Sallitallaja salli tallaja on saade Tartu kultuurielust, mina olen vahel, oleme eetris kord kuus delta raames ning saade on järelkuulatav ka internetis. Tere päevast, head klassikaraadio kuulajad. Sally Talle on taas eetris, mina olen koer ja tänases saates on meil külas festivali artist, kukkunu uut korraldajat latel tere ja kaisa yhe. Mäletatavasti kunagine Tartu kunstikuu asus muudatuste teele paar aastat tagasi, kui üheks keskmeks üks sündmuseks oli trükise Tartu kaasaegse kunstiskeene subjektiivne uurimuse lisad väljaandmine. Selles tehti mitmeid üsnagi kriitilisi avaldusi Tartu kunstiskeene kohta. Ja seda, mis paari aastaga on üldiselt muutunud on juba viimases ajalehes Müürileht küsitud ja tee poolt ka vastatud. Aga läheksin selle küsimusega natukene konkreetsemaks, tooksin välja sellest sügisest Kaili välja toodud provokatsioonipunktid, nii nagu ta neid ise nimetab. Suhteline isolatsioon omas kontekstist super huvitavat tekstipõhised, trendid, perifeeriakeskus, vastandused, iseenda naba, pime usk, loomemajandusse, kultuur kui kogemus, majandus, experience, economy, kohalikud mütoloogia, rituaalid, professionaalsuse ja laiskuse suhted. Mis nendes provokatsioonipunktides on paari aastaga Tartu kunstielus muutunud? Ma ei tea, kas mina peaksin nüüd ütlema, siis? Päris keeruline mitmel põhjusel võib olla rääkida sellest, et et mina teen tegelikult siin Tartus ainult seda festivali ja iga päev tegelikult ei koge üldse seda keskkonda siin aga aga mulle tundub, et need, need, need punktid on võib-olla sellised nagu pigem sellised suuremat sorti nagu küsimused, et ma ei teagi, kas kas paari aastaga sellisel skaalal üldse väga nii võib midagi muutuda nii kiirelt või radikaalselt, sest et noh, ega meil vist selle kahe aasta jooksul valitsus vist ei ole vahetunud, ministrid on samad partei, president on sama. Peaminister kultuuripoliitika jätkub samas vaimus, ainult rahasid tõmmatakse kokku. Ma tahtsin abilinnapea vahetama. Nii et nii et see aga, aga mulle tundub, et need küsimused on nagu jätkuvalt tegelikult aktuaalsed, et need küsimused on jätkuvalt seal. Ja, ja võib-olla ei peakski seda ainult mõtlema kui tark tookoha pealt vaid vaid ma arvan, et samasugused küsimused on tegelikult väga paljudes Ida-Euroopa väikestes linnades päevakorral. Et selles mõttes need küsimused on sellel aastal ikkagi jätkuvalt festivali keskmes, ma arvan, kaisa, mis sa arvad? Ja et kui ma neid kuulsin nüüd siis tegelikult me isegi reklaamime nende kaudu osasid näituseid, mis on tulemas, et just nagu tõstame esile, kas seda isolatsiooni või oma mütoloogiaid, et ja loomemajanduse kriitika tuleb ja kõike, kõike saab täpselt neidsamu punkte. Endiselt. Meil on tegelikult ka öelnud päris palju oma nii-öelda vestlustes ja sissejuhatustes, et need seal festival ongi disainitud ekstra tartu kant teksti jaoks, tartust lähtudes ja, ja Tartu sellist nagu atmosfääri või miljööd arvesse võttes, et et eks me ikka nendesamade samade provokatsiooni punktide ümber keerlema, et aga lihtsalt võib-olla need need rajad, millene, mille kaudu neile lähenema on võib-olla natukene teistsugused. Kaasaegsest kunstist juttu tehes tuleb ju ikka ja jälle üles teatava kommunikatsioonihäire küsimus. Ja te olete ka ise siin ja seal maininud, näiteks eelmise aasta festivali meediakajastusega ei jäänud üldse rahule nii laiema meediakajastusega kui siis ekspert meediakajastusega. Eriti, mis puutub siis Marina Marina Abramovitši näitusesse? Millist kajastust, melist diskussiooni, mis teemade edasiarendamist oleksite siis oodanud? Ma ei tea, võib-olla mina isiklikult selle, selle näituse kuraatorina oleks võib-olla noh, mis mind näiteks päris palju hämmastas konkreetselt selle Marina kriitika puhul oli see, et, et sellele näiteks ei, ei reageerinud. Ma arvan, et meil on päris niisugune arvestatav feministliku kunsti nagu skeenet selleks sellest täiesti mööda või või et et aga mulle tundub, et igasugused, need kajastused on ka natukene nagu võrdelises ütleme, pöördvõrdelises suhtes sellega, et kui palju sa ise publitseerida, et kui sa ise tead nagu korraliku suure kataloogi, siis nagu tundub, et kriitikutele ning kinni ja nad ei, ei julgegi nagu enam või ei, lihtsalt on nii mugav võtta see pressiteade päevalehel ja panna see natuke, muuta seal pealkirja ja panna see sisse, et võib-olla niisugune sisulist diskussiooni, et tegelikult Noh, üks asi on see selline nagu otsene kriitika või selline, mis nagu kohe järgneb, et samas no ma ikkagi usun, et tegelikult näitustel on ka mingisugune, nagu öeldakse, After Life või, või niisugune nagu elu pärast surma, mis on tegelikult võib-olla isegi pikem kui see, kui see näituse selline aktiivne periood, kui ta on nagu nähtav ja kättesaadav, et et noh, ma olen pärast kuulnud mingit või, või näiteks kasvõi sedasama kataloogi põhjal saanud tagasisidet hoopis oma kolleegidelt kuskilt välismaalt, et kes on teinud selle kohta kriitikat nagu ootamatumalt, et aga, aga siin jah, paraku jäi see selliseks nagu kesiseks natukene, et, et ma ei tea, kuidas ka ei saanud veel niisugune pressiga tegeleb põhiliselt, et kuidas, kuidas sulle tundus see või mida, mis sinu tähelepanekud olid? Paari aastaga on suhteliselt sarnane kogemus, et tegelikult iga aasta minu meelest, et kohalikul tasandil ehk siis Tartu Postimehes. Me võistleme ju hiigelseente Hiigelseentega seenehooajaga. Permi margiks, et alati siis kui on näiteks eelmine aasta, kui oli Draama festivali avamine ja siis oli meie festivalil, siis oli Tartu Postimehe esikülje uudis oli, et metsas on palju sees. Tundub, et me oleme sügisel kogu aeg sihuke korilaste korilos uudistega. Nagu võib-olla väljakutse kunagi seda endaga? Koloogilist seintega väga hea, sest meil on nendega Aga muidugi super positiivne on müürilehega koost. Et seda nii alates siis aasta algusest, kui võib-olla ei olegi, väga selge on ju, kuidas see festival septembriks välja kujuneb, aga, aga müürileht alati usaldab meid ja seal me saame juba justkui seda omaenda diskussiooni kysis jätkata omavahelist ja võib-olla siis järjest enam nagu ette sööd Ta umbes, mis siis sügisel on tulemas? Aga Kaisa saalid ka müürilehe sünni juures ja mis seal salata, müürilehe ajendiks oli suuresti kohaliku kultuurikajastusega kultuurikriitika üsnagi nõrk tase või ütleme siis, et õppimisvõimetus No absoluutselt selles seentega alustasingi ja ja noh, nüüdseks võib-olla see sa olid ise ka sealjuures, on ju väga, et nüüd me oleme selles selleks sellest nagu väga konkreetsest igapäevasest müürilehe toimetuse tööst distantseerunud teeme sinna lihtsalt nagu kaastööd ja siis mina iraalses festivaliga. Aga välismeid välismeediast ja ma tahtsin ka rõhutada seda nii, kui saata välja inglisekeelne pressiteade teade rahvusvahelistesse listides siis mind üllatas väga, kui suur huvi on nagu lihtsalt kasvõi jagada okei, sedasama pressiteadet siis kuskil nagu kas listides omakorda või siis blogides või mingitel saitidel, mis on veebipõhised, see käib väga kiiresti ja väga kähku ja neid pakkumisi tuli, tuleb nagu täitsa okeilt. Ja siis, kui ma ja siis nagu tunda veel nagu enne festivali avamist paar päeva seda ignorantsust nagu kohaliku meedia poolt, et et see on väga kummalised, sellised vastuolud minu jaoks. Nende provokatsiooni punktidega seotud, et see keskus-perifeeriakeskus-perifeeria siis see selline nagu, mis on seal tegelikult selles raamatus subjektiivne uurimas ja isad, millest see Tallinn-Tartu-telg sihuke isolatsioon kuskil marginaalias asumil, et noh, minu arust selle nagunii-öelda selline nagu väga hea selline nagu selline sümptom või, või, või on, on näiteks meie ainsa kunstiajakirja kunstee nagu kajastused. Ma ei tea, et see toimetaja oleks üldse siia Tartusse jõudnud mitme aasta jooksul, vaid et oleks üldse reageerinud, mis siin toimub võib-olla tõesti siis nagu nii-öelda professionaalsele publikule Marin Abramovitši näitas, ei ole enam huvitav, aga, aga samas ma kujutan ette, et kui sa näiteks Ellen bluumendustayni drin, Mayeri keeldumised, näitus kui see oleks toimunud näiteks ma ei tea Antwerpeni või Düsseldorfis või, või Havenis, siis see oleks nagu väga paljudes ajakirjades leidnud kajastamisest on nagu noh, just täpselt kaasaegne kunst otse nagu noh, keskpunktis tehtud, Tartu jaoks ekstra näitus, kohalikud kunstnikud esinevad selles rahvusvahelises kontekstis, et et, et noh, ma arvan, et see, juba see nagu näiteks kunsti suhtumine nagu ainukene ajakiri vabariigis, mis on nagu kutsutud ja seotud selle jaoks ja kui nad ei suuda aastas korra tulla Tartusse, siis noh, mis teha saame. Abramovitši puhul oli teatav kommunikatsiooni nihega juba sisse kodeeritud ja võib-olla mingit moodi töötas teie kasuks sest see, mis kasvõi kohalikus meedias selle näituse kohta välja tuli, oli ennekõike ikkagi pealkirja Beautiful ja Ramovičhenda visuaalselt väga atraktiivne pale. Ja näituse avamisel viibides ma nägin seal hulka rahvast, kes ei tajunud seda, et kunst peab olema üldse kuidagi irooniliselt, vaid nad lootsid näha siiralt ilusat näitust. Ja nagu ma aru sain, ka paljud olid ettekujutuse saanud, et kunstnik kuidagi ise viibib seal kohal. Abramovitši ise on ju selle üle nalja heitnud, et alati tahetakse seda persooni endale enda kohalviibimist või kohalolu, et see justkui õlistaks täiendavat. Ja hiljem ma kuulsin linna pealt selliseid kuidagi nõutuse avaldusi. Oota, aga mis ta siis ise ei käinudki või? Kuidas te seda kommenteerite, et et miks need eeldused endiselt kunsti sekkuvad, et kuidagi persooni enda kohalolu annab sellele näitusele midagi sellist juurde, mida seal sees ei ole ilmtingimata? Eks esiteks see nagu selline repliik et uhkustada ennast ei olnudki kohal, tegelikult nagu kus sa siis ei tea, et teda kohal ei olnud, miks sind ennast kohal ei olnud kui et isegi kui ta oleks ka olnud, et sind ju ei olnud sealt. Et aga ma arvan, et me ikkagi peaksime endale esiteks aru andma nagu, et mis kohas me oleme ja kuus kuidas nagu geograafiliselt paikneb ja millised kommunikatsioonid siia linna tulevad ja kellega meil tegemist on, et selles mõttes ma ei tea, mina isiklikult olen superõnnelik. Et mul üldse oli võimalus, nagu, et mind üldse uksest sisse lasti oli võimalik võimalik neid neid asju eksponeerida. Ja, ja sellisel moel ja et, et noh, ma ei tea, võib-olla. Et keegi ju ei tea, kui palju meil on seda vastupidist kogemust, et kui paljud uksed tegelikult kinni jäävad või mis summasid nagu ja nõudmisi esitatakse, selles seda ei küsi nagu keegi, et miks see on isenesest. Sel aastal olete välja panemas kaasaegse kunstiklassika valiku, ma pean kohe hoogu võtma, et öelda, seda näitas nimel välja möff, fui, rääkozzauao. Et. Osav au nagu. Peaks ka suuresti kõnetama neid kunstimaitse ja kunsti eelarvamuste kujunemise protsess. Rääkige sellest natuke lähemalt just sellest ideoloogilisest taustsüsteemist. Selle näituse koostamisel. Pealkirjast või selles pealkirjas sees ja taga? No ma mõtlesin, et ma ei mäleta, mida ta mõtlesime, aga igatahes seal istusime ja pealkiri oli tarvis. Ja siis Kuidas? Tegelikult me surfasime vist netis Delfis ja kõike, et minu, meie teame, mis tuleb näitusele emme, nagu tegime netipõhist, riis, ütlesi, et mis siis selle kohta juba on lähiajaloos võib-olla avaldatud? Sattusime sellele KiVa artiklile näiteks ei ole, ühesõnaga lugesime pigem kommentaare kaasaegsest kunstist ja et mis seal nagu siis kordub ja mis need reaktsioonid on. Ja siis. Võib-olla nagu noh, kuna ikkagi tegelikult soov on natukene kommunikeerida ja üritada mõtestada ja ikkagi pisut intellektuaalsel, siis mõtlesime, et viskame, need emotsionaalsed, need sellised emotsioonid, hüüatused siis nagu kohe nagu ise nagu lauale, et siis saavad kära mühatada ja mööda siis on vahatatud ja need emotsioonid on nagu välja elatud seal saalis, et, et siis võib-olla saab edasi minna nagu asjalikumat aruteludega, sest et noh, natuke on ka sarnane nagu Artmast idiooti ful. See pealkiri, et selles mõttes nagu kunst, kui miski, mis peaks saalis kohe esimesena nagu kuidagi emotsiooni köitma ja andma selle mingi tunde ja mängima hingekeeltel ja, ja kuidagi puhastama ja siis veel saama mingit nagu sellist positiivset nagu ja seda kõike ainult lihtsalt ruumist läbi jalutades nagu lihtsalt põgusa pilgu heidu nagu kaudu, et. Mida, mida see näituse pealkiri suviseerib, ongi ju tegelikult ka ta siis et läbi selle kommunikatsioonihäire, Mümfaasi jõutakse siis läbi nõrgema ja tugevama Abjekti fui äkki lõpuks ossa ja Vaughni. Jah, jah, jah, ei no me olemegi pannud nad nagu, et nad moodustaksid siukse nagu narratiiv, et see on nagu niisugune, et issand, ma ei saa üldse aru, mis siin toimub, et mis asi see on. Ja siis, kui sa hakkad süvenema, mis seal on, siis on see äkkaga siis võib-olla kui sa hakkad mõtlema, siis tuleb nagu välja, et tegelikult vao täitsa lahe. Või noh, okei, see vau, ongi siis võib-olla see, kuhu me provotseerima sinnamaani ja sealt edasi võiks ikkagi. See eesmärk on ikkagi saada mitte jälle pressiteadet reflektsiooni või sellist kopeerimist meedias, vaid et võib-olla sealt edasi Ma võib-olla mingiks mõtte leiaks, et et selles mõttes ja, ja see on ka nad põhjused. Et miks me nagu, et ikkagi seda diskussiooni tekitada, sest et eelmise aastanäitus mis, mille tegemine tegelikult minule endale väga palju väga meeldis ja see oligi nagu osaliselt, et mulle endale selline nagu sünnipäeva kingitused seda näitust teha, et et tundub, et seda võeti ikkagi vastu. Kui sihukest midagi koloniaalsete nagu Tartu kontekstis, et et või siukest nagu teerulli, et siis noh, seekordne mõtlesime tuleme tagasi ikkagi nagu eesti asjade juurde ja võtame kõigepealt need Eesti asjad läbi, et siis siis võib-olla see teerulliefekt nii palju äkki äkki enam ei, ei avalda muljet või mõju tähendab. Koloniaalsuse juurde tahaks jõuda pikemalt, aga jätkame temaatilise muusikapalaga, elu tehavad maitset tahta. Muusikumaltifonic Rodanud. Solli tallaja. Sally tale jätkab, mina olen kohe ning stuudios on lastele kaisa yhe. Jätkame selle enne muusikapausi ära mainitud kolonialiseerimise teemaga. Seda oled sa varem märkinud, et suuresti mujal tegutseja Anna on sul Tartus olnud tunne, sind tajutakse sissetungijana, kas oma galeriid siia rajades või festivalide käest? Räägi sellest natuke lähemalt. No milles siis täpsemalt lähemalt sellest tundest või ma ei ole selline tundeinimene, kus sa oled, signaalid võtavad? Ei, mul lihtsalt, noh, see on tegelikult. Hästi selline nagu loogiline või, või isegi loomulik reaktsioon, et kui keegi, kes, kes tuleb väljaspoolt ja üritab siis nagu hõivata siin mingit pinnad ja hõivadki, mingid pinnad kohe mitmeks kuuks ja mingid teatud ressurssi. Et siis mulle tundub, et jah, et see on selline loomulik. Ma ei, ma ei oska öelda, kui ma seda konkreetselt, ma ei tea, kas ma peaksin võtma mingeid viitev ette või et nagu igatahes otsast ei kirjuta, aga noh, see on lihtsalt nagu tajutav natukene, et et. Et, et noh, see on, noh, ma arvan, et see on ka loomulik Kaisa sina kui siin pidevamad resideeruv ja nõustuda sellega või on sul endal teistsuguseid kogemusi? Loomulikult olen mina süüdisest tütrel, mina rajali, kutsusin siia. Aga ei, ka mina olen sissetungijad, ma arvan, et kõik üliõpilased, kes kunagi on linna kooli tulnud ja võib-olla siis siia jäänud ehk koolist nagu koolist väljundi Tartusse sisenenud ja võib-olla siis kuidagi üritavad siin. Ise midagi teha või tööle hakata või või ennast leida või. Et ega need ei pandagi väga kaua tähele, et. Aga samas ma arvan, et hästi paljud on niiviisi ikkagi siia kuidagi suutnud pidama ja nagu jääda Paljud näite, et mingisugusest väärtuste konfliktist, mis Tartu uuemas kultuuriloos on olnud, tõi Ryanairi mingisugusel geograafilise taustaga kolondisatsioonil vaid pigem just teata tavauue esteetika sissetungi, mis võib tuleneda ka siin ammuilma tegutsenud inimestest. Noh, meenutame kasvõi kunagist teatrilaboritulekut, mida tekitada, kui inimesed seal enne olnud laste peate koha peal ja seda tajuti kindlasti organisatsioonina. Siis seda kogemust minul ei ole, vistraalil ammugi mitte, aga. No mingil määral, eks ta selles mõttes, et ma ei pea, tähendab. Midagi, et see tähendab midagi, et justkui miski oleks Tartule väga oma mingi eest. Ma tahan viia juttu just nende identiteedisõdade peale. Sõda võib olla palju öeldud, aga ikkagi teatava võitluse üle selle üle, mis tahto identiteet on, mis ta kultuuriline identiteet on. Mis Tatu kunstiline pale on. Ei, ma arvan, et selles mõttes selles mõttes nagu tähelepanek on kindlasti asjakohane, et ma ei tunne seda geograafiliselt, et umbes, et, et nagu, aga noh, ma olen pärit nagu Pärnust ja ma elan ka Pärnu lähedal või Pärnu maakonnas, et, et see oleks mingi nii-öelda pärnu identiteet, millega ma siin olen, et ei, et see ei ole, see, et ma arvan, et minu nagu taust on, on võib-olla laiem rahvusvahelise me võib-olla isegi nagu nii-öelda läänelikum, kuna ma olen tegelikult pinud oma hariduse saanud ja ka päris mitmeid niisuguseid väga olulised töökogemused saanud ju Lääne-Euroopas ja, ja, ja ma arvan, et võib-olla isegi see, mida, mida ma nagu üritan teha, et see ei ole mitte ainult nagu see ei ole esteetiline probleem. Et ma arvan, et see esteetika nagu väljendus, aga, aga pigem see on nagu võib-olla mingid teistsugused töömeetodid mingisugused teistsugused viisid asju, näha, asju korraldada. Et, et ma arvan, et pigem võib-olla see on see iga moderniseerimine või iga nagu on, on teatud mõttes nagu kolonisatsiooni ju, et igasugune Ma ise, nagu mulle tundub, et see on jah, pigem nagu mingisuguse teistmoodi töömeetodite või asjade nägemise nagu pigem sissetoomine, et noh, seesama küsimus on ju tegelikult oli ju projektiruumiga, et et see oli nagu mõned nüüd, nii võib üldse asju teha ei või üldse sellisel moel korraldada ja ja sellise loogika alusel ja noh, et see mulle tundus, et esteetika, seal ei olnud isegi nii tähtis, et see oli nagu teisejärguline, pigem et et seal osalesite tegelikult projektiruumi töös. Aga Tartu kunstnikud ja seal oli Tartu projekte, aga nagu kogu see tööloogika et võib-olla see on pigem selline selline teistsugune ja iga asi, mis on uus ja võõras ja ei toimu läbi avaliku projektikonkursi, kus otsustab siis Kunstnike Liidu žürii on ju tegelikult natuke imelik. Et selles mõttes ma arvan, et see on pigem pigem ma näen seda nägu kolonisatsiooni aspekti nagu, nagu, nagu selles Kaisa sena Y galeriis tegutsedes oled tundnud mingisuguseid vihjeid või süüdistavaid pilka otsa. Ütle otseütlemisi, et sa mingisugust väljakujunenud väärtussüsteemi lõhkuma oled tundnud või seda kuidagi usulteerivad. Või on see kõik ülepaisutatud, tegelikult eksisteerivad kõik Tartu kunstielus väga sõbralikult koos. Ei. Sõbralikult koos. Tantsivad käest kinni rõõmsalt ümber tule. Ümber Emajõe. Tõotatud käima vist ma ütleks siis niiviisi, et seesama Tartu Kunstnike Liidu töömeetodid võib-olla, või need galeriid, mis need on tõesti väga palju neid galeriisid, mis kuuluvad liitliidule ja Tartu liit toimetab samamoodi. Et see tähendabki, et justkui siis võib-olla siis see olekski see dominant. Y kasutab sama meetodit või tööpõhimõtet. Et ja sealt tulevad, noh, sa ei saa päris öelda, et need ei ole esteetilised, aga sealt kuidagi ikkagi kujunevad nad välja või noh, see sarnasus tuleb see esteetika võib-olla sealt ka töömeetoditest, et. Kuidas sa neid meetodeid lühidalt kirjeldaksid? No see on väga lihtne tonatud programm galeriis ja sinna saavad kõik kandideerida, kes seda soovivad. Siis tuleb juba kokku, nõukogu vaatab, läbined, pakutud taotlused tehakse valik, kuulutatakse välja, programmi pääsenud ja siis läheb töösse asi. Ja ei midagi, ei midagi selles mõttes, et nagu võib-olla idendid nagu selle nagu ruumi või galerii siis identiteedist lähtuvalt. Et mõtestada kuidagi, et mis programm siin võiks olla, et kui ma kuulun Tartu Ülikooli alla. Et et ma võiksin juba sihtgruppi läbi mõelda ja, või siis kui need kunstnikud rohkem läbi mõelda, kes seal võiksid olla esindatud. Et mina seal kohapeal olles Diani oma publikut, kes enam-vähem sisse-välja käib ja see ja see on nooremapoolne ja ja, ja ma peaksin tegelikult mõnes mõttes võiksin neist lähtuda, aimates nende huvisid, ma ise ka noore inimesena võiksin ju noh nagu ise öelda, mis seal võiks toimuda. Sa ütlesid võib-olla kogemata minu meelest midagi väga olemuslikku selle kohta, kuidas Y galerii on toiminud, kuidas ma hääligale ei toimis? Sa ei öelnud seda, et need inimesed, kes seal galeriis viibivad, sa ütlesid need, kes sisse-välja käivad. See räägib teatavast dünaamikast ja mõlemal juhul nii tole, häälajatele, galerii puhul kui Y galerii puhul olnud ühelt poolt seda ambitsiooni üks teatav ruum taastus väga selgelt identifitseerida, noh, selles mõttes, et mitte staatilised identifitseerida, aga ta mingisuguseks keskkonnaks kehtestada ja teiselt poolt seda kogukondliku jalajälje ambitsioon, et see kõlaks sealt väljapoole. Et see, mis seal toimub, jääksime galerii piiresse vaid et kuidagi see muudaks laiemalt keskkonda ja ma arvan, et festivaliga on teil samasugune ambitsioon. No loomulikult on selles mõttes, et nagu, mis, mis mõte oleks nagu teha juurde ühte järgmist kohta või ühte järgmist platvormi, kuhu siis kõik taotlevad ja siis meil tuleb suur hunnik taotlusi ja me peame midagi. Noh, see on ju ja mind ei huvita absoluutselt selline taotlustega sahkerdamine nagu ma arvan, et minu töö on tegelikult ka ikkagi ju loominguline töö ja ma töötan mingite teatud asjadega teatud teemadega ja mind huvitavad mingid teatud asjad, mingid teatud probleemid, küsimused ja, ja vastavalt nendele probleemidele küsimustele valin kunstnikud ja kuraatorid, kes Nendega tegelevad, et et, et ma ei näe mingit põhjust, miks me peaksime tegema midagi sellist, mis juba on olemas. Et pigem, aga ma ei tea, võib-olla siin nagu selle lõigu alguses jäi natuke kõlama selline nagu hästi vastanduslik või hästi sihukene nagu kolonisatsioon ja kuidas sa tunned, et ajud ja mis nüüd ja kus nagu et tegelikult ma arvan, et Tartu on just väga nagu lahe koht, kus siukest festivali teha, et see ongi nagu Eestis ainuke koht, kus siukest rock n Roll festivali saab teha, et noh, ma kujutan ette, et Tallinnas oleks, ta kaoks ära sinna Savisaare poliitika ja muu igasuguse asja vahele ja teistes Eesti linnades lihtsalt ei ole siukest kriitilist massi. Sellist kultuurihuvilist ja, ja entusiastliku nagu rahvast, kes kes on tegelikult ka väga palju sellele festivalile kaasa aitab seda festivaliga teeb, et et selles mõttes mulle tundub, et, et need asjad ei ole nagunii sellised, ainult nagu ühtepidi mõtestatavad, et, et tegelikult me ikkagi teeme seda festivali sellepärast, et see on lahe ja äge ja meile meeldib seda teha ja meile meeldib nagu melu, mis siin avamisel on ja inimestega asju ajada ja koos töötada. Ja need tegelikult need kogemused on et et või noh, et asjadel on nagu mitu mitu külge või nagu neid annab mitut moodi mõtestada, et nagu selle kogu selle toreda orgunni ja avamispeo juures lihtsalt ma ei tohi unustada iseenda positsiooni selles asjas. Et või kuidagi nagu sellest seda unustada või märkamata jätta, et. Dünaamika mõiste või noh, minu jaoks on see kindlasti oluline, sest et kogu jõud või energia tulebki sealt, kui sa näed, et et jälle Et tekivad iga aastaga mõned inimesed, kes nagu nagu viitsivad või vaevuvad nagu täielikult kaasa tulla, sellega mitte natukene aidata, vaid nad tõesti pühenduvad ja isegi mina olen see aasta täiesti üllatunud, näiteks nooruse galerii entusiasmist ja Triin Tulgiste, kes haridusprogrammi teeb, et nagu see on meeletult sümpaatne Muuseumi entusiasmist ja seda sa tead, rohke. Väga meeldiv, väga meeldiv koostöö on. Ega ilma selleta selle tundeta. Me vist lõpetaks palju kiiremini. Siis ei ole ka ja siis vist jah, ei oleks seda üldse mõtet teha, kui see on ebameeldivat. Nooruse galeriis on tänavu külaliskuraator Šveitsi Pätrik. Näitusega sõida tasa üle silla, avage natukene selle tausta. Pealkiri on pärit Krissi, kui ta käis Eestis ja Risto Eli umbes nädal aega Eestis ja me korraldasime talle kohtumised või nii-öelda stuudiokülastused umbes 20 25 kunstniku stuudiotesse, nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus olen ma räägin natukene lähemalt üldse sellest, et noh, et mida see tähendab, et kui kuidas kuraator töötab. Et kui ta, ta kuraator on kutsutud kuhugi tegema näitust, mis ei ole juhuslikult tema enda kodulinn või midagi, millega ta on väga tuttav siis tuleb ta kõigepealt nii-öelda ris söötš viisitile, et vaadata üle nagu ruumid, vaadata ülekoha, tutvuda inimestega, saad aimu, mis seal üldse toimub tutvuda kunstnikega ja kunstnikega tutvuta mingisuguse anonüümse veebsaidi vahendusel või kuskil raamatukogus vaid vaid tavaliselt sissekutsuja organiseerib sellise programmi, kus ta, kus igale kunstnikule on seal ütleme kas tund aega või midagi sellist mille me siis veedame kas kuskil kohvikus või tar, veedab koos kunstnikuga, kas kohvikus või kunstniku stuudios. Ja, ja nad lihtsalt räägivad ja, ja siis kunstnik tutvustab oma töid ja kuraator tutvustab, mida tema plaanib teha või mis tal enam-vähem niimoodi niimoodi plaanis on, et, et noh, see on täiesti tavaline üldaktsepteeritud, igal pool kasutusel olev standard ja kui sa kuskile lähed, ma olen isegi seda nagu teinud väga palju kordi siis noh, see kõik käib väga, see on väga tihe, väga infomahukas, sest igal igal päeval on umbes ma ei tea, seitse, kaheksa kunstnikku, kellega sa siis saad, sööd hommikust koos ja käid stuudiotes lõunat õhtuti ja pärast veel peol ka, et et, et noh, et siis ikkagi jäävad kõlama mingisugusest skeenest, mingisugused nagu noh, mingi tekivad, mingid läbivad tööd, näiteks võime läbivad teemad näiteks Ellen bluumestajan eelmine aasta tema kuidagi ütles, et need nii paljudega võetakse tööga, et see nagu töö ja töö, töö ja tegemine ja armastuse, et noh, kõik see nagu mitu korda talle nagu tuli see nagunii-öelda, noh, et ta sattus sellega nagu vastakuti. Ja ma mõtlen seda tamm saarelikult suhet, siis. Jah, jah, jah, jah, aitäh. Ja siis sel aastal. Kui me Chrisiga tegime nende stuudio külastusi siin jaanuaris, siis siis tema sattus väga mitu kord lausega sõida tasa üle silla ja keeltevõistlus ja midagi sellist. Et eks ta ise on hoopis ka selle üles. Ta ka tegeleb selliste nagu võib-olla kui Ellen eelmine aasta oli pigem selline nagu sotsiaalsem ja avatud sellisele nagu kunstnikupositsioon protsessid, sotsiaalsed protsessid, siis, siis kris rohkem töötab nagu keelega tähenduste objektide selliste nagu kunsti sisesemate küsimustega või isegi sihukeste. Siukse uus kontseptualism-ile nagu lähenevad teemadega ja ta noppis selle lause ülesse ja hakkas vastavalt sellele siis kokku, paneme seda näitust. Et ma ei tahaks minna nüüd konkreetsetesse teostesse ja nii edasi ja nii edasi, et seda te näete juba seitsmendal septembril avamisel nooruse galeriis, aga aga siuksed ma ütlen, et keele mängud ja sellised tõlkimise probleemid ja on seal on seal sees. Lauset sõida tasa üle silla, võib ju tähtis ka ühiskonnakriitiliselt tõlgendada. Ei satu, saab, mina ei ole Tartus, palun räägi. Lagunevad kontekstis, kusjuures oligi see, et ta pakkus selle välja, mina hakkasin kohe mõtlema, see keel ja nii edasi, et mis ma olen enne näinud, mida ta on teinud ja siis nagu mingeid. Kaisa ütles, et aga ka Tartus on ju vist, ma ei tea, mitu silda, et me rääkisime kujundust, rääkisime plakati kujundusega. See oleks üks idee panna need sõida tasa üle silla kõikide auto sildade juurde. Aga me läheme taas ühele muusika pausile üks artistidest, kes esineb ütleme siis festivali muusikaprogrammis on sebra-i lend ja kuna vala Everything Mait kõik on võimalik. Kes olid alla ja Saates on festivali artist kukkunu UT korraldajad. TeleKaisa ehe ja festival on mõned korrad välja andnud ka kukununnu stipendiumi, selleks aastaks on stipendiaat Eike Eplik. Avage natukene selle stipendiumi tausta. Selle asja mõte on, et. Et lisaks sellele külaliskuraatorinäitusele, mis kaasab siis nagu osaliselt eesti kunstnike, pakkuda midagi ka võib-olla veel kas päris üliõpilase staatuses alles või siis äsja lõpetanud noortele kunstnikele osaleda sellel festivalil, mis siis omakorda pakub rahvusvahelist konteksti oma nagu selle info välja ja ja, ja seal üles astuvate teiste kunstnik, keda et ja lisaks sellele stipendium, mis aitab siis võib-olla esimest või teist või alles nagu võib-olla isegi kolmandat korda läbi mõelda väga kompaktne, terviklik näitusekomplekt, see teostada. Et ei ole teemat olnud. Et see on selline avatud vooruga välja kuulutatud. Ootame taotluseid umbes tavaliselt aprillikuus, toimub see märts aprill ja siis siis nii-öelda õunte pealt vaatame. Et kes on seal, on väga konkreetselt näha, et kes on asja juba läbi mõelnud, kes suudab näha juba väga detailidesse ja kes lihtsalt alles noh, on idee tasandil kasseerib ja millised olid Ööpliku õunad? Olid? Temaga oli vaja tööd veel teha, aga üldiselt me olime väga rahul rajaliga, ta sobis nagu temaatiliselt ja, ja kuna me olime just näinud paar kuud tagasi või siis nagu no ja siis umbes pool aastat tagasi tema näitust y-is mis oli põhimõtteliselt esimene isikunäitus pärast kooli lõpetamist või lõputööd. Ja see oli, see oli väga lahe. Jaa. Jaa, et noh, see juba oli tõesti sees, et ta saab hakkama selle suure suure pinnaga Y galeriiruum on suht raske, võib olla või ei meeldigi paljudele oma sopilisuse ja võlvlagedega, et siin on vaja väga spetsiifilist projekti ja väga konkreetsed sinna teostatud asja, et sa ei saa lihtsalt tuua hobusepea galerii, hobusepea galeriinäitus sinna. Et see ei olnud halvasti mõeldud. Vabandan, ärge võtke isiklikult jumala Kulka tähtaeg. Aga umbes umbes? See see stipendium on õigupoolest osa laiemast tendentsist toetus mis on ju ka suuresti kunstiringkondade enda algatatud või tekitatud, et luua paremat keskkonda noortele kunstnikele, noh, siinsamas jällegi see nooruse galerii näide, mis on kõrgema kunstikooli selline väljund, ütleme siis, või või ka need noore kunstioksjoneid, mida loomemajanduskeskus on korraldanud ja kus kaisa oled aidanud neid korraldada. Kas võib juba öelda, et see on andnud tulemusi selles mõttes, et kunstnikud tahavad Tartusse edasi jääda, nad tajuvad, et neil on siin toetav keskkond, nad tajuvad, et neil on see võimalik edasi areneda. Et ma arvan, et see on väga raske otsus, väga raske dilemma. Ja sellega tegelesid ka eelmise aasta kukkunud Evala Potkin, Anna Hints toomast, et Loff ja Marianne Marja-Liisa plats, et Tartust ära Tartust ära ja minu teada on nad kõik Tartust ära põhimõtteliselt võib-olla välja arvatud Marja-Liisa plats, kes natukene rohkem siin liikumas Muidugi peab ütlema, et ega see nooruse galerii ka nüüd ei päästa. Et see on muidugi tore areng ja nagu väga tore, et selline asi on olemas ja just üliõpilase tasandil näituse võimalusega millegist läbi elama ka, et nagu see, mis ikkagi Tallinnas kunstnike nii-öelda meerita, pandioneed, toredad töökohad, reklaamifirmades ja, ja muud sellised otsad nagu siin-seal, mida ikkagi ikkagi liigub, et mis võimaldab üüri maksta ja poes käia, et et need, mis sa mainisid, et need on küll toredad algatused, aga aga millegist elama. Ka noor kunstnik Jääd kui mõelda isegi graafilisele, disainile või moekunstile Tartus, siis ega nad hääbuvad, see ei ole üldse aktiivne, nagu see ei ole aktiivne keskkond sinikas ikka tahad selles vallas tööd teha, siis tööd tehakse. Tallinn. Nähtavus minnakse pleidekiel vähemalt mõneks ajaks. Näiteks päästab hetkeks? Võlad saab ära kaelas. Aga mida siin teha oleks vaja, et need töökohad tekiksid või milliseid töökohti oleks vaja, sellepärast ma kujutan ette, et paljudele pole ka see reklaamide ilmtingimata unistuste tegevus. Te olete suhelnud siinsete kunstnikega noorte kunstnikega päris palju. Mida nad tahavad. Millist keskkonda nad ootavad, millist arenguruumi nad ootavad. See on nii laia ning elu närb teema. Selles uurimuses nagu mis me tegime siis 2010, et seal Tartu kõrgem Kunstikool Mul oli teinud statistikat ja öelnud, et nende lõpetajad ju kõik, kõik töötavad, et noh, loomulikult need on ka rakendusliku mad erialad, aga mida peaks tegema, et, et see on väga keeruline, et kui vaadata ka näiteks Tallinnas, et kuidas kunstnikud elavad, millest nad elavad. Et et see on ka hästi varieeruv ja see on nagu võib-olla sa saad ühe loengukese seal ühe mingi joonistustunni siis kuskil lastekunstikoolis siis mingi aken kujundada ja siis mingisugune telereklaam teha kellegile. Ja noh, et ega sellist nagu suurt tööandjat või ei, seda nagu väga ei ole, et jaa pealegi meil on kõige kõrgemal tasemel ju lausa ministeeriumi tasemel ju heaks kiidetud või ütleme, polegi arutatud seda, kas kunstnik peaks oma loomingu eksponeerimise eest saama raha noh, seesama, mis ei ole enam küsimus seoses nende plaatide mängimisega raadios, et ikkagi ju midagi tilgub, et, et see on kunstnike puhul, see on nagu väga lai ja siis on täiesti kultuuripoliitiline küsimus, et nüüd otsustab ministeerium ja EAS toetada hoopis galerii Eesti ühe galerii tegevust ja arvab, et see tõstnud kunstnikele kuidagi leiva lauale tooma. See on muidugi lihtne, lihtne, suured summad ja ja konkreetne koht, kuhu, kuhu need summad lähevad, aga samas palju palju töömahu ja ja keerulisem oleks, oleks teha ikkagi seda otsust, et loomeinimestel on mingisugused mingisugused sissetulekud oma loometööst, näitusetegevusest näitusepindadel, et, et noh, see on ju tegelikult kõik kõik läbi töötamata, et. Et Ma arvan, et see ei ole mitte isegi kunsti probleem enam, vaid see on nagu suur sotsiaalne probleem üldse, millest elab intellektuaal tänapäeval. No on näha ka seda, et kunstnikega Kunstikoolilõpetajate huvi selle loomemajanduskeskuse vastu on üsna elav või tahe sinna inkupeeruma minna on, on üsna tugev aga iseasi muidugi, kui paljud seal vastu peavad või kui paljud tegelevad mingisuguse sellise kunstialaga, mis on hõlpsasti kaubastatud. Ma ei, ma ei ole üldse kindel, kas kaasaegse kunsti puhul saab rääkida loomemajandusest, et loomemajandus on ikkagi see Tallinn Music Week ja veidi ka kontsert ja siis telereklaami tegemine ja siis mingite nagu ütleme mingite tõesti Montonid ja midagi sellist, et, et see on miski, mis kvalifitseerub loome majanduseks, aga kaasaegne kunst kindlasti sinna alla ei mahu ja ei maksa nagu seda kaasaegset kunsti nii väga vägistada ja sinna alla toppida ja tekitada peas kunstnikele illusiooni, et ta võiks seal kuidagi üldse ellu jääda, et, et ma arvan, et loomemajanduskeskus ei puutu üldse asjasse. Sest et kaasaegse kunsti tellijat Ma ei, ma ei tea, et oleks Ostjaid peale peale kahe riikliku muuseumi. Eha ostjaid on oksjonitel tulnud üsna ootamatute soovidega, Kivaiu müüs oma Befarmasi ühele eha ostjale vaha vist rekordilise hinna eest, nii et tundub, et mingisugune publik on peale kasvamas mingisugune maksujõuline publikes ka. Muidugi. Jah, pigem selline meeldiv erand kui, kui, et kui selline nagu stabiilne sissetuleku allikas, et et eks ta võib-olla liigub sinna suunas, aga, aga ma ei tea, ma praegusel hetkel küll väga palju lootusi selle peale paneks. Kaisa minu tead, ma, kui ma ennast meenutan üliõpilasena äsja lõpetatud Dajana siis tegelikult vist öeldaksegi, et kaks esimest äriv põhja minema võimalikult ruttu ja siis kolmas, võib-olla sa teed seda, mida noh, siis natuke juba tead, oled targem ja siis teed midagi päriselt, et mäletan, et mina mõtlesin ka igasuguseid jaburaid mõtteid jumala eest, et ma nendega tegelema ei hakanud. Ja võib-olla see ongi oluline koht seal selles tuur suht turvalises keskkonnas sära proovida, suht vähe, paned raha alla, suht väikerent ei tee endale väga viga, ei, ei lähe suured pankrotti ja lõpetad vaikselt ja rahulikult pehmemad tunnistad iseendale, et ei olnud õige asi nüüd tahad hoopis midagi muud teha ja võib-olla lähed edasi külma ja võib-olla kolid üldse tartust ära ja et ma arvan, selles mõttes on see lahe puhverkoht. Tõsi, peadki olema ikka väike lootusegi. Saade hakkab lõppema ja me ei ole veel ära maininud, muide, et tänavuse artist kuku nutiintensiivprogramm on kuuendast kaheksanda septembrini. Aga näituse Ta on kuni 18. novembrini avatud meda lõpetuseks öelda tahaksite. Tulge avamisele kuuendal septembril kell viis raekoja platsis. Joe. Aitäh tulemast lõpetama ja Tartu ansambel ruku häia spirituaal midagi hingelist siia saali talle lõppu.