Jaanipäevaeelsesse rutus. Teatasid informatsiooni agentuurid, et käesoleva aasta Eesti metsanduse aastapreemia on määratud metsameeste ringkondades väga tuntud ja väärikatele meestele. Helmut Taimre luual ja Ivar Etverk Tartus. Luua jääb natukene metsade ja voore mägede taha ja sellepärast, kes ei ole oma last siia metsakooli saatnud või ise siin õppinud võib mitte teada, kes on Helmut Taimre. Ja kui mees saab varsti 80 aastaseks, siis siis kes temast ikka paremini teab, kui ta ise. Vana kooli mees enne kohtumist on kõik oma eluloo igaks juhuks veel paberile pannud. Metsaameti peadirektor härra Talijärv ütles, et Preemia teile on aasta pikkuste aastakümned, et noorte õpetamise eest mitme põlvkonna metsameeste õpetamise eest. Aga võib-olla nüüd kohtudes sobib kõigepealt küsida, kuidas teist endast siis sai. Metsandusest tudeerinud. No see algas sellega peale peale gümnaasiumi lõpetamist 36. aastal astusin metsateaduskonda või täpsemalt öelda tukaltoli metsaosakonda õppima metsandust ja see õpingut kestsid mul kuni 42. aastani ka vahepeal tuli sõjaväeteenistus ka poolteist aastat, nii et selle tõttu see asi venis natuke pikemaks küll tavaliselt. Ja metsamehe eriala, kui ma seda valima hakkasin, ega ma veel päris kindel ei olnud, metsamees saab, sest noor inimene kuidagi gümnaasime lõpetab. Ega tal Velberis seisukohad selgelt ei ole, aga aga eks hiljem kujuneb ja selgus, et ma olin siiski omale valinud seal Õiga mis mulle sobis. Nüüd. Metsateaduskonna lõpetamise seal oli siis 42. aastal lõpetasime teoreetilisi pursue, siis tegin diplomitöö, nagu tookord ette nähtud oli 43. aastal, ega siis niisuguse korrapärasid kursused ei olnud, nagu praegu on, siis oli nii, et kuidas keegi jõudis oma tehtud ja niimoodi tegi, nii et juhtuks näiteks niimoodi, et sel ajal, kui mina diplomitööd kaitsesin samal Päeval oli kaitsminega Elmut Parmasson, kes minust 10 aastat juba varem oli metsamees olnud, aga selle diplomitöö tegi hiljem, nii et tookord oli siis niisugune süsteem. Ja siis kuma Selle kursuse teoreetilise kursuse lõpetanud 42. aastal, siis ma hakkasin metsanduskonsultandiks, oli erametsanduse alal. Ei saa ka saksa okupatsiooni ajal ja siis olin ma metsanduskonsulent tila kuni 44. aasta sügiseni. Siis tuli see nõukogude võim ja mind määrati Kambja abimetsale maks. Taheti panna metsa, eks, aga ma ei võtnud vastusena kuute, mõtlesin, et hakkame altpoolt peale. Aga ma ei saanud seal metsa. Tambi abimets on väga kaua olla, sest juba 45. aastal kommenteeriti mind metsakorraldus, tookord oli metsafondi täpsustamise tööde juures inimestest puudus ja siis aksoksin metsa saatoriks. Ja töötasin seal ka umbes nii aasta aega, aga siis tulin ära, ma ei tahtnud Taksaatorina, seal töötavad Tallinnas baktereid. Rasked tingimused olid ja siis tulin Tartusse, hakkasid seal maa põranduse kateedri juurde vanem laborandiks ja siis seal on aasta aega 47. aastal, siis kutsute mind metsakasvatuse kateedri assistendiks. Seal olin ka targa, siis oli mul tahtmine, aga ta praktikas tööle ja nii oligi, et 47. aasta sügisel oli võimalus saata Jõgeva metsaülema ametikoht. Ja kui ma siia Jõgevale tulin, siis oli niisugune lugu, et siis ASUS, Jõgeva metskond pakaste mais seal Jõgeva lähedal üks seitse kilomeetrit tegevat, see oli vana metskonna asukoht ja siis tookord oli siis see töökoht mul seal. Aga siis hakkasid asjad nii käima, kerkisid metsanduslik, hariduse probleemid vabariigis päevakorda ja oli hädasti vaja metsakaadrit koolitada ja selgus, et see tihemetsa tehnikum sellisel kujul, nagu ta seal oli, ei suutnud oma ülesannet täita. Tali nagu tööstuse kallakuga ja otsiti, metsamajandusministeerium oli omaette, nagu ministeerium tolle teeme, on talle ja siis metsamajandusministeerium otsis asukohta, kus nüüd uuesti metsakool asutada ja käis, vastab niisugune ringkiri metskondades ringi ja see tuli siis minu kätte ka, aga ma metsale. Marenia. Ma olin selle ümbrusega veidi tutvunud, kajab mulle. Tekkis siis niisugune mõte, et võiks luua, võiks võib-olla käe alla tulla. Siis ma andsin andmed sinna kirjalikult ministeeriumi ja siis oli niimoodi, et siis hakati need kohapeal, vaata ma neid kohti, seal oli teisi kohti ka, aga lõuale siis tuli komisjon kohale ja siis leiti see küllalt sobiv olevat. See asukoht. Mina vaatan oma märkmeid ja siit ongi siis ilusti näha, et 49.-st aastast kuremaa metsakooli õppejõud siis õpetaja luua, all on veel niisugused nimetused nagu pargimeister katsetööde meister, aga ikkagi pedagoog, metsakasvatajate õpetaja. Aastakümneid. Te võite nüüd tagasi vaadata ja öelda, et teil on vist õpilasi kõikjal Eestimaal ja. No on, ega Petskondamist ei ole, kus ei ole minu käe all õppinud õpilasi muidugi palju need ära pensioniaeg on nii palju läinud, et isegi minna õpilasteni pensionile. Mõlemat õpilast, teie teine pool elust ongi nagu luua metsad, kooli ajalugu ja te andsite ka selle kohta raamatu kui välja juubeli puhul. Te olete nüüd siin nagu elav entsüklopeedia. Aga kui nüüd natuke üldisemalt rääkida, siis mida teie olete nendesse noortesse jaga kursus lastesse, kes siin on saanud tarkust manu kõige rohkem nagu süstinud, mida te olete tahtnud neile ikkagi sisendada, et kui nad lähevad oma töökohta, et vat nad just siis seda teeksid niimoodi? No eks ma olen seda püüdnud niimoodi kujundada, nendestikeni metsas armastust süvendada ja oma elukutse vastu tunda kutsumust. Seepärast see inimene, kes ei ole huvitatud oma erialast ega siis õiget ametnikud ei saa. Praegusel ajal, kui võrrelda seda perioodi, mille jooksul nüüd, et inimesed siit läbi käinud on, siis on siin väga palju muutumised, on palju on nisukest elementi olnud, kes ei ole jäänud püsima härjale. Nii et ega siin oleneb palju inimesest endast, kas ta võtab seda vastu? Ei võta. Aga vähemalt ma olen püüdnud ise oma selle õpetamise stiili ja, ja meetodiga niimoodi seda asja edasi anda. Inimesed näevad, et seda, mis ma räägin, et seda võetakse ka tõena. Nii et ma ei loe ainult seda nagu ütleme niimoodi nagu kombetäiteks, vaid see on tema kutsumus. Ja ma olen püüdnud inimestele seda sisendada. Kahjuks muidugi noorte seas on palju juhuseid, kus inimesed on tulnud seda ala õppima, kas nad on ise soovinud, mitte seda ei teagi täpselt. Aga nad jäänud seal erialale püsima. Ega seda ka teistel erialadel, päris nii ei ole, et kõik, kes tulevad, jäävad, kellele raske, kellele selgub, et pole nagu tema veregrupiga kooskõlas. Aga teie võite ju väga paljusid ka neid meenutada. Kes on just niisugusteks ametimeesteks saanud, nagu teie olete soovinud? Neid on mitmeid ja võib-olla metsakooli esimene lend lõpetas siis muuseas oli selle esimesena lõpetatud hulgast ka Valdeku kütke. Samal ajal oli Räpina metsamajandi direktor. Ja tema oli muidugi pärit ka metsameeste perekonnast ja, ja tema jäi yhtegi oma erialale truuks pideva ja andis pojale ka. Ja see järjepidevus kestis edasi, nii et selles suhtes tema on üks niisugune näide, aga peale selle on ja palju niisugusi õpilasi, kes on oma erialale truuks jäänud. Ma võiks nimetada mõlemat Eeerr, poisid, kes on seal rapla metsamajandisse, kes on ka põlised metsamehed mitmest põlvest. Ja toomas Eerbaisi poeg siin õppides tuli ju eesti meistriks Velo. Ja nii, et nemad on ikka niisugused inimesed, keel on see nagu sisse programmeeritud see asi. Kas ajakirja Eesti mets, fotograaf Jüri Pere tuleb ka kuidagi tuttav ette? Muidugi tuleb temal esimese tehnikumi esimese lennu lõpetaja see 60. aastal. Igati talle vist pahaks ei pane, et ta nüüd pildistab metsa ja metsamehi ka säärast meest on vaja. Kindlasti on vaja ja tema teeb seda teadlikult, sest see, need pildid, mis tema teeb, see on seal noor metsandust, teadust ka sees. Ja mulle öeldi, et Helmut taimla mees, kes tunneb metsa ja tunneb parki ütleme näiteks, et nüüd suvel tulevad inimesed Luuale lihtsalt vaatama, et ei tea, kas sügisel panna oma lapsi ja kooli või lihtsalt tulevad siiakanti ja Palamusele ja Luuale. Mida teie, kui teil rehvate kokku näiteks meile suvises pargis näitate või millele te tähelepanu juhite, sest linnulaul hakkab juba otsa saama. Jaa kellega on niisugune lugu, et see pärandus, mis meil on jäänud mõistnikest järele, see on niisugune parandus, mida me võib-olla ei oskagi õieti alati hinnata. See on tehtud aastasadade töö tulemusena ja teadlikult tehtud. Ja praegu ongi meie ülesanne seda, mis meile antud on, säilitada ja hoida. Ja eks olegi probleem nende vanade parkide suhtes see, et püüaks need säilitada, sest vanad puud hakkavad lõpetama oma elu viga ja kuidas me säilitame parkisid üldse säilitama, see on omaette probleem praegu luua pargi suhtes on see tänulik olukord, et siia metsakool asutati selle tõttu see park nüüd säilinud, võib ütelda enam-vähem nii korras, võib-olla mõned asjad siiski vajaks veel paremini teha. On siin ka haruldasi puid kas oma vanuse pärast või oma saamisloo pärast või või liigi suhtes. Siin on niisugune lugu, et selles pargis on väga võimalik demonstreerida nende pargi nagu ütleme, mitmesuguseid stiile, mis oma traati, pargiga ajalugu on siin sees, kuidas need omal ajal lähed ja missuguse stiiliga ennem tehti, missugused alleed tehti ja, ja kuidas vabakuju park sinna juurde loodi ja nii edasi, nii et see niisugune komportsioonilisid elemendid on siin kõik olemas, nii et selles mõttes on see väga õpetlik. Nii et see ajalooline väärtus vaata, et on veel kõige suurem Ja see suud, aga see tuleb esile tuua sellesse. Selleks peab oskaja mees olema ja teie olete see koht, kus teie elate? Siin luual on omamoodi eripärane, sest viimasel ajal on siia ju uus koolimaja ehitatud ja ühiselamud ja neid nüüd tehakse väga moodsaks ja ja aga teie olete niisuguses, kuidas öelda, kas nukumajas või, või, või nihukeses metsamajas erineb teistest? No see on omal ajal tehtud, ma ei tea, kas Saksamaal seda tüüpi majad seal kuskil Lõuna-Saksamaal või niimoodi, et selle järgi tehtud suvemajana ega ta päris ei ole nii pidevaks elamistehtud, originaalselt oli ta ikka nii suvitamiseks rohkem mõelda. Aga siin seda välisilmet seda märkab ja kõik need niuksed natukene nikerdatud lõiked ja siin rästa servad ja. Ta on, ta on väga kena vaadata, ainult, mis mõtlema paneb see, millest sest marast edaspidi saab. Praegu on ta erastatud, majas on üks asi, teine asi. Kui me tahame seda kõike säilitada, need pitsid, karnituudid, mis siin kõik olemas, nende tegemine ja ütleme, nende korrashoid ja kõik see nõuab kulutusi, nii et see on omaette probleem, kuidas seda alles hoida. Las nooremad mehed mõtlevad selle peale, teie olete niigi palju teinud. Me ajame juttu praegu teie töölaua ees ja see on avar laud. Kõik on siin valmis, et võib-olla midagi kirjutada. Albungi on lahti võetud, mis näitab teie pika elu ja töölugu kas on midagi pooleli või plaanis veel kirja panna. Kirjapanekuga niisugune lugu, et koolielule juure palju lisada ei saa, sellepärast et kirjutada saab siis sellest elust, kui sa ise selle sees. Ma olen siiamaani olnud pidevalt selle asjaga seotud, aga kui sa kõrvale jääd ega siis selle järgi, mis sa nüüd siit aknast näed, võimise kuuld selle järgi ei saa, kirjutati korralik kui niisugust kroonikat, vot selleks on see asi. Aga muidugi ma ühte teist olen omalegi märkmeid teinud. Ja võib-olla üks asi, millega ma olen tegelenud selle õpetaja kõrval, on see uurimustöö. Sest sellest ajast peale, kui ma juba õpetajaks hakkasin mulla, oli see huvi, et tahtsin katsetega kõiki neid asju tõestada ja näidata, mis tehtud on metsas ja need katsealad onu, võtta 49.-st aastast peale juba nendel on pikk eluiga, nii et et kultuuriti, mis omal ajal rajatud katsekultuuridele nüüd on jõudnud juba keskikka, nii et selle põhjal võib juba midagi öelda ja näidata, mis on tehtud. Nii et võib-olla neid asju mar siiski veel praegu püüan edasi teha, siis. Mul on selle uurimustöö kohta olemas, käes käsikiri ka tald sealt kaante vahel. Aga no see praegu trükkida ei lähe, aga siis materjal on olemas, küll keegi sealt midagi võtta tahab. Ja mis ma oskan öelda, te näete väga sirge seljaga ka välja ja siia teisele korrusele tulles trepist päris nobedalt hingeldama ei hakanud, nii et võib-olla tervist ei pea soovimegi, aga aga ikkagi seda nisukest Teie põhiomaduse kasutamist, et vaatate tagasi analüüsid, panete kirja, annate nõu ja ju jaagu ta just on kuskil kaantevahe, siis saab teda pikalt lugeda ja teie teadustöö ja pedagoogitöö ja elav ajalugu on teie sees. Et ikka sealt pinnalt mitte ainult enda jaoks hoida ja headele tuttavatele rääkida, katsuge ikkagi nende käsikirjadega õiendada, sest siis on tänulikke pikaks ajaks. No ma olen selle peale mõelnud ka, ma olen oma materjalid andnud praegusesse asutus nimelise metsainstituudi, nii et üks eksemplar praegu seal ja siis on niisugune asi, mul on raamatukogus ja peale selle, noh, need on omal ajal ei olnud niisugust palgalist kohta, sest kui ma töötlekesin seda tegema, see oli nagu öeldakse, abi korras, aga nüüd on võetud ametisse katsemetsale, mine nüüdne, tema püüab seda asja edasi kuidagi müüa ja siis need kasutab neid uurimus, materjali nii. Selles mõttes nad on olulised. Aga muidugi võib-olla kõige olulisem on see, et nad nad näitleja katsealadeks, mille põhjal saab reetselt oma õppeainet sisustada, selleks on see oluline tähtsus nendeta. Elamine on teil siin kena ja perenaine kattis vahepeal kohvilaua kraps, teine, nii et justkui kõik on ilusti. Aga võib arvata, et paljunäinud mehel, kes oskab võrrelda ja teab võrrelda varasemat ja praegust, on ta mõni mure. On või ei olegi? No eks mure ole selles osas, et praegusel ajal neid vanu traditsioone väga nii hinnata, me teame, et meie metsameestel on pikk-pikk, traditsiooniline elukäik ja metsamehed on suhtunud oma töösse väga kohusetundlikult, kui võtame seda pikk ajalugu, siis näeme, kuidas metsameestel on olnud suhtumised nii kutse eetikaliselt, siis peab ütlema seda, et viimasel ajal nagu väha rõhku pandud selle eetilise kasutusele. Selles osas muidugi on oluline osa koolid, aga oluline osa on ka selle, meie metsaameti juhtkonnal kes võib-olla ei ole küllalt tähelepanu pööranud sellele, kuivõrd tähtis on see, et need töötajad, kes meil seda metsa majandamist juhivad, oleks eetiliselt tasemel. No on praegu väga mitmesuguseid näiteid selle kohta, meie metsamehed, mõned ei ole eetiliselt õigel tasemel ja vaatavad metsa tusele kohe kui vale äriobjekt, eriti selles turumajanduse tuhinas tuleb ilmsiks. Ja võib-olla võiks veel, mis mõtleneb koolis, eriti metsakoolis võiks olla niisugune asi kohe programmist nagu metsanduse ajalugu. Seda ju praegu ei käsitleta, ei räägita, aga ma mäletan, kui mina olin tudeng, siis oli niisugune õppeaine, kui siin lühike, aga ta oli, siis pole. See võiks seostada ka selle metsale kutse-eetika õpetamiseks. Selle eetikaga on pahasti isegi laiemal rindel kui metsanduses. Ju see vahepealne aeg, mis laskis mugavalt elada, harjutas meid pisut teistsuguseks ja nüüd kui see vabadus Ta tuli, igaüks pidi ise mees olema, siis mõni oli mees küll, aga aga kas läksid käed pikaks või unustas teised enda kõrval, nii et muutuste ajal kahjuks pannakse proovile moraal, eetika aga öeldakse, et nii jälle siis reastatakse inimesed ja rahvas paneb tähele ja mina usun, et me kosuma sellest välja. Ma loodan ka seda ja ma arvan, et selles suhtes usk olemas. Võib nii öelda, et Helmut Taimre töö jätkaja siin luua koolis on praegune õppedirektor. Uno Kask, kes veab paljude koolimurede ja õpetamise kavadega tegelema, jaga kolleegidel silma peal hoidma ikkagi Luualt tuleksid väärt diplomid ja väärt noored ellu. Mida ka teie oma eelkäija kohta ütleksite iseloomuliku või millisest puusse tõeline metsamees läbi ja lõhki ise. Jah, ma ei saa niimoodi öelda, et eelkäija, sest ta minu õpetaja lausa olnud mitmel korral olen käinud siin metsakoolis ja tehnikumis, oleme olnud kolleegid tema, härra Taimre ja mina olime ka koos õpetanud siin nüüd on ta muidugi pensionipõlves, kuid muretada tundnud kooli pärast kogu aeg ja praegugi lööb jõudumööda kaasa. Eriti on ta mures oma töödega, mis on siin pooleli jäänud, sest noh, aeg on oma töö teinud ja, ja ei ole nagu järgijad, kes proovialasid kindlasti ta rääkis sellest edasi, nagu uuriks ja, ja, ja neid töid seal teeks. Seda peab muidugi tegema inimene, kes seda metsa armastab ja seda teadust lausa armastab. Käsu korraldada, raske teha. Üks ja teine proovinud proovinud teha nagu, aga ei ole nii hästi läinud. Ja mis puust õpetaja taimele on olnud, see on selge. Ta on ikeks põline eestimaa puu olnud, sest siin on vaieldud, kas on kuusk, mänd. No mina ütleks niimoodi, et nii üht kui teist, sest ta on meie kooli ja, ja meie kooli nii-öelda praegugi veel täiesti. Inimene, kes tunneb muret kooli pärast, eriti purgi pärast. Nüüd eelmisel nädalalgi oli meil siin väikene istumine ja arutlesime pargi probleeme, sest ta on autoriteet toonud siin õpetada hulgas, meil on ka teisi õpetajaid, kes on siin Taimre käe all õppinud omal ajal ja meil praegu õpetavad nad kõik räägivad temast suure sellise lugupidamisega ja austusega.