Kui te olite Tartu poiss laulsite poistekooris teiste noortega koorilauluproovides ja kontsertidel käisite, see oli kindlasti ilus aeg. Aga siis juba tunnetasite esimest korda. Milline on see ühiskond, mis on ühe noore inimese? Ümber ja see lugu, mis teiega juhtus on ajalooline küll, nüüd aga võib olla ka õpetlik ja näitab päris palju. Nojah, kuivõrd need sellel ajal seda ühiskonda nimega teadlikult keegi tunnetab, vaevalt usun, et selles nihukeses poisi ja sest see poistekooriiga, no mis oli 50.-te lõpp. Siis oli rohkem selline igapäevane tegevus ja võtsid maailma, nii, nagu ta on, püüdsid sellest võimalikult palju ahmida ja teiste seltsis olla. Laulmine ja sport oli sel ajal niisugune põhiline tegevus. Nii et ma tõesti öeldakse, et ühiskonda ei tunnetanud aga lihtsalt ühiskond ise paratamatult tungis sellesse ellu aeg-ajalt sisse üks kontsertreis, no tollal kontsertreisiga eriti palju ei olnud, aga kui Saaremaale mindi, siis mind jäeti millegipärast maha. Ja pärast tuli välja, et põhjuseks oli minu ankeet nos tol ajal ma ei osanud isegi sellele tähelepanu pöörata ankeedi mõistes, aga ma olen lihtsalt löödud, et teised läksid ja mina ei läinud takkajärgi. Hiljem olen muidugi mõelnud neid kontekste ja pannud asju paika. Aga sel ajal juba, kas teis oli tahtmine, soov saada elektroonikuks, sest teatud aastakümnetel on omad erialad, mis lähevad populaarseks ja, ja ütleme, et siiski jälle ühiskond nagu vajab või pakub võimalusi või millal teil tuli see, et hakkaks selle põneva keerulise asjaga tegelema õppima? No ma võiks küll niimoodi öelda, et tol ajal olid rohkem humanitaarsed huvid ja, ja, ja väga mitmekülgsed huvid need roonikasse, ma küll sattusin päris juhuslikult nagu minu elus on palju olnud juhuseid. Keskkooli päevil ma olin tõeliselt raske valiku ees, sellepärast et ühtepidi mulle meeldisid väga humanitaarained vahepeal ma olen kindel, et ma lähen õppima ajalugu või siis kirjandust. Aga teisipidi meil oli Tartu esimeses keskkoolis väga hea füüsikaõpetaja provot anime. Ja see oli üks asi, mis mind panid tugevasti mõtlema, et ma läheks hoopis õppima füüsikat, astronoomiat, noaga, lõpuks elektroonikat oli väga pragmaatiliselt. Sest tol ajal, kui ma lõpetasin keskkooli, see oli 63. aasta siis oli valik tegelikult, kas minna sõjaväkke. Ja Tartu ülikool tähendas tollal, et siis võeti sõjale. Ja et tehnikaülikool või tolleaegne TPI polütehniline instituut see päästis sõjaväest ära, see oli niisugune küllalt selge valik. Miks ma tulin polütehnilisse instituuti ja erialavalik oli jällegi selles mõttes noh, ma ütleks isegi vara juhuslik, sest siis oli äärmiselt populaarne automaatika-telemehaanika ja ma mõtlesin, et ma põhimõtteliselt ei taha minna sinna, kuhu kõik lähvad. Et ma valiks midagi muud ja mulle lihtsalt tundus, et noh, kuna mul oli ka huvi füüsika vastu, et elektroonika võiks olla, see tõmbas nagu rohkem niisukese uurimusliku kallaku pole kuigi teisipidi. Võib-olla see, see avaldus rohkem viimastel kursustel lisaks sinna juba teisel kursusel abiellusin, pere tuli, see tekitas noh, oma nihukese probleemi. Ma töötasin ka kogu aja kogu tehnikaülikoolis õppimise aja laborandina. Aga see keskkond seal, see küll kuidagi ärgitas just niisuguse uurimissuuna peale. Ja siis lõpuks kujuneski välja niimoodi, et ka diplomitöö oli mul juba selline teoreetilisemad laadi. Ja ma jäin siis pärast lõpetamist, jäeti mind. Tol ajal oli selline teadusliku uurimise sektor jäeti sinna tööle ja hakkasin seal valmistama ette aspirantuuri astumiseks ja kuna siis tekkis vaba aspirantuuri koht, siis ma taotlesin seda ja ma olin kindel, et lähen linna pakuvad, siis tuli teist korda seesama, ühistuletas ennast meelde, selgus jällegi, et ankeet ei olnud piisavalt hea, et aspirantuuri astuda ja see oli küll esimene kord, kus ma noh, niimoodi päris selgelt tunnetasid. Et midagi on selles ühiskonnas ikka tõeliselt mäda, kui noh, jah, loomulikult see, et siin midagi mäda oli, ütleme nii, laias plaanis oli selge, aga et kui ta isiklikud juurde tuleb ja miks äkki ei kõlba see ankeet ja, ja mis on minul sellega tegemist, eks ole, ma ei saa ise oma elu teha. Ja, ja ka see, et ega keegi väga otseselt ei öelnud, et milles viga on, vaid püüti leida igasugu võimalusi, et see vaba koht läheks kellelegi teisele, seda pakuti seal aga selle, see oli õnneks aumees, kes tuli mulle rääkima, et näed, pakutakse konkurentsi. Sõnaga, see asi läks selleni, et ma olin tõesti valiku ees, mida teha. Ja siis äkki täiesti juhuslikult, nagu ma ütlesin, et on olnud juhuseid mu elus küll üsna suurt rolli mänginud. Lõunasöögile minnes ühe kolleegiga tuli üks tema tuttav, kes ütles, et kuule, näed, et mul on siin üks mees, kes otsib jälle omale elektroonikat, kasvur, kedagi tuttavat ei ole. Nonii, ja selgus, et see, kes otsis, oli hilisem professor ja Mati Punning kes sel ajal just geoloogia instituudis asutas isotoop laboratooriumi, otsis omale sinna elektroonikud. Nonii, ja kuna ma olin parasjagu sellises meeleolus, et pidin tegema mingit valikut. Ja eelnevalt muide kadunud professor Aarna, tolleaegne rektor tema mulle ütles, et minu ankeediga ülikoolis sel ajal erilist edasijõudnud võimalust ei ole kuna nõutakse, et need, kes teise õpetavad, nendel peab olema puhas ja ütles mulle, et kui te leiate võimalused, tahate teadust teha mingi akadeemiasse, seal on asi palju liberaalsem. Noorte geoloogia instituut oli akadeemiasse, oli mulle üks niisugune märk ja, ja teisipidi kui ma käisin siis vaatamas seda kohta kohta asukoha oli muidugi ääretult ebasümpaatne männikul vanas niiskuses lagunenud rajoonis, aga sinna oli just ehitatud väike niisugune laborikompleks. Aga see noor seltskond seal see esimesel hetkel kohe tundus, et see on küll üks mõnus koht. Aga muidugi ma olen surmkindel, et see, mis ma tegema hakkan sulle elektroodi, Monika ja ma säilitan oma sidemed tehnikaülikooli, oma sõpradega seal ja et igal juhul mitte mingil juhul mingisugustki soovi, et see tundus kuidagi niisugune noh, täiesti selge, et ma jään oma liistude juurde. Iseasi muidugi elu tegi omad korrektiivid, sellepärast et esiteks, seal oli tõepoolest väga huvitav temaatika. See seltskond oli, kõik olid noored inimesed ja muide, seal ei olnud ühtegi geoloogi, mis tundus üsna selline omapärane, aga noh, takkajärgi see kõik on nagu paika läinud, sest see oli väga uus valdkond, isotoopuuringud sel ajal. Nad hakkasid kogu maailmas alles arenema küll geoloogias, küll kliimauuringutes, kus iganes. Ja, ja muidugi põnev oli see, et sai hakata käima välitöödel. Noh, ma olin kasvanud sellises keskkonnas ja ütleme, see TPI aeg, see oli kõik selline laboratooriumis istumine, mis oli ka huvitav ja põnev kõik, aga nüüd tekkis selline võimalus käia ka väljas liikuda hoopis teise noh, üritaks ka haridusliku tagapõhjaga teise mõtlemisviisiga inimestega, mis oli väga huvitav. Ja, ja kuna meil oli väike seltskond, siis ei saanud nii väga spetsialiseeruda, loomulikult mul oli algul kindel ülesanne panna tööle üks kindel seade massi spektromeeter, mis saanudki minul leivaks hilisemal ajal. Ja, ja see oli omaette peatükk, sest see oli sisuliselt muuseumiseadmest tuli teha üks kaasaegselt töötav seade ja kuidas see kõik edasi läinud. Aga me saime seal tööle ja Meile tuli väga huvitav temaatika, sest see oli noh, võiks öelda teaduse, seal kuldaeg, kus liikusid teaduses rahad teatud valdkondades geoloogia ei ole küll kunagi selles mõttes see geoloogia, mida Eestis tehakse, ei ole olnud niisugune, kus rahad liiguvad, rahad liiguvad seal, kus on nafta ja sellised asjad. Aga. Mati Punning oli Moskvas enam-vähem juhuslikult jällegi. Saanud kokku geograafidega Moskva geograafiainstituudist, kes kavatsesid alustada Töid Arktikas, jääb uurimist, mis oli täiesti uus valdkond, selleks, et uurida, missugune on olnud kliima minevikus ja kuna siin geoloogia instituudis olemas selline laboratoorium, raadiosüsinikulaboratoorium, mis on üks selline klassikaline meetod geoloogias vanuste määramiseks ja sinna kõrvale, siis oli pööningul idee, et teha muud kaasaegsed meetodid juurde, millega saab uurida minevikku, kliimat. Aparatuur mingisugune oli olemas ja sealtpoolt tuli nüüd võimalus Moskva poolt saada, esiteks unikaalset uurimismaterjali täiesti uus, selline põnev teema, aga nendel puudusid laboratooriumid. Koostöö tuligi siis selles plaanis, nemad olid huvitatud meie laboratoorsest baasist ja pakkusid koostööd siis nii, et nemad muretsevad raha ekspeditsioonide jaoks ja, aga noh, selleks et seda teemat üleval siis oli see liidu teadusetehnikakomitee, kes sellisteks suurteks projektideks rahasid andis ja neid tuli siia Eestisse tol ajal päris palju, kuna Eesti teadlased olid ikkagi selles endises N Liidus päris heas kirjas paljudes valdkondades. Nonii, ja siis sealt hakkaski meie liikumine põhja poole, nii et ma olin muidugi selles mõttes sattusin omapärasesse situatsioon, et 73. aasta sügisel Maduline instituuti tööle ja 74 me läksime siis esimest korda Arktikasse välja, kusjuures keegi meist ei olnud näinud liustiku, keegi ei teadnud täpselt, mis on, kuidas seal teha, uurisime kirjandust, aga see oli ka maailmas siis täiesti uus valdkond, sest esimesed jää uurimised tehti 60.-te algul, aga, aga noh, ütleme kõik see asi hakkas peale 60.-te lõpus ja siis oli, kui meie hakkasime, oli 74 suvi, nii et me oleme päris alguses selle asja juures. Ja siis me jagunesime niimoodi, et Mati Punning sõitis koos Moskva kolleegidega teravmägedele ja mina ning kaks minu kaaslast Sist instituudist veel koos teiste Moskva kolleegidega, polaaruraalikus katsetati parasjagu ühte esimestest tolleaegse liidu jää puuridest, millega siis liustikke puurida ja kas see oli just katsepolügoon, edasi siis minna Antarktikasse. Teie labor oli Teaduste akadeemias ja loomulikult siin Instituudis väga teada ja teie tööde tulemusel jõudsid rahvusvahelisse teaduskirjandusse ja te olite tehtud mehed laiemale avalikkusele, aga see üks Noorte küllalt noorterühm uusimate meetoditega läheb nüüd maailma omaaegset ilma ajas kõvasti tagasi uurima. See jäi siiski paljudele kuidagi tundmatuks või, või, või ei jõudnud nendeni, siis teil läks kõik hästi, teil polnudki, võib olla väga laialt vaja propageerida oma tööd, jalad olid baasraha, oli olemas noored ajud, üksmeel tugev, kollektiivjanu avastada, leida, teha. Olen olnud silmapidi ja käsi küljes naftauuring puurimistel Kaug-Idas ja ja tean, et seal puurimist ajal manteltorus on väga oluline jahutusvedelik sest puuri otsas läheb kõik väga kuumaks ja üldse maa sisse minnes temperatuur tõuseb. Aga ma ei kujuta üldse ette, kuidas jää sees puurida, mitte viis meetrit, aga 500 meetrit ja rohkem. Et seal kõik see ära ei külmu, et see üldse võimalik on. Te nimetasite, et üks seade sai valmis, et seal puurida, mismoodi see üldse võimalik on, sest et õhk on külm ja jää jää. Nojah, neid jääpuure on ka väga mitmesuguseid ja on tõepoolest noh, sellist tavalist kasutatakse tavalist mehaanilist puurimis puurib nii nagu kivi missegi. Seal on ainult probleem on see, et käes see puurimine ei tähenda lihtsalt reeglina mitte augu tegemist, vaid sealt tahetakse kätte saada see puur südames. No üldiselt on ka niimoodi geoloogiliste uurimiste juures ikka pakku kivimi sisse puurida, siis kivi on kivi, seal on küsimus lihtsalt, kuidas sest kivist läbi saada, ei ole karta, et seal midagi ära laguneb, aga jää nii habras seda jääd saada jääpuursüdamiku kätte. See on omaette tõeline kunst ja, ja peab ütlema, et see puurimistehnika oli tõepoolest liidus aredad ikka päris kenasti välja. Nii et sedasama joogat kasutasid ka teised riigid hiljem. Ja oli ka kaks erinevat koolkonda ka siin Leningradi mäeinstituudis töötati välja Puur, mis siis tõepoolest puuris klassikalise puuri moodi. Aga Antarktika teaduslikus instituudis seal tehti puur, mis tegelikult oli, sulatas ennast ja siis seda on selline suur toru sisuliselt otsas on küttekeha, suurkaabel on taga ja siis ta sulatab ennast, selline. See küttekeha sulatab ennast jää sisse. Ja siis puursüdamik jääb sellesse puuri, tõstetakse üles Alton niisuguseid käpad, mis seda jääd kinno jäävad ja niimoodi meeter meetri haaval minnakse sügavamale ja siin Arktikas ei ole need sügavused kuhu minnakse, nii väga suured nad tõepoolest ulatuvad kuskil noh, lõpuks poole kilomeetrini. Gröönimaal muidugi seal läheb kuni kolme kilomeetri väga, meie tegutsesime siin ida poole peal, mina olen ise olnud puurimisel, kus me läksime, 550 meetrit oli see võrdne seljal. Ja muidugi probleem on see, et kui see puur sulatab seda jääd, siis tekib sinna ka vesi ja, ja siis vesi tükib seal külmuma, sest jaan ikkagi külm. Käes on säilinud ka selle tema moodustamise aja temperatuurid, nii et tõepoolest on niimoodi, et kui noh, uurime tavaliselt pinnasesse, siis mida sügavamale, seda soojemaks 100 puhul seda öelda ei saa, sellepärast et tihti võib nii minna, et me lähme, tegelikult läheb algul külmemaks, sest et noh, näiteks 10000 15000 aastat tagasi oli tunduvalt külmem ja, ja see külm on seal kõik enam-vähem alles olemas. Aga muidugi, kui me jõuame siis lõpuks jääst läbi, sinna pinnasesse, siis läheb jällegi soojemaks ja seetõttu näiteks Antarktikas niimoodi nelja kilomeetrise jääkihi all on terved, terved sest altpoolt poolt on soe, soojem, ütleme nii. Aga muidugi üks iseärasus sellel puurimisel on see, et need puurauke tahetaks ka pärast kasutada, seal mõõdetakse temperatuuri ja seda, kui kiiresti jää liigub, sinna pannakse igasugu andurid sisse ja selleks hetke puurima ajal see vesi seal sees, mis tekib, hakkaks külmuma, selleks on välja mõeldud siis selline nipp, et see auk peaks olema täisvedelikuga, mis ei külmu. Ja teine asi on see, et ta ei tohiks saastada seda jääd. Esiteks, sealt peaks väga peent keemilist analüüsi seal üks asi, et sa ei taha jääd saastada ja teine on siis see, et lihtsalt ei tohi loodust saastada, noh, on ju palju igasugu vedelikke, mis ei külmu. Aga, aga noh, kõige lihtsam kätte saada saadav ja paraku ka kõige odavam võib-olla on lihtsalt piiritus. Ja sinna ei panda muidugi puhast piiritust sisse, vaid siis oleneb temperatuurist, mis temperatuuris puurimine käib, aga ta peab just selline olema, et ta ei hakka rohkem sulatama seda jääd, aga ta ka ei külmu. Ja siis see on omaette kunst selline segu teha. Aga ta niisukese kange viina kontsentratsioon on ja, ja noh, seetõttu alati jääb uurijaid imetleti, kuidas nemad ikkagi saavad niimoodi tegutseda. Et noh, näiteks on kilomeetri või kahekilomeetrine umbes kümnesentimeetrise läbimõõduga auk, mis on siis valatakse täis lihtsalt viina. Ja, ja ausalt öeldes, kui me esimest korda Polaar Uuralist, siis Leningradi Antarktika Instituudi seltskond, kes seal tegutses ja valmistas, eesmärk oli katsetada puuri, aga grupijuht tema ütles mulle pärast, et tema eesmärk oli katsetada ka meeskonda, sest kõrval olid 200 liitrised vaadid puhta piiritusega. Ja mitte iga mees sellistes tingimustes ei pea seal vastu ja eriti kui arvestada, et minnakse Antarktikas, kus tingimused on väga rasked, kus elu on niigi närviline ja kui sul siis on käepärast ämbrite viisi piiritust, see peab päris kindlameelne mees olema, nii et et seal tulevad ka sellised, ütleme, välised probleemid juurde. Aga jah, kogu selle tegevuse juures tihtipeale naerdi, et Kura Arktikas neid puurimisi tehti üsna palju, et oleks päris kasulik, kui selline kaart oleks seal, kus oleks punaste ristikestega need augud märgitud. Jää küll justkui paistab läbi ja tundub, et seal ei ole midagi, aga täpse uurija ees, kellel on väga moodne riistvara ja tarkvara, ta leiab sealt mõndagi ja mida on siis leitud? Nojah, tähendab temperatuuri mõõtmine, mis toimub nüüd selles puuraugus endasse ja tõepoolest noh see annab rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas liustik elab, sest liustik on elav. Jää liigub pidevalt. Noh, mingil määral saab ka hinnata muidugi temperatuure, mis seal valitsenud, sel ajal, kui see liustik tekkis. Aga eks selle puurimise põhiline eesmärk on ikkagi selle puursüdamiku enda saamine ja selle hilisem uurimine laboratooriumis. Ja sealt saab õige mitut laadi informatsiooni ja noh, niimoodi kokkuvõtlikult võiks öelda, et see kõik on informatsioon selle kohta missugune on olnud kliima ja keskkond kauges minema, kus, noh, ühesõnaga selle aja jooksul, mille jooksul see liustik, mida uuritakse, tekkinud on ja eks see põhiline huvi praegu maailmas on just Antarktika ja Gröönimaa vastu, kus siis on võimalik? Seal on kõige vanem. Nii oli näiteks Gröönimaal kaks aastat tagasi lõppes suur projekt, õieti kaks paralleelset projekti oli üks oli Euroopa Ühenduse ja teine oli siis ameeriklaste projekt, kus samal ajal rajal täpselt üksteisest 30 kilomeetri kaugusel puuriti, kaks kokku siis läbi kogu selle Gröönimaa jää üle kolme kilomeetri ja sealt loodetakse saada informatsiooni kuskil vähemasti 100 viimase 150 200000 aasta kohta. Missugune on olnud kliima, kuidas ta muutunud, missugune on olnud keskkond selles mõttes atmosfääri koosseis näiteks sellepärast et liustikud on sellised omapärased arhiivid. Kui nad tekivad, lumi langeb, sinna pinnale tiheneb, külmub päramood, muutub Läks üle pirni ja kõik need õhusuletised, õhk, mis on olnud, see sulgub sinna ja nüüd, kui me siis uurime mis sügavusele iganes, kui me saame selle ja sealt kätte oskame dateerida teda, mis ajal ta moodustunud on, uurime seda keemilist koostist, nende suletistest, õhu koostist, saame teada, missugune on atmosfääri koostis olnud ja teisipidi needsamad Isotab meetodid, mida meie kasutame, nende abil saab uurida ja üsna täpselt määrata, millised olid temperatuurid. Ja praegu maailmas üks valdkond, mis noh, võiks öelda niimoodi maateadustes on kõige kuumem teema just nimelt globaalsed kliimamuutused minevikus nende põhjal siis ennustada, mis võiks tulla tulevikus. Ja, ja noh, kas või näiteks seesama Gröönimaa puurimisprogramm trammid need andsid ikkagi päris kõvasti mõtlemisainet selle kohta, sest noh, üldiselt on teada see, et kliima on läbi aegade alati muutunud. Ja ta on olnud korrandanud soojem, korran olnud külmem, lähemast minevikust, geoloogilises mõttes lähemast, ütleme näiteks 10000 aastat tagasi. Me teame, et Eesti oli siin paksu jääkatte all aga üldiselt oli väga pikka aega oli ikkagi ette, kuidas selline, et sellised suured kliimamuutused nad on toimunud pika aja jooksul noh vähemasti tuhanded aastad selleks, et noh, temperatuurid võiksid muutuda siin seitse, kaheksa kraadi, keskmised Ani. Aga, ja see, Gröönimaa programmi tulemused näitasid seda, et tegelikult on ka väga järsud muutused võimalikud väga lühikese aja jooksul. Kuigi siin on ka skeptikuid praegu ütlevad niimoodi, et võib-olla see kõik ei ole üldse kliima, mida me sealt seest leiame, et võib-olla need kõik juhuslikud, aga noh, see on niisugune mitte väga tõsiseltvõetav. Tegelikult on ikkagi pilt tõepoolest selline, et tundub, et see kliima võib väga suurtes piirides muutuda väga lühikeste ajavahemike jooksul, mis on tõepoolest mõõdetavad kümnete aastatega ja see on üks asju, miks praegu see asi niivõrd päevakorras on, sellepärast et kui me räägime seda, et 1000 aasta pärast kliima läheb külmemaks või soojemaks, siis öeldakse väga kena ja väga huvitav, aga aga mis sellest, et meid ei puuduta. Aga kui ikkagi teadlased praegu ütlevad, et näiteks võivad tulla muutused kümne-viieteist aasta pärast soojenemise või külmenemise suunas, mis iganes siis see mõjutab noh, kõikide riikide tegevust, kõik seda elu planeerimist, need, see on see, mis praegu hoiab selle teema äärmiselt. Kuuma, ja ma mäletan, kolm aastat tagasi ma olin geoloogide seltsis ja, ja see oli just kani talve hakul ma väga püüdsin välja meelitada teilt talvist ilmaennustuste, tulite ühelt rahvusvaheliselt koosviibimisel ja ja siis te ütlesite väga rahulikult naeratavalt filosoof ohviliselt, et geoloogide jaoks on asi selge, et läheb soojemaks tuhandeid aastaid ja siis läheb jälle külmemaks ja nii need jääajad on vaheldunud. Tõepoolest inimene, kes heal juhul elab sajaaastaseks. Tema aja mõõt, Kell päev nädal kuu, aasta on liiga väikene geoloogilise kellaga võrreldes ja sellepärast ilmselt teie ja teie kolleegide töö minna tagasi ja nende analüüsitud andmete pealtnäha ette. See on ilmselt ääretult vajalik ja viska kohti, on vähe maailmas, kus nii kaugele ilma uurimisel tagasi minna kui liustike ja jäämägede abil. Teie viimane reis oli Kanada Arktikasse. Mida seal tegite või, või seal tehakse? No see oli seotud ikkagi sellesama temaatikaga, aga ta oli küll küllalt selline ütleks mõne mõnevõrra spetsiifiline, sest liustikud on jah, tõepoolest nagu te ütlete. Nad haaravad nagu kõige pikemat ajavahemikku. On veel ookeani põhja puurimine Gustav veel pikema ajavahemiku kohta, aga sealt ei saa jällegi nii detailset informatsiooni, idee on muidu sama enam-vähem nagu liustike puhul. Aga siis on noh, maailmas on terve rida piirkondi, kus lihtsalt liustik ei ole, aga jääd on olemas küll need on need keltsa piirkonnad igijää ja, ja on selline piirkond ja teine on siis Kanada Arktika, kus igikelts on levinud. Ja siit hakkas siis arenema see, see suund, kasutada neid meetodeid kavad selle keltsa piirkonna jää uurimisel. Ja nüüd on vähemasti neli viis nisukest suuremat keskust maailmas, kes veel sellega tegelevad ja üks neist on siis Ottawas karton, Ülikooli isotoop, laboratoorium, ka nemad korraldasid siis ekspeditsioone, mina viisin nemad ka korra siia Siberisse ja siis oligi nendepoolne huvi, oli siis Kanada Arktikas teha samasuguseid uurimisi ja kuna üks minu hea kolleeg tahtis paaria oma doktorandi välja koolitada selle meetodi peale, siis ta kutsus mind lihtsalt kaasa. Sest tal ka endal puudusid kogemused, kuidas sealt proove võtta ja, ja kuidas seal tegutseda. Nonii, ja ma olin siis lihtsalt ühtepidi aitasin neid nagu siis välja koolitada, aga teisipidi ma sain enda jaoks sealt uut ja huvitavat, seal oli sellepärast, et seal oli jällegi sellist mattunud, aga hoopis teist päritolu seal olid kunagi olnud sellised suured jääväljad, roos nimetatakse nagu. Kate, kus liustiku alt vesi tuleb, välja külmub, ära, tekivad sellised hiiglaslikud jääväljad, ta ei ole liustik. Aga ta on selline suur jääkogum. Ja me proovisime siis jällegi vaadata, kas Isotab meetodid võimaldavad meil kindlaks teha, et kui me kuskilt niisugust jääd, leiame, et ta just seda tüüpi jääb. Nii et see oli üks niisugune tõeliselt huvitav elamus. Muutuste ajal valiti, tõid geoloogia instituudi direktoriks. Ja väga hästi teame, et muutuste ajal mitte kõik muutused ei ole meeldivad. Ja mitte kõik mehed ei pea ka muutustele vastu ja mitte kõik mehed ei mahuga enam, võib-olla. Selle teaduskausi juurde mida selle koha pealt öelda? Sest kui siit aknast välja vaadata, siis on Teaduste Akadeemia on Estonia teater, kontserdisaal ja vana raekoda, paekivist raekoda. Vana Toomaga paistavad ilusti aknasse, nii et liin on justkui olemas, mis meil peaks olema. Aga kuidas teadus oma samba peal püsib või, või, või kipub singa sambas midagi murenema või, või on juba see aeg möödas? Kui see möödas oleks, siis oleks küll väga kena. Paraku on need aastad olnud üsna keerulised, noh, loomulikult mitte üksi teaduse jaoks, eks ta on kõik olnud kõik malevad olnud nende aastate raskust ja samamoodi kui siin jutt on selles, et instituut on olemas ja inimesed on olemas, see kõik on nii, aga, aga ma ütleks, et see ei ole enam see instituut päris. Kas või selle poolest, et kui mina siia selle tooli peale astusin, siis oli, oli meid 194 või isegi peaaegu 200 ja tänase päeva seisuga on neid 81. Ja see ei ole lihtsalt olnud niisugune lihtne vähenemine, vaid, vaid see on tegelikult olnud selline. Kaks kolm aastat oli ikka tegelikult reaalne koondamine, kusjuures üldiselt kogu selles Eesti teaduses ilma niisuguse väga selge plaanitavaid, see oli tegelikult noh, lihtsalt raha oli see, mis määras, kui palju sai inimesi jääda. Räägime nüüd turumajanduses, siis loomulikult turumajandus on ka teaduses ja sellel on ka seal oma osa. Aga on ikkagi sellised vallad nagu kultuur ja haridus ja teadus, kus kõik riigid pööravad sellele tähelepanu ühes rohkem, teises vähem, aga elu näitab seda. Et need riigid, kes on rikkamad, seal pööratakse rohkem tähelepanu, aga see ei ole mitte niimoodi, et rikas riik pöörab tähelepanu vaid üldiselt on nii, et riik on saanud rikkaks tänu sellele, et ta on pööranud tähelepanu nii haridusele kui kui teadusele ja kultuurile. Siiski seda peab ütlema, et kui nüüd takkajärgi vaadata, kuidas see kõik on siin teadvuses toimunud ja, ja ütleme ka kõrghariduse ümber siis oleks võinud olla veel see asi hullem raskel ajal siiski kuidagi lööb läbi see niisugune kokkukuuluvustunne ja kuigi alati on niimoodi noh, et kui ei jätkugi kohti siis selline noh, võitlusi, olelusvõitlus, see on paratamatu. Aga mingi kollegiaalsus on alati ka olnud ja eriti siin noh, akadeemia instituutides, kui kõik olid raskustes, oleksid võinud arvata ka seda, et tõepoolest üritatakse Ennast kuidagi pinnal hoida teiste arvel. Aga mind on ausalt öeldes meeldivast küljest küll võiks öelda, lausa hämmastanud see arusaadavus ja see, et me oleme siiski ühise asja eest väljas, olgu see siis keemik kui füüsik või geoloog või kirjandusinimene. Et küsimus on ikkagi Eesti teaduses, mis on meie jaoks siin olnud, oluline on see, et me üsna üsna algul ja võib-olla ühtedena esimestest, ma mõtlen geoloogia instituuti siin. Aimasime seda ette, mis tulema hakkab ja me püüdsime nagu sellisesse stsenaariumi teha ka Instituudis kuidas sellest olukorrast välja tulla, millised teemad alles jätta? Me hulk aega hoidsime üleval siin selliseid noh, väga praktilise kallakuga ja rakendusuuringud, mis Eesti jaoks on äärmiselt tähtsad. Aga mida selle uue teaduspoliitika järgi nagu teadusrahadest otse ei peaks finantseerima, need rahad peaks tulema mujalt ja kui siin oli Rootsi teadusekspertiis, kes Eesti Teadushindas siis üks põhilisi etteheiteid, mis muidu noh, ütleme üldiselt väga positiivse hinnangu juures, kus öeldi, et instituudil on hea teaduslik tase. Aga öelda, et väga palju on sellist praktilist laadi töid, mida ei peaks maksma kinni teadusrahadega ja mujal maailmas ja tõepoolest niimoodi on, seda maksab kinnitööstuse eraettevõtlusmisiganes. Aga meil see veel ei tööta ja meie ei saanud selle malli järgi minna. Selles mõttes kõik need niuksed, Lääne õpetused on, nad võivad küll väga kenad olla, aga nad ei ole alati kohal sest ei tunta seda kohalikku tagapõhja. Kui me oleks lihtsalt sulgenud need suunad, siis oleks Eesti jaoks lihtsalt kadunud olnud. Et me püüdsime need aastad üle Paloida, aga valmistasime ette seda, et nad tõepoolest peaks olema teises kohas. Ja siis kolm aastat tagasi me konkreetselt meie instituudis mitmed niisugused rakendussuunad viisime üle geoloogiakeskus, kes ka oli selleks nagu ennast juba ette valmistanud. Ühesõnaga, see oli selline protsessor, mingil määral sai kontrolli alla. Ma luban endale väikese vahekokkuvõtte enne meie keskustelu lõppu. Võib öelda, et geoloogialaev siiski sõidab. Ta on vee peal, kuigi mõnedki meeskonna liikmed on pidanud laevalt lahkuma. Ja teine asi eksmeeste jaoks. Probleemid ongi ka sageli selleks, et ennast rohkem kokku võtta, leida muutuvas taas lahendusi ja tundub, et geoloogia instituut on siin enda jaoks mõndagi ette näinud, midagi ära teinud ja ei ole kahtlust, et ta teeb veelgi. Aga on laupäev vaba päev ja homme on suur suusamaraton, mis palju aastaid ei saanud toimuda, sest kliima oli kehv, ilm oli kehv, lund ei olnud. Kas teie olete ka suusamees? No seda on palju öelda praegu, et ma olen suusamees, ma olen südames, ma olen suusamees ja ma olen ka ise. No ma ei, nüüd ma täpset arvu ei mäleta, aga ma arvan, et üks, 23 24 korda ma olen küll maratonil käinud. Ja kuni suhteliselt viimasel ajal olen enne, kui nüüd need suured sulad hakkasid, aga nüüd on küll, viimased aastad on nii-öelda, isegi kui see maraton on toimunud, siis ma see juba enne seda eriti tänavusel talvel on selline tunne, et peaks ikka minema, aga paraku on see elu nii kiire. Ja noh, seda ma juba tunnen, et 20 aastaselt võib ilmselt minna maratonile ka nii, kui sa lihtsalt oled natukene spordimees, et sa sõidad selle läbi. Päris nii ei lähe, ma olen mõned korrad seal niimoodi olnud, et tunned, kuidas vaim läheb, aga liha ei taha hästi järgi tulla. Ja, ja seetõttu ma elan küll nii hingest, lase ka, isegi ausalt öeldes kuu aega tagasi veel pidasin plaane ja käisin nädala lõpus niimoodi Harkus selle mõttega, et üritaks tänavu ikkagi minna, aga aga ei, ma üldse ei seostaks seda. Tooge aga, aga ma ütleks niimoodi, et minu jaoks ei ole Eestis talve olnud, kui ei ole saanud käia Otepääl või Käärikul ja, ja noh, eelkõige loomulikult suusatamise pärast, sellepärast et seal on tõesti noh, meie jaoks ikka siin fantastiline suusamaastik. Aga üleüldse maastik seal, noh see on ka seal on see väga kena, aga talvel on ta kuidagi eriliselt lisaks on tõepoolest niimoodi, et ja on olnud talvesid, kus sinna ei saa ja siis minu jaoks seda talve olnud, nii et ma ütleks ikka, et noh, muidugi ka Tallinna ümbruses leiab kohti, kuhu minna ja ja kus liikuda. Noh, peaasi on üldse väljas olla. Sest tegelikult noh, meil on viimastel aastatel ju seda tõelist talveni vähe olnud, need noh, tänavu talvel ma olen tõesti nautinud lihtsalt seda, kui sa lähed kohta, kus on puud, jalutad nõmmel ringi või või lõpupoole lihtsalt need lumised puud ja see lumine metsaalune seal omaette, niisugune eriti päikselised ilmad, mida ka tänavu on olnud. Aga see kõik ei ole päris see, mis seal Lõuna-Eesti, nii et selles mõttes minu jaoks on Otepää ja Kääriku, need on need paigad, kuhu, kus saad selle tõelise talvetunde.