Et seda pilti ei näe meid iga päev vana taluõues. Mees on nii jämeda puu kallal. Aga mis seal teha? Torm? Hiljutine torm tegi. Kurjamerel. Ja on ta võib-olla püha puu. Pooleks murdnud? Pool läks teine pool järvedest. Kui palju tal ümbermõõtu siis oli, kui ta püsti Oliver. Me suvel mõõtsime, pidi neli meest ümber kinni võtma need võileiba jõudnud ära süüa. Ümber puu käies on sellel puul ka selle suguvõsa jaoks mingi tähendus olnud või on? Tähendab selle suguvõsa, tema sai pandud enne esimest maailmasõda maa, siis see väike tükikene sellest kassas. Sellesse vana peremees täpsemalt rääkida. Ta kasvas kahte Harro ja ta oli nagu muutus nagu ohtlikuks maja suunas. Ja siis me sõitsime mõni aasta tagasi tornkraanaga. Mõtlesime 15 meetri kõrguselt juba teatud umbes paari tunniga ulatuslik oksi ära, et anda nagu. Ja ta on ikka pikalt prantsatanud tüve juurest üle, see on 93 Merrit, on idee läinud sinna 23 meetrit ja pikkus vaheaeda välja ja nii et seda ilusat kuusk on ka natukene napsanud, aga eriti vist mitte. Kõige parem sai teised variandid, Siksandi madal, aga muidu. On tal ju see puit ju noh, niisugune puit on tihe. Me tulime siia külla, Tallinnast enam kaugemale sõita ei saa, seal kõige kaugem koht Misso ja ma tean, et te olete siin kunagi ühismajandit juhtinud ja siis metsaülem olnud ja ja nüüd Väimes veab siis metsaühistut. Mis te arvate, eks me temaga räägime, võib-olla rohkem, aga, aga kas metsaühistul on tuleviku kui ka õiged mehed käed kokku? Nüüd on meie olijate ja ütlejate ring paisunud aga eks me järjekorras saame kõigiga vastavaks. Erzdvikuga õues alustasime ja jõudsime sinnamaale, et aeg on niisugune, kus mehed lihtsalt pea, vaat ühte asub siis jaksab, rohkem jõuab rohkem. Ja nüüd ma küsiksingi Misso erametsaühistu esimehelt Toomas Uibolt. Millised näojooned teie ühistul on, sest neid on tekkinud Eestis mitmel pool. Palju teinud on. Keda te võtate? Ja eks me kuuleme hiljem ka, mida taotlete ja kaugele omadega olete. No praegu meie, mis erametsaühistus 11 liiget ja põhiliselt on kõik metsatalumetsaomanikud, kellel on rohkem vähem metsa, metsamaad on meil kuskil, ütleme 350 400 hektari ümber on ühistu liikmetel. Et ühistu liikmed on ikka metsamehed põhiliselt vastu võtsime kõiki, kes avaldasid soovi. Ühistu moodustati veebruarikuus sel aastal. Ja nüüd siis tahame oma tööd laiendada ja minna konkreetse tegevuseni. Kuulsin ennist, et teie kõrval on mees Guido lõoke, kellel on siis talumetsa ligi 50 hektarit ja ja et viimased poolteist nädalat oletegi olnud metsas. Vaatamata suurtele tormidele pole ühtki puud näinud, mis oleks tormi poolt maha murtud, kuigi siin taluõues üks niisugune on risti ees. Tõesti, metsas praegu tuulemurdu ei ole, vaatamata nendele tugevatele tormidele ja mis puutub metsatöösse, siis noh, on koostatud selle metsa kohta metsa majanduskava seen kah naabritel olemas. Vastavalt sellele ma teen praegu seal lihtsalt hooldusraiet hooldades raidega muidugi tööd, palju kütust kulub palju. Aga see resultaat tähendab puuvirn ei kipu just eriti kiiresti kasvama. Teil on metsa küllalt palju ja võiks arvata, et saan tööga hakkama. Miks ma nende teiste meestega üldse liitun, et see mets peaks juba ise nagu noh, ots otsaga kokku tulema või kasu andma? Kui mitte täna, siis vähemalt edaspidi, aga ometi otsustasite liituda? No ma arvan, et ühelgi talupidajal taru talu peremehel ei ole praegu nii palju käest raha, et endale soetada ümbertöötlev töötlemise tehnikat ja šimpansi. Paratamatult tuleb raha kokku panna ja me oleme lähtunud siin sellest printsiibist ja tõesti see 11 meest, kes meil ühistusse astunud on, me maksame kõik võrdselt osamaksu absoluutselt võrdselt ja kõikidel on ka võrdne hääleõiguskoosolekul. Muretseda tehnikat, no seda lihtsalt elu nõuab, sest selle palgi ära müümine on ka võimalik, aga, aga kui palgiga juba midagi edasi saab teha, siis on vast tulu suurem. Aga kus teie võtate raha, sest ega külamehed ju nii rikkad ei olnud? Et selle ühistu loomise hetkel, kui te lubate, siis ma lisan juurde veel, et see tähendab, et põhimõtteliselt meie kõik ühistu liikmed oleme sellel seisukohal, välja arvatud paberipuu ülejäänud ümarmaterjali müüki. Me peame täiesti oma metsaraiskamiseks. Ja meie näeme ikkagi sellesse, et me peaksime vähemalt hakkama ümber töötama, esialgu tootma saematerjali edasi ka teisi asju puidust, mida meil võimalik on, see tähendab, et meie tegevus peaks minema lihtsamast keerulisema suunas. Aga lihtsamast tuleb alustada, eks sellega kaasa tulevad kogemused ja nii edasi, nii edasi. No praegu me mõtlesime siis need mehed kokku, eks ole, ja iga mees maksab meil osamaksuna sisse. Aga põhiliselt jah, talumees on tõepoolest praegu veel vaene ja me läksime ikka pangalaenu peale, iga mees laenab ja siis maksab ühistule ja ühistu kasutab siis selle raha tehnika ostmiseks. Saetuleku lugu hakkas sellest, et me jah, tõepoolest ise otsisime siit ja sealtpoolt. Me käisime Soomes vaatamas ühte vana raam, saage ja ja mis temaga teha. Ja siis tuli Võrumaa metsakonsulent, Olari Kasak pakkus välja, et metsaameti kaudu on võimalik saada. Saagisid, et Soome metsaühistu Tapio pakub oma abistamise programmist ja kuna meil Võrumaal ainuke metsaühistu, siis valiti meid välja või noh, tema nagu andis meist teada, et kas me oleme ise sellest asjast huvitatud. Kuna meil just parajasti käisse sae otsimise probleem, siis see oli meile nagu kingitus, see ütlemine ja, ja pakkumine ja muidugi sellest asjast huvitatud. Uus tehnika on uus tehnika, see on selge ja soodustus hinna juures on siiski küllalt arvestatav. See on kuni üks kolmandik vist. Jah ta põhimõtteliselt jah, üks kolmandik tuleb umbes odavam odavam jah, seda, et ühe kolmandiku maksab siis Soome pool Tapio. Mõnel pool on kuidagi see elu eraldi. Metsamehed püüavad omaette olla, vallavalitsus on hädas, aga aga seda silda või seda niisugust igapäevast mõistvat läbisaamist napib millegipärast, mis mul ei ole arusaadav, kuidas teil siin riigipiiri ääres loodab? Noh, kui nüüd antud probleemist natuke kaugemalt rääkida metsanduse alal, siis meie igapäevatöös oleme hädas just metsavarguste ja metsa kurjasti kasutamisega. Ja ma ei saaks ütelda, et see nüüd igapäevanähtus kuid. Kuidas siin proportsioon tundub, kas metsa kallale minek on subjektide endi poolt, kes saavad nüüd peremeheks või lihtsalt kõrvalseisjad kasutavad seda nisukest segast vett hästi ära ja lähevad ja võtavad jõuga metsama? Nii ühte kui teist Võib-olla möödunud aastal see oli rohkem tegemist just metsavarastega, kes katsusid ära kasutada just nende põtta, varastada sealt nende metsaomanike metsast, keda teati kaugemal olevat või ääres maadelt, kus ei olnud silma pilku peal. Noh, nende üle on enam-vähem siiski nii kohalike jõudude kui ka kui ka politsei abiga enam-vähem jalule saadud, aga nüüd me igapäevaelus siiski puutume kahjuks kokku. Faktidega, kus need subjektid, kes ei ole veel saanud Õigustatud subjektiks või on saanud ja talud on talu, on mitme peale, vahel on jagamata. Ja paljud püüavad siis ühesõnaga pärijate ringist osa paremad olla ja lõigata suuremat mati, et nendega on meil nüüd viimase viimasel ajal rohkem rohkem tegusaid õli. Meie keskustelu kuulab pealt riigi metsaametimees. Ants Varblane. Kas selles viimases kontekstis on midagi lohutavat öelda, sest kaugelt vaevalt saab. Ma arvan, et see ei ole selline nähtus, mis oleks nüüd meile väga pikalt ette näha, et nüüd me jäämegi oma metsa eestlased rööveldama, vaid see on ikkagi tingitud sellisest hädaolukorrast, sest maainimesel on täna see leivaleivateenimine üsna raske, ei, põllumajandus on üsna viletsalt järjel ja nüüd ainuke koht, mis Eestimaa rahvast on päästnud, see on ikka metsa mindud ja mets on see maamehel leivakott olnud. Isegi seda rööveldamist seal metsas nii, noh küll ütleme, et see on väga halvasti, aga kuhu ta siis täna ikkagi minna on ja, ja sellepärast noh, meie seisukoht on ikkagi olnud praegu nii et tuleb kohapeal see asi paika panna. Kuigi riigimetsaametile on pandud metsavalve kohustused üle üle kogu maa. Meie jõud seda täna kindlasti ei suuda teha ja ei ole meil võimalik ka jõudu juurde võtta, sest see rahakott, mille peal me elame, on ju piiratud, nii et kohalike metsaühistutel metsarikastes piirkondades on oma oma töö teha mitte ainult selles osas, et et hakatakse seda metsa raiuma, seda ümber töötlema, paika võtta, enda kanda see metsavalvekohustus. 11 meest, kui nad oleksid vabad. Küllalt, noored, füüsiliselt väga heas vormis on suur jõud. Aga igalühel on oma töö ja kui oled päev otsa tööd teinud, kas jaksabki enam pimedal tunnil reide teha või, või kui on mingi kahtlustus minna kontrollima, ma ei kujuta ette, et mehed jagatakse metsa vahel ära, pannakse ööseks sinna seisma. Nii ma seda asja ei mõtlegi. Või oletegi vahel juba natukene midagi selle valvamise tõhustamiseks teinud või, või olete mõned pahad jäljed üles võtnud ja ja kedagi kätte saanud ja vahel omade vahel annab tohterdada küll. Jälile ikkagi saadakse ja ega see pilt nüüd nii kurb. Nii kurb ka ei ole viimasel ajal meil peas, praegu ei olegi juhtumeid, kus süüdlane on karistamata jäänud, sest inimesed on ikkagi maal küllaltki tähelepanelikult, hoiavad kokku ja teatatakse hästi usinasti, kui, kui midagi kahtlast kusagil toimub. Teiseks. Meie volikogu esimees ja, ja eks ole talumetsadele narrabava Endla. Temal on küllaltki hea side enda poolt loodud kõigi metsa kokkuostjatega. Need topelt roll käib. Kui metsa keegi müüb, siis kohe kontrollitakse jälle teistpidi järgi, kas temal oli luba olemas selleks? Ei olnud. Nii et viimasel ajal võib öelda, et praktiliselt ja katseid on, aga, aga need lõpevad ikkagi edutult. Üritajale. Ma tahtsin just lisada, et riiklik metsamaad või Misso metskond on ka siin nüüd vist ilmselt asja tõhustanud ja nemad on ka siin leidnud nii mitmeidki varastatud metsa ja saanud asjale jälile. Muidu nüüd, kui kaugele see asi on jõudnud, aga aga ilmselt nokas jääb vargusi vähemaks või, või rahvas juba hakkab kartma ka ja mina võib-olla nii tihedalt ei ole, kui ütleme aasta tagasi. Ja esimeses voorus saavad samal moel saed veel. Pilised ühistud. Ja see on soomepoolne pakkumine kolmele ketassaeraamile ja need pakkumised. Me püüdsime esialgse projekti järgi teha nagu üle Eestimaa ühtlaselt. Aga kui, kui me olime oma pakkumise teinud nii Muhu, Saarde kui Virumaale ja Lääne-Eestisse siis nendele metsaühistutele, mis meile teada olid, siis kutsusime me need inimesed kokku metsaametisse ja seal omavahelise niisuguse vestluse tulemusena selgus siiski, et et reaalselt on neid saage vaja ja valmis neid saage ostma on ikkagi Lõuna-Eesti mehed, kus metsa rohkem ja niimoodi siis juhtuski, et mis on metsa erametsaühistu sai ühes. Teine läheb pühajärve metsaühistule. Ja kolmas läheb siis taevale, nii et kõik siin vastu Läti piiri. Ja noh, see on nüüd näha, siin on sellel eestimaa metsanduse rohkem minekut kui, kui praegu selles piirkonnas, kus kus metsa vähem on ja metsaomanikke ka veel pole õigeid olemas. On levinud arv, et mitmesuguseid saeraami on Eestis kuni 2000, nende hulgas on ka hästi vanu logisevad ja kehva tööd tegevaid aga ometi 2000. Kas nüüd neid juurde muretseda on perspektiivikas edaspidi, eriti kui mõelda sellele, et üks seade peab ju pidevalt töötama. Kas jätkub puitu 2000-le saeraamile? Kui tööd nii teha, et et võtta maksimaalne tehnikast ja meestest. Või on praegu aeg, kus tõesti tuleb neid juurde muretseda? No praegu Eestimaal on, on ikkagi tegemist ju metsaalakasutusega. Me eeldame iga aastaga, et meile tuleb seda metsamaad juurde, mida hakatakse intensiivsemalt kasutama. Aga praegu on niimoodi, et neid saekaatrid on küll palju, aga me teame ju nende kvaliteeti ja tihtipeale me nende vanade kolhooside sovhooside saekaatritega ei suuda üldse vääristada seda puitu sellisele tasemele, et teda oleks võimalik täna eksportida. Ja sellepärast need väiksed ketassaed on nagu esimene samm. Metsatööstuse käima käima panemisel ja, ja nende amortiseerumise aeg on ju ka üsna lühikene, seal viis-kuus aastat võib-olla ka natukene rohkem, kui nad nii intensiivselt ei tööta ja see tähendab seda, et kui me täna läheme nende väikeste saekaatritega välja, siis 10 aasta pärast võivad juba nendesamade ühistute ühismõtte tulemusena sündida suuremad ettevõtmised ja ja nii edasi. Eelmise küsimuse jätkuks, mis Ants ütles, ma tahaks öelda veel seda, et et kui vanasti sai Tallinna vahet sõidetud, ütleme aasta tagasi veel, siis põhiliselt vuras Tallinna poole ainult palgikoormad, kuni see aasta sõita Tallinna poole, siis, siis on juba ka kant saematerjaliga palgikoormad ja ja noh, kui te praegu vaatate meie Misso seisukohast, siis siit vooravad lähevad välja kõik ainult veel palgikoormad. Nii et mida me ka siis seda pilti siin TVd vähemalt paremaks teha, et et ikka juba töödeldud materjal hakkaks meilt minema välja. Ilmselt on ka natukene turg uuritud, on see võimalus olemas? Paistab, et on olemas, küll tähendab puitmaterjali nõudlus praegu on ja, ja ma arvan, et turgu, turgu peaks olema. Nüüd üks põhimõtteline küsimus. Või vähemalt oluline küsimus Põllumajandusministeeriumis on ka metsaga tegelevad inimesed ja ma usun, et nad tahavad ka parimat ja, ja nemad leiavad, et abi ja nõu peaks tulema talumetsaomanikele erametsaomanikele ikka rohkem ja rohkem põlluministeeriumi kaudu. Seal on päris häid näiteid, kus riiklik süsteem riigimetsaamet juba teeb seda tööd ja nendel on oma struktuuri olemas metskonnad ja spetsialistid õppinud inimesed ja koolituskeskused. Meie jaoks on üldse tähtis, kustkaudu tuleb tõeline abi. On see siis nõustamine või tehnika soetamine või turu leidmine või hinnapoliitika tutvustamine või arvate, et siin on omad nüansid ikka olemas? Tähendab, ma arvan niimoodi, et kui sabin ikka meile igatipidi kasulik, siis mõõdame igasuguse abi vastu ükskõik kustpoolt ta tuleb. Ja ma olen sellisel arvamusel, et et me siiski oleme võimelised selekteerima selle ära, kes tõesti annab meile abi ja tulgu see abi siis nii, nagu Toomas Uibo ütles üks ükstapuha, kus koha pealt üks ta tuleb, ta siis metsaametist võib põlluministeeriumist või taruliidust või ükstapuha me võtame hea meelega igasuguse abi vastu ja see on muidugi ainult teretulnud, et kas riiklik metsaametkond tegeleb erametsadega. See kummutab seda väidet, et nagu need sinna teatud teatud härrasmehed on sinna kogunenud, kes suhtuvad tekkivates erametsades ja eritama, kui nad juba kinnistusraamatusse on kantud suhtuvad nagu negatiivselt? Ei mina ei tea, võib-olla Eestis kuskil on selliseid nähteid esinenud, kuid seda ei ole meil põhjust ütelda sugugi Misso metskonna kohta. Sellepärast et juba meie isad ja, ja vanaisad suhtlesid väga tihedalt kohalike metsavalvetöötajatega, kohalike metskondade Omavalitsuse juht peab ta kõigiga hästi läbi saama kogu oma rahvaga ja ja ka kõrgemalt poolt instantsidega. Kas teie jaoks on siin küsimus, mille ma ennist esitasid? Minu arust ei ole probleemi sest. No heaperemehelik metsa kasutamine ja ka kõige kasulikumalt, tema mahamüümine on ju meie kõigi ühine eesmärk, kuna piirkond on kauge, kõige kaugem, kaugemale olnud Eestimaal. Kui Tallinnast võtta. Kohtadest on puudu ja iga uus ettevõte, mis käiku läheb, see annab ju inimestele tööd töödele leiba, teiseks see on ka tänuväärne metsaühing, sellepärast et meie talumetsade ressurss Misso vallas on tsirka 6000 hektarit. Ja need on ikkagi potentsiaalsed meie ühistu teenetekasutajad. Praegu metsakeskust abi on muidugi öelnud, et nemad on oma abiga tulnud Eestimaale niimoodi, et lihtsalt nagu näidismetsaühistut aidata ja needsamad esimesed saekaatrid on, oleks ka nagu näidiseks tekkivale Eesti erametsandusele. Meil Eestimaal on lugu niimoodi ette. Praegu on valitsuses ettevalmistamisel seaduse projekt metsakapitaliseadusest ja ma arvan, et Eestimaa mets on ise seda väärt kandma seda seda võimalust, et ta kui meil on olemas hea metsakapitali seadus, et me võime ise aidata erametsaomanikke. Nende ühistute loomisel selle tehnika soetamisel, mets on ju selline koht, kus saab laenu võtta ja me ei peagi seda kuskilt kaugelt minema võtma, nii et ma näen seda edaspidist abi ikkagi metsakapitali poole pealt ja, ja seda see seadus ka võimaldab. Saag on kohal, aga iga uus riist tahab oskajat meest. Te olete maad kuulanud ja vaadanud, on nende oskustes raamine lühiajaliselt ja efektiivselt võimalik. Ma arvan, et on võimalik, tähendab siin on Tapio poolt juba ka asi paika pandud, et testis firmasen Sylvanova Tüürilt tema esimees Lembit seljamaa ja siis tema õlule langebki, siis kogu sae ülespanek häälestus ja siis kaadri väljaõpetamine. Kui nüüd lahkuda sellest sõbralikust majast, kelle vana peremehega me siin jutu alguses päris palju rääkisime, siis on siin suur ühtelangevus. Et Eesti esimese vabariigiga tehti ühistuid mitmesuguseid elu läks paigast, edasi tulid suured muutused, mis selle normaalse arengu seisma panid. Vahepeal elasime teist elu ja mitmel pool ka mitte väga halvasti. Nüüd siis tuleme tiiruga tagasi vanaisade mõtete ja võtete juurde ja uued ja nooremad mehed ja mehed, kellel on jaksu, soovivad jälle ja tahaks loota, et kui me järgmine kord tuleme siia Misso metsaühistusse siis näeme juba palgist tehtud toodangut, mida teie nii enesekindlalt ütlesite, et küll ta meil tuleb. Ja ma usun, ka tuleb ja selleks siis jaksu. Ta tuleks.