Kahe vabadusristi kavaleride auks tõstis relva palge rütm Sakala maleva kaitseliitlasi läinud laupäeval ja au Tarvastu vallale jääb Kärkna muinsuskaitseklubile, kes paigaldasid väärika mälestuskivi vabadussõjaohvitseridele leitnant Herbert pinkale ja kolonel Friedrich pinkale viimase 100. sünniaastapäeval. Vendade sünnikodus Murikatsi põrga mõisas Viljandimaal. Herbert pinka langes vabadussõjas. Friedrich pinka oli 10 aastat kaitseliidu Tallinna maleva pealik Eesti laskurliidu juhatuse esimees, Viru-Järva- sõjaväeringkonna viimane ülem, kelle elutee katkes Venemaa vangilaagris kellele küüniliselt kuulutati kuritegelik surmaotsus tema sünnipäeval 1941. Eelkõige olid vennad aga Scouts, väeosa formeeriad ja esimesed ohvitserid mälestuskivi avamisel kõneljaskonnal pinka poeg Erik pinka. Otsustavat osa etendasid siis numbri polkude kõrval nõndanimetatud nimelised väeosad, millede hulka kuulus ka Scouts rügement. Scouts väeosa moodustati 1918. aasta lõpul Viljandi noortest julgete ja ettevõtlike ohvitseride juhatusel mis lühikese ajaga kujunes tugevaks lahingukõlbulikuks väeosaks ja mis juba kolmandal jaanuaril 1919 väljus Viljandist aasta pikkusele sõjateele. Saatuse tahtel olid selle väeosa eesotsas needsamad mehed, kellele me täna avame mälestuskivi. Punaväe pealetung Viljandi suunas pandi seisma siin Kärstna mõisa lähistel ja samuti ka Karksi mõisa all, kus toimus ka skautide esimene lahing. Vabadussõja veteranide otsingule oli Eesti raadiol seitse suve tagasi juhus leida Viljandimaalt üks esimestest vabatahtlikest vendadest skautidest. Nii nad 11 kutsusid nüüdseks manalasse varisenud Theodor Andresson. Esimene lahingu, kus me pidasime, oli Karksi, Ell, Morna mõisas, Morna mõisa väljadel. Ja mina mäletan hästi, et mull ahelikus olles noh, see sai kõvasti, käivad lastud automaadi raudlaks tuliseks, palavaks ja siis eeskirjades oli öeldised Jaagusi palavaks läheb, et et siis tuleb kohe vahetada ja mul oli ka lahingusse teine kaasa võetud ja mina hakkasin seal vahetama. Külmetanud käed kohmetunud kuidagiviisi nagu peenike töö, ei tulnud sellest midagi välja. Ja seal see oli esimene aparsusele automaatpüssiga. Alas, kus seal oli püssivahetust, oli all, oli Karksi mõisa ja Karksi mõisast selle tagajärjel Karksime, punased läksid välja. Nad lihtsalt nähes, et ümberringi on vastased, taganesid ise ära. See oli sõdurpoiste laul, kes kunagi relvaga käes rajasid Eesti riiki. Meie päevil kukub sõduri laulvast siiski paremini välja tehnikaülikooli meeskoori. Ent jälle ootab taasiseseisvunud Eesti uuesti loodud kaitsevägi oma ridadesse noori mehi ja selles punktis Me jõuame jutuga tänapäeva. Ka kaitseväe taastamine ei olnud kerge, sest alustada ei tulnud nullist alustada tuli altpoolt nulli. Nagu ütles enne mikrofoni avamist üks tänaseid saatekülalisi major ränt. Sõduri tunni stuudios on major Sven ise ja major Harri Rent. Kui valmis on nüüdne Eesti noor kaitseväeteenistuseks sel päeval, kui ta astub sisse kasarmuväravast. Kui. Tuletada meelde omaenese noorust ja aega, kui tuli astuda kaitsevärke või ütleme, noh, ütleme siis nii-öelda sõjaväkke eesti leegioni tollal siis see ei ole üldse võrreldav tänase päeva Noega. Meil oli silmapaistev ettevalmistussõjaväelaseks teenistuseks ennem juba kooli põlves omandatud no paljud, kes olid kas noored kotkad või skaudid, juba need maastikumängud, rivi, õppused, laagrielu see oli asja üks külg juba põhjustel, mis oli põnev ja huvitav. Aga siis keskkoolis tuli päris asjalik sõjaväeline haridus, sinna juure laskeasjandus, Laskmine, ise, määrustikud, õppimine ja see toimus kõik kvalifitseeritud ohvitseride juhtimisel, sest igas koolis oli vähemalt kaks sõjalise kasvatuse õpetajad, mis tavaliselt kas leitnanti või kapteni auastmes ja peab ütlema, igal kevadel enne õppeaasta lõppu oli vanemates klassides 10 päeva Tallinnas tondi sõjakooli juures niuksed kevade õppused koolipoistele kus tehti siis lahkrivi päris korralikult ja anti seda sõdurisuppi ja ja nii, et kui meie läksime sõjaväkke noorte poistega koolipingist, üheksateistaastane paistena. No see ei olnud meile mingisugune siukene, täitsa uudismaa. Nii palju lisaksin veel juurde, et omal ajal oli noorte hulgast noorte poiste sport väga populaarne. Kuna meie olümpialased seal ütleme 36. aastal, eriti kui nii enda aastakäiku meenutada, tõstsid seal spordivaimustust meil tohutult. Füüsiliselt olime me ka ikkagi päris korralikult ettevalmistatud. Harrastati kergejõustikukorvpalli LC pallimänge. Tänapäevane noor on kuidagi lodev. No muidugi teadagi, et vanad mehed ütlevad, et lumi oli ikkagi palju valgem ja rohi rohelisem aga kahjuks ta niimoodi on. Tänapäeva noor on siiski võrdlemisi lodev. Ta tunneb rohkem huvipaaride vastu kui, kui spordiplatsi vastu sõjaväkke tulles see annab kohe tunda. Muidugi, seda peab kahjuks ütlema, nagu nüüd viimased andmed näitavad, et linnapoisid hoiavad rohkem kõrvale sõjaväeteenistuskuma paist. Aga viimasel ajal see protsent pidevalt paraneb. Ühesõnaga see see nõukogude aegne sõjaväest kõrvalehoidmise ja, ja sihuke lodevus tunne siiski on tendentsile, et see väheneb. Ma täiendaksin võib-olla natukene seda juttu niinimetatud eesti ajal ennesõjaaegsel eesti ajal Eesti aega, nüüd ka esimesel iseseisvusaja esimese reisi ajal koolides antav riigikaitse õpetus, niinimetatud teda oli iga nädal kaks tundi umbes 30 korda Aastast 30 töönädalat oli siis 60 tundi aastas see tegi olenevalt kooli tüübist, kus see poiss siis õppis. Õppis süsteemis algkool, keskkool, gümnaasium, variatsioonina tehnikum, või õpistab algkool, proovimnaasium, gümnaasium, seal oli siis kaheaastane vahe progümnaasiumi kahe aasta võrra pikem, mis oli vastavalt kas 360 tundi, nüüd ei või 480 tundi täistundi õppetundi õpetust, mida, nagu Harryrentsin ütles, andis kaks kvalifitseeritud ohvitseri leitnandiks teni, mõnel juhul isegi major ja nad viisid tunde läbi jagatult. Niiet õpilased said sealt siis, kes käis laskmas, samal ajal tehti teine, teine osa, tegi seal topograafiat või midagi muud, õpetati kõiki sõjalisi alasid, oli olemas vastav õpik, seda on üksikutes eksemplaride raamatukogudes siiski praegu veel näha ja ma loen, et see raamat tuleks vähemalt uuesti välja anda, kui mitte parandate uus, parandatud trüki võib-olla täiendustega välja anda, see oleks väga-väga oluline. See raamat äratas poistes noortest poistest, kes seal 10 12 aastaselt hakkas selle asjaga tegelema 11 12, aastaselt äratas huvi ja andis teadmisi ja need teadmised ma olen võrrelnud neid, ma olen, see on praktiliselt nii ala igast õppematerjalide ja programmide võrdlemine, ma ütleksin, see programm, mis seal anti, võrdus juba allohvitseri programmiga. Allohvitseri tase saadi põhiliselt kätte, muidugi mitte kaadriallohvitseri jamaga reservi, allohvitseri oma, aga rohkem kui tavaline revimis vajas sisaldus. Selles raamatus oli see riigikaitse käsiraamat, riigikaitse käsiraamat ja trankmann oli tema autor kolonel trankman. Ja selle raamatuga tasub tutvuda nüüd peale selle alates kaheksandast klassist siis olenevalt olenevalt aastast millalgi õppima hakkas. Viimane koolikorraldus nägi ette kaheteistaastast gümnaasiumi, siis viie aasta jooksul oleks tulnud viimase koolikorralduse järgi iga aasta viibida praktiliselt täistööpäevad kasarmus väeosas kus tutvustati seda, mida klassis ei saanud tutvustada näiteks näiteks esimesel aastal jalaväeraskerelvastust, teisel aastal kindlustustööd ja pioneeritööd, lõhketööd, kolmandal suurtükivägi ja nõnda edasi ja nõnda edasi kuni viienda aastani välja need noormehed, kes sellest gümnaasiumist tulid. Nad said selle tõttu võimaluse teenida poole lühema aja noortena. Kahe kuuga nende noorteaeg lõppes ja neil oli võimalus, kui neid vastu võeti, siirduda sõjakooli, kus neist said siis reserv klipnikud ja nad soovi korral võisid siis üritada pääsu päris sõjakoolidesse elus ohvitseri teenistuskäigule, teenistus karjäärile. Aga üks asi veel. Algasime juttu sellest, kuidas tänapäeva noorsugu suhtub kaitseväkke ja kaitseväeteenistusse kaitseväeteenistusse minekus. Ma olen olnud koos noortega väeosades ja olen olnud õppustel välitingimustes mitmeid päevi karmides tingimustes, talvel kõva pakasega lumega. Ja ma pean ütlema seda, mida rohkem noorsõdur, eriti kuna on saanud juba mingisuguse väljaõpe, satub tegeliku olukorraga, sarnanes olukorda ja satub füüsiliste raskustega kokku. Talle meeldib see. Ja on näha, et siis hakkavad mehed innuga ja huviga kaasa tegema. Tänase Eesti kooli õppekavas puudub riigikaitse õpetus ei oleks ka võtta vastavale õpetajaid ohvitsere igasse gümnaasiumi. Igasse keskkooli. Kaitsevägi tegeleb alles ohvitseride koolitamisega iseendale. Kaitsevägi on alles omani algstaadiumis ja tema ohvitseride puudus on karjuv. Siit ma jätkaksin küsimusega, kui raske oli algus. Me oleme mõlemad olnud päris alguse juures mitmel viisil. Ja peab ütlema, et oli väga raske ja esimesed suured raskused olid juba kohe puhtfüüsiliselt materiaalsed. Me saime ju kätte laostatud ruumid, territooriumid, kasarmud, relvi ei olnud, juhtkonda ei olnud või oli see, olid need jäänused Nõukogude armee kõige kirjumast seltskonnast, seda kõike liikuma panna ja, ja koordineerida oli väga raske. No muidugi, ohvitserid olid ju kõik punaarmees tulnud niisuguseid noh peaaegu võiks öelda valgeid Vairasid nagu mina, kes olid kas siis leeganist või, või Soome sõjaväest oli üksikuid näppudel lugeda ainult. Ja ma pean ütlema, et jaanuaris 1992 solisti, kaitseväes 10 ajateenijad ja mõnikümmend ohvitseri. Ja nii see asi hakkas siis minema väga visalt, muidugi. Meeleolud ja kogu see areng oli, oli väga tugevalt siiski veel selle vana korra pitsa peal. Aga siis, kui see putš oli 91. aastal, siis selleks ajaks oli piirivalve teenistus juba ligi 1000 meest. Kelledest siis 300 toodi praegu kolonelleitnant saare juhtimisel Tallinnasse siin ka seda raadiomaja siin kaitsma ja televisioonimaja kaitsma ja ja see oli algus, jah, alguses oli raske. Aga kui nüüd silmas pidada seda, mis sellest raskest algusest ei olnud, relvi ei olnud, riietust ei olnud, jalanõusid on tänaseks saanud, siis peab ütlema, et on tohutult edu saavutatud. Mehed on relvis, mehed on riides, mehed on söönud. Põhiliselt võib öelda, on korralikud eluruumid. Näiteks niisugused eluruumid, nagu meil Tallinnas vahipataljonis, Kuperjanovi pataljonis, Võrus. Ei ole ühegi Euroopa armee ees vaja häbeneda. Ja, ja tänapäeval meil on ikka kõige naha ja karvadega kõik kokku, seal on ikka juba 12000 mees, relvis võiks arvestada. Endistele rindemeestele ei ole saladus, et sõja lõpupoole lauldi seda laulu ka vähe muudetud sõnadega, milles oli parasjagu käegalöömist või siis olukorrast üleolekut. Nii või teisiti, avanes ju sõja lõpupäevil tuhandetele eesti meestele sünge väljavaade sattuda sõjavangi. Vaadake, meil eesti poistel Eesti diviisile oli veerihma pealkiri, minu on truudus. Ja ma pean ütlema lootus, et kui see võitlus ka oli kevadel 1945. Truudus oli kuni lõpuni peaaegu jäägitu ülejooksmist või vabatahtlikku vangi andmist, niisugust asja peaaegu ei esinenud või vähemalt mina ei tea ühtegi juhust ja pole kuulnud ka. Ja Peab ütlema, kui sõdur seda teaks, mis teda ootab vangilaagris. Siis ma usun, suur osa sõduri otsustaksid võidelda lõpuni. Sellepärast et minul on tulnud olla küllaltki pikka aega just nimelt sõjavangis ja aastaid. Ja ma pean ütlema, see, mis seal toimus. Missugused ebainimlikud tingimused missugune. Missugune, missugune vägivald. Ja, ja, ja, ja inimeste piinamine, ala, toitlustamine, see on nii uskumatu, kes seda pole läbi teinud. Et ükski sõdur ei võtaks seda kaubaks. Kui ta on tulnud rindemees ja ta teaks, mis teda ootab, siis ta võitjaks lõpuni. Siin peab ütlema ühe asja, tähendab, vangidel on, on teatud põhimõtted ja üks põhimõte on see, et vang peab igal võimalusel põgenema. No teine asi on nüüd, see peab peab, aga vangis peetakse nii et sealt põgeneda ei ole ütleme teoreetiliselt võimalik, olgugi, et praktiliselt mõned mõned juhused õnnestuvad. Aga, aga muidugi seda juhtub harva. No teatud eritingimustes siiski seda, seda on, on õnnestunud teha. Ja, ja see on siis loteriivõit, ütleme niimoodi. Palju rohkem on neid, kes on üritanud ja see üritus on jäänud siis viimaseks või, või igal juhul, see on väga raskete tagajärgedega olnud. Meie laagrist ka see oli ka 46. aasta lõpus üks leitnanti, eks vältöövel põgenesid ära. Nädala pärast hakkas vahtkonnaruumis kisa. Kisa vältas kolm-neli päeva ja siis toodi nad meie ette, siis nad olid nii ära pekstud, et tõesti valge inimene oli pekstud neegriks, ta oli üleni sinine. Ja, ja siis nad ei saanud käia, sest nala jalatallad olid ära pekstud, siis nad olid inimvarred. Ja nojah, muidugi ma ei tea, kas oli poolteist, kaks kuud ja siis olid mõlemad ka surmamüüri taga. Andestagu kuulaja, kellele ehk ei ole meeltmööda, kui me saate järelejäänud minutitel laseme rääkida eesti sõduril kõige saatus raskemast, mis tuli kanda sõjavangipõlvest. Aga need on kõige vapramad ja vahvamad mehed, kõige taibukad ja hakkajamad, kes ka vangilaagris ei heitnud meelt, vaid püüdsid murda vabadusse ja mõnel see ka õnnestus. Tartu Ratsarügemendi ohvitser Eduard Tamm Ja nüüd, kui me asusime tööle selle raudteele, siis ütlesin nendele kahele kaasas, et me liigume kõigi ees töötaja, seda ja teised brigaadi liikmed ka seal kahe-kolmekaupa, nii et meie järel ja siis üks tonni Messaaessis teisele poole sinna. Ja see, kes meie ees oli, seal läks katteluk tooma. Ja see oli niisugune lihtsalt juhus, et et meie eest läks valvur ära. Ja nüüd ma ütlesin meestele, nüüd on paras aeg, viskasime labidad ja panime jooksu mööda seda raudteeliini, seal umbes 50 kuuskümmeetrid ees tegi raudteekäänaku käänaku tagant ja nüüdse valvur nägi küll see teine aga selgemalt kaugemale kaugemalt nägi, aga tema otsekohe tuld avada ei saanud, sealt teised mehed olid meie vahel. Kui meie jooksime, siis tema jooksis seda mäekallakut mööda ülesse haavasse alles siis ja tule, kui meie olime juba seal käänu taga, seal hakkas juba võsa nüüd kuuseumi küll, kui kuulid vingusid ja me jooksime niimodi laiali, igaüks ise khati mitte päris kõrvuti koos ja siis kadusime niimoodi metsa sisse. Eesmärk oli mul niimoodi, et seal oli vahemaa, ma arvestasin umbes 300 kilomeetrit selle magistraalraudteeni, mis läheb lõuna pool paika, lihtsalt Irkutskis läbi ess ladivastokide oli plaan jõuda välja selle raudteeni, nii et vahepeal nagu ürgmets. Aga kui kavatsed sealt seda raudtee lähedalliiniks on laager laagri küljes kinni seal teie jaoks. Kui kaugele läinud te võtsite suuna läbi metsasuuna lõunasse, sealt kohe läbi metsa? No alguses siis, kui see hakkas hirmus paugutamine ja, ja koera haukumine siis sel ajal kui see avastati, siis otsekohe pandi ümber ka laagrid ka kõik seisma ja kõik need valvemeeskonnad, kõik rakendati kohe meie tagaajamisi otsimise, siis hakkas juba videvikuks minema. Õhtupoole jõudsime oja äärde välja ja see oli ka õnneks, et saime siis seda oja mööda liikuda. Õige palju maad edasi, et jälgi kaotada, et koertega muidugi samad jäljed tee siis on varsti käes. Kui juba läks päris pimedaks, et enam ei näinud, siis jäime peatuma, seal olid suuremad puud olid ja siis koera haukumist enam ei olnud kuulda ja, ja püssipaugutamist ka ei olnud kuulda, siis tegime peatuse, aga siis oli ohtlik jälle, seal on need igasugused metsloomi. Kätte sattuda siis ööseks, ronisime siis hästi suur laiaarvuline puu otsa, nii et seal Raijad oksad olid, siis kükitasin siis seal see pime aeg ära ja kui hakkas koitma hommiku varakult juba siis sai õiget suunda pidada, siis hakkasime edasi liikuma jälle. Jaa, leegionär Leo sipelgas, Pärnust pärit mees, kel kavalust kasutades õnnestus Venemaa vangilaagrist jõuda Saksamaale, kus elab praegugi. Ja venelast alguses rääkis sõbralikult, et sõda on lõppenud ja lähete koju ja jutul lõpp, eks ole, hea koju viidud meid midagi. Meid viidi sinna Karjala-Soome ja neid võis korsk niisugune kohtun kasvumegi, seal löödi metsa tööle ja sealt sellest sõjavangid seal muide Eestis palju oli aga oliga sakesi, aga mina ei öelnud juba siis ma hakkasin, et sakslane. Ma mõtlesin, et ma võib-olla kuidagi pinge ehk sakslast ennem lahti kui eestlased. Sest dokumendi mingeid ei olnud mul võimalik seal niimoodi mängida, kus ma tahtsin perfektne. Ja kuna nemad Yasse, nemad sõidavad ikka vaheli võtta. Ja oli niisugune juhus olles seal kargu mäe vangilaagris, meie käisime metsatööl ja meid valvasid vene naised. Relvastatud naisWaldoli ja langetasin metsa, aga rongid juba käisid. Sõitsid Leningradis, hüüavad sealt põhjast on seal hanges vist kui ma ei eksi, jakkuse raudtee tuleb. Urmas, vabas ja Murmanski, vot nii rongid käisid seal. Me olime, mets oli sealsamas raudtee ääres ja sageli vaatasime, no näed, läheb eželoni söega, eks ole, ja ja aga midagi ei osanud mõelda, üks päev tööl olles. Veneid karjub siias sudis oliiv Tehiti ja ja viskas püssi mulle ma mõtlesin, et mis nüüd lahti. Ma sain aru, avatsin jaapani vint, vene padrun tuli sinna sisse, ta löönud, aga ei saa edasi ega tagasi seal üpris lähedane, see kurat kaliiver, selle juuksekarva vahe, eks ole, jah. Neiule lasen arvutasite seal aset, kui sul on jaapani vintsi vene padrunid, Olesin selle täiest jõust vastu kuradi tüve muidugi lind selle kuuli rauda, eks ole. Lasin ser paugu välja ja rääkisin siis sakslastele ja kõigile, kes olid, et ega nad meid lasta ei saa, sama jama. No ajama panna, siis tuleb natuke ette valmistada siis tardaga kogusime natukene leiba, eks ole, ja ja siis passisega, mis ajal umbes mis need rongid tulla, seal käis regulaarselt kaubarongid käisid ja vot ma ei mäleta, kas kolm või neli päeva hiljem mõtlesin, paneme ajama ja rong tuli aegamööda lõka-lõka seest, raudtee oli kallusliku veel taastatud ega ja sõitis tasakesi, jooksis massiliselt sinna rongi peale mehi, need karjuvad istrile ajju, mida sa lased ja hüppasin peale ja mina hüppasin peale. Ja Soome sõjakooli lõpetanud ohvitser Heino Toome elab praegu Kanadas, langes vangi Tšehhi põrgus. Ja aga no siis olin ma puht sakslane sakslastega, säält siis aadressi Hamburgis sündinud sedasi ja siis ikka oli juba kuulda, käisid juba neid loomavaguneid ehitamas ja löödi sinna looma vagunitesse ja läks sõit lahti, mõõtsin ka, me ei teadnud kus õuna ja ega ma katsusin ka oma suud juba. Kui suud kinni olla, sellepärast et mu ema oli siis juba Gustav Tohver, G-ga kirjutad ja-d ja Kaksa. Just selle põhimõttega, et mul on tädipoeg, Gustav Tohver, kes ei ole kunagi sõjaväesond, oli üliõpilane, sõjavägi oli Rootsis, ma teadsin, aga kellega ma olin koos gümnaasiumi samas klassis tädipoeg ka vaid ma tean seda elulugu, põhjalised, mul kaks venda, et kohe vahele kukkunud, ma hüppan tema eluloo peale, et siis pikendab, ehk siis läheb jälle, mis saab. Et kui Eestist hakkavad järgi küsima, siis me maandusime kohaninaliskise lokka ehitas mingisugust vist maanteed, aga no see oli niukene mudaauke, ma rehkendasin välja seal noh, nende väljakukkumist iga kuus kukkus 1200 aasta, ütleme et 200 välja ja iga päev maeti üks, kolm, kolm, kes sealsamas olid neid tubli mehi ja kolm aastat, et see on kõige rohkem, mis ma pesin, natuke vett oli silme all, tõusis. Ja et ei sa sakslase elulugu ei kõlba kuskile ja ma mõtlesin seda paberit, ühtegi ei tule, et kuigi ma olen Gustav Tohver ja sakslase prints selle nime all tundsid, siis ma mõtlesin, et ei Gustav Tohver mõtlesid, aga see saab hästi kosta, taberiks muuta, kui isegi ülekuulamine tuligi, raha vaata elamu su elus oli muidugi seal NKVD vanemleitnant pagunite istub ühes otsas, siis tal oli seal üks vene plika, kes tõlkis, tõlkis saksa keelest vene keele, aga mõlemad rääkisite keeli halvemini kui mina oskasin, ma sain mõlemast aru. Ja siis, kõige suurem õnnistus oli see sakslase poolt, sakslane oli kohe, et kui mõtlesin soomlane muidugi üks soomlane kukkund äkki siia sakslastest ka, et ei, see ei ole saksa, kindlasti ei ole, ta on kindlasti soomlane, niisugune elulugu saiate ikka. Et puht soomlane. Aga siis kõik need kohad Soomes olid pandud, mis ma teadsin, kus kirikukirjad hävinud ja kus on ikka inimesi sa leida, mis oli loovutatud seda. Ja tuli kirjand välja, siis juhtus niiviisi, et ikka jälle tööle tagasi ja siis läks kolm kuud aega. Ju see kiri käis, niisugused kõrged kohad kõik läbi või kus ta käisid, siis ühel päeval öeldi, et noh, nagu selles laagris tulid, sakslased ütles kogu aeg, nüüd kostab, et me anname siin ambulanssi valmis panema, ambulansi juured, nüüd sa hakkad koju minema ja muidugi sakslaste seas ka niisurkisin kahinat, kus ta läheb koju, vot nüüd me kõik varsti laeva ja noh, ja siis ikka jõudsime viibulist viibolüsaatsemad Annika laste siis olimegi üle piirirannik alampiiri ja piiri ja, ja muidugi siis ümberkolimine Soome vagunisse ja seda elevust sealses soomlastele aastat ära olnud ja kõik ja muidugi tegin omale pinge all aseme, ikka kuulan ja vaatan, segased tunded oli esimene, siis tuleb piirivalveametnik tuleb sisse ja seal poistel kohe esimene küsis Soomes uudist, mis Soomes uudist ja, ja siis tulevad need saatuslikud sõnad, noh, ei soomlastel ta ikka enam-vähem hakkab normaalseks Venemaaga, kui hingelasi või eestlase, teie, need saadetakse kohe tagasi, et nii on, see vaherahuleping liigub ammune pähe ja siis muidugi jutustel edasimed viiakse Hankosse laagrisse seal Hankos siis ikka vaadatakse arstist läbi ja saavad koju kõik ja aga mis ma pidin tegema seal pingi alla sellele, et siis ma hakkasin mõtlema, et ei olen oma eluloo ümber tegema kohale jooned, sellega ma siin läbi enam ei lähe ja siis oli see Walko esindaja seal siis Soome, kaitsepolitsei ja kaitsepolitsei minuaegne pena peeti väga punaseks ja ja siis ma olin juba, on ta ikka ikka kosta Toweri edasi enam-vähem sünniaastaga, siis mu ema oli juba eestlane, ema oli eestlane ja isa oli olnud ikka Soome mere miskis, sõitis inglise laene, vaata ise, kes oli kuskil ära kadunud ja nii et ema läks minuga tagasi Eestisse, et ma olen Eesti koolis käinud, aga ma olen Soome kodanik siiski. Aga siis tuleb see, kus ma tegin vea ja ta ütles, et nojah, et jaga, te tulite tagasi selle Eesti üksusesse seal iial kahte 100-sse artikkel, mis, mis kuupäev te tulite tagasi ja seal ma ütlesin seal 28, august 1943 ja kui see asi, kesse läks, siis tuli tagasi, ütles, et tuli Helsingisse, siis on ultimaatum. Kõikide nende nimekirjad on meil täpselt välismaalt tulnud, Soome kodanikud. Aga et sel päeval ei tulnud ühtegi sellenimelist, ei ole kunagi tulnud üldse kusta dollarilt. Kuuldu Eli kordus juulikuus kavas olnud Heino Toome jutustusest Soome kaudu vabadusse. Enne kui jätkata, tuleb meil selle saate kohta ette lugeda õiendus. Septembri lõpupäevil sai eesti sõduri tunni toimetus kirja Rootsist. Saatja Gustav Tohver kirjutab. Nagu kuulsin Eestist on teie seerias minu kohta valeandmeid esitatud. Heino Toomega vesteldes on läbi lastud laimujutt, nagu poleks ma kunagi sõjaväes kaasa teinud. Kirja lõpul öeldakse, et asja võetakse tõsiselt ja nõutakse valeandmete korrigeerimist. Kirjale on lisatud dokumentide koopiad, päämaja palvelust, odistus. Käesolevaga tõendatakse, et Eesti vabatahtlik sõjaväeametnik Tohver Gustav on teeninud Soome kaitsejõududes ajavahemikul üheksandast koopial kuu loetamatu 1943 kuni 18. septembril 1944. Teine dokumendi koopia tõendist, mille omanik sõjaväeametnik Gustav Tohver teenib 3200 üheksakümnendas loomaarstina. Eesti raadio esitab oma vabandused. Samas on sõduritunni toimetaja siiralt veendunud, et Heino Toome ei tarvitsenud trellitatud vagunis vangilaagrisse sõites teada Gustav Tohvri teenistuskäigust Soome armees. Loodetavasti on äsjase täpsustusega vahekorrad kunagiste relvavendade vahel klaaritud. Eesti sõduritund on saanud aga veel murest kantud kirju. Jääger silver tartu mees, kelle kohta 1944. aasta sügisest puuduvad teated teenistujat 942 Venemaal Krasnaja see loos 43 Pärnus ja Haapsalus 44 oli 630. rügemendi esimese kolonniga Tartus staap laial tänaval straalo autovedudel, kes teab tema saatusest, kas ta läks Saksamaale. Kaljuste Hugo esimese Eesti piirikaitse rügemendi tagavarapataljoni allohvitser kadunuks jäänud, võib-olla langenud pärast augustikuu 20 kolmandat 1944 oodatakse teateid tema saatus kohta Kallaste Heinrich ärni raadidele grafist olevat osa võtnud Soome talvesõjast. Hiljem teenis Tallinnas Toom-Kuninga 13. Augustis 44 lahkus Saksamaa suunas, misjärel puuduvad tema kohta teated. Kes teab lähemalt mehe teenistuskäigust ja saatusest. Kukk Karl mobiliseeriti kevadel 44, Põltsamaalt. Teenis esimeses Eesti tagavararügemendis, langes sinimägedes 20. augustil 1944. Kas kusagil elab veel tema üksuse kaaslasi ja inimesi, kes teavad tema surmast? Lõpp Aadu veebruaris 44, mobiliseerituna võttis osa lahingutest Narva all langes vangi septembris surigatsina vangilaagrist 1945 või 46 oodatakse teateid tema vangipõlve ja surma kohta. Mick Paul politseikonstaabel, kes talvel 1943 võeti politseipataljoni number 286 teenis suvel 43 Riia lähistel samal sügisel idarindel Nejeviljal, oli veebruaris 44 Tallinnas, siis Narva lähistel. Pataljoni adjutant leitnandi auastmes langes 1944 septembrikuu 22. või hiljem, kes teab tema teenistuskäigust ja langemisest. Piirmets Johan politseipataljoni mees, kes veebruaris 44 kuulus kas üht Eesti piirikaitserügementi või 20.-sse diviisi. Hukkus sõjavangilaagris Karjalas. 30. detsembril 1944 oodatakse andmeid teenistuse kohta enne vangi langemist. Rannas Johannes mobiliseeriti veebruaris 44 oli 20. diviisi jahikomandos, sai hilissuvel 44 Põhja-Eestis haavata ja viidi Türi sõjaväehaiglasse, kus teevad, kui eriti Tallinna kaudu Saksamaale. Viimased teated 45. aasta maikuust, mil langes laatsaretti tšehhide kätte vangi, kes teab midagi tema saatusest. Terna Katerna Elmar mobiliseeriti veebruaris 44 arvatavasti neljandasse piirikaitserügementi viibis Narva rindel ja langes 21. septembril 44 Porkuni lähedal. Kas keegi kuulajatest teab, millises väeosas Elmarterna teenis ja kas neljanda piirikaitse rügemendi üksusi võttis osa Porkuni lahingust täps? Ka Täpsi Alexander mobiliseeriti veebruaris 44, teenis Peipsi ääres nõva piirikaitses ja märtsist Lohkvastartal kompaniiülema. Kutsar sai surmavalt haavata grivas lahingus 12. septembril 1944 maetud Kivimäe kalmistule. Ka selle mehe puhul vajatakse kinnitust langemise kohta. Kordame nimesid. Silver Jääger, Hugo Kaljuste, Heinrich Värnik, Kallaste, Karl Kukk, Aadu Lõpp, Paul Mikk, Juhan Piirmets, Johannes Rannas, Elmar terna, Aleksander täps. Palume kirjutada Eesti raadio aadressil Gonsiori 21, Tallinn EE null üks 100. Iga teade aitab kedagi.