Eesti sõduritund. Novembrikuu 21. oli Eesti mereväeaastapäev juba 82. Tallinna sadama pikimal kail mereväelaste aukompanii pea kohakuti pikad erassalli sõjalaevaga veel Taani lipu all vinges meretuules ootel külaliste hulgas silma mitme riigi maa ja mereväevorme. Milline oleks mälupilt hetkest, mil tervitusmarss teatas Eesti vabariigi presidendi saabumisest? See on Taani kuningriigi tingimustes. Kolmandal kursusel puhul tänada Taanimaal tema majesteedi kuninganna Margaritat, Taani relvajõudusid. Tehase ehitamist. Alustas oma mereohvitseri karjääri sõjas langes teises maailmasõjas võideldes nii natside kui kommunistide vastu. Eesti vabariigi taastamise eest. Eesti rahva suutis oma iseseisvuse taastada alles 1991. Ja sealt alates on meiega koostööd Taaniga Läänemere riikidega ja maailmaga. Usaldame. Maistantsillakene teoste nimi, kuna Heino bens au, diaca, vorst, ämmad Me täkmak meelsed poonile peaagu Ulvi glad sain abina. Kaitseministeeriumide koosleping sõlmiti Taani ja Eesti vahel 1994. Danske endiste osas ministri ja kingid enne sama vaikselt. Nii kunagi Janar Talts. Admiral pika on tänasele koostor illus sümbol. Admiral Pitka Lazzymbool. Sümbolid on väärtus ainult siis, kui ta juhib ja meditsiin poole tunne. Ibul. Pabeross pika juhib meid edasi. Videos liha ta juhib, edasin Taani ja Eesti koostööd Läänemere rahu ja julgeoleku kindlustamisel. MBA pühadetants kastiske, sama paepeats. Kena plaan, sige Iierrslaseleni. Sinu ülesandeks tulevane admiral Pitka on olla ja töötada kui balti miinitõrjedivisjoni valdu, staabi- ja varustuslaev. Tiinokior admiral Pitka, ava somme, stiipsofosünniski välts, miilits tiibadesse. Kaitsma. Ma tänan Taani laeva süterni meeskonda ja kinnitan teile. Kivid on kõigile külalistele. Admiral Pitka kannab hauga eesti lipp. Emadetrakt, Silmes külansbessetning, siga, jää, samm sile, kes ta on pikalt ei pea Eestiski näitleja. Ma soovin tulemusele Abiraat pikale kolm jalga, vett kiilu alla. Et eesti meni alati vabad. Austatud härra president. Looveldav valitsusele. Materjalid olid vanad Euroopa komisjoni endised ja praegused mereväelased. Gotovina sõna on Taani kaitseväe juhataja. Nii on nüüd Taani kaitseväe juhataja kaitseministri nimel üle andmas Eestile kai veeres seisvat Taani sõjalaeva rõhutades selle akti tähtsust just eriti Eesti mereväe 82. aastapäeval kuid lisades, et ta ei saa lubada samasugust sünnipäevakinki igal aastal. Admiral Pitka kandistani lipu all nime pess kütteren, mis tähendab kaitsja ehk protektor. See on juba neljas samanimeline Taani sõjalaev. Esimene ehitati aastal 1708. Tol laeval oli 64 suurtükki ja pea 500 meest, praegusel üks suur tükk ning meeskonnas 60 meest ja naist. Laev ehitati Taanist 1975. aastal ja hakkas Taani laevastikus järgmisest veebruarist merd kündma. Peamiselt Põhja-Atlandil, ränimaa ja Fääri saarte vetes. Laeva head meresõiduomadused Hospital ja helikopteri maandumistekk võimaldavad teda kasutada valve pääste- ja õppelaevana kui ka jäälõhkuja na. Eesti mereväe lipulaevaks saades hakkab teenima Paltroni staabilaevana, kuid lipuvahetus seisab alles ees. Praegu on laeval veel aluse Tallinna toonud Taani ja Eesti meeskonnad. Sellest hetkest siis admiral Pitka nime kandva laeva üleandmisaktile kirjutati alla samal õhtul Tallinna raekojas, kus võttis sõna Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral kõuts. Täiesti laevastikus on kombeks anda kõige vaesematele laevadele nimed rahvuslike kangelaste järel veritseva kuulsusesära ja legendid. Laevaga jäälõhkuja Suur-Tal Lembitu. Eesti mereväe lipulaevaks on eksas admiral Johan Pitka kelle nime vaid täiesti kindlalt seada. Kõrvuti mütoloogilise kangelase suure Tõllu ja rahvusliku vabadusvõitluse juhi Lembituga. Suur talv tuli alatama rahvale appi, kui vana mägi oli tallavas Eestimaalt. Sama tegigi, admiral Pitka rääkis sellest ta hingele varrukal kasvanud vaenlase piirile lähenemisest ja ta ei saanud olla ajevad. Kui rahvas heitleb surmaga, sellel leiame tema sarnaselt suure tõllaga. 13. sajandil koondas raiumine. Et asuda vastu vaenuväele olles oma isikliku vaprusega kõigile eeskujuks ja innustuseks. Eesti vabadussõja ajal aastatel 1918 20 kordas admiral pika, sama nähes milline korralagedus ainukese sõjalaeva peal valitsev, otsustasin merejõudude korraldama hakata, kirjutab ta ise oma mälestustes. 21. aastane. Ta rõhutas, et kui rahvas tahab elada, siis teatama tavaliselt väitlema. Kui hoiavad vaikusest kõrvale, hakkame oma raha. Sama müstiline, kui oli suure tallu appi ilmumine oma rahvale tema rasketel hetkedel. Sama müstiline, kui oli väepealik Lembitu sorr madisepäeva lahingus. Sama müstiline admiral Pitka võitmas ning surm seotud legendidega. Ja ta oleks justkui nähtav igas lahingus mehi ennustamas. Tal oleks kui kaheksa eri hauda Eestimaa eri paigus. Admiral Pitka ei ole surnud, vaid ta on hirmunud, taas müstiline. Eesti mereväge juhtima. Eesti. Meest. Või eesti keeles. Kooli. Ja. Emale. Victoria. Oh ei. See on vale ja mööda. Eestimaad. Ja eesti saada. Et Läti Taganeda. Et Läti ja Eesti et. Eestis võib kangemad teada. Paugub. Kell kallis on jaaksoo. Oh kui. Lahe. Ja. Vaenlase. Ei karda. Taani Eesti suhetel peatudes tasuks meenutada veel Taani vabatahtlike tulekut Eesti vabadussõtta. Milline näis nende pilguga vaadates vana Tallina. Kui kõnnitakse võõras linnas, kirjutab Taani vabatahtlike kompaniiülem. Siis loetakse tahtmatult silte. Tänavasiltide keel võib võõrale palju jutustada ja tookord jutustas Väike-sildike tervest revolutsiooni ajaloost. Tänavate nimetused olid kolmes keeles ülal vene keskel saksa ja kõige all eesti keelt. Võõrad sõnad olid aga nüüd üle tõrvatud. Eesti oli vaba. Tallinna tänavatel kajas muusika kui sõdurid marssisid rindele rongile, marsity kasarmust välja muusikaga. Meiega Kompanii pidi paaril korral paraadile minnes läbi tänavate minema ja ainult näitama. Kuid mida ma parimalt mäletan? Tolleaegne leinamuusika. Iga päev olid rohked matused ja kõikjal oli kuulda leina, marsside kaeblike helisid. Peale selle veel sõjaväelised kontserdid. Kaarli kirikupromenaadil mängis igal õhtupoolikul suur sõjaväeorkester. Siin liikusid kõik sõdurid, noored naised, siin lonkisid ringi invaliidid karkudel. Sil liikusid haige õed oma valgete peakatetega. Siin mängiti lõbusaid viise flirditi ja unustati kõik mured. Aga kui kontsertile möödas, tabas silm tänavail jällegi suuri Punase Risti autosid või sõjavangide salku, räpaseid ja nälginud enamlasi konstrueeritud Eesti sõduritest. Ja sadamast sõitsid kasarmute juurde ülimoodsad kahurid, suured veoautod, koormateks riided, laskemoon ja proviant kihutasid tänavatel ja siin-seal liikus mürinal paar soomusautot, nii et vanad majad lappasid. Tallinn oli sõjalaager, sõjalinn sõdiva riigi pealinn. Novembris enne Läti vabariigi aastapäeva jooksis paaril korral eesti lehtedest läbi sõnum mälestusmärgi avamisest Lätimaal, mis toonud kaasa idanaabri protestinoodilehes avaldatud ja mulje, et avati relva-SS-i kuulunud Lätile leegionäride mälestussammas. Kuid kohalkäinute kutsekaardil on kirjas. Palume teid osa võtta lestiane vennaskalmistu skulptuuriga kompleksi keskse kuju Isamaaema, Lätimaa avamisest ja sisse õnnistamisest. Käisime asja klaarimas sõjameeste Võrumaa ühenduses rääkijad on Paul heinsoo, Valdur Raudvassaria, Karl Sirel. Naat seda leegioni nime nii ei rõhuta. Neil on rahvuslikud veteranid, võiks öelda nagu fotolt näha. Kujud. Tähendab see skulptuur leinavad läti ema. See on püstitatud Lesdene kiriku juurde siis Lesdene kihelkonna keskusesse kuramaale 41 kilomeetrit. Riiast läände. 52 slaidi KILP kaks, 52 kilomeetrit Riiast. Ühesõnaga. Ka kuramaale ja sinna kohta, kus jäi teise maailmasõjarinne peatuma peale Riia vallutamise venelaste poolt 13. oktoobril 1944 ja seal ta seisis rinne kuni sõja lõpuni kaheksanda mai 1945 ja et see nii kaua vastu pidas. Seal oli suur tähtsus kohaliku rahvaste, eelkõige Läti vabatahtlikud üksuste võitlusele. Meie saabusime sinna kohale ja õnnestus kohe kätte saada Läti vennaskalmistu fondi esimees Nikolai romanovskis. Ja ta oli korraldanud asja selliselt et oli varunud kaks telki. Rahvast oli ka palju, kõik kohad olid nii külg külje kõrval hõivatud. Olgugi et vihma 100.. Kas mingil tasandil oli mälestussamba avamisel esindatud ka Läti riik, oli siis seimi esindaja, valitsuse esindaja või omavalitsuse kohaliku omavalitsuse esindaja. Mäletad? Oli Läti kaitseminister oli kohal ja siis oli Riia garnisoni ülem, üks noor pikakasvuline kolonel, läti kolonel, ja siis solil Läti merejõudude juhataja. Admiral ja Seimist oli õige palju selliseid saadikuid, nagu meil nimetatakse nüüd parem poolseteks. Veel võib ütelda, et olid kohale kõige kolme Läti tähtsama kiriku esindajad, ma ei tea, kas nüüd olid kõrgemad tipud või oli luteri katoliku ja õigeusu kõrged vaimulikud ja eriti see katoliku vaimulik pidas väga ilusa kõne, nii et olgugi et ma läti keelt väga vähe mõistan, ma sain peaaegu kõik aru, mis ta rääkis, seal oli nagu oma õigedalt räägitud. See jättis küllaltki üleva mulje ja tuletas meelde seda, et meil Eestis siin on palju tegu. Kuhu matta eesti sõdureid. Ei ole veel ühtegi kalmistut, mis oleks täielikult eesti sõdurite oma. Aga Lätis kalmistu. Samas, see on suur kalmistu ja ta on kenasti korrastatud. See on siis Läti sõjaväe kalmistu. Just see on nüüd esimene, selline kalmistu on minu meelest kogu Baltikumis, mis on asutatud teises maailmasõjas langenud rahvuslikud relvajõudude võitlejatele. Et selles mõttes jah, võib seda ütelda, läks Läti leegionäride kalmistu või kuna selle Kuurama kindluses olid peamised jõud siiski 19. ja 15. läti diviis kes ka siis oma verega väetasid kõige rohkem seda Kuramaa osa. Ja nüüd siis, kui alguse minu meelest sai see sakslastest siiski sakslased hakkasid oma surnuid koju tooma, nüüd pool sajandit hiljem aga kaevati välja ja tihti oli samas hauas ka lätlane kõrvuti ja siis mis nendega teha. Ja siis võetigi ette, et nende jaoks vajatakse Lesdene kihelkonna kiriku kõrval ole omaette suur kalmistu ja sellega nüüd tänuväärne algus lõunanaabritel tehtud. Ja mulle jääb meelde just selle päev, kui me sinna kuramaale sõitsime, vihmane päev selle taustal, äkki kerkib sellesteni kirik, Lesdene kiriks sõjas puretud armidega, siis ligemale 10 tuhandeline rahvahulk vihma käes. Ja minu meelest kõige suurem mälestusmärgiks nendele 1944. 45. aasta kurama võitlustele on justkui sellest ene kirik saaks konserveerida sellisena, nagu ta oli poollagunenud kuulija sõrmetäis. Vaat see annaks veel rohkem edasi kui see läti ema, mille eest balti rahvat võitlesid 1941 45. Et nad võitlesid mitte üksinda oma kodumaa, vaid ka õhtuma tsivilisatsiooni ristiusu oma kodu ja kõige kõrgemate väärtuste nimel selle Idastunud hukatuse vastu. Et see kirik nagu näitab kõige rohkem just seda, sealt kulges ka see viimane kaitseliin mööda, mis ei murdunud kunagi, enne, kui sõda lõppes. Samu mõtteid me võiksime mõtelda Eestis ka näiteks Narva jõe joonel ja sinimägedel. Täpselt seal on püsti puurist mis on õnnist Arvot Jõhvi pastori poolt ja sinimägedes esimesel sinimägede kokku esimesel sinimägede kokkutulekul ja ja hiljem on käidud ka sinimägedes jaan viidud pärgi ikka sinna puu risti juurde. Aga seal on püstitanud ka raudrist sinna veetud suuri graniidi murakaid. Kellele see on mõeldud, seda me veel ei tea, seda ei ole välja öeldud. Ja millase avamine tuleb ka sellest ei ole midagi teada. Ja avalikus seisab kuidagi nagu küljega. Sinimägede monumendid. Jah, seisab küll, et seda nagu antakse mõista, see on ainult üks loendamatudest võitlustest ja eesti mehed olid nii siin kui sealpool. Aga no me ei saa ikka nii ajalugu hinnata. Me peame hindama ainult neid eesti jõude, kes võitlesid oma rahva iseolemise eest mitte igasuguseid seiklejaid või häda sunnil võõrale poole võitlema. Panduid. Lõunanaabrid lätlased suhtuvad kuidagi südamlikumalt ja tõsisemalt. Meiepoolne suhe on jahedam. Mina ei tea, mina olen oma nagu maailmavaatelt rahvuslane arvale sündimisest saadik ja mina tahan näha teiste rahvaste, see eelkõige head. Ja just need internatsionaalset jõut, need urgitsevad kõikidelt välja seda negatiivset. Mina hindan ka küll väga selles suhtes lätlasi, olgugi et ma tean väga hästi, milline osa oli Eesti sõjapääl Läti vabadussõjas ja ka paljudes teistes võitlustes, kus meie kõige väiksem balti rahvas aitasime endast suuremaid. Aga, ja ka siinkohal täiesti lätlastele peab au andma. Nemad on rahuajal kuidagi nagu aktiivsemad ja koostöövõimelisemad eestlased tol sõja ajal rahuajal kuidagi eestlaste energia, nagu vaibub ära. Rahva kokkuhoid oli suur. Seal oli selline asi, et meie läksime oma pärjaga sinna ja seisime pärjaga seal vihmasajus me ei saanud vihmavarjugi kaasa võtta, selleks aga lätlased toitsid siis meie peade kohal vihmavarju. See jättis eriti niisuguse hea ja südantsoojendava mulje. Täiesti nii, seda oli küll kõigepealt juba see, et see Eesti, Läti ja Leedu lipud lehvisid seal kõige kõrgemal kohal siis rahvajõed näisid voolavat kõikidest Lätimaa kihelkondadest ja maakondadest sinna kokku tuues oma seltside lippe ja ma ütlen, et täiesti neid oli seal 10000 küll koos ja näiteks minu selja taga, üks mees pani mulle vihmavarju pea kohta ja siis rääkis, et tema all madonnast Ida Lätist ja lubani järve äärest, kus vabadussõjaaegne rinne oli ja nii edasi. Need seal olid esindatud kõik läti erinevad provintsid ja kolkat. Et see oli tõesti niisugune Läti rahvuslikult mõtleva osa suurpäev ja väga hea oli suhtumine eestlastesse nagu kuultijad, eestikeelne jutt on, küsiti eesti pois, kust oled ja et nii palju eesti keelt oskas seal väga tihti lätlane ja siis räägiti neid mälestusi, kui olid Eestimaal siin tööpataljonis sundaega teenimas, mis praktiliselt peale sea oli vangilaagri olukord. Et kui vaprat ja kui meelekindlat olid tookordset inimesed seal üks lätlane mul selja tagant just rääkis, et tema oli Sillamäel teenist neli me pool aastat tööpataljonis ütles, et eestlased pühitsesid igal aastal 20 neljandat veebruari hümni laulmisega hümni laulmisega stalinliku terrori tingimustes ja praegu ei tule Eesti vabariigi tingimustes tihti gümnaasiumid ja ülikoolid sellega toime, et laulaksid eesti hümni, vaid lastakse maki peal. Ega ma ei eksi, Valdur Rõudvassar peaks teadma Läti hümni peast. Ja küll ma tean seda ja laulsin ka tookord sverdi lattu muster kodeevjuusketi, latio aks, veti, Aldo ja nii edasi. Jumala jumal, õnnista Lätimaa kaitse Lätivad kallistme koduma, armastmelakjad kokallistasa õitseb, kus lätipäi kõnnib, kus Läti neid juhisa Hannes meid. Me Isamaal. Hümni laulmine oli rahva poolt asja. Sel nädalal sai sajaaastaseks Eesti vabadussõja veteran Hugo saalis. Käisime tema jutul märtsist 1993, kui vana sõdur oli kõigest 92. Mis aastal te sündinud olete öösel 100000 900. Kui vabadussõda algas Te olite siis 18 aastat vana pääseteist jah, jah. 18 ma ei olnud tegelik, jäi sega, et sai selle aastalvil täis. 200 teist 17 olin säilise 18-st jäänud. Kuidas vabadussõtta minek tuli? Vabadussõtta tuli mõõtjate, mina läksin juba palu, pärast jääb vast küll, sealpool Elva. Paluperast tuli vallamajast. Anti käsk, kes on sündinud 1009 laste alet ilmuda vallamajasse antakse püssid kätte ja liini peale saadetakse teid. Ja nii oligi, 40 Karula mõisas läks Medici veel Karola, mõtlesin, võtsime seal metsa, sest meil oli suur venelased ootasivad vahetust endile. Metsa ääres oli tuli, millest ette suur tulija püstitati sedamoodi. Nende. Ja meid oli umbes üks mõnisada 100 hobust külvalides. Meid vedas sinna hulga meheli taril peale, mis viis meest oli. Ree peal, oli me mainima, rodu oli neid, hobusid tuli jõe läksime Karula mõisas vile, raudtee üteldi. Jaa. Karula mõisast, nagu seal venelased oli juba vist aru saanud, nii suur sõjavägi tulebki. Tulivad mõisa mahajätmine. Mõisaäär, pass mul on veel, et, et läksime mõisahäärberi sisse, seal olime seal ööbil. Mõisahäärberis, aga ammu, kui hüpotella kuu aegu läksime sealt väljaks piiri kõrts oli piiri kõrtsi peale suurt seal esimene lahi kooli. Mul on hääletuitsineerinud, kui sinna piiri kõrts oli, läksime sinna. Ja mõtlesin, et kuidas need suuretiKi venelaste suuretati kuulid nii lõhkavat, nii meie aheliku peal kohe täpselt kohe keset aheliku koekus rinnet, kus me läksime üks metsase ja mina vaatasin sinna natukene üles ja mulle üks traat jäi, jäi jalgu, jäi see vai kaabel telefonikaabel. Ja siis see vaatepunkt oli üles paksu kuuses kuuse otsa üleval. Hakkasime kaema, et kus see traat, traat, jalgu jäljed, kas ta läheb ja traat läks kohust pidi üles ja siis teised mehed tulivad käsi, naerasid, kuradid seisab vaatatud bimati üleval Temasiva paar pauku sinna ülesse ja nii tuligi mees ülevalt alla, nikum mütsatas lume peale maha. Ja siis niimoodi oligi esimene lahing seal. Oo-oo.