See on nüüd tõesti nii, et ma kohe tahtsin siia kooli tulla, ma elan ise siin lähedal ja siis olin oma lapsekäruga siinsamas pargis, alati vaatasin selle kooli poole, siis ma olin veel ja, ja siis käisin ise küsimas kohta ja siis selguski, et direktor ütles, et oi kui tore, noori inimesi on vaja, eesti keele õpetajaid on vaja, aga noh, nii libedalt see asi läinud siis kui ma diplomiga kohale jõudsin, siis selgus, et tegelikult ei olegi eesti keele õpetajaid tarvis ja siis pakuti hakkakkuma teise klassijuhatajaks. Ja siis ma hakkasingi, sest et ma tahtsin just sellesse kooli tulla. Tagantjärele mõeldes on see nii kohutama, praegu küll ei julgeks klassi võtta, aga sellel ajal noor inimene ju ei mõtle ja andsin kehalist kasvatust ja vene keelt ja matemaatikat, mida ma üldse ei armasta. Ja noh siis eesti keelt ka õnneks aeg kestis kaks aastat, siis siis sai minust päris eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Aga kui siis aasta pärast tuli keskkooli ette astuda, oli see siis selline, et süda põksub ärevalt ja ja oli tunne, et nüüd selle kahe aasta jooksul on kõik erialased teadmised unustatud, tuli algusest peale õppima hakata, mingisugune paus oli olnud ja, ja siis tuli niiviisi tasa hiljukesi hakata kordama ja täiendama. Siis ta ei olnud enam hirmus, sest kaks aastat oli teinud juba tugevaks, igas astmes on midagi ja ja midagi ka, mis võib-olla ei meeldi, loomulikult on siin õitsva puberteedi eas raskem neid tunde anda, sest seal sa pead ohjama ja olema ühelt poolt politsei ja siis kui võimalik, siis ka õpetaja, eks ole, aga suurtega saad sa ikka rohkemale õpetaja. Selle 20 aasta jooksul, mis te olete olnud eesti keele, kirjanduse õpetaja, on eesti keele õpetamine kuidagi muutunud ka see on juba palju räägitud, jutt, et võõrkeelsete sõnade sissetung ja ja siis mõni mõned sõnad, mis täiesti kipub, kipuvad juba peale suruma, nii et ise eestikeelset vastet enam lapsed ei teagi. Kirjanduse puhul on nüüd jälle õnneks tulnud see aeg, kus lapsed loevad, see on kasti suur poleemika selle üle, et nüüd on arvutiajastu ja lapsed ei loe ja on ikka neid, kes, kes ei taha lugeda ja eelistavad arvutit ja otsivad seal kusagilt kokkuvõtetega. Tegelikult on omavahel öeldes, et loll olla on loll, nagu ma olen kuulnud nende enda arvamusest, et varem nad klikerdasid rohkem ja nad ei tahtnud lugeda ja katsusid, et kuidagimoodi ära ära saada. Aga nüüd on neid arenenud lapsi nii palju, kui klassis on juba mingi suurem grupp neid, kes loevad ja aru ütlevad siis need teised tulevad tahes tahtmata. Aga kas lapsed, noored on muutunud, ütleme nüüd 20 aastat tagasi ja aastal 2004, üks 10. klassi õpilane näiteks loomulikult on muutunud. Ta on kindlasti nõudlikum, silmaring on suurem ja kuna ta teab palju, sest ta tahab, et õpetaja peaks ka palju. Loomulikult on ka pretensioonikam. Õnneks nad ei ole halvad, aga nad on selles suhtes, et neil on nii suur koormus ja neil on ju nii palju vaja teha, sellepärast et, et tulevikus läbi lüüa, et kuhugi kooli sisse saada. Kõigepealt siis lõpetada hästi, selleks peab kogu aeg õppima, see vahetevahel võibki tekitada tunded ei saa, ei suuda, ei või, kas te 10.-st klassist alates tegelete sellega, et valmistada õpilasi ja treenite neid ainult lõpukirjandiks või jääb ikka muu jaoks ka aega muuks õpetamiseks? Eino 10.-st seal on hästi palju teoreetilist materjali, mis tuleb Eesti keele struktuur ja, ja see tuleb ikka ka selgeks õppida ja korrad midagi korrata, midagi õppida, nii et see nagu otseselt ei puuduta lõpueksamit. Aga noh, kõik, kogu see ortograafia ja interfunktsioon ja neid on ikka need, mis kogu aeg tuletan meelde, et lõpueksamil läheb seda tarvis. Ja siis, kui sa juba selle lause ütled, siis nad suhtuvad asjasse palju tõsisemalt kui teooria õppimisel. Ikka kui mõnd teost käsitleme, siis tuletan meelde, et vot seda on nüüd väga hea kasutada lõpukirjandis seda näidet või või see tegelane võimaldab hästi palju kirjutamist, eks me ikka tuletame meelde, aga no mitte nüüd nii, et kitsarinnalised ja eksami suunas teil pole kunagi tulnud sellist mõtet, et te tahaksite teise kooli tööle minna, olete kogu aeg siin rahul olnud, noh, mitte see, et ma rahul oleks kogu aeg olnud, aga noh kus, kus näed viga laita, seal tule ja aita, siis tuleb lihtsalt midagi teha, kui on, kui midagi korrast ära, nii palju, kui see võimalik on, aga aga igas koolis on ju omad probleemid, milleks minna teiste probleemide juurde, parem korraldaks omi probleeme, siin mulle meeldib see maja ja see koht ja selline proosalisem pulgad kodule hästi lähedal, ma ei kujutaks ette, et peaksin loksuma bussis hommikul tund aega nagu osa kolleege räägib. Mul on nagu kolme minuti tee koolist koju. Mis teeb teie jaoks õpetaja töö raskeks? Eesti keele õpetajana on minu jaoks tõesti raske see, kui kõik teised normaalsed inimesed lähevad töölt koju, tegelevad koduste asjadega, vaatavad televiisorit, võtavad külalisi vastu või käivad ise külas, siis minul peab tiksuma kogu aeg, siin mõte, nii, nüüd mul tulevad need kirjandid veel täna ära parandama, lubasin netteid homseks viia, sest et noh, ma tavaliselt ei, ei hoia töid kaua käes, ma üritan hästi ruttu ära parandada, mõnikord isiklik elu nagu kannatab selle all, et koolitöö nagu kipub eespool olema ja siis hakkab vahel iseendast hästi Ale, kui võiks teha midagi paremat ja toredamat. Ka need hetked on kõik sellised mööduvaid, need lähevad üle D-klassijuhataja ka olnud, ütleme niimoodi, et igal aastal olete ka klassijuhataja, jah, kohe algusest peale kogu aeg, mina tahan olla klassijuhataja. Ma tean küll, et see kõlab imelikult, et suur osa arvab, et pääseks nendest probleemidest aga alati nii hea tullagi. Et sul on oma klass ja keegi on lähedasem kui, kui keegi mõni teine. Muidugi on probleeme ka midagi väga oma. Kas on mõni klass aastate jooksul ka väga südame külge jäänud, et suhtlete näiteks tänaseni oma klassidega kõigiga ja siis on veel igast klassist ikka jäänud keegi rohkem, kas siis selline kirjandushuviline või kõige kõige rohkem on siis see klass, kelle, kellega ma alustasin teisest klassist ja lõpetasin Kaheteistkümnenda. Käime vastastikku külas ja käisin nendel katsikul, ma olen nagu klassi Ma nagu nad kutsuvad ja see on hästi armas. Miks ei taha noored inimesed kooli tööle tulla, noored spetsialistid ja kas teie hulgas selle probleemiga kokku puutub? Kas need järjekord ukse taga ka meil võib öelda küll, et meil on tulnud tõesti viimase viie aastaga hästi palju noori inimesi majja ja nad on isegi püsima jäänud, nii et järelikult on õiged inimesed tulnud. Aga no miks, miks üldse noored ei tule, noh, see paljuräägitud jutt, et noh, selle raha eest võib ju midagi kusagil mujal palju paremat tööd saada ja palju väiksema pingega Sul on nii palju rolle, sa ei ole ju ainult õpetaja oleks ainult õpetasid Martin romaani, siis poleks ju midagi, aga, aga seda ma ütlen küll, et neid negatiivseid emotsioone, ükskõik kui palju sul neid võib olla, ka neid positiivseid on rohkem ja õpetaja on juba selline, ta unustab ära ju kõik halvad asjad lähevad meelest ära, kaovad need head asjad, jäävad meelde. No on ju tegelikult võimalik ka niimoodi õpetaja olla, just nagu te ütlesite siitmaalt siiamaale ja ei sammugi rohkem. Lase ühtegi probleemi ligi, ei tunne muret, mida see laps pärast kooli teeb ja nii edasi, nii edasi. Selline inimene ei saaks ilmselt õpetajana töötada, nii võib ainult kusagil liinitööturul. Kas see, et Teid valiti aasta õpetajaks 2004, tuli teile üllatusena? Muidugi tuli üllatusena. Aga kas ma kuulsin sellest tegelikult juba siin kevadel, kui, kui oli kuulutatud välja konkurss, et võidakse esitada neid kandidaate ja siis muidugi kuulsin ja küsiti mult fakte ja selliseid, aga ma ei uskunud iialgi, sest ma kujutasin ette, et üks aastaõpet midagi kõige-kõige-kõige ja sellised mingisugused üliinimesed, et aga mulle endale tundus, et mul kuidagi hästi tavaline, aga nüüd, kui ma olin seal Tartus ära käinud ja vaadanud kõrvalt neid teisi, kes samasuguse tiitli said, siis ma vaatan, et tegelikult ikka tõesti tavalised inimesed, aga tunnete ennast nüüd veidi teistmoodi ka nüüd on juba jälle see hall argipäev tagasi, aga no mingil hetkel olid ikka kuidagi selline hea tunne oli, ütleme ausalt. No kellele ei meeldiks, loomulikult oled ikka kõrvust tõstetud, aga no ega see ei kesta kaua. Läheb ülese hargi muredelt lihtsalt tulevad peal aitäh ja soovin teile edu ja et seda rõõmu ikka jätkuks.