Täna ennelõunal algas Tallinnas nelja Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadiku kohtumine majandusminister Juhan Partsiga ja teemaks on ikka Balti riik läbiva põhja-lõunasuunalise Baltica rajamine trassil Tallinn-Riia pane beežis Kaunas. Meil on telefonil Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni liige. Vilja Savisaar-Toomast, öelge palun, kui kaugele on Rail Baltica ettevalmistused oktoobriks 2012 jõudnud? Tere päevast ka minu poolt kõigile raadiokuulajatele. Võib-olla lühidalt meenutan kohe, mis on mingi otsusta juba seni tehtud ja tõenäoliselt, aga raadiokuulajad on juba juba kuulnud ja teavad, kõige tähtsam otsus minu jaoks on see, et kolm balti riiki nii peaministrit kui ka transpordiministrite tasemel on võtnud vastu otsuse, et see kiirraudtee ehk siis Euroopa rööpmelaiusele raudtee tuleks, tuleks valmis ehitada. Et ma usun, et need vaidlused on tänaseks lõppenud. On kokku lepitud ka selles, et seda projekti koordineerida ja kiirendada selle projekti elluviimist tuleb moodustada üks haldusfirma ja siis kolme balti riigi baasil ja politsei on kokku lepitud ka selles peakontor peaks tulema riigiga. Ja minu andmetel on Eesti praeguseks välja kuulutud tanud riigihanke selle jaoks et paika panna siis selle ühisettevõtte juriidiline vorm ja riigihange peaks siis lõppemisel hanke tulemused peaksid olema meil teada 2012. aasta detsembriks või lõpuks. Ja see on nüüd see, mis puudutab siis kolme balti riikide poolt aga märksa olulisem teema selle projektile rahastuse leidmine ja euroga ka komisjon ja parlament tegeleb just viimastel kuudel intensiivselt selle rahastamisküsimuse lahendamisega. Komisjon on tulnud välja ettepanekuga luua selleks täiesti uus rahastamisfond. Connection, piruk, basseliti ehk siis eesti keeles Euroopa ühendamise rahastu. Ainult rail Baltica finantseerimiseks vaid erinevate transpordi, telekommunikatsiooni ja energiaprojektide rahastamiseks mahuga 50 miljardit eurot. Ja vaidlusküsimus on nüüd selles, et komisjon on ettepaneku teinud, et 10 miljardit sellest rahastust tuleks ühtekuuluvusfondist ja mis Rail Baltica jaoks on eriti oluline, sest ühtekuuluvusfondist saaksime seda projekti rahastada ka 85 protsendi ulatuses. Mis tagaks, ütleme siis niisuguse turvatunde eest Eesti, Läti, Leedu jaoks oma vahendeid ei oleks väga palju vaeva alustada. Need arutelud nii parlamendis kui ka nõukogus on mingil määral takerdunud ja vastu on just ennekõike Poola saadik ja otsitakse kompromissi, mida nüüd Poola, vaid ka teised riigid ei ole nõus. 10 miljardit võetakse ühtekuuluvusfondist välja, püütakse leida kompromissi. Need kaks aastat kahe aasta jooksul tuleb, saab seda raha kasutada just nimelt selles Euroopa ühendamise rahastu määruses ettenähtud projektidele. Ja kui kahe aasta jooksul sõda ei ära ei kuluta, siis võib seda kasutada Duda. Kõikidele teistele projektile aga loomulikult kasvavad, kasutas kasutada sama riiklaskis ühtekuuluvusriik. No räägime nüüd kaks sõna veel sellest kolme balti riigi ühisettevõtte loomisest, mille peakorter peaksid olema Riiga. Ma kuulsin sellest rohkem kui aasta tagasi ja mulle tundub, et selle ühisettevõtte rajamine ei lähe eriti libedalt. Mul oli ka vahepeal selliseid kartusi, et seal tekib mingeid mingeid omavahelisi ebakõlasid, aga praeguseks, kui ma tean, et et see riigihange on välja kuulutatud, et leida sellele juriidiline vorm sellele ettevõttele, siis ma olen muutunud optimistlikumaks. Aga kahe kuu pärast peaks meil olema juba selge, et kas, kas see ühisettevõte on loodud ja mis alustel ta luuakse. Kuuldavasti pole meie lõunanaabritel ka veel valmis need seadused, mis lubaksid raudtee trassi alla jäävaid maid sundvõõrandada. Kas see, et naabrid ei ole meil küllalt innukad, seab kogu Rail Baltica rajamise ohtu? Selliseid jutte on ka räägitud ja eks need ohud püsivad kuni viimase hetkeni. Aga ma arvan, et need mõtted, üks on nüüd juriidilist alust, ei ole neile võimalik neid maid osta. Pigem oli minu jaoks keeruline või, või poliitilist lahendust nõuda see mõte sundida lätlasi loobuma Riia-Moskva kiirraud ehitamisest ja pigem panustada siis Tallinn riigo Kaunase raudtee ehitamisele. Ma arvan, et selles suunas nüüd aru saadud et Euroopa Liidust toetust ei saa saada Riia-Moskva raudtee ehitamiseks, et nad selles suunas poliitiliselt on oma valiku teinud. Aga mis puudu, mis puutub seadustesse, siis tegelikult ega me ajagraafikuga olemegi praegu sellises sellises tempos. Et kui me suudame luua selle selle aasta lõppu järgmise aasta jooksul selle ühisettevõte, kes siis aitas koordineerida selle ettepaneku tegemist või taotluse esitamist enne 2000 neljateistkümnendat aastat siis komisjonile, et me taotleme seda raha, et me hakkame seda projekti ehitama siis tegelikult kogu see protsess projekteerimisprotsess võtab aega tõenäoliselt nagunii aastani 2018, triaalne ehitus läheks lahti alles aastal 2018, nii et see annab, annab sellise piisava maja veel nii nii Lätile kui ka meile endile oma seadusi kiirendada, parandada ja neid muuta. Et hõlbustada selle projekti väljaehitamist ja üks üks märkus, võib mõte veel sellest Euroopa ühendamise rahastust. Et seal on kirjas ka ettepanek võimalused 10 protsenti ka maade osturahadest võib küsida sellest samast Euroopa ühendamise rahastust. See projekt on iseenesest vajalik ja tore, aga euro pas igas riigis toimuvad valimised ja Leedus on ka praegu valimised ja miski ei takista väidetavalt või võimalikku uut koalitsiooni, kuhu kuuluvad siis Tööpartei ja, ja ka ilmselt siis sotsiaaldemokraadid ütlemast, et tegelikult me seda projekti võib-olla, et kohe ei tahagi. Ei loomulikult on, on, on võimalus alati poliitiliselt tulevad uued koalitsioonid ja, ja mõtlevad teistmoodi ja olgem ausad, ega meil Eestiski polnud, polnud kerge. Kui ma alustasin oma tööd transpordikomitees ja, ja 2010 suueldagi Sotsiaalse visiidile Lätti, Lätti, Eestisse, sel teemal. Ega ma siin ka väga hurraa ka seda projekti vastuvõtmist ei ei tajunud. Aga aeg on muutunud. Aga mis on garantiis või kindluseks, on, on tegelikult see, et. TYCO oluliseks projektiks muutunud, sest Euroopa transpordipoliitika näeb ette, need põhivõrgustik oleks välja ehitatud aastaks 2025 2030 põhivõrgust ja, ja kuna kuna see raudtee kuulub ka nende koridoride ehk siis atriootlik Baltic koridori hulka, siis siis ma loodan, et ütle survestus tuleb ka nii Euroopa komisjoni kui parlamendi poolt vaatamata sellele, millised on siis poliitilised voli kud konkreetsetes riikides. Kuidas sedasama Poola vastuseisu praegu murda? Et et ega nad, ega nad ei ole otseselt sellised vastuseisu nende vastu, siis viimasel ajal on keskendunud selle rahastamise meetodile ja ja 10-le miljardile ühtekuuluvusfondist siis panemast sellesse mitte ainult sellesse projektivaid vaid, vaid ka seda saab kasutada selle jaoks, et iseenesest nad ei ole vastu sellele projektile enam, kui me suudame ja kompromissettepanekud on tehtud kuuendast novembrist on komisjonide nädal siis hääletab regionaalarengukomisjon neid punkte, mis esialgu edasi lükata ja just nimelt, mis puudutavad, puudutavad teda kümmet miljardi rahastamist ja kust nimetatust Poola saadikud 40 Poola saadikut on teinud ettepaneku oma kompromissiks. Praegu arutelud ja vaidlused veel käivad sellel teemal, et ma arvan, et me oleme targemad selles suhtes, võitlus kusagil novembri keskpaigaks, milleni need on jõudnud. Ja ma arvan, et võib-olla see vastuseis on, saab sellega ehk ületatud sest iseenesest jänesest nagu raudtee vastu pole ka Poola. Küsimus on selles, kas tema tahaks kasutada seda raha võib-olla muudeks projektideks millisteks oma riigisisesteks projektideks, mille kohta ma väga täpseid vastuseid ei suudagi teile anda, aga aga ühtekuuluvusfondist? Poola riigieelarve on päris suur ja tema osa raha hulk, mida ta võiks saada oma oma erinevate projektide finantseerimiseks, on, on päris suur ja ta ei ole nõus sellega, et 10 miljardit pannakse just küll kui silt külge, et seda ei või muuks kasutada, kuid konkreetselt selles rahastu määruses ettenähtud projektide finantseerimiseks, et ma olen aru saanud, et viimane probleem Poola poolt on just nimelt see Jääb loota, et poolakad saavad aru, et Poola majandus ja Poola ettevõtjad on ühed kõige suuremad võitjad sel juhul, kui Rail Baltica ükskord valmis saab ja käiku antakse. Me täname teid intervjuu eest Euroopa Parlamendi saadik. Vilja Savisaar-Toomast, aitäh.