Kui oled juba jõudnud siia luuele ja pargi keskel peahoone trepi ette, siis oled nagu ümbritsetud elupuudest. Need on üsna sihvakad ja mõned ka Kaharamad. Tekib kohe küsimus ja mõte, et et nad ei ole päris vist ühe ema, isa, lapsed. Väliselgi näha, et erinevad ja tahaks teada kuidas neid täpselt nimetatakse. No siin on jah nüüd mitut liiki elupuid tõenäoliselt tõest, need suuremad on hiidelupuud ja et juba kaunis soliidses eas võiks nii öelda, et kui nüüd siia mõisa poole tulla, siis see mõisafassaad koos nende elupuudega võib lugeda, et meie metsakooli nagu selline embleem mida võiks kasutada ükskõik kus, kus meie metsa kurist juttu tuleb. Märkasime õiget asja ja ega seda nii sageli näegi, et elupuud on kõrge. Hoone katuseservast üle, nad on võimsad ka lisaks kõigele. Ja täna me olemegi siin Luuale, et luua kõrgemast metsakoolist, rääkida rohkem kui üks suutäis ja ühe inimesega. Alustas Jaan veel strömm, direktori asetäitja kalal ja teil on siin mees ja naiskonnas veel teisigi ja veelgi nooremaid. Kuhu tulija tahate kõigepealt viia? Võib-olla kõigepealt alustaksime sellise praktilisema poole pealt ja, ja käiksime korra. Meie saekaatris, mis on meil Soome sõprade abiga. Siia toodud ja kus me saame ühest küljest kooli materiaalselt toetada, teisest küljest õppetööd läbi viia. Kui me kohale jõudsime, siis meister lükkas labidaga puukoori kokku ja eemalt kuulsime. Mootori vingumine vajus ära. Masin pandi seisma. Mida ütlete oma sae kohta kõige paremaid sõnu, kiitvaid? Ainult? Ja tööriist? Kui palju koos jaksate, kas vahetus? Olenevalt kuidas nii-öelda palkijate tuleb 10 kuni 15 tihu. Täna vist on juba hommikul kella kuuest siiamaani. Ma ei tea, mis, siit tuleb. Kaheksa tihu äravast. Nojah, valmis materjali, ma mõtlen mida manu ütlevad. Teine mees. No olen näinud seda sooja tööd nii Soomes kui nüüd Eestisse on siis Loimet, saag ja neid on palju samasuguse malli roogasid veel teisigi. Ei ütle, et eesti mehed alla jäävad Soome meestele ja võib-olla oma tahtmiselt on tihtipeale ülegi. Õpetust oleme nüüd saanud, kaandusin saejuht siin äsja, rääkis Vahtra Ain. Tema on siin ise olnud vedanud ühte kursust sae poole peal. Ja need mehed ära minnes tänased kõik kättpidi. Ja nendest tavalistest endistest kolhoosidest sovhoosidest nähtud saeraamidest kus siis mitu saag üles-alla, sahka sahka käivad, siin on nagu juba öeldud, ketassaag üsna suure diameetriga. Kas korraks häält kuulda saab, vajutada nupule, et mis toonil ta laulab? Et see käib köik heleda laulu saatel raami peal, pall sõidab saele peale, kiiret lõigatakse ära ja siis hakkab nii-öelda järel ülejäänud osa edasi-tagasi täitma vastavas mõõdus, siis on vaja kõik kangid abil pannakse paika ja ja laulu saatel saab valgiti nii mitu lauda, nii mitte sentimeetri või millimeetri paksust. Kõik käib kiiresti ja tulemus on tipp. Selle häälitsuse järgi võib eeldada, et see tegi palju tööd siin veel nii palju informatsiooniks, et meil on ka vana saekaatris on kohanimega ehavere, mis on luua kaks kilomeetrit ja olen seal ise olnud säärami juhi ja selle ülemuse koha täitjana ja seal saime siis kolm korda vähem, viie tihumeetri ringis päevas oli hea päev. Mõned päevad võisid minna ka kolme, kahe tihumeetriga, nii et see on siis näiteks sellele, mida võib üks uus tehnika praegusel ajal mis kohapeal, Tõnu Eller, praegu on rääkija praegu, momendil on õpetaja siis luua metsakooli tehnika poole peal ja metsakasutuse poole nagu õpetaja. Kui suur teil õpilastega vanusevahe on? On ikka siiski, ma näen pealtpoolt väga noor välja ja ma olen ka ikka üle 30. Juba. Nüüd te tõite vana peahoone vastassuunda ja juba mõõtude ja kuju järgi on pilt selge, et et ütlemine vana peahoone hakkab varsti tõeks saama. Ja Meie uus õppehoone ja tõenäoliselt nüüd järgmise aasta sügiseks peaks meil valmis olema. Õnneks alustasime veel sellel ajal seda ehitamist, kui on võimalust lõpetada. Ja see lahendab kõik meie ruumiprobleemid ära. Kus on peal aknad ees, müürid loomulikult kõik valmis. Aga see sisemine pool ja silumise pool ja sisustamise pool. See võtab veel natukene aega, kuigi meil juba soe on siia sisse viidud, nii et talvel saab viimistlustöid teha ja ma isegi loodan vaikselt, et me jõuame seda enne järgmise aasta sügist. Valmis ehitada. Kõigepealt muidugi saavad erialaklassid siia iga õppeaine nagu omaette endale korraliku ruumi ja ka laboriruumid peale selle siia alla keldrikorrusele tuleb lasketiir, mis võiks öelda, on täiesti vabariigi tasemel. Peale selle on meil siin ka auditi toorium keset maja, mis mahutab ära praktiliselt kõik kursused korraga. Nii et teete õpilaste silma teravaks metsa ja puu suhtes ja liikuvate objektide suhtes võib siis, nagu öeldakse, ka valmis jahi mehisi talt tulla, kuigi siin ei ole jahilasketiir, aga aga täpsus ja sihtimine ja treeningkogemus kuluvad ära igasuguse püssi juures, nii et see ei ole vist juhuslik, et keldrile säärane rakendus tuleb. Ja metsamehed on paljuski alati ka jahimehed olnud. Nii et see asi tuleb neile kindlasti kasuks. Olemasolevad hooned ja, ja see ehitata on ikka kõik, sellepärast et siin saaks paremini õpetada. Et see, mis noor peab omandama tõesti tema sisse läheks, jääksime paremini püsima. Ja nüüd, enne kui metsa läheme, uut elukutset, Metsur elukutselt nagu kompama. Millest see koosneb ja mida selleks peab teadma, et seda tiitlit tulevikus kanda? Räägime üldse natukene õpetamisest ja õppeainetest. Mida siit saab? Kes alustab? Juba hulk aastaid tagasi on luua kool lasknud lasknud välja õpilasi kutsega metsatehnik. Nüüd lisaks sellele metsatehnikule pakume niisuguse võimaluse välja, et osad õpilased võivad saada niinimetatud Metsuri kutse, mis sisuliselt tähendab siis metsas oskustöölist või raietöölist. Ja need õppeplaanid on nüüd sootuks erinevad ja, ja erinevatel alustel täiesti. Metsatehnikute erialal käis ees kahe ja poole aastane üldainete õpetamine. Ja alles siis mindi erialaainete juurde. Nüüd Metsuri kursuse korral alustatakse erialaainetest. Ja alles siis kolmandal kursusel tulevad juurde üldained ja see välja koolitatud Metsur võib saada siis metsatehnikuks. Niisugune on praeguse perspektiiv meil. Nojah, noored, kui tulevad ja kuna ma isegi olen noor, ma tunnen seda kindlalt oma nahalgi, et algul on väga kuiv õppida seda, seda keskkoolitarkust ilma millegita. Ja kui oled tulnud siia metsameheks, on hea proovida kätt teha enne valgeks, siis selles metsas. Ja siis on nagu ka lõbusam neid võib-olla vähem huvitavaid aineid omandada, kuigi kõik ained peaksid olema huvitavad. Koolis on ikka nii, et mõni aine ei ole nii. Jaakfaasiga oleme meie sina peal ja sellepärast ma küsin, mida sina siin noorte lõpetab. Mina õpetan põhimõtteliselt kahte nii sihukest ainet, see on üks metsatakseerimine ja teine on metsakasvatuses raiet, osa hooldusraided, pea kasutusraie, põhimõtteliselt enam hooldusraieid. Ja mul on hea meel, on tõdeda seda, et ma ei ole siin luual mitte esimest aastat, et ma olen siin varemgi hulk aega elanud ja mingil määral ka tunnen seda õpilaste kontingenti, kes siin varem oli ja kes siin praegu all on. Ja mul on hea meel tõdeda, et mulle väga meeldib näiteks need keskkooli kursused kes siin paaril viimasel aastal on tulnud. Nad on kuidagi asjalikud ja, ja hea on nendega suhelda. Nendega võib arutada igasuguseid asju ja nad on sellised, et neid ei ole vaja enam nagu korrale kutsuda, nii nagu ütleme, seal nooremate õpilastega on olnud tegemist, nad on nagu juba kolleegid. Nii palju, kui ma silmanurgast olen märganud on teil ka peale selle ketassae see riistvara või, või need tööriistad seda markija väljanägemist, mis maailma parimatel. Ja neid ei ole mitte üks ainult kuskil kapist välja tuues näitamiseks, vaid need on poistel kohe käes. Noh, ega teistmoodi, seda tööd ikka seal ikkagi saagi, kui sa teda ainult kapist näita, ta peab ikka käesoleva ja ja temaga peab tööd tegema, selles on see põhimõte ja väga head luua kooli praegu sellised head võimalused on, on tekkinud, et saad igale koolipoisile ikka tööriista pihku anda. Ja kui palju seda varustus nüüd on, mis on maailmamargiga? No kõigepealt tuleb muidugi ütelda, et tänu Soome kolleegide abile me möödunud aastal saime selle õpetusega alustada. Ja peale selle on ka üks Soome õpetaja meil olnud terve aasta siin neid asju korraldamas ja abistamas. Meil on praegu arvestatud niimoodi, et uuest õppeaastast teisel kursusel on igal ühel kinnitatud oma saag ja esimestel kursustel on siis paari-kolme peale esimeseks õppimiseks saag olemas. Linnamehele polegi vahel selge, et varustus metsas peab erinema tema omast ja kas või näiteks saapad, need on ikka niisugused, et kui midagi sinna varba peale kukub, siis varvas, kohet viga ei saa. Tööriietuse komplekte, neid on teil ka. Ja kõik need õpilased, kes meil metsas tööl on, varustatud ka vastava eririietusega sinna kuuluvad siis saapatööülikond, kiiver koos muude tarvilike instrumentidega ja loomulikult siis langetuslangetuslabidas ja muud sellised riistad, mis vajalikud metsas on. Ja kõik need loomulikult ei ole odavad, kuid Need õpilased, kes meile tulevad, loomulikult selle eest maksma, ei pea, et nad siin selle väljaõppe saavad. Kuidas teile tundus alguses, et Soomest tulevad õpetajad, et kas siis meie mehed polegi mehed, et sealt peavad tulema? Üks täna hommikul läks Türi näitusele, aga ma olin koos temaga varem jüri õhtul kassinurme linnamäel ja ma küsisin, et kuidas siis Eesti poisid on soome õpetaja käe all ja soomesaagide peale ja ta ütles, et hüvad pojad. Aga kuidas nüüd kolleegile tundub niisugune asi, et õpetaja on mujalt. No mujalt tulev õpetaja, mujalt tulev inimene on alati värskendav. Ja on üks võib-olla kõigile tuttav asi, aga alati mõelda selle peale mujalt tuleva inimese sõnad on natukene nagu õigemat ka vahest ja siis siis saab nagu asjad kiiremini ära otsustatud. Teinekord. See soome mees on tõepoolest, on väga hea konsultant olnud meile ja me oleme tema abiga väga palju nii-öelda õigele rajale saanud pöörata oma õpetust. Selles suhtes peab selle kindlasti au andma. Ja koostöö on arendanud kõiki, ma usun ka kõiki teisi õpetajaid, mitte ainult selle Metsuri eriala õpetajaid. Ma tahaksin jah, nii palju lisada, et meil on Soome vabariigimetsameestega tõesti head sidemed, nimelt on meil ka kavas juba augustikuus alustada Baltiprogrammi raames töö õpetajate ettevalmistust Leedule ja Lätile. Ning septembrikuus on meil algamas metsamasinajuhi kursused, kus osavõtjad on ühelt poolt Soomest ja loodetavasti ka Rootsist ja Inglismaalt ja teiselt poolt siis meilt Eestist. Muudatused siin luua kõrgemas metsakoolis on toimunud ja neid tunnetab, märkab Kaljo rebasso riigimetsaametist just väljaõppe peaspetsialist. Teie teate ka seda, kui need siit juba Docustaadid kätte saanud noored lähevad tööle. Kas on ka töökohas nihkeid märgata, et vaev ja vahendid ja Soome abi ja paremad riistad kuidagi löövad välja? Jah, võib isegi praegusel momendil tekkida küsimused, kas neid noori õpetatud metsamehi kestsid Luualt, nüüd saavad omale nii-öelda kutsetunnistuse või diplomi on võimalik ikkagi Meie Eesti metsanduses rakendada. Ja see küsimus on õigustatud, kuna ka metsa ametnikkonna seas ja metsatöömeeste seas võib-olla praegu võimalused tekkida mingisugune tööpuudus siiski metsaamet on tundnud ka omalt poolt neid asju nagu rehkendada ja saime omale ka selgeks. Ei ole seda muret momendil küll, et need noored mehed, kes välja lähevad, luua koolist, jääks ilma tööta on praegugi ikka meil veel nii metsa, ametnikkonna, sealt ma mõtlen siin keskmise keskastme ametnikuna seas metsikud, põhiliselt on praegu vajadus nende järgi ja ilmselt see vajadus jääb ka kestma. Nii et ma usun, et need mehed, kes sind Metstikuna või metsatehnikuna nagu välja tulevad, on kõigil töökoht kindlustatud ja seniste kogemuste põhjal võin ka öelda, et luua koolis on õpetus selline mis ei jäta hätta, ei seda kooli. Et võib-olla veidikene keerulisem on küsimus Metsuritega, kuna mets olid nagu, ei ole veel sellist kutseala Eestis otseselt levinud ja võib tekkida selline küsimus, et kuidas Me neid kvalifitseerume ja kuidas neid saaks tööle rakendada, selge on see, et nad on kõrge kutsemeisterlikkuse, ka võiks arvata, et ta on nagu väga kõrge kvalifikatsiooniga metsatööline, aga vähemalt praegu ja võiks öelda, selle sajandi lõpp on selline kus Eesti vajab just selliseid mehi praegu mets on üks ja, ja metsa ülestöötamine, metsa hooldamine on üks selliseid töömajandusharusid, mis on Eestis väga vajalik ja väga kasulik. Ja sellise pagasiga silite sellised mehed. Ilmselt on ka need, kes peaksid metsa varumisele Eestis andma vasse lõige nõu. Ja nüüd vastuvõtu kohta võiks ehk mõelda, nii et muidugi oleks kena, kui meie kooli tuleksid keskkooli lõpetajad, sest suur vahe on teha tööd kas nüüd 15 aastase noorukiga või juba täismehega. Aga ma arvan, et egaa nendele noorukit televiieteist- aastastele noorukitele on seedee õigem. Kui me suuname nad praktilisele tööle ja tundub, et nemad kasvavad siin palju kiiremini täiskasvanuks. Kui me varem rakendasime seda süsteemi, et panime nad nagu koolipoisid kunagi koolipinki alustasime eesti keele matemaatika füüsikakeemiaga, kui oli tohutu arv, kahtlesid tohutu välja langevus ja väljalangevus oli põhiliselt esimesel teisel kursusel, sest üldainetega ei tuldud toime. Võib-olla me seeläbi kaotasime väga häid metsamehi, aga erialani nemad nagu ei jõudnudki. Nüüd saab algul nagu igaüks kätt proovida selles vallas, kas tema just on see õige metsamees ja alles siis me hakkame vaatama, kas ta küünib selle juhti ja tasemele ja, ja kas tal selleks nagu kannatust on ja ja mõtlemist ja oskusi on. Ma tahtsin lisada proosaima jutule veel selle osa, et et noh, nagu praegused või lased, kes sageli praktikumid tulles tulevad juurde ja küsivad nõu, mida teha talumetsaga, kelle vanemad, kelle vanematel on üks osa sellest krundist moodustab mets ja, ja võib-olla, aga noh, ma nii palju olen püüdnud seda seletust anda, kui ma olen osanud ja teadnud, siis praegu kõik nii muutub ja midagi väga kindlat. Kuule aga võib-olla, et needsamad talunikud, kelle lapsed valivad omale elukutset ja nad võib-olla õieti veel ei ei oska seda saada, et nad võib-olla kaaluksid seda mõtet, et kui on tarvis ikka metsa eest hoolt kanda, siis näiteks just seesama väljaõppinud metsurina kodutallu tagasi minna oskavad nad ise otsustada praktilisi küsimusi metsa osas rohkem kui kellegi käest küsida. Ja kui ei ole ka oma talu metsas võib-olla hiljem nii suurt rakendust või see mets ei tule nii üllatuslikult tagasi, siis katki ei ole ju midagi väljaõppinud noormees, teda on vaja, on vaja riigimetsas, võib-olla tulevad kunagi firma metsad või? Noh, niikaua kui metsad ei kao, on ju metsamehi vaja, nii et kaotsi ei lähe midagi. Mis on juba õpitud amet leiba ei küsi. Üks. No nüüd on tunda seda õiget metsatööde häält. Ja kui see, mis silmaga paistab juurde lisada, siis ütleks, et justkui Soomes kiiver, riided saaks sealt pärit ja ma kuulsin, et õpetaja või treener Ole Hütt on ka just Soomest. Tulnud ja ma olin viimase aasta Soomes Soome metsakoolis gurus praktiseerima just sedasama Ma Metsuri erialal. Ja olen saanud täieliku väljaõppe sellel sellel alal mis on juurde tulnud, on ohutustehnika ja tööriistad, on paremad ja varustas muidugi. Melchioril raietöölisele on turvaline töötada, see on põhiline, et vanasti meil ei olnud mingeid turvavarustust, mitte midagi, tööõnnetusi juhtus palju. Nüüd on turvavarustus nii palju täienenud, et tööõnnetusi on väga harva ja see peab väga suur möödalaskmine töötaja enda poolt olema, et midagi juhtu viltu. Minul oli omamoodi suureks üllatuseks, kui riigi metsaameti peadirektor Andres Talijärv tuli Soomest ja ütles, et meil on ikka neilt õppida küll, et kasvõi langetamise järkamise juures ajasin silmad suureks, mõtlesin, et noh, kui kuus meetrit 20 sentimeetrit pikad palgid, mis seal siis kunsti on. Ja siis rääkis, et ja suur kunst on selle esimese mehe käes ja temast oleneb väga palju, millise kvaliteediga puit metsast välja tulen. Teie oskate seda ka nüüd ilmselt selgitada? Ja tähendab, meil ongi väga suur probleem selles, et õpilastega just näiteks siin, et neil tahab just see töö tahab tegemist, et õpiks nägema seda puud. Et ta oleks igatpidi sirge ja ei oleks seal mingisuguseid muid vigaseid küljes, et see puit oleks nii, et sellel oleks ka turgu, näiteks välismaal. Kas oksakohad või veakohad, need tuleb välja võtta ja teine osa puidust on siis palju kallima hinnalisem, kui turule läheb, nii et siin peab silm nägema ja taipama ja saag peab õiges kohas tüvesse sisse minema. Kuidas on, kui te olete ainult paar aastat õpilastest vanem sobib see hästi või kas üldse või, või, või? Ei, ma arvan, et võib-olla õpilastel isegi on kergem selles suhtes, et noh Nagu omasugusega natukene tegutseda selles mõttes, et mingisugust teietamist selles mõttes ei ole, et võib-olla isegi on parem see mõnes mõttes. Ja ma tahtsin veel seda öelda, et see palkide lõikamine metsas on tõepoolest tähtis asi ja just, et need saaksid ja kõik muu materjal samuti, et saaks õige koha peal tõigelt õigel pikkusel järgatud. Siin soome kolleeg tegi väga niukse ümmarguse lühide arvestuse ja leidis, et ligi üks, 40 protsendi ringis võiks olla Soomes sellega võrreldes, mis meil enne oli ja mis meil praegu on. See paremus, mis seal saavad rahaliselt rohkem raha selle paljalt selle ärkamiskunsti paremaks viimisega. Ja ümmarguselt võiks meil võtta võib-olla siis 70 protsenti siin võrreldes sellega, mis meil enne on olnud. See on muidugi kontrollimata nüüd, kui täpselt see nii on, aga suur vahe Noormehed olete nii sünnikoha või tuleku koha järgi Tartus täpselt Harjumaalt, Laarikult, ahah. Selles riietuses ja tööd tehes võtab juuksed märjaks, nii et ega ta vaatamata sellele, et saag on nobe, päris kerge töö ei ole vä? Eriti kergejõustikule, tuleb jälle tankida ja kaua aega võtab, kui noormees saab saega ohutustehnikaga ja nende peamiste töövõtetega nii enam-vähem tuttavaks, käe sisse. No see oleneb mehest. Umbes ma ei oska öelda, mis kuu aega. Kui sul on hea sõber, kas sa soovitaksid talle tulla luual õppima? Loomulikult on ikka vabariigi ainukene metsakoola, siin on eriline kõik teistest koolidest. Muid kool on vabariigis palju, aga naljakal sõnul. Ütleme, et noored kuulavad meid ka täna. Mis veel peale töö luual tehakse või mis on teile omane või juba traditsiooniks saanud sest elate ikkagi küllalt metsa taga ja vaikses kohas ja võib-olla noortele niisugune ainult mets ja vaikne koht ei istu või kuidas teie need vabad tunnid meeldejäävaks teete näiteks? No noortega on ikka niimoodi, et kõige parem on, kui nad suudavad oma vabad tunnid ise meeldejäävaks teha, sest omatehtud asi on ikka kõige parem. Aga kooli poolt on nagu antud siis selliseid võimalusi, mida paiga peal ehk on üldse võimalik teha. Põhiliselt on sellised väljas ehk spordisündmused siis jaanipäev, päeva pühitsemise pidutsemised uue aasta või siis jõulude vastuvõtmised ja mõned muud tähtpäevad. No siis on neil võimalik käia muidugi spordihoones, sportimas, talvel ja suurel staadionil mängimas. Ja loodus ja ümberringi siin kutsuvad nii mõndagi metsa ka. Vabal ajal suvel prossa järv mäe serva all ja pool metsa varjus läheb kindlasti ruttu soojaks. No kõik sõltub eeskätt ikkagi tegijatest ja tahtjatest endiste sellepärast, et võimalusi leidub, kui inimene neid otsib. Õpilastele on toodud ju muusika üsna lähedale, klubi on olemas ja nii mõnedki head diskorid on tekkinud, viiakse kohalikke diskoõhtuid läbi. Selle väikese kooli kohta on ju üsnagi hea raamatukogu olemas kus paljud saavad ka natukene teadustööd teha. Noh niisuguseid huvitavaid inimesi on luual ju ka veel küllaga, kellelt saaksid üksikud õpilased õppust võtta. On meil ju topiste tegemist õpetatud, on punutisi õpetatud, kõik niisugused asjad on olemas ja omal koolil on ju väga huvitav õpetaja olemas Vello gepart, kes tunneb suuremat päraselt lindusid ja seda linnu olete kuulamist ja üldse looduse tundmist, sest väga paljud õpetajad on bioloogi või botaaniku haridusega ja need õpilased võiksid kõiki neid võimalusi ära kasutada. Jah, ja kes on hakkajamad, siis võimalusi on ka luu alt kaugemal ja te olete isegi soome silma teinud, kuigi alles veel kõik noored ja alles seal õppimas käinud. Meil oli kaks esindajat ja kuigi me võistlesime väljaspool arvestust, siis punktisummas kolju Aireke võitis Soome õpilasi päris kõvasti. On ta maapoissi linnapoissi. Maapoiss on jah, kolmanda kursuse poiss paraku alles. Metsameeste maal Metsurite maha, siis tegite puhta töö ja see tõstab jälle omakorda enesekindlust. Ja kui ma panin sellele saatele eelnevalt pealkirja Soome ka sama tase, siis võib öelda, et isegi natuke parem ja võib küll. Ja selle üle olid eriti uhked sellesama kooli, kellega meil koostaja kuru metsakooliga sellesama kooli õpetajad olid väga uhked, et nende õppust mööda oleme me nii kõrgele saavutusele jõudnud, kuigi nemad ise olid tagaotsas sellesamas. Nüüd tänaste jutuajamiste võib-olla kõige noh niisugune ja see on küsimus, kes tõepoolest on ise mõelnud või sai meie jutust hakatustete pöörata pilk luua kõrgema metsakooli poole kuidas ta peaks käituma või kust ta saaks üle küsida või mismoodi nagu see info tuleks talle lähemale, et kuidas täpsemalt asjad on kaasa arvatud ka siin elamine, õppimise maksud on või ei ole või makstakse peale? No kõige lihtsam on kahtlemata kasutada telefonisidet, sest sekretär on võimeline nendele küsimustele kõikidele vastama. Aga suvine aeg on ees ja võib-olla autosõidud või, või muud ekskursioonid, matkad viivad noori sellest paigast mööda ja siis oleks kena kinni peatada, sisse astuda ja ise üle küsida. Vastuvõtu alustame üsna varsti ja kui noored on oma põhikooli lõpetanud, võivad nad dokumendid kohe sisse tuua. Ja hiljem me kontrollime nende teadmisi nüüd natukene küll ülekatsete näol ja katset viime läbi eesti keeles etteütluse näol, et kontrollida seda kirjaoskust ja matemaatikas, siis, sest arvutamisoskus peab metsamehel olemas olema. Ja see ongi põhiline. Millal on siis nii-öelda viimane tärmin? 15 august on siis kokkuvõtete tegemine ja ühtlasi kutsume ka kõik kokku ja saame ära otsustada, kes meil järgmine aasta siin õppida saavad.