuslik inimene, kellel ei ole lapsi, aga mina näen, et minul peavad olema lapsed ja ja kunagi ütles mulle üks tuttav väga, väga toreda mõtte, et õpetajal peavad lapsed olema, ma tean ka jälle väga-väga toredaid õpetajaid, kellel ei ole lapsi väga kenad inimesed, aga ma arvan, et seoses sellega, et mul on endal lapsed, siis ma mingisuguse kogemuse võrra olen rikkam ja, ja mingisuguse nurga pealt oskan neid lapsi äkki ka noh, natukene teistmoodi või, või veel või veel rohkem näha. Miks sulle tundub, et sinu elu mõte on seotud just nimelt lastega, et sul on lapsed, kindlasti on seal mingid isekad põhjuseta, aga, aga ma arvan, et ema ei saaks ju. Me oleme mitu korda mehega rääkinud sellest, et kui tore oli aeg see, siis kui meil ei olnud lapsi ja kuidas me kahekesi elasime ja mis me siis tegime või kus me siis käisime või, või mis iganes. Aga võrratult palju rikkam on ikkagi elu siis, kui sul on lapsed ja jälle, et sul on kellegagi suhelda. Ma võib-olla kedagi lohutada või võib-olla kellegagi riielda ka, aga, aga just see, et sa tuled koju õhtul ja siis sa ei pea mõtlema, et mida ma teen täna õhtul või ma ei tea, mida ma täna õhtul telekast vaatan või, või ma ei tea, mis ma ei tea, mis mõtted nendel inimestel on, kellel on tuba tühi, mina tean, et mul on kogu aeg midagi midagi teha, mis rikkus seal on ja neid, kes ütlevad, et mul on kaks last, ei, rohkem ma ei taha, see ei ole minu jaoks hakata otsast peale jälle kõik need tissitamised ja, ja lapsehoidmise otsimised ja trennid ja kõik see rida. Ei, mitte mingil juhul, mis on sinu jaoks võrratult palju rikkam elu. See seisneb ikkagi selles, et ma näen, et, et ma ise olen ka rohkem vajalik kellelegi. Sest noh, ma ei tea, kui üleüldse hakata siin niimoodi laiemalt mõtlema, et tõesti, mis see elu mõte siis on või, aga et siis siis mind on ka kellelegi vaja ja, ja kui mu laps on õnnetu, siis ma olen temaga võib-olla koos õnnetaja, kui ta on rõõmus, siis ma olen temaga koos rõõmus ja kõik see ja ikkagi suuremas osas kaaludesse hea hea pool nagu selle veel nagu üles see teebki rikkaks vist, või, või see ongi rikkus kui see lastega koos oled, lapsi kasvatad või lastega koos kasvad, mis siin sinu jaoks oluline on, mis need põhimõtted on? Ma arvan, et ma mäletan õigesti, et ma kunagi lugesin ühte intervjuud, Lauri Saatpalu ka ja siis ta ütles seal umbes niimoodi, et et tema jaoks ei ole tähtis, mis ametimees tema lapsest kunagi tuleb, vaid tema jaoks on tähtis see, et tema lapsest kasvaks hea inimene ja see on noh, mitte et mul mingisugune moto nüüd oleks, aga see, see on mind saatnud, et ma tahaks ka, et lapsed oleksid head, et nad oleksid viisakad, et nad oleksid õnnelikud. Muidugi, nüüd just oli ju, algas koolivaheaeg ja lapsed tulid tunnistustega. Muidugi ma olen rõõmus, kui on väga head hinded tunnistusel. Aga see ei ole ju, see ei ole ju eesmärk omaette, hoopis toredam on see, kui nad iga päev tulevad koolist koju, ütlevad, et vohh väga tore, koolis on väga tore ja oh küll on hea, et ma koju sain tulla, mul on siin kodus ka väga hea olla või, või, või midagi sellist. Mida sa selleks teed, et su lapsed oleksid õnnelikud, oleksid head inimesed. Vaat ma arvangi, et ma nüüd just ennast olen ikkagi väga palju, võib-olla mitte nagu tagaplaanile jätnud, aga ikkagi et ma olen nõus oma laste jaoks aega võtma nendega koos olema, neid sõidutama, kui vaja on sellised asjad, noh kuna meie lapsed käivad jalgpallitrennis ja siis on ju alailma neid võistlusi, noh, viimasel ajal ma muidugi ei ole ise saanud kaasas käia, aga mees käib ikka peaaegu alati ja just see ongi just, et ma olen nende jaoks olemas. Nemad on minu jaoks olemas. No mõnes mõttes eeskujuga, et tahaks ju, et nad näeksid korralikku pereelu, sest kahjuks just siin viimasel ajal ma päris Me oma lähedase lahkuminekust olen kuulnud, kellel on umbes sama vanad lapsed, kui meie kodus on ja tegelikult see on ju, see on ikka väga karm, ma ei tea, mis need lapsed siis tunnevad või mõtlevad. Sellepärast ma arvangi, et, et üks asi on see eeskuju ka üldse siis kui ma tahan, et nendest head inimesed, et kasvaksid, siis see peab kuidagi läbi headuse ja, ja läbi positiivsuse kuidagi tulema. Kuigi ma olen vahel ikka nõid, kuri ema küll ka. Kairi, kuidas see tunne, et kui palju sa ise oled muutunud tänu sellele, et sul on neli last, ma ei tunne üldse, et ma nii palju olen muutunud. Aga noh, mingisugune nagu uhkuse varjund on natukene, ma arvan minule juurde tulnud, et siis olengi ametlikult selline suure pere ema ja mulle meeldib, mulle meeldib see mõte, et ma olen suure pere ema, ma ei tea, see on nagu oluline, kuidas sa tahaksid, elu teil siin nüüd edasi läheks, ta ongi juba õnneks natukene niimoodi oma mingisugustesse rööbastesse hakanud minema ja stabiliseerunud see, see alguse nagu mõnes mõttes võib-olla tõmblemine või selline, et, et keegi ei saa täpselt aru, mis roll temal nüüd selles muutunud peres on. Aga ma arvangi, et elu lähebki nüüd edasi oma mingisuguste väikeste tõusude ja languste ja murede ja veel suuremate rõõmudega ja siis ongi hästi, oleksid sa valmis olema veel suurema pereema? Sünnitada aga küll ei taha, sest et sünnituse see kogemus on praegu nii värske ja tegelikult ikka kuna need kaksikud ka sündisid mitte keisrilõikega, vaid ma pidin nad ise siis sünnitama, siis see on mul lihtsalt praegu vist nii kuklas veel nii värskelt meeles, et, et kõik need kolm või neli päeva peale sünnitust oleks ma nagu ma ei tea, viljapeksumasina vahele jäänud, niisugune tunne oli küll, et, et ma arvan, et ma ei tea. No mis siis ikka teha, kui niimoodi peaks, kui peaks juhtuma niimoodi. Aga ma arvan, et ma ei. Ma ei tegutse nii et ma, et, et see, et see ilmtingimata juhtuks. Nonii, meie jutu lõpuks siiski üks tüdrukutest ärkas. Kes see siis nüüd ärkas? Serena numbrit, teine number üks ärkas üles, ma olen natukene vaadata, kuidas see toimetamine siin käib. Kairi võtab ühe väikse pampu välja. Timm on siin ka juba väga kohe valmis abistama. Kuuenädalane väike tüdruk. Tunneb kella kolm tundi on möödas, kui süüa sai, nüüd on vaja jälle tankima tulla. Ma soovin teile õnnelikku kasvamist, aitäh. Saate tegid Tiina Vilu Jamaristomba järgmisel laupäeval oleme jälle teiega kõike head ja kuulmiseni.