Käi koos hoonet. Raiko on raske ja kärsitus, kuluta programm. Xing taevanik maisata puiklena, kui. Vello Mikseri esimene külaline on selle nädala sünnipäevalaps lauljatar Velli Joonas Mitmekülgne hakkaja inimene. Täname puudutame Velli Joonase teisi tahke peale laulmise. Viimased aastad on su elupaigaks olnud tõrvalin. Tõrva tulek juhtuski niimoodi, et kui Eesti vabariik tekkis, siis minu ema kirjutasid, et ta on haige ja väsinud, vana hea, et, et oleks hea, kui ma tuleksin talle nüüd appi ja, ja tõrva linn oli just momendil selline ülespoole kerkiv linn valmis kirik-kammersaal ja nii edasi, muidugi seal muide oma showga panid seal paika siis omale ütleme maali üritused ja, ja nii, et noh, nagu teadvustasin ennast linnale nüüd sa oled leidnud sellise kollaaži muusika ja luule, aga tuleb välja, et sa oled luulekogu aeg kirjutanud enese jaoks sahtlisse palju sellele, et luuletus on. Tähendab, ma alustasin sellega, kuna tol ajal oli palju ilusat muusikat, olime kõik välismaine, siis oli vaja, et keegi nüüd ütleme, kas tõlgiks või siis tekste kirjutatakse nii, tekstikirjutajaid oli vähe, sellest sain muide minu leib sai kirjutatud teistele ka, et mitte ainult endale, selle asjaga ma Tallinnas elas niisugust 700 laulutekstid lihtsalt rinnid ennast. Hiljem ma viskasin need ära selles mõttes, et kui ma Ma arvasin, et ma ei hakka laulma enam, et ma hakkan ainult maaliga tegelema Jaapan üldse kirjanikuks ja muide üks unistus täide läinud. Ma tahtsin boheemlaslik saada. Kui ma laps olin, siis ma tahtsin tingimata kohimiseks saada ja ma ei kujutanud ette, kes on poeem või, või, või mis ta on või et ja ma ei tea ta tänini, mis ta tegelikult peaks olema, aga ma arvan, et ma olen paha inimene. Ütleme, et see on selline inimene, kes austab küll seadusi, kõik ei pea neist väga kinni. Käige ei ole juurde vene keeles. Võib-olla seda, et ma olen palju nalja saanud sellest, selles mõttes, et tõrva jaoks ma olengi jah, boheemlane, et tunnistavad need teised, mina ei pea seda ütlema. Tuhanded armsamad kõnnivad minust läbi. Kõik need lähevad kuhugi. Sündinud avali hetkeaken. Tuhanded armsamad kõnnivad minust läbi ja kõik need lähevad kuhugi. Ära. Ja välja ülenevad tuhandeid. Punasele valusel sillani käin öösiti kikivarvul. Tallad tunnevad sooja. Kui ka kannad, ei puuduta. Käsipuud sillal ei ole. Ja ei ole ka silmad lahti. Aga temasse tunned kaugelt pärast suudlust. Põlvitab. Kuna seal põlenud sillal enam nime su huuled ei tea kas nad üle lennates teavad? Kes tundis? Minu suureks nõrkuseks on maalimine, sa oled kui nii võib öelda, asjaarmastaja diletandid ei ole sugugi diletandid. Ma pean ennast ütleme vähemalt oma tänava parimas kunstnikus üks unistus, mis on täitmata, see on, ütleme olla õuekunstnik, see tähendab kusagil maalida, näiteks ütleme, kuningaid ja, ja suuri ütleme, tõelisi tähti ja ajastu suurkujusid, tähendab, ma ei tahaks olla selline, noh, ütleme mingi tänavakunstnikega, midagi sellist ei, Tigantomaania on mul võib-olla selles mõtlesime õppinud sa ei ole ju üks ei ole, tähendab, et minu meelest see ise ise otsimine, ise leidmine ja noh, ütleme seda niimoodi jalgratta leiutamine või, või ükskõik, see peab olema, tähendab, et tõenäoliselt sellest on vähe, et koolis öeldakse, et ratas on ümmargune. Tähtis on ikka katsud ise järgi ja proovi ise järgi. Tähendab, mina teadsin kohe, et ma olen selline õppuri õpin oma hallide juuste, nii et ma ei kavatsegi pooleli jätta. Ma olen seisvalt kultuuriülikooli lõpetanud ja, ja nii edasi, tähendab mind huvitab. Kuna ma laulmisega tegelesin, siis ma ei saanud kooli, jah, tähendab, et üks unist veel, ma tahtsin lavastajaks saada. Aga siiamaani oli ka oma asjad ja oma kontserdil ise lavastanud ja, ja on tulnud kasuks, et ma olen, ütleme kunagi Kirjanike Majas lavastasin väiksena seal Alliksaare šõu siia ja siis seal Joona laulud linnahallis ja mida rohkem ma suudan õhust ja seda välja võluda, seda imet. Et see on minu, minu, minu töö ja tähendab, sellest tasub kunagi kas jumal või kasvõi või, või ükskõik, ülestõusmine võib tasuda. Ütle, mida sa tahaksid jänese jaoks veel avastada. Ja mul on praegu nii fantastiline elu selles mõttes, mul on koer ja kass. Ma ei uskunud, et koer ja kass vaat nii suurepärase läbi. Praegu ma vaatan seda, seda maailma ja mõtlen, et kui ma suudaksin maailma leppigeda ütleme, inimesi omavahel lepitada ja tähendab, et mu kunst võiks ütleme laulude läbi öelda mingisse sellise sõnumi, et et see aegus ja ta saab, on niivõrd üürikene, nii et sina avastad järjest iga päev mall. Ma arvan seda, et naisterahvad peavad olema rikkad, mehed ei tarvitse olla rikkadega. Naisterahvad peaksid olema miljardärid. Oma loomult tähendab et mitte ta rahakoti sees, seda oleks vaid ette oma sisult. Nad peaksid iseennast avastama ja võimalikult uskuma sellesse sisemisse, rikkussejad ja tõenäolised on sünniga kaasa antud igale inimesele. See tohutu ilus kullasoone laius, ei, see, mis tegelikult ta õnnistab, Keluk, millest ammutad energiat. Käin marjul, armastan seenel käia, Rosen, kala püüda kõike seda, mida, mida tavaliselt ei armastada, armastan teha meestetöid. Erakordselt armastan ehitada ja posserdada, ütleme avastada kõike, mida ma noh, kätega teha saanud, mul on tegelikult, kui aus olla, siis Marvastarma käsi, kätega tööd, kõike, mida nad kätega teha, ma olen proovinud kõike, ma olen isegi hoolivad. Ja tõenäoliselt minust oleks saanud väga hea kujur, sest mu isale meeldis minu poIeks savist. Teisisõnu selleks ämbriga metsas tõin sinisavi, tõin koju ämbrite viisi ja siis tegin kujusid ning et selles suhtes mul on jah, erilised võime, küllap siis dialoogi. Nii et head edasist elu, hoolimist. Sellega Ma teetsast igastahes kipskuju, ma teen ikka midagi muud. Helmut Anniko oli pillimine mees, muusik, helilooja jumala armust. Kõrgkooli diplomit tal ette näidata polnud. Aga kui ta pilli kätte võttis, kõik toimis, elas nootidel, oli sisu, oli hingust. Teda jagus bigbändi etteotsa. Väikestesse koosseisudes jagus Viru tänavas asuva roosa klaveribaariprogramme paika panema. Aga oli see kibestus, mis ta Eestist Soome tööle viis vaevalt rahas kinni oli. Aga üle laheda läks. Ja sealt tuli ka kurb sõnum, et Helmut Anniko eluteel on joon alla tõmmatud. Kontrabassimängija Taivo Sillar? Sa oled ju palju Helmutiga koos musitseerinud mänginud, salvestanud võib öelda, et ta oli tõesti multiinstrumentalist. Ta pühendus kuidagi periooditi eriinstrumentidele ja kõiki ta valdas muusikalises mõttes täiuseni, siis talle oli omane just niisugune väga tõsine, pühendunud suhtumine, ta ei teinud midagi efekti pärast. Ta mängis seda lihtsalt nii, nagu ta süda tundis ja kuidas ta hetkel oli võimelised tegema ja ja minu meelest on küll see mees, kellelt vigu mängus aruharva kuulis, kui üldse kuulis. Tal oli väga hea fraasi, tunnel oli muidugi jaa kõige toredam miniavaldusse minu meelest ikkagi nii kaugel alal nendest sooloinstrumentidest nagu trummidel No kunagistele Tbilisi džässifestivalidel võeti Helmut Anniko kiiresti omaks. Eks kindlasti aitas kaasa ka tema must habe ja üldse selline lõuna maalik väljanägemine. Meie pillimehed ja kuulajad-vaatajad mäletavad teda ka sellise toreda nahk Tibeteikaga, nii et ta selliseid elemente hindas. Aga ta oli üldse huvitav selles mõttes kaheta kuidagi veendunult riietus teatud perioodidel just Elmut Annikolikult, ma mäletan üks periood oli ta niisugune laia äärega kaabu, pikk mantel ja tingimata piip oli suus. Ja kui ma mäletan oma juubelikontserdil, kus olid kõik suured ässad ka koos, siis ta oli tumesinises efektses pintsakus. Nii et jah, ka see on temale kuidagi nii karaktne. Ega see riietus ei paistnud siis eriliselt silma, ta lihtsalt kuidagimoodi sulas, aga ta ikkagi kogus tähelepanu ta jäänud märkamatuks, aga, aga seal ei olnud mingisugust liialdust. Aga teisalt me peame jälle rääkides temast tõdema, et tal oli ka sepillimiste haiguseks natuke teinekord napsiga jah, Öeldakse, et vahel võttis aja maha, kuigi jällegi minu meelest see suhtumine muusikasse oli temas ikkagi niivõrd tähtis ja püha, et ega ta seda muusikat niisugustel perioodidel ei lagastanud. Ma ütlen küll halva maitsega sõna, aga, aga võib-olla on see kõige parem. Sest noh, kui ta natukene napsu oli võtnud, siis tekkis tal kergem naeratus ja huumor. Jaa, jaa. Mängumeestest praktiliselt siis ju enam ei olnud ja ta ise ei tikkunudki lavale. Ja selles mõttes see muusika jäi küll puutumata. Me teame ju näiteid, kui palju, kui üks Natsutanud pillimees uhab ja virutab selle, arvab, et küll ma nüüd olen kihvt mees. Ja nagu öeldud, Helmutit ja kus tõesti kõik Ja ta ikka oli selles mõttes kadestamisväärsete võimetega inimene, just ma mõtlen seda bigbändi tegemist, aju arranžeerija, orkestreeri ju ise nooliga Reinsi amet. Nad olid praktiliselt ühe koolkonna mehed ja nad koos ikka konsulteerisid, noh, minu jaoks on see nii kättesaamatu jumalik asi, et lihtsalt ei, ei julge proovidagi, et paari-kolmehäälne seade teha. On ka juba tükk tööd, aga terve terve pigment kõlama panna ja te saadategi ikkagi ju läbi aastakümnete, nii et ta oli ikka niisugune eriline huvi oli huvitav just et tal olid niisugused polariseeritud see, just see väikese ansambli vajadus. Tegime sinimalliga mitme saksofoni kaja kuni tuuadeni välja martsooga, nad tegid aastaid ja siis siis see niisugune makropool ka. Et järelikult ikka ikkagi see sisemine kirg ja see kiindumus sellesse kunsti oli ka niivõrd hõlmav, et tänu elas selle jaoks ja kui palju seda elas võib-olla sissepoole, noh, sina oled temaga rohkem kokku puutunud, aga mina ei mäleta küll teda, et ta oleks kunagi vihastanud nui jah, ta võib-olla vahel nagu närvitses küll, aga, ja kui, kui see nüüd seda vihaks nimetada, siis see oli ikkagi muusika sellel pinnal, kui ei realiseerunud see, mis mis Taima tõekspidamistele nagu ei vastanud, aga samas ta oli niivõrd ka niisugune tähelepanelik ja alati abivalmis. Aastaid tagasi oli mul omal talveajas juubelikontsert ja pool sellest oli klassika. Klassika võtad, poognaga mängiti, sõltub kõik mehest endast, aga teine džässi puhul sõltub ikka väga kontrabassi puhul võimetusest. Ja ma mäletan, et meie reede ei saanud sellega hakkama, õigemini visati mulle niisugusi altkulmu pilke, et no mida sa meest tahad ja rääkisin oma murest Elmutiga ja mina ei tea kuskohalt, nagu ta ütles, mingid juustud, vanad võimenduseta kodust välja, sinna tassis mõne sõrmeliigutusega pani selle võimekuse niivõrd paika, et selle koha pealt oli ta haruldane. Meenutagem seda ma kujutan ette, et tema kõrghetk oli see, kui ta omal ajal sai Oscar Peterson ikke koos improviseerida. Ja no see oli meile kõigile ikkagi. Me olime noored mehed ja, ja see tundus nagu uskumatuna ja Oscar Peterson ja kirjutas kaardi andis oma pildi, nii et ma ei tia friend. Tavalise torkas Oscar Peterson ju improviseerin pärast kontserti ei tulnud, aga Helmut võttis välja oma flöödi ja mängis. Prints Prints ja ja, ja see raputas, siis kuulsid pianistiga ikka hingepõhjani, ta tuli ja mängis seda edasi ja sealt läks juba nii-öelda möll lahti. Ja sellisena ja selle toreda muusika kaudu jääbki. Helmut Me mällu jääb meie tegutsevates muusikute südametesse kindlasti ja pikaks ajaks. Mittetulundusühingu Eesti vabadusliikumine esimees Valter sääsk arutleb nüüd teemal meri ja kalandus. Vana meremehena võib-olla natuke puudutas seda teemat ja see on nagu väga sarnane sellega, mis on toimunud juba varem Eesti majanduses, ütleme põllumajandusega tööstusega. Kalandus on nagu viimane valdkond veel, mis siiamaani suhteliselt sai funktsioneerida. Muidugi kui me ei arvesta seda, et Eesti aastase vabaduseperioodil on muutnud meie valitsused muutunud olematuks Eesti ookeani laevastiku kordades on vähenenud päevade arv ja kalatöötlemine ja nii edasi. Aga siiski see funktsioneeris veel, kuni nüüd meie euroläbirääkijad koostöös euronõunikega ei ole hakanud kehtestama ka siin siin küllalt räigeid ja Eestile täiesti vastuvõtmatud kvoote. Alustaks võib-olla sellest, et ka meie valitsused ja meie euroläbirääkijad ei ole siiani väärtustanud veel merd ja meie seltsi Alamäe territoriaalvett kui tervikut. Teatavasti Eesti põhiseaduse paragrahv teise järgu on Eesti vabariigi territoorium, õhuruumi ja territoriaalveed, üks jagamatu tervik, mida, mida ei saa jagada ega, ega vähendada. Ometigi kui me mäletame 92. ajal Nortal Isamaaliidu noored poliitikud üritasid tol ajal ühtlustada Eesti territoriaalveeulatust seniselt 11-lt mere Miililt neljale meremiil ja tutvustada see näiteks Soomega siis on need õnnestus. Seda hullust ja rumalust, ratta ühiselt koos teadlaste, meremeeste ja, ja muude aktivistidega ja Eesti territoriaalvesi jäi siiski 12 meremiiline. Muidugi siiamaani ei ole ka Eesti teritatud alad arvestatud Eesti territooriumi hulka. Siiamaani me oleme maha kirjutanud kunagiselt N Liidu atlasest Eesti territooriumi suuruseks 45,226000 ruutkilomeetrit, mis on tõesti kunagise N Liidu ajal see territoorium, mis lõppes ära viirutatud kaldaribaga, kus mere ja seltsiala ei olnud arvestatud ometigi Eesti 12. Milline territoriaalvesi see moodustab umbes 25 27000 ruutkilomeetrit veel täiendavalt Eesti vabariigi tooriumi, mida siiamaani kahjuks ei ole ükski valitsus veel väärtustanud ega ka juriidiliselt seadustanud. See on ka võib-olla põhjuseks mikspärast, sellega nii kergekäeliselt ümber käiakse. Ja kui nüüd nagu pressist käis läbi teade, et praegused euro läbirääkijad on juba nõustunud, tähendab euroliidu üldkasutatav tavaterritoriaalveelaiusega kuus miili siis väga kergekäeliselt. Eesti on juba andnud nõusoleku vähendada ka Eesti territoriaalveelaiust kuuele meremiilile. See tähendab seda, et nemad on ühe käeliigutusega andnud ära ühe kuuendiku Eesti riigi territooriumist ei ole kellelgi tegelikult õigust. Olime vähendada ilma rahvahääletuseta ilma põhiseadusega vastuollu minemata, kui nüüd vaadata edasi, mis toimub kalanduses ja kalatöötlemises ja siis, kui ma rääkisin juba ookeani laevastike on praktiliselt muutunud olematuks Eesti kaubale rahvastik on ka vähenenud kordades. Ja siiamaani, Balti merel jätkasid tööd veel 140 kalalaeva kuid nüüd euroliidu uue direktiivi alusel on leitud, et see on Eesti-taolise väikese paari riigi jaoks liiga palju. Ja praegune direktiiv näeb ette nende vähendamist 40 protsendi võrra, see langeb alla 100 laeva ainuüksi pärast nagu euroliit ja need ametnikud tavaliselt armastavad hoolitseda väga inimeste tervise ja looduskeskkonna eest, et see nagu kalavarude kaitseks ettenähtud. Tegelikult aga on juba kehtestatud ühekordsed abitoetused neile kaluritele ja kalatöötlejatele, kes hävitavad oma laevad, kes panevad need põlema, kes sulgevad kalatööstused seal 100 miljonit Eesti krooni koni, millest Eesti peab siis omafinantseeringud katma 20 miljonit. Ja seda raha siis praegu nüüd kalamajandusettevõtted jagavad. Aga selge on ka see, et mis on valitsuse poolt aktsepteeritud ja muutnud seaduseksi, sellest pääsu ei ole, näiteks ma saarlasena võin öelda, et Saaremaa üks suuremaid kalandusettevõtted lätsa kalatööstus on juba sulgenud ja juba asutud laevu vanarauaks viima. Vaatamata sellele, et Eesti kalateadlased ja kalurite liit deklareerivad, et Eestiga varud on väljumas oma madalseisust praegu ja kalalaevastiku vähendamisega võime sattuda samasse seisu, nagu me satusele sel aastal jäälõhkujate puudumise tõttu. Mõni aasta tagasi. Meie proua majandusministri Poolt müüdi Peterburi-le maha Eesti teine jäälõhkuja karu seal täiesti korras ja võimsam jäälõhkuja kui praegune praegune Tarmo ja müüdi maha kõigest viie miljoni Eesti krooni eest ja see sel talvel väga edukalt murdis Neeva suus jääd ja aitas Peterburi jäävaba hoida, samal ajal. Me küsisime mitu kallist jäälõhkujat enam kui 100 miljoni krooni eest. Ja kui me vaatame siiski tegelikke põhjusi, siis see on täiesti vastavuses sellega, mis toimus majanduses, kui suretati välja. Eesti põllumajanduseuronormide direktiivid näevad ette väga paljusid paljusid poode ja, ja nurme ühe või teise toidu mine suuruse kohta kuni kurgi kõverused välja arvestamata Põhjamaade eripära, kui meil ikkagi see õun näiteks puu otsas, meie kliimas ei kasva teatud suuruseni ja siis ja siis seda ei tohi, ei tohi kasvatame, peame sisse tooma selle suure ilusa õuna, mis on pikitud täis konservanud keemiat. Ja seda turustavad räimi. Kilu sunnikud ei ole, ei ole viitsinud kasvada nii suureks, kui euroametnikke oma unelmates ette näeb ja ja selle tõttu on, ongi poliitika selles, et see on liiga pisikene, liiga tillukene selleks, et, et ta kõlbaks ametniku arusaamisega lauale panna see probleem sisuliselt peatatud avalikkuse ja kalurite survel. Põhiliselt suudeti siiski ratta selle direktiivi kehtestamine seadusena juba, aga, aga see probleem ei ole päevakorrast maha võetud. Ta ei ole veel lahendust lõplikku lahendust leidnud. Ja nüüd saab sõna sisepoliitiline vaatleja Vasalemma lähedalt. Aeg-ajalt satun mõnele pealkirjale ajalehes, mis mulle hästi meeldivat. Hiljuti leidsin hea lühikese pealkirja. Peatage Vilosius. Mul oli ammu tundnud, et aeg on tõest Divilhoos retsept peatamiseks. Aitäh ajakirjanikule, kes selle leidis. Kas ma eksin või olid Viloosiasse küüned küljes? Likvideeriti kunagisi need Seppo haigla haigete vete Keilasse. Edasi järgnes järgmised raviasutust maa müük, mis, et ei tea, kas on. Komisjonitasu kindlasti oli kasulik aga Haapsalu suure külmiku ärasta meil selle ravi sanatooriumid kus Soome ravimi Motalised Nüüd on järjekordne ooperi lambuke kivimäe haiglaannet loosius isikliku edevusest tunnistanud oma juhtimispuudulikkust Monika Salujuhtumi puhul. Watson söökimatuseksarkib Vilosius, kes kureeris niinimetatud tulemuspalka. Vajalik tuletada venelastelt paperanssile meelde, et tema võimu all käis ma üks suur objekt. Porkuni järv. Määrako Vilosius maha Pealt Porkuni järve, mis on muutunud muute Alloikuks.