Meil on stuudios täna kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kes viibis Afganistanis 18 kuni 22 oktoober ja külastas muuhulgas Eesti sõdurite välibaasi Helmandi provintsis ning kohtus nii afganistani, rahvusvaheliste julgeoleku, tagamisjõudude ülema, kindral jonärleni ja afganistani kaitseväe juhataja kindral Mohammed Kariimiga. Tere. Tere. Afganistani visiit kui selline. Kas saite selles mõttes kindlust, et aastal 2015, kui NATO peaks oma sõjalised operatsioonid lõpetama suudavad afganistani üksused ise selle korra tagamisega hakkama saada? Aastani jäänud? Natuke rohkem kui aasta on ikka jäänud, paar aastat on veel jäänud, et, et Afganistani väed viia konditsiooni, kus nad suudavad ise sõdida, iga päev antakse rohkem ja rohkem vastutust üle afgaanidele. Meile näidati ka mitmeid reaalseid olukordi, kus, kus afgaanid on võtnud ise initsiatiivi ise tegutsenud ja ise lahendanud päris keerulisi julgeolek kui küsimusi. Ka kõik need rahutused Kabulis ja teistes piirkondades on afgaani julgeolekujõudude poolt, et korralikult kontrolli alla saadud. Nendel on põhiliselt puudus toetusest, mida inglisekeskus Neibers, õhutoetus, meditsiinitoetus ja sellised suured võimed, mida praegu on andnud neile Nato väed Jaizzoff ja Ameerika ühendriikide poolt, et pannakse selle sellesse valdkonda veel oluliselt ressurssi kindral Alladi sõnade järgi et viia afgaani armeega selles valdkonnas nii-öelda tasemele, kus ta suudab ise kontrollida kogu afganistani territooriumi. Seda, et 2015. aasta jaanuaris Afganistanis ühtegi pauku ei lasta, seda ei arva keegi. Ka NATO ei tule välja Afganistanist 2015. aastal. Kindlasti jääb mingisugune NATO kontingent Afganistani toetama afganistani julgeolekujõudude arenguid eriti just nimelt nii-öelda mentorlusena õpetajana ja, ja kindlasti tagab afganistani kontingendi iseendale ka julgeolekut, relv käes. Mida ei ole, ei ole plaanitud nii-öelda osalust sõjalistes operatsioonides koos afgaanidega. Kindlasti jääb Afganistani 2015. aasta järgselt ka mingisugune kontingent terrorismivastase võitluse toimetamiseks ja seda põhiliselt USA ja Afganistani riigi bilateraalse lepingu alusel. Aga need peensused on veel väljatöötamisel, oodetakse ära Ameerika valimisi ka ühendkuningriigis on seisukoht, et enne põhimõttelisi otsuseid ei tehta, aga kindel on see kõikidel Nato riikidel, isegi Eestil on juba Afganistani kohta piisav kogemus, analüüsioskus ja teadmine, et nüüd seepärast 2000 neljateistkümnendat aastat toimuv sõjaplaan õigesti kirjutada. Ülesanne selleks on juba NATO poolt. Püstitatud, mis saab siis sellisel juhul nendest meestest, kes lähevad sinna õpetama ja afganistani üksused ise ründavad neid samad terroristid, kes kannavad afgaani sõjaväe vormi. Seal tuleb ikka väga selgelt vahet teha et kui terroristid kannavad vormi, siis siis on see ikkagi terroristide rünne afganistani Enda armee ehk seda nii-öelda sisemist ohtu on püütud viimastel kuudel oluliselt vähendada ja see on õnnestunud, et vahejuhtumid on vähemaks jäänud. Tänu sellele, et selles on väga intensiivselt ka tähelepanu pöörata. Afganistan ja, ja veelkord, et NATO tagab oma inimeste turvalisuse, see, see on nagu kindel reegel, seda selle jaoks hoitakse sees ka piisav sõjaline võime. Kas see tähendab seda, et siis tulevikus välja, õpetajal on olemas nii oma relv kui ka keegi turvamees juures alati, kes on ka, ütleme siis kiimane riigist kindlasti tagatakse kõigi Nende mentorite ja õpetajate julgeolek NATO enda jõududega kindlasti, kuidas täpselt, see tuleb kokku leppida? Kui arvestada seda, et NATO ei lahku Afganistanist nii-öelda täies koosseisus sealt pärast 2000 neljateistkümnendat aastat siis tegelikult Pakistanis tunnevad ennast mässulised päris hästi. Kui kõrgelt seda ohtu hinnatakse, et nad tulevad sealt tagasi. Täitsa kindel. Kindel on see, et tegelikult peab maailma avalikkus ja ka NATO hakkama rohkem tähelepanu pöörama sel sündmustele Pakistanis sest Pakistani Afganistani lahend ei ole Afganistanis, Afganistani lahendan Afganistanis ja Pakistanis. Pakistanile on vähe tähelepanu pööratud poliitiliselt, seda teevad praegu intensiivselt, on sellest aru saanud ühendkuningriik ja Ameerika ühendriigid üritavad nii-öelda seda lahendit. Ega need väga turvalised ei ole, eks, eks tegelikult Pakistani armee surub ka teiselt poolt Ta ikkagi peale. Mägedes on nad kõik turvaliselt, sest sinna laske ligi pääseda. Tähtis on see, et rünnakud mägedest välja oleks blokitud kinni pandud ja nagu ma ütlesin, et kindlasti jääb tegutsema ka nii-öelda Ameerika Ühendriigid kõikide poolt juhitud nii-öelda terroristide vastane operatsioon, nagu nad seda nimetavad, mis siis on just siis nimelt mägedes suunatud nendele võitlejate vastu? Kui kaua selline toetus võiks jätkuda, ameeriklastel peaks olema ka mingisugune nägemus. Hinnanguline. Ei oska seda rahvusvaheline panustamine Afganistani ei ole kindlasti aasta või kahe küsimus, vaid pigem 10 ja rohkem aastate küsimus, mil määral see riik, kes suudab ennast ise jalule ajada, sellest sõltub ka, kui kiiresti sealt ära tullakse. Tähtis on see, et 2011. aastal saaks Afganistan rahva poolt tunnustatud legitiimse võimuorgani. Just nimelt tähtis on see, et rahvas, kes, kes valib, et nad nagu aktsepteerisid seda võimu, ükskõik milline see siis ka on. Ja siis selle baasilt saab edasi minna. Ega mul ei ole ka kristallmuna, kuhu ma vaatan, et kuidas see läheb, aga pikalt igal juhul on see Kindel Eesti poole vaadates Eesti Afganistani suhteid, siis kuidas Eesti saab tulevikus siis aidata, kui seesama NATO Euroopa vägede ülemjuhataja admiral Cheimistabriidis oli siin, siis ta ütles, et otsitakse sõdureid, kes suudavad õpetada, aidata ja ehka eriväelast, kuid üldiselt rõhk väljaõppel, et millises rollis siis eestlased võiksid olla? Me kujutasime me kujutasimegi ennast enam-vähem täpselt selles rollis, et et otsitakse eriväelast ja, ja ma arvan, et see on üks panus, mida me tahame seal hoida, kui parlament seda aja ja otstarbekohase leiab olevat. Ehk et eriüksus ja, ja siis vahest ehk ka mõned väga vähesed ohvitserid mentori rollis, sest et Eestis on selle õpetajate kaadriga endal väga suured raskused, et meil on vaja õpetada ajateenijaid, veeblid ja ohvitserid peavad sellega tegelema väga palju. Aga, ja ka julgeoleku tagamine, see on üks funktsioon, mida me ilmselt suudaksime päris hästi täita, vaata, kui me oleksime kellelegi mingisuguste mentorite toetuseks, nagu seal tagamaks julgeolekut, nendele mentorile. Aga see tähendab seda, et mingisugune piir peab olema, kui palju mehi suudaksime sinna saata või välja panna. Me suudame, eks meil, kui meil parlament korralduse anname võimega sama kontingendiga jätkata, aga ma julgen selles sügavalt kahelda, et parlament sellise sellise mandaadi meile annab, eks mandaat tuleb, tuleb parlamendist, et parlamendile ette panna ja ja, ja seda praegu me ei tee, seda numbrit ma praegu ei ütle, sellepärast et nagu ma ütlesin, ei tea, kui palju Ameerika vägesid jääb, siis ei tea, kui palju Ühendkuningriigi vägesid jääb sisse, see kõik minu hinnangul kusagil veebruaris, märtsis on meil selge, on NATOs selge ja on ka meil selge, milline see panus pärast 2014. Aasta detsembrit peaks olema. Seega pigem oleme me selliseta kas siis nii-öelda nende väljaõpetajate turvajat või siis mõnes üksikus juhus ka. Lähme ise välja õpetama, millist üksust? Veel kord, meil on päris palju ekspertiisi, me suudame sõjaväepolitsei mingi kompanii, ütleme, mingisuguse afgaani kompanii juurde välja, õpetajaks oleneb sellest, mis tasemel see operatsioon jääb, ega me ei tea, täna veel. Tegelikult on selline hinnang, et võib-olla on näiteks ka sõjakoolis võimalik midagi kaasa lüüa. Siin ja seal ei oska öelda, eriüksus ja siis mõned mõned üksikud ohvitserid toetuseks on see, mida mina arvan, et see tulemusena. Kas see info vastab tõele, et eestlaste praegune nii-öelda välibaas ja, ja, ja see punkt ei jää viimaseks, vaid et nad saadetakse veel kuhugi tulisemasse kohta lähiajal? Ei oska öelda, tulisemaid kohti ei ole, eks ma olen isegi täitsa kindel, et ei ole, et see koht, kus meil täna eesti sõdurid sõdivad, see on eesliin nagu igas teises kohas, kus otsekontakt on Talebaniga ja, ja see, seda tunnistavad ka intensiivsed operatsioonid ja ka eelmisel nädalal. Sõdur, kes haavata sai, et, et siin ei ole midagi lihtsat mida võib kindlasti juhtuda või tulebki, ilmselt on see tõmmutakse tagasi suurematesse baasidesse, jää jäädakse siis opereerima suurematest baasidest, eestlaste puhul siis ilmselt komposti. Aitäh kindral Riho Terrast stuudiosse tulemast, aitäh.