Olümpiapäevade raames avasin oma isikliku kirjandustoa. Nii väga isiklik see muidugi pole, sest vaadates viimase kvartali vikerraadio kuulajanumbreid, peaks helilindi vahendusel mõtisklusi kaasaegsest inglise kirjandusest jälgima üle poolesaja 1000 kuulaja. Olümpia eriprogramm on muidugi mõista pisut teisenenud argipäev, nii et sellest numbrist tegelikult kinni haarata ei tasuks. Ütleme siis nii, et olümpiapäevade raames avasin isiklikke avaliku kirjandustoa, kus saavad sõna vaid valitud. Täna läheme tagasi 18.-sse sajandisse. Juttu tuleb ühest romaanist, mis oma kaasaegsusega kõrgub tolle üle-üle-üle-eelmise aastasaja kirjandusruumis nagu massiivne pilv, mis on otseselt mõjutanud nii mõnegi tüviteksti sündi. Võtkem näiteks Göte Wilhelm maisteri rännuaastad. Lorenz Stern, Kirjutas romaanid, Lifendopinjonzof Christian fändi džentelmen ajavahemikus 1759 kuni 1767. Eesti keeles saab lugeda küljest teist pisut hõlpsamini hoomatavat romaani, tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia, kuid fristan fändit Velmite. Küll aga on Tartu Ülikooli maailmakirjanduse lektor tõlkija Kersti Unt võtnud ette tollesama maailmakirjanduse suurteose tõlkimise ning loodetavasti saab peagi seda ka ilusas põhjaeesti kirjakeeles nautida. 18. sajandil oli romaanižanr midagi uut alles kujunevat. Kuigi proosatekste, millest mõõtu võeti, oli palju, näiteks servantesed ongi hoote kindlaks kujunenud. Romaani reegleid polnud kirjutada, võis nagu hing ihkas. Romaani peeti meelelahutuslikus aja viitaliseks žanriks, mis ei nõua üleliia erudeeritud lugejat. Kersti Undi arvates iseloomustab tööni kriitiline hoiak. Autor vaatab paljusid teisi lugudeks kujunenud romaane ning näitab ise, kuidas tema kujutatud jutustamisviis läbi kukub. Tööni puhul on tihtipeale päris raske öelda, et kui suur osa on iroonia, kui palju võib tõsiselt võtta ja nii ma ütleks, et arvatavasti üldiselt on talle omane siis üks selline hoiak, mis niisuguseks nõudeks võib-olla kujunes romantismi ajastul, kus räägiti ka palju sellisest distantsist ja ennekõike autori distantseerumisest, nii kujutatavast kui ka iseendast. See ongi irooniline hoiak mingis mõttes, et noh, et mitte miski ei ole nagu päriselt noh, nagu püha või igat asja võib näidata väga mitmest aspektist ja seda teeb siis töö, on minu arust ka meisterlikult, millest see siis räägib või mis selle eesmärk siis Stornil oli? No üks põhilisi eesmärke oligi kuidagi osutada sellele, et selline jutustamisviis nagu oli juba välja kujunemas tegelikult, et nii-öelda tüviteksti tüvi, autorid näiteks viil ting ja kõigil nendel on niisugune väga selgesti tajutav narratiiv, kus enamasti algabki difoulja fil tingil algab, sündisin siis ja siis ja siis vot juhtus niimoodi niimoodi, niimoodi, ja niimoodi siis algab see seiklus või algab see lugu siis ja see kerib siis teatud geni või surmani või kuhu iganes ta kerib välja. Üldiselt on ta selline järjestikune, aga tööna Sterni kohta öeldakse, et esimeses kahes köites ei õnnestu inspramsandil praktiliselt ilmalegi tulla ja et noh, et kuskile ta selle tema biograafiaga nagu välja jõua, ehkki seda on nimetatud autobiograafiaga ja et lisaks sellele Tontse narratiiv niivõrd hakitud niivõrd kõrvalepõikeid täis, sest selleks, et seda oma seda tegelast protokonisti näidata, selleks ta peab tooma sisse ju kogu tema tausta ja ma olen sellega vägagi nõus, et ilma taustadeta, noh see niisugune üksikkulge oma üksikute kokkupuudet ei ole, me ei saa temast pilti ja siis tulevad need teised kõik mängu, kõik need igasugused ämmaemandad Joorikud ja, ja onud ja isad ja emad ja teenijatüdrukud ja kõigil omad need niisugused momendid on ja väga on juhitud ka tähelepanu, tema pealkiri peale ei sisaldu seda sõna lugu ega ka seiklus tegelikult pealkiri on ju riis, tramsendi, elu ja arvamused, kusjuures rõhk on sellel arvamustel, sest elust me ju väga palju teada ei saa, õieti tavapärases mõistes küll aga nendest arvamustest ja hoiakutest ja kommentaar paaridest igasugu kirjandusteostele tõsine intertekstuaalsus on siin tänapäevakeeli öeldes. Sterni on peetud ka üheks senti mentalismi isadeks, tundeline hoiak läbib suurt osa romaanist, kuid senti mentalistikson teda natukene liigne nimetada. Christian Frandit iseloomustavad teatud kriitilised hoiakud, kommentaarid erivaadetele. Ühtset filosoofilist süsteemi Undi arvates siiski välja ei kujune. Üks niisugune juhtiv filosoof, kellest ju kõik valgustus, autorid nagu kuidagiviisi Ta ei saa onson, lokk, kes on noh, nagu niisugune aluspõhi ja et ega sellest ei pääse ka tööd. Ja siis Michel Temunden on tal siis üks selline autor, aga ka antiikteoseid ja piibel ja ma arvan ka, et, et noh, mingisugused teosed, mida võib-olla ei ole nii kerge tuvastada ja peale selle oli ta suur entsüklopeediat armastaja. Ta tsiteerib ja kasutab väga palju entsüklopeedia materjaliga. Siin on tekstis sisuliselt kõik postmodernismi tunnused, siin on palju intervjuudeks duaalsus, sisuliselt kogu jutustamisakt kukub läbi, siin on palju mäng. Lugejad. Ega kõike muud, miks ta siis postmodernistlik teos ei ole? Postmodernism on märksa hilisem, aga noh, et postmodernismi võtmes lugedes loomulikult võib teda ju nimetada maailma esimeseks postmodernistliku uks teoseks, sest et postmodernismi üheks selliseks iseloomulikuks jooneks on ju selline totaalne vabadused, mis autorile pähe tuleb, seda ta võib siis kasutada ja nagu alguses ju ka märkisime, et, et see oli vähemalt romaani žanri mõttes oligi tõesti ka situatsioon 18. sajandil, et, et nad võisidki teha, reegleid ei olnud, igaüks võis oma reeglit teha ja need on siis Sterni reeglid tõesti vabalt, mis ta tahab, tal on ohtralt esitatud süüdistusi plageerimises, et ta on lihtsalt kirjutanud ümber igasuguseid, ütleme, võitlusi, traktaat on neid muutnud meelevaldselt, pannud sinna niisuguseid mõtteid sisse, mis autor ei ole tahtnud panna või mis ei ole seal, aga ta need mänginud ümber ja siis tema kaasajal oli palju kriitikuid, kes teda mõistsid hukka ja ütlesid, et see on mingi täielik jama. Aga siiski kõige rohkem oli ka neid, kellele see teos meeldis väga. Kersti Unt oli meelsasti nõus meile pakkuma ka ühe eesti keelde tõlgitud väga kuulsa lõigu, kus jutustaja kirjeldab enda pisut ebatavalist ja ebaõnnestunud eostamist. Kuna see on minu tuba, kutsun ma siia vaid endale meelepäraseid inimesi ja katkendit. Romaanist loeb Tõnn Adermann. Ma soovin, et kas minu isa või ema või koguni mõlemad, sest eks olnud nad oma kohustuste poolest mõlemad asjaga võrdselt seotud. Oleksid mõelnud, mida nad teevad, kui nad mossigitasid. Et nad oleksid nagu kord ja kohus arvestanud, kui palju oleneb sellest, mida nad ette võtavad. Et sellest ei sõltu mitte üks päinis ühe mõtleva olendi ilmaletulek, vaid arvatavasti ka temal õnnestunud kehakuju, tema vaimuanded ja üldse kogu meelelaad nende teadmist mööda võis isegi tema tulevane majapidamine tervenisti sõltuda parajasti ülekaalus olevatest kehamahladest, soodumustest. Oleksid nad kenasti kõike seda kaalunud, läbi mõelnud ning vastavalt ka toiminud, siis olen tõesti veendunud, oleks minust saanud sootuks teistsugune ilmakodanik, kuid too, kellena lugeja tõenäoliselt mind nüüd näeb. Uskuge mind, armas rahvas, see ei ole sugugi nii tähtsusetu asi, nagu paljud teist vististi arvavad. Julgen oletada, et olete kõik kuulnud elujõust ja sellest, kuidas see kandub edasi isalt pojale ja nii edasi ja nii edasi ja palju muud sellesarnast. Nojah, võite mind igatahes uskuda, et üheksas osas 10-st sõltub inimese aru või arutus tema edukus või viltuminek sessinases maailmas, vanemate ettevõtmisest, teotsemisest ning teedest ja radadest, mis neile ette on seatud. Nii et kui see kord juba teel oled, olgu õigel või valel ei ole see mingi tühine asi. Inimene asub seda rada tallama justkui segane ning astub ikka ja jälle neidsamu samme, kuni rajasse aptee niisama sirge ja tasane nagu aiatee. Kust, kui sellega kord juba ära harjutakse. Saatan ise kedagi enam kõrvale kallutada ei suuda. Andestust, mu kallis, teatas ema. Kas sa mitte ei unustanud kella üles keerata? Püha hüüdis seepeale isa. See oli küll hüüatus, kuid isa hoidis ühtaegu hääle tasase. Kas on eales mõni naine maailma loomisest peale katkestanud mehe tegevusest säärase rumala küsimusega. Vabandust. Mida teie isa ütles? Ah ei midagi. Lorentz torn oli juba oma eluajal tänapäevases mitmed meediategelane. Teda saatis kuulsus, mis, tõsi küll, ka pisut kõikus. Üldiselt võeti ta kohe väga hästi vastu, nii Inglismaal kui Prantsusmaal, sajandi lõpus ka Saksamaal. Igatahes kogu romantiline kompleks pidas teda väga oluliseks. Küsisin tõlkijalt, kuivõrd keeruline on niivõrd mitmekesist romaani eesti keelde ümber panna. Endaski mõista, on see tekst keeruline, siin on just nimelt kõik need sellised alltekstid ja asjad, mis on ju pärinen Nevad väga kaugest ajast ja mida tuleb siis näpuga järge ajada ja jälitada. Kindlasti tähendab neid raskusi on siin palju ja ilma võib olla sellise pikakogemuseta, ma ei oleks võib-olla söandanudki seda, seda teksti ette võtta. Ta ühe asja poolest mulle tundub või ma ei tohiks öelda, et see on kerge, aga üks asi on mul enda arust nagu lahenenud, et ma olen leidnud selle tonaalsuse, mis on vajalik selle niisukese iroonilise distantsi, need sõnavalik. Ja see tuli päris kergesti nii nagu ma tõlkima hakkasin, nii ma tundsin, et noh, et see nagu läheb aga samas tuleb siin üksikasjades meeletult palju teha tööd ja hirm on, et kuskil lased mööda, kuskil ei tea, ei jätku eruditsiooni ei nuhi välja ja nii edasi ja nii edasi, nii et noh, see on muidugi selline suur raskus lisaks, muidugi tal on selline vahva stiil selles mõttes, et see on ühelt poolt igapäevane ja teiselt poolt noh, ma ei ütleks, et akadeemiline, aga ikkagi selline õpetatud stiil, stiil nagu hüppab. Aga samas noh, mingisugused asjad on öeldud väga lihtsas keeles ka noh, see tekitab sellist mängulisust, mida tal on hästi palju, et ja lisaks muidugi igasugused sõnamängud, mõned asjad on näha, et tulevad välja, mõned asjad ajavad ette juba hirmu peale lõpulause, kakenbalstobolstori, et see, see on praegu kogu aeg peas noh, nii-öelda tuikab, et mis ma sellega teen, mis ma sellega teen, mis ma sellega teen, eks ole? Jõudu kersti hundile nii palju oma toas tänaseks, homme liigume ühes maestro Jaaksooga modernismi algusesse, Inglismaa kirjanduses.