Ei, mis te homme selga panete, kui te oma kindlat rada läheb, ei ole käima. Mis peab olema, et sobiks? Ja tööd aitaks teha? Üks väärt ütlemine on, et inimene ei harju naljalt ei nalja ega külmaga. Ja eks selles olukorras tuleb tõesti katsuda ikka nii riide panna, et soe oleks. No kui hakata nii üksipulki lugema, siis nagu öeldakse, vahel, et soe pesu kulub ikka niisugusel teekonnal marjaks ära. Eks tuleb midagi sooja siis alla panna. Siis tuleb vaadata, et oleksid pealisriided ka niisugundist tuult läbi laseks, sest tuulega on selles paigas hästi. Tuul enamasti puhub ja üsna kõvasti. Niisugune tubli nahkülikond kulub ära midagi niisugust, mida meil mõnikord lendurite seljas näeb, kui nad liiguvad talvisel ajal linnas ringi. Nahkpüksid Nahkub. No ja väga tõenäoliselt on siis ka lumetorm. Ja lumetormis on vaja midagi niisugust, mis ei lase sul noh, nagu lund, lund, riiete vahele ajada ja siis tuleb panna tormiülikond selga, mis võimalikult siis inimese sellest tuuletuule ja tormipöörises teoleeriks. See on siis kui lühemaaegsem väljas viibimine. Aga kui on ikka veel pikema-aegsem, siis tuleb panna selga midagi niisugust, mis veel paremini selle külma eest soleeriks ja siis kulub ära niisugune Ülikond, mis noh, võiks näiteks kaamelikarvadest täidisega olla kapuutsiga ja muidugi mõista siis varrukad, varrukad hästi ümber käe ja kindlad võiksid olla siis ikka lamba nahksed, käpikud. Kas varvaste peale peab mõtlema varvaste peale ja kui on midagi niisugust tegemist, et sa paigalolek palju siis siis kuluvad ära mingisugused ütleme, Untad või aga teinekord täitsa tavalised lubjavildid on ka väga väärtuslikud. Need jalga. Jah, Enn räägib olukorrast, kus käima, et vähe, aga minu kogemused polaaraladel on seotud ikka suurte jalgsi käimist ega, ja ja ma olekski seda juttu alustanudki, mis n alustas kuubedes pesust saabastest. Sest kui jalad on hästi kaitstud, siis ikka üldiselt inimese külma taluvus on ka suurem. Ja jalanõud peaksid siis olema sellisel. Noh muidugi mugavad ja tugevat, võib-olla, et ehk on kõige tähtsam. Et nad ei laguneks ära selles mõttes, et neid seal parandada pole ehk enam aega ja võimalustki kuigi kotis peab muidugi olema nõel ja niit nende parandamiseks, kui on siukest häda vaja kõrvaldada, aga aga jah, ega viltidega ja Untodega on ikka võimalik teha tööd sellise koha peal, kus jala jalgsiretk ei ole pikem kui võib-olla 50 samm nii kusagil polaarjaamas ehk vaatlusplatsil. Aga kui see on ikka niisugune meeleheitlik koorma vedamine, kus seljas on sul kolm, 40 kilo ja? Ma jalge all ei ole mitte maa selles mõistes, vaid on üles sulanud keltsa pinnase? Otsubja on põlvini tihtilugu seal noh, meie mõistes võib olla madal. Otsustava tähtsusega selle retke õnnestumisel. Muidugi nad peavadki olema sellised, mis siis ka ära kuivavad, näiteks kui olete juhtunud seal vees, solberdamised nende kuivatamise peale jälle peaaegu vesi peab ka välja voolamas nendest niisamamoodi muidugi see no see on ikka tingimustes, kus on kraad üle nulli. Ma ei ole käinud Antarktikas emm Ennu kogemused põhinevad seadusel on ilmselt hüpata karmim. Aga kõik minu Arktikas käimised suuresti on näidanud seda, et Arktikas võib-olla ka üllatavalt soe, noh niimoodi meie inimese jaoks, kes siin elame, ütleme Eestimaa kliimas on see täiesti vastuvõetav näiteks Teravmägedel suvisel ajal, üks juulikuu, see on niisugune päris mõnus olemine kallale juhtikul päeval, kui päike paistab, võta ülakeha paljaks teha mõnusalt tööd võidma, pead ennast siis päikse sellest mitte ära kõrvetada. Meil on selline oma päevikus kirjas, kus ta talvitumisaegsel jääs hakkasid Frami plangud tõrva jooksma, nii et selles mõttes, kui päikesekiirgus olemas oli, siis laev pigistas tõrbjooksis, mis siis meestest veel rääkida. Aga haridus jälle siis on muidugi. Ja see ongi võib-olla üks iseloomulik on kaladele iseloomulik on väga järsud ilmamuutused ka meie siin kurdame vahel, et ilm muutub järsult, aga siiski see ei ole üldse võrreldav, seal võib ikkagi niimoodi olla, et noh, on päiksepaiste ilusal paljalt ja siis näed äkki, kui hakkab tulema udufront, külm front ja võib-olla tunni pärast on selline Purganud ja et sa lood endale kõik selga, mis sul kätte saada, sellised muutused on seal väga iseloomulikud, eriti niisugused noh, üleminekuperioodidel, ütleme kevadest suvele ja suvest, sügisele, talvest rääkimata. Talv on loomulikult karm mõlemal, nii lõuna- kui põhja. Poolelt me hakkasime rääkima täiesti sellest, mida homme selga panna. Aga eks see meie maakeral on nii mitmekesine, et kus ühes paigas on polaarpäev, siis on teises kohas polaaröö. Ja vastavalt sellele on kliima karmus ka erinev. Ja küll tuleb Antarktika sky suvisel ajal ikka päris päris sooja ilma ette ja. Ma ise olen kogenud seal jaanuarikuus pluss seitse, kaheksa kraadi sooja, hästi kuiv õhk, hästi intensiivne päikesekiirgus ja kui juhtub, et on tuulevaikne, mida küll tõesti harva ette tuleb sellel mandril siis miks mitte, siis koorivad inimesed ennast lahti ja ja võtavad päiksevanne, kui juhtub aega olema. Aga viib siis eesti mehe nii kaugele, kus päikesevõtmise minutitest võib saada kõva Dormet. Enam kõik riided ka ei aita. Lihast ja luust puhub läbi. Miks minnakse? Ja mitu korda Minnaks? Enn on ju kokku üle 1000 päeva seal lõunanaba kandis viibinud ja ma tean, et läheks kohe, kui oleks võimalus. Eks ta kuidagiviisi sai nooremates aastates alguse. Ja tagantjärele vaadates miks sina mindud sai. Eks ikka vist on niisugune tung midagi muud näha, mida siiani näinud oled ja midagi. Ma nimetaks seda siiski mingiks romantiliseks tungiks kaustaga milles asi võis alguse saada, aga aeg läheb ja seal sa oled ja millalgi paratamatult tegeleda. Siis tekib niisugune nagu mingisugune oma rada ja ja et ta sellises kohas on nagu see lõunamander. Kui sa oled seal kohal ja sa tööd teed, siis vaegenamasti selle peale lähebki. Ja kui Sa ringi vaatad, seal töö vahel, siis aedet, eks jumalast mahajäetud paik, lumi, jää, paljad kaljud ja kivid, isegi rohi ei kasva seal. No ei kujuta küll ette, et sa seal elaksid pikemat aega või jääksid sina paikseks. Sest ikkagi oled harjunud millegi muuga oma eluga siin aga olla seal tööd teha tahad. Ja kui sa oled seal piisavalt olnud, siis muidugi igatsed tagasi. Aga tagasiteel laeval ütleme viimast jääd nähes oled muidugi rõõmus, et nüüd midagi sooja, rohelist, aga aga ei ole vist ja väga kaua vaja oodata. Tekiks igatsuse äärele uuesti. See on ikka vist mingi polaarpalavik või nii nagu teda seal rohkem käinud mehed hüüavad. Kui juba haigeks jääd sellesse palavikku, siis on see rada vist elu lõpuni. Minu jaoks oli ääretult piltlik Enno ütlemine, et seal lume ja jäävälja peal oled sa nagu pisikene moonitera ääretu laudlinal. Aga kuidas võrrelda nüüd ennast näiteks Terav mägedes sealse ümbrusega, mis tunne on? Noh, seal jah, võib-olla niisugust tunnet ei teki, sellepärast et siiski no mul on üldse tunne, et Arktika ja Antarktika on selles mõttes küllalt erinevad, võib-olla annab võrrelda näiteks olemist Gröönimaal ja Antarktikas, kus ümber on suured lõputud lumeväljad, silmapiirini ainult valge, seda pilti võib muidugi näha ka teravmägedel. Aga teravmäed on selles mõttes niisugune noh, mõnes mõttes kaasArktikas punase golfi hoovus on seal külje all on kliima siiski pehmem ja eriti ilusate ilmadega on seal fantastilised vaatepildid suvisel ajal Põhja-Atlandi hoovuse aru vabadust geograaf varata. Ja seal niisuguseid üksinduse tunne, et võib-olla lausa ei teki ka, liigub seal rahvast väga palju, suvisel ajal on see niisugune äärmiselt populaarne koht. Tal on ju omaette sattus ta Norra hooldusalune territoorium, aga, aga praktiliselt on niimoodi, et iga riik, kes tahab seal tegutseda, kas majandust arendada või teadust, võib seal käia. Ja seetõttu on seal suvisel ajal rahvast ikka päris palju, nii et. Ma olin viimati seal 87. aastal, siis Norra kuberner näitas mulle nende külalisi, raamatut, kus kõik ekspeditsioonid ennast registreerivad ja minu jaoks oli täiesti uskumatu, üle 400 ekspeditsiooni ühe suve jooksul. Mõned on küll väga väiksed, näiteks kaks, kolm aga on ka suure ekspeditsioone ja väga eksootilistest kohtadest, noh, kogu Euroopas pan-Ameerika, aga ka Jaapan ja Hiina ja, ja mis alati on mind üllatanud poolakate tohutu armastus Teravmägede vastasest. Rääkimata sellest, et neil on seal väga korraliku uurimisjaam. On lihtsalt poola selliseid Laar turiste, kes käivad lihtsalt selle eksootika pärast ja selle tõmbe pärast, sest noh, vaata kui n alustas oma juttu sellest, et et üks oluline tõmme on töö. See on muidugi tõesti nii väga paljude inimeste jaoks on polaaralad see paik, kus nende uurimisobjektid ja nad käivad seal tööd tegemas, aga on terve hulk inimesi, kes käib seal turistidena ja mitte lihtsalt on nisukesed mugavad turistid, sinna tulevad praegu suured laevad, väga mugavad inimesed maksavad hiigelsummadele, Nad käivad seal löövad postkontoris oma ümbrikele templit peale, see on kogu see eksootika ikka lähevad paaria, vaatavad eemalt, kuidas mäed on ka niisuguseid sõita, siin on, et kui seal, kuna see piirkond on tihti udus, sa maksad hiigelrahas, laev sõidab rannikule, sulle öeldakse, et siin lähedal on teravmäed ja siis pöördud tagasi istud, paarilise, mõtled, enne ongi käidud. On ka niisuguseid turiste, aga mind on alati jälle üllatanud see, et kui palju on nisukesi mehi, kes lihtsalt lähvad sinna. Et ühesõnaga, et vaadata ja näha, aga ilmselt on, mulle tundub, et ennast proovile panna ilma ilma niisukese töise sihita, vaid lihtsalt sellepärast, et olud on ikka rasked. Ei, ma olen ikka kuulnud, et mina ei ole teravmägedele sattunud, aga et seal on norrakatele endil ka suvemaju meie mõistes ja niimoodi nad käivad, osa rahvast käib seal lihtsalt, kas siis kala püüdma seal niimoodi puhkamas, ühesõnaga suveperiood talvel muidugi. Johanna väga populaarne on seal praeguse lumes kuutritega sõitmine, neil on tehtud sellised noh nagu meil on siin, ütleme, turismi marsruudid eestimaal turistide jaoks, seal on täpselt samamoodi arstide peale märgitud, kus teed minna ja siis on ka kaardi peal märgitud kohad, kus karud sind võivad rünnata ja ja tohutada teravmägedel selliseid noh, meie mõistes ütleme, jahimehe on ju tegelikult nad matkaonnid, kus on, sa võid lihtsalt peatuda seal, noh, täisvarustust, söögid-joogid ahjus on puud sees, tikud on juures, nii et kui sa väljast tulede külmunud oled, tõmbad ainult tikkus tuld ja tuli põlema. See on seal kõik olemas ja rahvast liigub seal päris palju. Noh, kaasa arvatud külastaja ekskursioonid, kui me olime viimane kord, siis olid Šotimaalt oli lihtsalt kooliõpetaja oma klassiga, oli seal geograafia õpetaja näitab lastele Teravmägede geograafiat, nii et noh, see on niisugune väga populaarne paik. Ja motiive sinna minekuks on ilmselt päris palju. Millised jälgi teie näiteks olete otsinud, leidnud kolumaa kandis? Nokkoloma kant on nii suur et selle kohta territoriaalset nagu võrdlus tuua ehk Prantsusmaa, kui seda kanti võrrelda niimoodi maal Arakana. Ja inimesi on mõistagi seal jälle erinevalt Prantsusmaast väga vähe, nii et jälgi enamus ikke looduslikke, huvitavam ehk oli. Viibimine või noh, õigupoolest sattumine siin sealse Kullamaal Jack Londoni järve äärde, mis on üks tõepoolest, aga noh ehk Euroopast Como järve taoline sihuke kaunis sinine järveke kaljude vahel ja nimi on tal ka kuigivõrd territeeriv. Aga hiljem õnnestus Molga viibida seal tantsivate harjuste järved ja see näitab, et need inimesed, kes seal omal ajal neid kaarte nagu koostasid ja neid panid nendele paikadele nimesid Need pidid olema küllalt romantilisi meelelaadiga, nagu see siis ühtviisi kinnitab siiski Enno väidet, et mineku põhjuseks on romantika koluma. Peidab endas ka raskemaid jälgi, mis on seotud meie suure riigi omaaegsel. Poliitikaga. Sisepoliitilise. Tegevusega, kus tohutut hulgad tööjõudu või õigupoolest riigi kullareservi tekitamiseks kasutati sõna otseses mõttes egiptuseaegseid, vanaegiptuseaegseid, töömeetodeid, kärude ja kangidega, kaebasid Need seal omal kümnete aastate kaupa kullarikast pinda. Ja see võib olla on seal siis ka silmale nähtav. Mis on jäänud vanad barakid. Inimesed muidugi on lahkunud või siis sinna jäänud mõni vildakile vajunud rist. Aga vanad kullakaevandus, et need võib-olla ehk hakkavad kõige rohkem silma sealses looduses nim inimese tegevusena. Ja kusjuures seda vana ei tohi ka tarvitada meelevaldselt, vaid see kuulub ka ikkagi riigi kullafondi või tähendab see kasutatud või läbi pestud pinnas on siiski ka kusagil kalli raha eest arvel mingis väärtmetallide, ma ei oska täpselt öelda, nüüd võib-olla mingi on mingi Mark Schneideri teenindusteenistus üleliiduline olnud kunagi, nii et need kuhjad on seal noh, ikka pikaks ajaks jäävad niukseks mälestusmärgiks tehtud tööst välja pestud kullast need kandid, ma ei kujuta ette, kuidas on teravmägedel, aga üldiselt Nõukogude põhjalasse kolmnurk, mis 26.-st aastast nüüd kuulutati nagu nõukogude liiduterritooriumiks, seal ei suhtuta reisimeestesse või rännumeestesse selles mõttes Easti. Et nendega on tihtipeale jändamist meie taoline hurraa-optimism nende Põhjala. Vallutamisel või hõlvamisel võtna seal ei olnud nalja, selle kandiga on ikka. On vahe, kas on tegemist professor reaalsete reisijatega seal või rännumeestega või siis niisuguste. Turistidega, kes lähevad oma jõudu proovima, sinna enamasti selgub, tihti selgub kahjuks, et nende jõude nadi selle kandi läbimiseks ja siis on nendel meestel kinni, kes peavad seal tööd tegema veel lisaks üks mure aidata neid turiste või hädalisi ja neid vedada ja kantseldada, nii et see on niisugust suhtumist kohtab ka põhjalas, kus ikka üldiselt ei taheta näha hea meelega niisugust niisama huvireisijaid. Ja muidugi üks niisugune väga iseloomulik joon, mis noh, mis väga palju lööb seal läbi, on see, et seal on noh, väga palju inimesi, kes elavad seal niisukeses teadmises, et nad tuleva aasta lähevad ära või kui mitte tuleva aasta, siis ületuleva aasta ja neljandal aastal 20 aastat pakitud kohvrite otsas. Vot küsimus ongi selles, et see poliitika on olnud ju ka selline. Tähendab, põhjalas on tööde tasustamine olnud noh, töötasu on seal olnud aastaid kõrgem kui mujal siin ütleme näiteks Euroopas või nemad ütlevad mandril. Ja, aga sellele lisaks on seal väga kavalad koefitsiendid, mis suurenevad sellega, kui sa oled kauem ja kui sa oled näiteks seal olnud 10 aastat, siis sul tõuseb oluliselt palk. Aga sa tead, et kui sa oled seal olnud 13 aastat, siis ta tõuseb veel ja see noh, psühholoogiliselt mõjub inimestele sellises keskkonnas nagu meil oli, kus noh, ütleme siin, Moskvas või Leningradis või Tallinnas töötades võisid pigistada elu lõpuni oma sajarublase palga peal, aga seal sul oli kogu aeg silme ees see, et kui sa oled veel kauem ja siis inimene istub oma asjade otsas, kalkuleerib. Hea küll. Nüüd, mul on 10 aastat täis, ma saan nii palju sellest ma saan osta seda, seda aga asi see siis veel kolm aastat olla ja vaatama, mis siis veel saab. Ja see mõjub niimoodi, et ta jääb, aga samal ajal kogu see tema elu on üles ehitatud kohvrite otsas, sest ta teab, et ega ma siin ju igavesti jää. Ma lähen siit ära, ta tuba sisustatud nii nagu ta oleks eile tulnud siia ja homme kavatseb ära minna ja samamoodi tema suhtub ümbrusse. Sellepärast et noh, ma arvan, meil kõigil on siin vaid need pildid, mida me oleme näinud nendes põhja. Külades ja linnades on ikka lausa masendav. Ja, ja paljus tuleneb see sellest niisugusest noh, kottide otsas istumise no sisuliselt rändrahvas. Ja see on tegelikult kui mõtlema hakata noh, raske öelda, kas see on olnud tõesti teadlik poliitika selline, aga igal juhul sellele on ta viinud, et et nad tuhanded ja tuhanded inimesed, vot niimoodi elavad seal. Mingi kunst, magnad igatahes on oma töö teinud. Aga peab siiski tegema vahet, ütleme sellele, kes on nendest Euroopa osast läinud või tööle või on sinna läinud siis saatusevigurite tagajärjel, aga kohalik elanikkond, kuigi nemad makstakse ka, ütleme, palka neile kõige kõrgemate koefitsientide alusel, see tähendab 300 protsenti oli tol ajal, kui mina põhjalas käisin, oli see põhjatasu. Nemad ei hooli eriti töötegemisest, siin peab tegema siiski vahet ka, sest põhjalas üldiselt kulub väga palju aega ööpäevast niinimetatud elus progna elutegevuse säilitamiseks, sul on vaja korraldada oma igapäevast varusid, söögivärgid, küte, liikumine, transport, see võtab kõik väga palju. Nii et üldiselt sihukest ekspeditsiooni tööd teha on. Peab seda päeva väga planeerimata oma programmidega välja tulla. Aga päris rahvas, kes elab, ütleme ikka veel suhteliselt rändrahva elu või on ta siis seal mere äärde jäänud pidama, nendel kulub palju aega päevast sellisele tavalise elu korraldamiseks. Ühesõnaga, ja siis nendel ei ole erilist huvi käia seal kusagil sovhoosi tööl või kolhoositööl käib seal küll ka aga siis otsustab ta teha näituseks kolm kuut mitte käia. Ja samal ajal ütleb siis ülemus, et no, aga kui tal on teed vaja suhkrut 20. kolme kuu pärast tagasi tuleb mulle tööd tegema, nii et noh, niisugune vahe siiski on, ütleme, valge mehe ja seal Põhjala inimese vahel, et üks mees näeb omal ees neid kõrgemaid palku ja tallu motiiv ütleme leida teeb oma 20 aastat ära, sõidab siis Põhja-Kaukaasiasse kusagil ostatusena Krasnodari krais, samal ajal selle eest nimel rabeleb ja talletamine. Mees elab seal oma perenaise ja lastega sureb sinna ja tema lapsed jäävad sinna, tähendab, on ta siis tšuks või akuut või, ja nendel see motiiv on väiksem, tähendab raha. Nii on põhjalas. Aga kuidas on lõunal laskume Antarktikas võime hetkeks nimetada, kas seal peale ekspeditsiooni inimeste on ta kuskil veel kohalike Ja kuni viimase ajani ei saanud rääkida küll Antarktika põliselanikkonnast, aga nüüd nüüd juba saab. Nooremad on üsna kodanike moodi, kui nad kaugelt paistavad. Mulle tundub alati, et eks nad peavad inimest kaika suureks pingviiniks ja tulevad vaatama ja vaatama ja juttu ajama. Aga jah, see oli vist 1968. aastal, kui esimest korda sai teatavaks, et Argentiina jaamas Esperanza ehk siis lootuse laht eesti keeles on sündinud, esimene inimene, kes Antarktikas sündinud on. Oli tema neiu, sa teedki. Ei, mul ei ole teada, aga neid siis sündis edaspidigi veel seal jaamas ja Tsiili jaamas ja pärast on räägitud sellest nii, et see oligi nende riikide mõttes sihiteadlik poliitikat. Et viia sinna tõepoolest perekondi ja soodustada seda, et seal lapsi sünniksid, siis tekiksid nii-öelda põliselanikkonna esindajad nendest rahustest. Sest need riigid, Argentiina, Tsiili ja Suurbritannia on ajaloos just vaielnud Antarktika ühe või teise osa pärast, mis osaliselt kattusid ja nad arvasid, et see oleks täiendav argument siis Antarktika. Selle ala Tretuaalsele pretensioonil. Kuigi muidugi Antarktika kuulub Eestile, see on selge kõigile, kes teavad, et pelgus mõisa mõisahärra poeg Fabian oli tema nimi ja Bellingshausen ikkagi on selle esmaavastaja. Kehtivate paragrahvide järgi on siis Eestimaamehele kuute poolt tehtud avastust, nagu võiks olla meie omandus, mitte tšiillaste argentiinlaste. Siin on mingi kooskõla ka, et Gröönimaa kuulub Taanile. Ja siis Antarktika Eestile. Nüüd tõepoolest neid põliselanikke on seal tekkinud rohkem ja näiteks Tšiili Argentiina jaamades täiesti elad, elatakse perekondadega. Sest need merejalaväelased, kes seal personali moodustavad, matavad lepingu paariks aastaks. Ja kahtlemata siis võetakse perekonnad kaasa Tsiili jaamas tõsisentes räima nägin kaheksa kuuendas detsembris, et seal oli lapsi päris hulgem, lassid lõbusasti seal mäest kelguga liugu alla ja kuulda oli, et üheksa, üheksa lapse kohta oli kaks õpetajat, ka lapsed olid kõik enam kooliealised. Peeti kooli seal ja ma arvan küll, et et seda kasutataks, ei saa niisuguses suuremas poliitikas ära. Et seal elanikud on ja jätnud seal koguni sündinud. Alatlase taolise mehega ikka kokku ei puutu või niimoodi ütleme, kui sa jalutad seal ringi ranniku peal, tuleb sul päriselanikke seal ikka. Tal pingviinide pole. No vot just see soodsi saar ongi väga rahvarohke Tammehkuks Saaremaa suurune saar seal Lõuna-Ameerika vastas. Aga seal uurimisjaamu, see on minu meelest pistke tükki 10 juba. Ja järjest tekib juurde, sest ta on hästi mugav koht jaamale tegemiseks, seal suveperioodil jääd ei ole ja saab ka niukse, väiksema lihtsam aurik oligi üks mõnus kogemus oli siis mul 86. aastal igav, seitsmenda aasta aprillis kolinal teist korda. Olime oma laevaga tulnud sinna Bellingshauseni jaama uuesti nagu varustama ja mehi vahetama. Siis kõndisid seal ringi Grupp, Korea ekspeditsiooni liikmed, niisuhed, siniste seljakottidega mehed ja mulle tegi siis head meelt nalja ka. Üks tuli mulle juurde, seal ma olin just sööklast välja tulnud. Esitles ennast ja mina ütlesin ka, Ma olen see ja too on Eestist ja täitsa suure huviga küsisin, et kas sa siis, kas te teate, kus Eestiga on? Eesti no see on üks nendest kolmest balti riigist, mis nõukogude liit okupeeris teise maailmasõja alguses. See oli 18. aasta aprillis ja siis tegi mulle hirmsasti head meelt. Muidugi surusime kätt kohe. Suurepärast see teadmiste kohta võiks Eesti ajaloost. Muidugi ei maksa arvata, et meie tänased hilistuni vestluskaaslased on võtnud neid retki ette nii kaugele nii kõrgetesse kohtadesse, sellepärast et näha pingviine või üllatuda Korealase pärast või või vaadata, kuidas siis Teravmägede kandis koolilapsed ekskursioonil käivad. Ikka mindud töö pärast ja ma arvan, et päris aus on, kui me nüüd natukene räägime ka, vaatamata hilisele tunnile mis tööd te olete teinud ja mõned mehed ongi ju paguneid selle töö eest saanud. Näiteks Rein Vaikmäe. Pagunitest rääkides mina pagunid Saint tehnikaülikoolis jälle reservohvitserina. Aga, aga kui tööst rääkida, siis jah, minu töö on olnud seotud minevikku, kliima uurimisega. Ja noh, nii palju nüüd sellest kliimaasjadest meil siin juttu olnud Eestimaal ka kõik teavad, et kliima väga muutlik ja seda me tunneme siin oma nahale igal aastal. Aga see on praegu üks niisugune noh, üle maailma lisaks isegi öelda popule Kaarle vaid, vaid lihtsalt äärmiselt vajalik ja üks üks kõige olulisemaid uurimisvaldkondi. Inimene tahab teada mitte lihtsalt uudishimust, et milline tuleb homne ilm ja milline on meie kliima 10 aasta pärast, aga see on lihtsalt väga oluline teada, et kogu elu planeerida ja majandustegevust ja energeetikat põllumajandust. Aga et selle kohta andmeid saada selleks peab teadma, missugune on kliima minevikus olnud, missugused on kliimamuutuste seaduspärasused, mis asjad kliimat mõjutavad. Ja selles osas on polaaralad niisugused väga tänuväärsed uurimispaigad, kuna seal nad on esiteks väga tundlikud kliimamuutustele. Ja teisipidi seal on väga palju salvestatud mineviku kliimamuutusi kõikvõimalikes ujudes, eriti liustike ess, järve sätetes ja nii edasi. Ja need ongi olnud niisugused uurimisobjektid, mida me siis käime seal uurimas. Niisugused tööd on olnud, aegade on, eks ole, ikkagi juba alates siin Ansenist jaamutsionist ei ole käidud, kõik see on olnud sisuliselt ega väga ränk ja suur töö on üks on, see on lihtsalt avastamine, avastusretked, aga iga avastusretkega kaasnesid ka alati vaatlused. Ja üks niisugune põhivaldkondi polaaraladel ongi kliimavaatused. No sellest oskab Enn ilmselt rohkem rääkida, see on niisugune noh, eriti Antarktikas olnud üks põhitegevusalasid, aga ka Arktikas on terve rida jaamasid, kus kus toimuvad pidevalt ilma vaatused, et kõikvõimalikud hüdroloogiliste hüdrograafilised uuringud. Aga siis uuema aja tööd näiteks, mis on seotud liustikke uurimas, aga need on nüüd jah, võib-olla rohkem viimase kolme-neljakümne aasta tööd ja mida rohkem teadus on edasi arenenud, seda uuemaid ja kaasaegsemaid meetodeid seal polaaralade uurimisel kasutatakse. On nüüd loodud terve selline uuringute ütleme, programmide süsteem, see, mida lühidalt nimetatakse globaalsed muutused. Ja selle rahvusvahelise niisukese ütleme nagu suure programmi sees on siis terve hulk väikseid programme, millest suur osa on seotud just polaaraladega ja need on enamuses vähegi rikkamas endast lugupidavas riigis olnud väga hästi finantseeritud, sinna taha haaratud tugevamad jõud, sellepärast et tõepoolest see niisugune, mis ootab maakera ees lähimas ja kaugemas tulevikus, kuhu poole kliima läheb, see nõuab väga suuri pingutusi ja ütleme ka noh, finantse, et selliseid asju uurida ja prognoosida, sellepärast et et see kliimasüsteem on äärmiselt keeruline ja seetõttu on, on siin ka ainus võimalus teha rahvusvahelist koostööd. Ja see on nüüd üks niisuguseid valdkondi, kus võib mõelda, et miks Eestis jääb siis ikkagi tegutsema peal. Aga suhtuda võib sellesse nii või naa selles mõttes, et teadus on siiski noh, ütleme niimoodi internatsionaalne. Ja lõpuks on, ei ole see tähtis, kas seda polaaraladel tegutseb nüüd eestlane või venelane või sakslane või inglane, tähtis on seal tegutseb mees, kes suudab seal midagi teha. Ja muidugi võib öelda niimoodi, et Eestil ei ole selle jaoks lihtsalt resurssi ja kas ikkagi tasub Eestis niisuguste asjadega selles mõttes tegeleda, meil on siin kodus küllalt uurimisi uurimust. Aga no tundub niimoodi, et ega need meie kulutused selle peale nii suured ei ole olnud, sest ei olnud ka varasematel aegadel meil võimalus siin neid nendes ekspositsioonides ei põhjas, ei lõunas olla nii väga oma rahadega me oleme ikka käinud suuremate ekspeditsioonide koosseisus ja pannud sinna sisse oma ajud mille eest siis on nagu makstud ja, ja mulle tundub, et ka lähitulevikus see saabki olema põhiliseks võimaluseks meil kuhugi minna. Sellepärast On päris selge, et ei suuda Eesti riik maksta kinni ei ühe meie ühegi mehe Antarktikasse minekut, vähemasti lähitulevikus. Loodame, et tulevikus seisab võimalik. Aga läbi rahvusvaheliste programmide on see täiesti võimalik seal, kus on lihtsalt vaja neid kitsaid valdkondi, kus meie inimesed tegutsevad ja see peaks andma meile võimaluse nendes nendes mängudes kaasa lüüa. Olgu see teile väikeseks lohutuseks, et ise ei jaksa ka Eesti ametlik delegatsioon, kes käis Riios keskkonna ja arengu suur konverentsil. Summad tulid Põhjamaadest. Mida teie kirja olete pannud? Või, või no minu kokkupuuted põhjal aga piirduvad. Õnneks ilmselt siiski nüüd võib öelda selle endise nõukogude liidu territooriumiga Beringi väinast siis Murmanskini, seda on ka igavene larakas maad. Ja seal esialgset kokkupuuted olid mul tudengipõlvest ja tollel ajal tõsi, käisse küll oma kauka peal kõik reis, aga ta oli niivõrd odav aeg, et võis ka tudengi endale lubada kaugemaid sõite. Muidugi ei sisaldanud need mingit konkreetset teaduslikku eesmärki, aga, aga kokkupuuteid teht põhjala rahvastega, mis on oma, vähemalt need läänepoolsemad on kuigivõrd neile ka sugulased. Etniliselt selles mõttes mitte kusanidega ega rikat toonud, aga nad on ja rahvuslikud võiksid nad meile olla. Lähedased, aga hiljem siis muidugi õnnestus mul minu polaarpalavik ühendada siis riigitööga, mis on küllalt suurepärane sümbioosi võimalus panna meeldiv kokku kasulikuga ja sõita siis tõepoolest ka kroonukassa kulul neid kaugelt kante vaatama. Ja see oli seotud niinimetatud saasteained levikuga, kuivõrd põhjalas on saasteallikaid vähe, siis oli lootus sealt leida ka küllalt sihukest Juveneest ehk neitsile loodust ja sealt võtta siis vastavaid koguda vastavaid andmeid. Pealekauba on Põhjala loodus väga Väikse toitaineahelate arvuga, tähendab, seal on loodus suhteliselt lihtne, tema süsteem on märksa lihtsam kui näituseks mingi troopika. Loodusliku süsteemi struktuur on seal lihtsam ja tänu sellele või kahjuks on sellele ka tundlikum, aga ka selle võrra parem uurida. Neid mustasid kaste, mida uurida, on lihtsalt vähenema. Ja nii see viis mind siis mõnessegi ühisettevõtmisse, mis olid omal ajal seotud noorte teadlaste liikumisega ja nende komplekssete ekspositsioonidega. Põhjameredest vistida Siberi meri jäi mul käimata, aga teised on nüüd nagu ranniku pealt ja koosa sõidetud läbi. Aga seal käies siiski hakkas silma peale nelja nüüd ütleme nüüd nii restomaatilise teema või nende Põhjala põhjas elavate rahvaste seal ida pool on nüüd, mis meil ei ole nii sugulased, ütleme eskimod tšuksit, nende kultuuride Veel säilinud kombed ja väga erinevad keeled. Kuigi miljöö, kus nad elavad, on sarnane, millest ei tulnud, on seda, ei oska isegi keele uurijat täpselt nimetada. Ja nende kultuurid siiski erinevad, ka võib teha siiski vahet Jakuutide ütleme, olmekultuuris ja mingite rannas, juhtide vahel, kes on täiesti kuigi, nagu noh silmaga vaadates, nende nagu välimus on suhteliselt sarnane ikkagi tugeva päikesevalgusega kohanenud pilusilmad ja tugevad põsesarnad lühikesed jäsemed, mis on siis karmi kliima välja kannatamiseks soodsad. Ka eestlastel on neid jooni kuigivõrd võimalik täheldada, see näitab, kinnitab meie nagu seda sugulust nende rahvastega. Aga keeled on neil täielik, täiesti meist erinev, nii et me peame siiski nendega suheldes kasutama vene keelt, mida nad omavahel tihtipeale kahjuks kasutada. Aga no võib siiski nüüd siukest rahvusliku iseteadvuse tõusu nende juures märgata. On muidugi rahvaid, kes on kadunud ajaloo jooksul vaja on ennast surnuks joonud või teevad seda. Kokkupuude tsivilisatsiooniga käib millegipärast seal ja. Pahupoolt mööda viina ja tubakaga. Ja muidugi lähen, pall on nende jaoks võib-olla nagu võõras, nii et elukombed, mis see segu annab meile veidraid vaadata. Eks neilegi ilmselt mitte kõige meeldivamat tihti, noh küllap on seal ka arukaid mehi ja naisi. Aga Nende hulgas nagu iga rahvuse hulgas on väga asjalikke inimesi ja toredaid inimesi, häid jahimehi ja paadijuhti. Põhjala On ju Krist realiseeritud kunagi, nii et see oli vist siis möödunud üle möödunud sajandi keskpaigas, kui nüüd Christian ise eriti ja tehti seda vene Õigeusu Misjonäride poolt, nii et praegused Alaska eskimod laulavad vene õigeusu kirikus inglisekeelseid kirikulaule mida muidugi veider vaadata, aga aga seal me kahjuks ei olnud kanadeski maadega nagu rääkinud, nii palju mul kirjandusest kokku puutud, mis on olnud, nende iseteadvus on tugevalt tõusnud, nii et olla näiteid, tähendab sealne kohalik rahvas on isegi teatud määral uhkuse asi, neil on andnud föderaalvõimud, suured õigused oma maaelu ja suured keskvõimude poolt siis eraldatud rahalised vahendid, mida nad siiski oskavad muuski kasutada. Kui viina ja tubaka peale nii jääb loota, ainult et praegune Venemaa siis endine Nõukogude Liidu õigusjärglane võtab sealt nagu öeldakse õppust ja teeb samamoodi ehk oma põhjarahvastega. Kuigi nende olukord võiks muidugi ka praegu juba parem olla. N kohalikest rahvuskildudest väga laialdase rääkida, mida oli, sellest pajatas aga tööstun, rääkimata. Sest ikkagi viis ekspeditsiooni ja enam kui 1000 päeva see ju midagi on. Ja eks see aeg läheb päris suure kiirusega. Tulebki meelde, et 20 aasta eest olin mainimisel Antarktika ekspeditsioonil Molodioosnaja polaarjaamas ja tegin metroloogiatööd. Ja seda sellepärast, et siis oli selline periood, kus nüüd hiljuti meie keskelt lahkunud Charles Villmann saatis mehi sinna uurima helkivaid ööpilvi vaatlusi tegema. Ja selleks, et siis seal olla, seda tööd teha, tuli vaja ka Metro metavaatlusi teha. Ja neid sai siis tehtud ka. Ja päris huvitav oli, esimene kord igatahes Kaimeta vaatlusegi teha ja jälgida ilma muutumist järgnevust. Aga sealsamas olid ka järved moodi osa jaama lähedal natuke tegelenud siin Eestis vete uurimisega. Võtsin ajaviiteks nad käsilased, et Peab ütlema, et kui polaarjaamas inimesel on hästi palju tööd, siis see on ainult hea. Kui see töö veel juhtub, huvitav olema. Siis läheb aeg kiiremini ja paljud niisugused talvituse varjuküljed ei pääse nagu mõjule. Sa räägid veidikese nendest järvedest, sest kui sa minul esimest korda rääkisid, et sa lähed järvi uurima Antarktikasse, mõtlesin mulle kägu. Aga noh, ma olin kuigivõrd selle asjaga ikkagi raamatute kaudu kokku puutunud ja mulle oli see üllatus, nii et need Antarktika järvede iseenesest on kõike üks looduse haruldusi jällegi võib-olla see on ka Küll öelda niiviisi, et ma olen märganud ikka Lausaliselt, et enamikele kaaskodanikest on Antarktika tõesti ainult jää ja lumekuningriik ja kui nad järvedest kuulevad, siis nagu Tiit ütles, et ei taha hästi uskuda. Aga neid on seal tõesti niisugune ilmatu hulk võib öelda ja hästi paljude variatsioonidega võib tuua näiteks järve, mis on paksu jääkatte all jäävate paks kollasel kaks, kolm, neli, viis meetrit talve lõpul. Ja mõned jää, Katri sula isegi suvel ära. Aga selle jääkatte all tugeva päikesekiirguse mõjul on vesi hästi soojenenud ja klassikaline Vanda Järv lõuna, Victoria Maalus, Järve põhjas on pluss 25 kraadi veetemperatuur. Kogu aasta. Päikesekiirgus on sotsiaalsoojenenud ja Johannes kui kasukas, mis ei lase jahtuda, kuigi seal keskmine temperatuur on võib-olla miinus 20 ja talvel miinus 50 kraadi. Aga siin võib tuua kohe kontranäite. On olemas soolaseid, järvi mis on nii soolased, et ei, ei külmu isegi talvel surnumerest veel tunduvalt soolasemat ja seal siis veetemperatuur talvel langeda miinus 18 miinus 20 kraadini. Ja enamgi veel. Aga muidu on järved hästi kenad, ükskõik missuguses maastikus. Nad ilmestavad seda ja teevad nagu meele rõõmsamaks, kui siis ütleme, polaarrändur seal retkel kuskilt mere äärest üle jääväljade jõuab sinna oaasi, mis kujutab endast niukseid kaljukünkaid ja seal vahel sinised järved, siis kahtlemata rõõmustab väga tema silma ja südant. Aga eks olegi tõesti Need järved selle tõttu võimalikud, et suvel Antarktikas läheb ka siiski üsna soojaks. Päike sulatab jääd ja lund ja sulaveed kogunevad maapinnanägudesse. Ja seal nad seal siis vesi koguneb. Ja kui on magevesi, siis talvel ta kahtlemata külmub, aga just siis, kui jää sinna peale tekib hakkab päikesekiirguse jõgi sügisel 100 järve peal soojendama. Ja miks need järve seal siis uuritakse? Ja võib-olla kõige rohkem sellepärast et nad on ikkagi paljuski unikaalsed, nagu ma ütlesin, paks jää. Ja niisugust maakera naljalt ei kohta. Ja mitmete muude omaduste poolest ka erakordselt puhas vesi. Kõige puhtam maakeral võiks öelda ja väga väikese soolasisaldusega enamasti, kui ta toituvad juustike vetest. Ja ega seal kalu ei ole. Ökosüsteemil on hästi lihtsad. Kuigivõrd on seal planktonit mõnevõrra põhjavetikas, põhjasamblaid ja niisugusi järvi uurida on sellepärast tänuväärne, et just ökosüsteemid on lihtsad ja need igasugused mõjutused ja vastastikused muutused. Need on ka lihtsamad ja kergemini uuritavad. See on omane kogu põhjal ja sellepärast siis on ka seal väga, kuivõrd on lihtsalt süsteemid, nad on väga tundlikud näiteks inimmõjule ja seal need kõik Arktikas Antarktikas mingi ütleme, ühe tingimuse muutmine võib tuua olulise muutuse kogu süsteemile ja, ja nii on näiteks võimalik seda kliimaga siduda. Kui temperatuur näiteks maakeral no tõuseb siin paar kraadi, on kliimauurijad rehkendanud, siis tõuseb oluliselt veetase, sulavad need Antarktika ja Arktika jäämütsid, mis on toimunud siiski meie maakera elu tekkimise suhtes vähemalt. Ja võib öelda seda, et peale selle on olemas minule kohalik inimmõju kaasa sest uurimisjaam on seal ju palju ja ja kas vahel tahes-tahtmata mõju avaldavad ja minul on olnud mitu näidet selle kohta. Endise nõukogude liidu polaarjaamadest, kus küll sugugi ei ole mõelnud selle peale, et loodust hoida. Või vahel tundub, et isegi nagu nimme on katsetatud nii teha, et oleks ikka hästi kõva reostuse mõju. Minul on olnud sellepärast tagantjärele muidugi soodus võimalus hästi reljeefselt näidata, kuidas see on seal järves tekkinud, näiteks noolasedaska jaamas ehitati kambüüsis saun, pesumaja just sedasama nõlva peale järve suhtes. Ja kõik need reoveed voolasid rahulikult sinna järve ja sealtsamast järvest võeti siis ka joogia majandusvett torust. Uhkesti tegutsetud on liiga puhtad. See ongi suletud süsteem, mille poole vahel püütakse, ei reosta siis laiemat ümbrust. Leib ringiga. Miskipärast aga ei jäänud sellega rahule ja siis, kui talve lõpul see vesi läks juba õige selleks mängijaks, siis hakati siis sulatama jääd ja kaugemat seda jääd kokku vedama ja muidugi tublisti kulutad energiat, aga kas energia peale muidugi siis mõtlesin. Kas see oli mingi, ma lugesin kunagi raamatukest neljas selgroolüli, et hobusel on suhkruhaigus, vist oli niisugune kaevu analüüsi peale tuli laboratooriumist vastase said seal samasuguseid numbreid. No, ega kaugel nad ei olnud sellest küll jaa, juba ammu enne seda, kui jaamaülem andis käsu, et nüüd mehed, hakkame lund ja jääd varuma. Mina ikka tatsasin kuskilt kaugemast järvest endale kohvi vetu. Aga tema, noh siis ma võin, näitasin ka seal, igaüks peab ikka seal oma erialast loengut ka, et mis seal huvitavat salapärastest loodusnähtustest ja siis mina teen sellega esile. Esiotsa katsusin küll selle kuulutada täiesti blufiks ja ja noh, nii väheteadliku teadlase fantaasiaks ja et need aparaati, millega ma töötan, ei ole veel, kostis kinnitatud vaid kuskil Harju KEKis tehtud, ma mõtlen hapnikumõõtjat, mida ma kasutasin seal mis väga hästi töötas. Aga jah. Tõepoolest, seal aastate viisi näiteks ühe järve jää peale veeti kõiki jaama jäätmeid, tähendab ütleme nii tarvitatud tarvitamata toit ja igasugused vesiniku tootmise jäägid siis õli õlijäägid. Väga tihti juhtus, et see mehhaanik oli hooletu ja laskis siis oli mahuti kraanist kütust välja voolata. Nii et päris huvitav kompleks, mõjureid oli seal. Ja tagajärjed olid ka muidugi vähki selgesti näha. Ikka hapnikupuudus. Muidu niisugustes järvedes, kus iialgi ei esine ja vesi ikka tunduvalt rammusam ja vetikad arenesid päris päris tugevasti, võrreldes loodusliku olukorraga. Niisuguseid asju seal jah, juhtus nägema, nüüd muidugi pööratakse rohkem tähelepanu sellele ja muidugi rahvusvaheliste lepete mõjul hävitatakse puhastusseadmeid. Ja mõnikord nad isegi aitavad ka sellele, et keskkond natuke paremaks saab. Mul on teie kohta kirjutatud kaks märksõna isotoop, Mecklatsioloogia annab siin midagi selgituseks öelda või on see liialt keeruline, praeguse tunni jaoks? Ei, ta ole praeguse tunni oleks rohkem keeruline kui mõne muu tunni jaoks. Võib-olla siin ei peagi peensusi seletama, aga lihtsalt jah, on isotoopmeetodeid on ma enne mainisin, et et polaaruuringutes praegu kasutatakse üha rohkem kõikvõimalikke kaasaegseid meetodeid ja see on lihtsalt üks valdkond, neid meetodeid, mis võimaldab siis veidi täpsemalt uurida, mis minevikus toimunud ja siin võib võib-olla lihtsalt kahte erine natuke kaks erinevat valdkonda, ühed on siis niinimetatud stabiilsed isotoobid. Mis kuuluvad siis ütleme, vee molekuli koosseisu, hapnikku, vesiniku isotoobid, nemad annavad informatsiooni selle kohta, milline on minevikus kliima olnud, uuritakse liustik, tehakse liustikke, puuraugud, võetakse sealt jääsüdamik ja tehakse siis pärast laboratooriumis isotoopanalüüs. Ja selle põhjal on siis võimalik noh, suurema või vähema täpsusega, vähemalt seda, kui palju on olnud külmem, kui palju on olnud soojem selliseid kliima kõikumised. Ja teine valdkond on siis need radioaktiivsed isotoobid, mis ühtepidi võimaldavad siis selle jää vanust ühesõnaga sellele kliimakõverale ajaskaala juurde panna. Ja siis see on nüüd praegu üks niisukesi valdkondi, mis noh, ütleme viimase 30 aasta jooksul on väga tugevasti arenenud ja kust on põhiliselt saadud andmed kliimamuutuste kohta viimase paarisaja 1000 aasta jooksul. Ja näiteks praegu on kaks uurimisprogrammi Gröönimaal, üks neist on ameerika oma ja teine Euroopa ühenduse oma. Siin on ka väike konkurentsi küsimus, sest tegelikult ei oleks vaja olnud seda kahte, need on ülikallid, programmid mõlemad. Ja, ja siin on tõesti praegu kogu selle valdkonna niisuke teadlaste, raskekahurvägi kui sõjaväeterminit kasutades kokku viidud, aga, aga ka tulemused, mis seal nüüd loota võib, on on noh, ilmselt äärmiselt huvitavad, tehakse väga detailseid analüüse. Ja siis on noh ka seal on nii nagu siin jutt on sellest, et enne ütles, et reostus on vahel kasulik, tähendab kasulikku informatsiooni, näiteks liustiku puhul on niimoodi, et et uurida, et seda ajaskaalat saada, selleks on vaja teada, kui palju liustikel aastas seda lund ja jääd juurde akumuleerub. Ja üks meetodeid selle määramiseks on see, et kasutatakse selliseid kõrge radioaktiivsusega jääkihte, mis tekkisid 50.-te aastate lõpul 60.-te algul, kui tehti tuumakatsetusi. Just ameeriload eriti näed, aga ka kõik tähendab ja teised muud need, ühesõnaga Need on praegu väga hästi säilinud ja kui teha analüüsid piki vertikaalsed liustike proofile, siis nende aastatele vastavates kihtides radioaktiivsuse tase ka praegu väga kõrge ja noh, seal väga täpselt määrata siis tähendab palju on sellest ajast peale see akumuleerunud. Ja noh, ka ühe niisuguse uue kihi andis juurde Tšernobõl, mis on siis praegu kõigis vähemalt Arktika liustikud on väga terava niisukese piigi annab nendel kõveratel, nii et see on radioaktiivsete isotoopide kasutamisest ja noh, kokku on see jah, niisugune tõepoolest moodustanud omaette teadusharu isotoclatsioloogia. Mis siis nendes kliimauuringutes on üks nihukesi, võib-olla üks, mitte ainus, aga, aga üks väga olulisi valdkondi ja väga informatiivsed valdkondi. Rein oleks ikkagi, ma olen alati tahtnud su käest küsida, nüüd ehk siin läheb mu soov täidest teile termopuuraugud ja sees on piiritust täis. Mis te selle piiritusega pärast teete, kui te olete lõpetanud? See on jah, hea küsimus, sellepärast et tõepoolest need puuraugud puurimise tehnoloogia on selline, et et selline metallsilinder Mille otsas on küttekeha, see vajub oma raskuse mõjul jää sisse, täitub jääga ja nafta on muidugi keerulisem kui lihtsalt silinder. Ja siis tõmmatakse niimoodi siia välja, lastakse puuriale sisse, aga kuna sulamisel tekib ka vett ja see võiks liustikud külmuda, siis seda ei toimuks, siis lisatakse puuri seest vastavate sihukeste kanalite kaudu. Noh, mingit vedelikku, mis ei külmu ja kõige lihtsam näiteks kasutada piiritud, kuigi noh, võib kasutada ka näiteks ja kasutataksegi petrooleumi, aga esiteks see muidugi saastab ja pärast, kui tahad väga täpselt keemilisi analüüse teha, siis on see võimatu. Aga kui mina esimene kord küsisin, see puurimistehnika on väga hästi välja töötatud just selles endises Nõukogude liidus on, on paar konkureerivad firmad, kes noh, võib-olla puurimistehnika poolest on maailmas tõesti tipptasemel ja kui ma küsisin siis, et miks te ei kasuta petrooleumi piiritust siis minu peale, kui noh, sellise peale, kes ei saa asjadest aru, et kas sa siis aru ei saa. Aga Ta on tõesti see, et et see ei ole küll puhas piiritus, mis sinna sisse pannakse, see sõltub temperatuurist, sest muidu ta hakkab ise sulatama seda jääd seal. Aga ta on niisugune viina kangusega ja kui mõelda, et siin Arktikas Liidu Arktikas puuraugud on pool kilomeetrit kuni kilomeeter sügavad Antarktikas on paari kilomeetrised ja kui need on tõepoolest täidetud, diameeter on umbes 10 sentimeetrit, siis võib arvestada neid koguseid. Ja siin on tehtud ettepanekud, et kaardi peal peaks ehmeid punaste ristidega ära. Ja noh, see on nagu selles laulus, et kui suur on kera, ruum on nagu ja kui kera käivita viinaga, siis mis on tema hind? Ega seal siis lisakutsehaigust ei ole meestel tekkinud. Ei, sellega sellega on niisugune huvitav lugu, mina puutusin selle puurimisseltskonnaga esimest korda kokku just oma esimese Polaar-Uurali ekspeditsiooni ajal, siis katsetati liidu esimest termopuuri seal väikestel liustikel, et siis edasi minna Antarktikasse. Ja sel ajal oli Leningradi Antarktika Instituudist, oli ekspeditsioon, kes puuri katkestas, ekspeditsiooni ülem oli Ennugi headutav Lehtsavat juugin kes pidi minema selle uurimisrühmaülemana ja temal oli siis seal kaasa võetud terve suur seltskond, kelle seast valis välja mehi ja just niimoodi, et tõepoolest see puurimispiiritus oli suurtes vaatides seal kõrval ja vaba voli oli meestel sinna juurde pääseda ja tema valis mehi selle järgi välja, siis noh, kellel ta vaatasid, kellel ikka väga suur kalduvus oli selle vaadi kallal käia, neid ta lihtsalt ei võtnud, sellepärast et et noh, niisugustes tingimustes eriti Antarktikas, kus isolatsioonis inimesed üldi suuremast keskkonnast, elavad pikka aega. Sellised kalduvused võivad ikka lausa hukatusliku saada, kuna nagunii on see elu, on seal raske ja kõiksugu probleemid meestel tekivad selles mõttes, et noh, see on omaette temaatika, eks ole, ekspeditsiooni niisugune psühholoogia ja äraolek ja siis tulevad kõik need sinu kodused probleemid ja need tulevad kõik, sa ei tea, mis kodus juhtub, eks ole. Ja kõik on niisugused asjad, paljud võivad kallutada selleni, et mehed lähevad kruusiga nende tünnide juurde. Aga eks seal on probleeme muidugi ka sellega olnud, aga üldreeglina on see niisugune noh, suhtutakse sellesse ellujäämise küsimus. Ja ma tahaks öelda, et ega seal Antarktikasse kuskil mujalgi ekspeditsioonist kuiv seadus ka ennast õigustanud ei ole. Sest et Ameerikas sellepärast et inimesed peavad siiski mingit nagu lahenduste lõdvestust ka saama ja need, kes ütleme, mõõdukast alkoholi kogusest selle teatud aja järel kätte saavad, on ju niuksed, peod, alati sünnipäevad. Ja siis siis muidugi on see omaksmaal koha, ma ütleks nii, isegi külmas kliimas ta on mõnevõrra rohkem põhjendatud kui tavalises olukorras. Rein viiski jutu sinnamaale, kuhu ma tahtsin jõuda töötööks see on kallis, keeruline, põnev, vajalik, rääkimata, mis kogemusi ta isiklikult veel annab. Muljed. Need on ka hästi avarad ja kindlasti hästi sööbivad. Kus on tegemist veel inimestega, nende kommetega siin saab võrrelda ennast ja teisi lasta silmade eest läbi rahvasterännet ja õudset poliitikat. Kõik on võimalik kõrvutada. Aga kuidas niisugused pikad käimised eri paigus meest muudavad? Ja miks ma seda veel küsida tahan? Mul on kaks tähelepanekut oma eakaaslaste kohta, kes käisid Antarktikas. Üks nendest noormeestest tuli tagasi, oli uhkem ja tähtsam kui varem. Tal oli natukene selline Välja paistmise vajadus või omadus. Tagasi tulin, ma mäletan ülikooli kohvikust, ta rääkis anud õppejõududega ja siis, kui oli neli-viis tundi see keskustelu käinud, siis ta hakkas ka oma kaasüliõpilastega alles rääkima sellest pikast reisist. Aga teine mees oli kuidagi enesesse tõmbunud ja ta käis mitu korda seal ja järjest rohkem ma nägin, et ta on nagu iseendaga. Ja tema jaoks nagu ümbrus kadus ära. Aga kus siin nüüd see, nagu see tõde on või milline see psühholoogiline mõju siin võiks nüüd olla, sest te olete mitmel korral käinud ja ilmselt ka neid asju tähele pannud, sest n juba ütles, et kui seadus ei õiguste, tähendab midagi erilist. Aga kuidas ta meest muudab, kas ta teeb ta mehisemaks imelikumaks või võib kõigele ma ise ei tee midagi. No võib-olla kõigepealt ta toob välja võib-olla mehes või ütleme, mitte ainult mehes käivad ka naised, ütlevad, ta, toob välja inimeses selle tõelise mina sellepärast et noh, üldiselt on sellistes ekstreemolukordades avaldub inimene tõeliselt sellepärast et igapäevaelus on üsna lihtne näidelda. Ja paratamatult igaüks meist natukene näitab, kui me ka selle peale ei mõtle, lihtsalt elu on selline. Sellistes ekstreemolukordades kaob see näitlemise mõte esiteks ära, aga lihtsalt olukord ise tingib. Sellised inimene on seal nii nagu tema on. Ja selles mõttes muidugi ma mõtlen, et ta on ühtepidi inimese jaoks ka õpetlik, sellepärast et ma arvan, see on vist peaaegu igaüks on õppinud endas midagi niisugust tundma, mida, mida ta varem endas ei teadnud, on see hea, head või halba, aga igal juhul midagi uut. Ja teine on muidugi need inimsuhted üleüldse seal sellepärast et kus kõik on niimoodi sisuliselt alast, ütleme, üksteise ees, seal ei saa väga pikalt, eriti kui pikalt koos olla, siis tulevad, seal tulevad jutud, räägitakse, üksteise, tähendab oma eludest, räägitakse selliseid asju, mida noh, ütleme näiteks täna kui siin igapäevases elus kuskil laboris koos olla või kuskil asutuses seda kunagi räägiti, aga seal tulevad ikka pikapeale niisugused asjad välja. Ja teine asi on muidugi see, et noh, eriti niisugused pikad sõidud ja üksiolekut, sul on aega palju olla iseendaga. Isegi siis, kui sa oled väikses telgis koos mingi seltskonnaga, see on ikkagi natuke teistmoodi. Igal juhul jääb seal hästi palju aega olla iseendaga. Ja mulle tundub, et see on niisugune väga kasulik elukogemus. Mitte nüüd selles mõttes, et küsimus oli, et kas, kas inimene muutub, võib-olla isegi muutub, aga aga sa õpid ennast rohkem tundma. Ja vähemasti ma olen vaadanud see seltskond, kelle seas ma olen liikunud ringi on hästi palju mul sõpru siin suurelt Venemaalt, sest põhiliselt nendega me oleme koos olnud ja ka siin Eestimaalt. Siiski need mehed, kes on palju käinud põhjas ja palju olnud ekspeditsioonidel. Nad on natukene teistmoodi ja muidugi noh, muidu on üks suur asi, on see niisugune ekspeditsiooni sõprus, kui sealt saad ikka omale sõbrad ja head kolleegid, siis see on midagi niisugust püsivalt, tähendab see ei tähenda mingit nisukest, kaela langemist ja sellist, sellepärast et täiesti noh, omal kohal on ekspeditsiooni sees suured vaidlused ja tülid ja, ja see on täitsa loomulik. Seal ma ütlen, inimese kõik nii plussid ja miinused tulevad seal välja. Ja noh, ma tean oma vene kolleegidega, meil on väga teravaid vaidlusi olnud seal rahvusküsimustes seal on mindud noh, peaaegu niimoodi, et me lähme lahku ja noh. Käed värisevad ja aga, aga mulle siiski tundub, et vist ei olegi peaaegu erandit nendes meestes, kes on olnud absoluutselt selle vastu. Noh, kui on jutt olnud, noh alates 70.-te aastate lõpus, kui meie iseseisvusest ei osanud isegi unistada, aga küsimus oli siis noh, keelest ja ja rahvusest kui niisugusest ei galaton nendes äratanud imestust, milleks teile see keel näiteks? No miks te raiskate raha selle peale trükkida mingeid eestikeelseid raamatuid ja ja kõik see on keeruline. Aga eriti siis 80.-te lõpus, kui kõik need muudatused peale hakkasid, kui tulid jutud iseseisvusest, siis oli ikka mindi kuhugi ja küll teil on keel ja kõik ja noh, olge aga milleks siis oma Te ei saa ju ise hakkama kõik, ja nad vaidlused läksid tõesti niimoodi, et sa nägid nagu vastu seina. Aga nüüd tagantjärgi ma näen, et sellest on ka kasu olnud. Me oleme endiselt sõbrad ja nad on mulle tundub, et see niisugune misjonäri töö Lõtk perede suhtes. Ma tahaks taas ka lisada seda, et ilmselt ikkagi inimest ta küllaltki oluliselt muudab ja võib olla märkab sage niisugust asja, et inimesed muutuvad nagu kannatlikumaks. Sest polaaraladel no üks suur osa elust oleks ootamine. Kas sa ootad seal sobilikku ilma, et kuhugi lennata, väljas tööd teha või sa ootad siis kirja või Telegrami kodust või midagi taolist ja inimene nagu õpib. Ma ütleks nii, et kui inimene seal midagi muud ei õpi, siis ootamatult ometi seal oli ja siis ikkagi elu nagu selekteerimine, inimesi ka, kes seal rohkem käivad. Ja ma olen märganud nii, et need, kes seal rohkem käivad, on õppinud teisi rohkem arvestama teist inimest ja tema emotsioonidega meeleoluga. Ja vist on nii, et kes seda sugugi ei õpi tegema need sinna nagu selekteeritakse välja, nad ei ta aia sinna rohkem minna, neid ei taheta. Nii et ma ütleks, et polaarmehed, kes on rohkem olnud enamasti on viisakamad inimesed kui teised, kuigi see ehk väliselt alati avaldu, et nad löö keele keelepruuk, võib-olla vahel üsna jõle meeste seltskonnas. Jah, ja ma näen ka mitte kõige nagu elegantsem kalanteri on niisugune, võib-olla kohmakas. Just esimesed arutluse all oli nii, et kui tarvituse lõpp ligines, siis parteisekretär hakkas juba valmistame meie ette koju tagasipöördumiseks, ütles, et kuule, et abielumehed lähete koju, teil naised, väiksed lapsed, katsuge nüüd natuke oma keelepruuki kuidagi parandada. Et see niisugune nagu ütlesin, Usasnejaskvernost lõunast koju minnes ei avaldaks, aga noh, see on midagi välist. Selles mõttes. Nii et jah, kindlasti ta inimest muudame. Tähendab, kui nüüd seda ekspeditsiooni nagu niisugust omavahelisi suhteid nagu silmas pidada või õigupoolest nende kvaliteeti siis peab, ütleme, need Nanseni meeskonnas olid noh, suhted väga niuksed, inimlikud tema päevikute põhjal või nende tema kaaslaste päevikute põhjal otsustada Scott, kes oli oma ametilt kroonumees sõjaväelane tema ekspeditsioon oli siiski no võib-olla et seal oligi hiiglaslikus niisugune mängus, mis seisuste vahet rõhutab, võib-olla, ja niimoodi siiski lõppes suhteliselt teaskoga tema ettevõtmine ja see näitab, et ei saa sellise. No üldiselt ekspeditsiooni ei saa saata näituseks mingit sõjaväeosa või noh, selles mõttes, et ta ei tööta edukalt, formaalne meeskond, kes kokku pannakse, võib tabada ebaedu selles vallas ja seal on kant, kus ei saa riskida, tähendab, ei saa rehkendada selle peale, et ehk läheb läbi, see võimalus peab minema kindla peale välja ja siis aitab see meeste omavaheline läbisaamine üldiselt noh, sellele asjale väga suurelt kaasa löönud, et kui on hea läbisaamine, on garanteeritud ekspeditsiooni edu. Muidugi, pluss hea ettevalmistus seal. Obligatoorne. Ja et olla siis on väga tähtis eriti polaaraladel muidugi, kui ta muidu tähtis on ta seal kolmekordselt tähtis. Aga tähtis on ka, ütleme, ekspeditsiooni juhi leidlikkus, ütleme niiviisi. Näiteks võtame niisuguse asja, kui talvitusid mõlemad meeskonnad seal enne lõunapooluse ründamist, Scotti jaamatuseni meeskonnad siis kaua aega seal paigal olles väga palju tegevust ei olnud alati. Inimesed ärkavad hommikul üles, on niisugune nähtus, hommikune Paurus ja Scott ei saanudki sellest oma seltskonnas üle, ta ise selleks midagi eriti teinud ja sõjaväelased, sõjaväelised vahekorrad seal ei aurustunud ka sellest ülesaamistega. Eks hammutusen mõtles välja niisuguse vigurjet. Hommikul enne välja minemist pidi mehed arvama, palju võiks õhutemperatuur olla tunde järgi. Kas ukse vahelt vaadates, mitte termomeetriputka juures käies stagi korraldada siukse võistluse. Et teatud aja jooksul, kes kõige paremini arvas, see sai auhinna, ütleme tordi või midagi kopteri tordi ja sellelegi hommikusest ülestõusmisest siukse, lõbusa ja nihukese, rõõmsa olemise, et noh, huvitav oli inimestel tõusta ja siis Paurus nagu kadus ära see hommikune pahurus võiks muidu tekkida. Ja siis on muidugi igasugused variatsioone sel asjal kõik, kui on piiratud seltskond, 14 inimest, näiteks viis-kuus Nad töötavad tennisest hirmsasti ära. Ja ma olen ise kogenud seda, et sa tõesti seal seltskonnas nii tüütavad ära, et interintelligentset inimest sa võid lõpuks peeglist näha tundub endale niiviisi. Ainult nii. Ja Talumees Tiit taju kui enda peale vaadata. Käigud on olnud ka vahepeal Ennast ikka kiitma, mis siin muud, aga tegelikult on ikka nii et vaat selle Ekspeditsiooni elu on siiski suhteliselt. Ma arvan mingil määral lihtsam, kui ütleme tavaelu kõigepealt üks punkt, mis ära jääb, on abielu sakramente oled siiski poissmees ja sul need asjad, mis on seotud perega, on kõik kusagil kaugel 10 või 20000 kilomeetri kaugusel ja see on kõik pärast, kui tagasi saabud. See on, võib-olla on põhjus ka, miks mehi tagasi sunnib sinna minema mõnikord ja nii ka mina olen käinud muidugi aeg-ajalt kodust ära seda kiiret toimetamist teistmoodi edasi toimetada. Aga muidugi üks, mida tema ehk see käimine taoline õpetab, on jah see, mida on ta maad töös vaja, võib-olla sellist jäärapäist ja õigeaegselt tegemist ja muidugi nagu oli jutuks siin head varustust. Kui sa jätad õigel ajal tegemata küll, kurat tead ilmaga. Ja sama lugu on ka Arktikas ja Antarktikas, on sul viletsad saapad või jääd sa kusagilt ära sõitmisega hiljaks, külmub su laev kinni, viivitas paar päeva alla, et õhtul hommikuks jääs ja pead olema seal mitu-mitu aastat, nii nagu Antson oli seal Alaskas ja juude oma viivitust kahjatses palju pärast, aga noh, tema sai sellest üle. Ja ju see sihuke noh, kannatliku meeletekitamine ehk võib-olla, ja teisest küljest muidugi, mis selle juurde veel käib? Sa oled siiski maailma näinud lontice rohkem kui oma kohalikus kihelkonnas võimalik näha on. Ja sa tead öelda, et kõige hullem ei olegi, et mujal on võib-olla veel hullem. Ja see veidikese noh, aitab omal oma asju ka siin Eestimaal toimetada ja samas muidugi võid öelda alati, et ei põrgu, seal on see asi paremini sätitud teed, niimodi. Need seosed on muidugi üsna kaudsed, ikkagi üldiselt maaharimine ja, ja polaaralade uurimine on väga kaugel üksteisest ses mõttes, et seal ei kasva praktiliselt talle sammalde mitte midagi, maantõsi küll olen näinud pisikest hernepõldu aga seal kasvas vist 15 hernest nii-öelda, need olid ka sentimeetri pikkused ja mingis vulkaanilise liivas nad olid. Küllap nad külvajale pakkusid peale selle ka, et ta sai seal pärast magusat suupoolist ilmselt mingit silmarõõmu, sest tõepoolest selle musta kõleda kaljupinna seened, erkrohelised taimed tundusid siuksed meeliülendavat Ena mullegi, kes ma olin seal külaline selle põllu juures, aga omanik oli ilmselt seal kauem olnud, ega ta muidu poleks neil külland ja plaanis sealt ka saaki lõigata, nii et ka selles vallas jäävad inimesed siiski noh, Põlvariateks põhimõtteliselt. Ma võib-olla küsin liiga otse, aga ma tahan väga seda siiski pärida. Kuid ei oleks juba tudengiajast peale käinud nendel rasketel radadel ennast katsunud, proovinud karastanud. Kas te oleksite Suutnud 40 kirjale alla kirjutada, kuid ei oleks seal mõtisklenud nende väikeste rahvuskildudest juhatuse ja ja, ja võib-olla kadunud tuleviku peale. Või oli täis loomuses niisugust, et kui vaja, siis ütlen, kui vaja, siis annan allkirja. Novot. Eks see muidugi nagu minu tolleaegsed head tuttavad ütlesid, et siin peab ikka diplomaatiat üles näitama. Ja arktika vald muidugi on selles mõttes, kes noh, vald, kus kohas diplomaatiat on vähem, ta tarvis on tegusid selles mõttes. Võib-olla ta tõesti noh sundis, oli, õigupoolest tundus ehk see naeruväärsena selline noh kõigega nõus olemine ei saa niimoodi päris ja meelekindlust Üllopika. Eks niuksed asjad nõuavad nii reis kui mingi kirjatööna tekke, teatud pealehakkamise julgust. Ma tean, et teil on kotis muusikat, ei ole nüüd tavaline asi muusikakotis, aga see on tõesti. Ma mõtlesin, siit teadsin paar ketast, üks nendest on Eskima keelset lauluga. Need on lindistatud laaduri raadio stuudios kohaliku kultuurihuviliste ja nende, noh nagu Hi mahitusel ses mõttes, et nemad raadio enda töötajad ei olnud eriti huvitatud. Meie nagu sellest et me saaksime ülevat, aga siis seal kohaliku loodusmuuseumi juures olid inimesed, kes meile selle siiski võimaldasid muidugi nende muusika, kui teda kuulata. Ma olen veendunud, et Eesti raadios ei ole siiamaani kuul kõlanud eesti eskimokeelset laulu. Aga võimalik, et on, sest maailm on ju suur olnud. Nende laulu iseärasus üks on see, et nemad imiteerivad märja lindusid oma häälega ja seda tuntakse nagu rahvamuusikas. Kurguhäälitsuste laulmiseks. Eurooplasel on, võib olla raske, aga ma olen kuulnud, et Volkonski peeteluse peale pikka punnistamistande taolise lauluviisi siiski omandanud. Aga nendel laulude pealkirjad muidugi on kantud ja sellest vaimust on olemas laul, rahvaste sõprus, sest on olemas. Merelindude keeles ja nii ta on haka häälitsusi imiteerivad suurepäraselt. No nemad muidugi laulavad nüüd veidi teistmoodi selles mõttes, kui meie oleme siin harjunud oma laulu pidusid korraldama ja ka perekondlikel koosviibimistel on meil ühislaul üsna tavaline siiski veel. Aga nende laulud lauldakse mingitel tähtpäevadel, mis langevad kokku nende eluviisiga. Teiseks on olemas spordivõistlustele selles mõttes võistlusspordis, nii nagu ütleme, meil on siin staadionil vaid nendel käib see noh, lustist, ütleme, korraldada seda spordivõistlustelt, lihtsalt noored tulevad kokku ja võid võistlevad Lassoviskamises või siis mingisuguses harpuuni heitmises sinna juurde, siis pärast lauldakse neid laule, mis on eskimo rahvale omased. Ja nad teevad seda siis ikkagi enamasti sellel ajal. Muidugi kui see võimalik on, siis kui on pime, tähendab polaarajal, käib seltsis laulmine laulu ajaks on ka näituseks päikesetõusupäev, kui hakkab vesi pääle polaarööd, päike esimest korda horisondi tagant paistma. Põtrade püüdmise või tapmise ajal on omad laulud, nii et nende laulu nagu traditsioon on väga tugevalt seotud nende, ütleme etnilise rahvuspärase tegevusega. Ja lauluga tekkis tõesti mõnevõrra iseäralik suhe. Seal ma mäletan jal uurimistööd tehes vahel, kui oli parem tuju või mõnikord oligo kehvem tuju siis seal kuskil järve peal jääaugu juures mõõtmisi tehes said nagu päris tihti laulu juurutatud rahulikuma stiiliga laule seal Molodioosnevas just 20 aasta eest oli mul mõni heliplaat ka ligi võetud ja huvitaval kombel plaate varasemates meestest ka alates kreemist ja siis randmed seda randa siis nad kõik elemendid olnud ja oli sinna raamatud maha jäänud, plaate ka ja mõnda sai käiata. Ja siiamaani on meelde jäänud, et kuidagi väga iseäralikud hakkas meeldima see plaat Artur Rinne rahvalike lauludega ja seal seda siis tihtipeale mängima panin tekitas nagu tunde nihukese koduse kuidagi nagu külakülast pärit ise rahvalikku ja oma omale tunde ja siis nagu hästi. Laulmistega tähtsaks, neil oli ju isegi harmoonium seal laevas trammi peal ja nad tegid seltsi, laulmise, ühislaulmise taolisi, nii et ilmselt siis laulan siiski ka selles vallas küllalt tähtis olnud. Ja just see niisugune oma eesti muusika elad ju seal aasta otsa selles võõras vene keskkonnas. Aga no raadio mängis seal kogu aeg ja kui siis sellest üle illust raadiost tuli vahele Eesti muusikat, siis midagi salata lausa liigutas väga sageli. Ja seda siis sai kuulatud ja mõnikord radisti eraldi tellimas käia, et no lase veel seda siis tema siis tavaliselt tegi kaasa küllalt hea meelega. See siia jaagu, aga kui ma olin Sahhalini saarel nihvide juures, siis seal tuli välja, et nemad teadsid meie akadeemilist meeskoori, Gustav Ernesaksa, Jaak Joalat ja Georg Otsa, nagu ei tulnud jutuks aga Jaak Joalat ja siis nad ütlesid, et see peab olema nagu meie mees, et Joala tähendab tema poega, Tolkieni, Joa la tema poeg. Aga seda tema oma üles ei leidnud, sealt tagasi oli nii veendunult esitatud, et ma ei saanud nagu seda juttu rikkuda ja noogutasin selle peale. Kuidas teil on olnud nende kaugete käikudega. Meil on praegu see aeg, kus me vähem räägime juba ja peame vist rohkem muusikat mängima, sest kuulajaga tulebki arvestada. Võib-olla niisugune kõige üldisem vastus sellele võiks olla suur muusikanälg nendel sõitudel, sest ma olen muidu suur muusika kuulaja aga ma ei ole pidanud ka mõistlikuks muusikariista kaasas tassida selliste sõitude, sest hea kvaliteediga muusikat sealt paraku ei saa. Ja siis on niimoodi, et alati tagasi tulles on praktiliselt esimene asi kodus ma panen midagi tahaks midagi väga head kuulata. Aga küll on nisukesi häid muusikaelamusi sõitudelt küll tänu oma Vene kolleegidele, sest noh, teatavasti on, see käib geoloogi elukutsega praktiliselt kaasas, alati on seltskonnas mõni mees, kellel on kitarr kaasas ja need noh, nihukesed välitöödel, käijate laulud. Noh, nad on, ütleme sellist Võssotski stiilimatkijaid, mehi ja lihtsalt sellised romantilised ütleme, vene romansid, need kuuluvad väga orgaaniliselt selliste ekspeditsioonide juurde. Mul on olnud juhust nisukesi kuulata päris häid mehi, kes kellest nagu ei oskaks arvatagi, et nad nii head lauljad on. Aga kelle hääl ei pea olema üldse sellise klassikalise laulja omaga, kes sobib just õhtul lõkke juurde selle kitarride inimene juurde? Tõepoolest, vahel saad sellise elamuse, tunned, et ihukarvad tõusevad püsti, see sobib sinna ja ei sobiks üldse noh, praegu näiteks siin või kuskil ta seda elamust ei pakuks, see on just selles kohas ja selles selles meeleolus vahel on seal päris päris häid elamusi sellest. Ma ei oska isegi öelda, mul on see maitseskaala võib-olla liiga lai. Ja ei jah, ma ei vaidle vastu, tähendab midagi klassikat, aga ka midagi väga head kergemuusika klassikat näiteks. Nüüd, kus me oleme siis kuuendast juulist jõudnud seitsmendasse? Uus päev ei ole kaugel neid riideid, mida me alguses Pärisime ja mille vastu huvi tundsime, et homme selga panna ei ole ilmselt vaja, saab lihtsamalt kergemalt kodusemalt. Aga mis võiks olla või kes võiks olla, et laseks alguses tule ära, siis veel kuulaks raadiost ja siis keeraks selle nupuga kinni. Nüüd siin kodus, sellel suvel, juuli, teisel nädala alguses. Mina ei ole nii suurepärane melomaan, et neid nimepidi nimetada, aga nad on, oma elus olen ma kuulnud, palju neid laagrid, mis on tulnud olnud mõni kuu ja keegi enam ei mäleta, aga huvitav on siiski, et reisidel kuuled mõnda lugu noh, tõepoolest veidras kohas kusagil lennujaamas või isegi lennukis endas lastakse sulle. Peale pikka ootamist ja see ja see laager või ta ei pruugigi olla tõesti hea, aga ta haakub selle hetkemeeleoluga ja see jääb aastakümneteks meloodia isegi sõnad jäävad meelde, kuigi seal on juba ammu muusikaturult kadunud, võib-olla pole isegi plaati selle looga enam alles, aga mõnikord tulevad meelde, kui sa satud sarnasesse situatsiooni või sarnane ilm või midagi ja noh, siis nagu enne ütles, paneb kaasa ümisema. Ma kuulaks hea meelega irlamat Merblacki. Ma ei ütle, et seda tingimata kuulatud saamaga viimase ekspeditsiooni eelimisekspetsioonar pangrivaasis. Meil oli selle vana grammofon 57.-st ja kuuendast aastast. Ja hulk vanu plaate ja igasugused seal oli kõige populaarsemaks oli sai see plaat, kus oli see laul pessa Me muutsime. Seda, jäeti seal iga päev. Ja ehk ta võiks olla siis meeldetuletuseks sellest ajast. Siiamaani ei ole ära tüüdanud luurata Sandra, nüüd tuli meelde