Eile mainisime, et hoogard press hakkas kohe möödunud sajandi teise kümnendi lõpus avaldama tähelepanuväärselt nimekaid tekste, teiste seas ka Tiiesselliooti aher, maati võistland. Täna tulebki oma toas jutud Toomast Seliootist, tema mõjukatest, esseedest ning ilukirjanduslikust loomingust. Alustada tuleks hoopis teisest Ameerika kirjanikust, Londonis ja mujalgi Euroopas. Ezra Baund oli paljude tolle aja noorte jaoks omamoodi isakuju. Tema eksperimentaaluuenduslikud ideed levisid kiiresti ja nõnda võib ka eliooti varast loomingut lahterdada. Imašismi viljakasse kausta räägib Jaak Rähesoo. Kahtlemata sellise teravdatud kujundi kultus jo ta selline assotsiatiivne joon, see ühendus nüüd sellise kõige laiemalt tolleaegse Euroopa modernismi iga mis käibes mitmesuguste voolu nime all, aga kus keskendumine õudsele, kujundile ja selle sidumine ilma seniste loogiliste joondata oli üsnagi iseloomulik igal pool. Ja Baund oli kahtlemata selline mees, kes oli alga Ta just kes valis välja uusi ideid, uusi mõjusid ja tõi sisse kaugemast geograafilisest horisondil ühte kui teist, näiteks Kaug-Ida loola teatavad ajud, mina hakati rohkem jälgima, rohkem vahendama ja tõlkima ka tol ajal. Nii et need kõik moodustasid teatava sellise ühise kompleksi. Tõepoolest paadi puhul selline tema mentori roll ja tema abistaja, kirjastaja, tagantõhutaja roll, see oli, oli nii hästi Inglismaal kui ka hiljem sellesse inglise keelses Pariisi kogukonnas väga-väga oluline. Baundi ja Ellioti Imašismist on kantud näiteks hilisem William Carlos Williamsi ja tegelikult ka vallas Tiivensi luule. Kui Baundi huvitasid perioodid, mis olid millelegi alguse pannud näiteks trubaduuriks luule Sis LJ leidis midagi sellist Dante loomingust. Sel perioodil avastasid inglased seitsmeteistkümnenda sajandi inglise metafüüsilise luule, milles leiduva tajude ja intellekti tugeva seosoni üritati jõuda ka uuemas luules. Jaak Rähesoo kirjutanud Ellioti esseede eestikeelsele valikule põhjaliku järelsõna. 19. sajandi lõpus sündinud Ameerika inglise kirjaniku kriitika ja ilukirjanduslik looming olid kohe ülimenukad. Ta püsis kaua määraval kohal ning loomuliku jätkuna tekkis kuuekümnendaile vastureaktsioon, mis viimastel kümnenditel on omakorda vaibunud. Ellioti esseesid tuleks aga kindlasti lugeda kõikidel noortel kirjaniku hakatistel ja kriitikutel. Ta pani paika palju olulisi postulaate. No seal olid mõned sellised loosunglikud oks kujunalt või hästi avalikkuse poolt vastu võetud avalikkus tähendab siin eeskätt kriitikat, mida teised kriitikud hakkasid, ütleme selles osas tõepoolest personaalsus oli üks asi, mille suhtes Eliot ise hiljem tegi ühte kui teist korrektiive, et sõda ei võetaks nii dogmaatiliselt, nagu ta seda esialgu endal oli sõnastatud, võib-olla Helijatele jah, selles suhtes võib-olla natukene erandlik. Et ta ei keskendunud mitte ainult selle kaasaegsuse löövaid küülisse tõendada sellise ajalooteadusega ja see võib-olla andis talle ka sellise laiema mõjuvuse. Ta leidis pooldajaid nii hästi kõige radikaalsemate ristidega ta samal ajal konservatiivsema hoiakuga kultuuritegelaste hulgas ja see võib olla seletate tema sellise mõju laialdasust. Paljudesse seeriasse on ta päris tulla, võtsin kategooriline või päris jah, eriti nooremas põlves mõjukamate see teatud selline toon, kategooriline toon oli kahtlemata üks asi, mis mõjus ja väga tihti läks ta ikkagi päris selliste Divi tekstide juurde kategoorilise tooniga, näiteks ametist on räägitud. Ja Hamleti juhtum on võib-olla natuke näriline, nagu ta ise nimetas kirjanduse Monalis, mis oma mõistatusliku seda oli nagu kummitanud tervet üheksateistkümnendat sajandit ja muidugi oli väga-väga hea selline žest välja senistest kaunikesti erinevad vaatenurgad sellele teosele. Kiiesselliooti esimene mõjukam tekst ilmus esimese maailmasõja ajal, tõsi, kirjutatud oli see mõned aastad varem. Kylawsonkov Cheial, Freprufroc tõi talle kohe kuulsuse. Aga 1922. aastal ilmunud võistland on vahest üks kuulsamaid inglisekeelseid poeeme katkendit, selle algusosast loeb Tõnn Adermann. Eba tõeline linn talve koidiku pruuni udu all vooges rahvast, mõrd öödel London pritsi nii palju polnud mõelnud, et surman hukutanud nii palju ohkeid, lühidaid harvu paiskas õhku ja igaühe pilkalide jalge ees maas. Vooges ülesmäge ja tykki King Williams Streeti alla, taas sinna, kus sant meerivoolnud luges tunde. Lõpetuseks elutu üheksas löökseal. Nägin üht, keda tundsin. Peatasin ta hüüdega, Stetson, sina, kellega olime koos laevadel müüle lahingus. See korjus, mille mullu oma aeda istutasid, on kasvama läinud. Töötab õisi või õnnekäkk, külm peenart pitsitanud. Vaid koer, too inimeste sõber hoia eemal õuest. Et väljas ei kraadiks teda mulla põuest. Jah, sina hipotööga, Munson plaable. Ta leidis nagu omamoodi sellise assotsatiivse meetodi, mida mõne külje pealt, et võib isegi kõrvutada sürrealistlikke joontega, ta nagu säilitab siiski samas ka mingisuguse sellise loogilise pideme rohkemal määral kui puhtakujuline sürrealism, aga see suur assotsiatiivsuse võime, mille ta ühelt poolt tabas ja teiselt poolt teatavate kujundite teravus ja meeldejäävus see võib olla moodustas sellise sulami. Peljati kohta on öeldud, et on väga hästi tsiteeritud, luuletada tähendab teatud anne leida selliseid fraase, mis jäävad meelde fraase, kujundeid, mida hakkasid kõik teised kordama ja mida, mis läksid hästi peale märksa suuremal määral kui paun, näiteks sellepärast oleks paremini peale, kui paun, kes oli võib-olla mõnes suhtes veel uuenduslikum ja veel kaugemale venevama selles stiili kaootilise osas, paavstil puudusid just sellised Jaak Rähesoo jutt puudutab muidugi Ellioti ilukirjanduslikku loomingut laiemalt. Paljud tema luuletused enne teist ilmasõda on vaieldamatu klassika, hõlumen Ashley ja nõndaviisi edasi lisaks veel mitmed näidendid, nende seas Eestiski mängitud mõrv katedraalis, mööder, indeke Füüdral, mille lavastas Jaan Tooming 89. aastal Vanemuises Andrew Lloyd Weberi muusikal käts kassid põhineb Ellioti 39. aastal ilmunud värsiraamatul bossovs Bukov praktikal käts. Nõnda ilutsebki Nobeli kirjanduspreemia laureaatide nimekirjas 1948. aasta kohapeal dies Ellioti nimi. Aga võistlen, jääb ikkagi kogu muu loomingu kohale, vähemasti minu meelest kõrguma. Jaak Rähesoo. Esimesele maailmasõjale järgnes väga terav pettumus, tähendab pessimism, kultuuripessimism, tsivilisatsiooni pessimism. Teiseks tuntumaks näiteks muidugi Oswald Spengleri Õhtumaa allakäik, mis asi on siis eesti keeles ilmunud, et just nimelt neid meeleolusid eeskätt väljendas ahermaa selles suhtes teda võeti nagu tolleaegse noore põlvkonna punkt, nagu selle ajastu hetke manifestile. Ja kuulame siis lõpetuseks pisut veel Paul-Eerik Rummo tõlgitud ahermaa ja endiselt oleme selle algusosas. Apteeker ütles, et see pole ohtlik. Kuid mu olemine on ikka imelik. Oled ikka üks paras loll, ütlesin. Kui Albert sind sinnapaika ei jäta. Läheb samas vaimus edasi. Ütlesin. Mispärast sa mehele läksid? Kui see laps ei taha? Kiirustage, palun, aeg on täis. Noh, see pühapäev, kui Albert koju jõudis, oli neil värsket suitsusinki. Ja minki kutsuti lõunale, et saaksin kah maigu suhu. Kiirustage, palun, aeg on täis. Kiirustage, palun. Aeg on täis. Tööd. Pill, TÖÖD, luu, TÖÖD, Mei TÖÖD ta tööd, tööd. Head ööd, leedid, head ööd. Sunnid leedid. Head ööd. Head ööd.