Mina olen Maria Lee Liivak ja saade on kultuurikaja lõppemas nädal, mil Ameerika valis presidenti ja Eestis väärisid muud poliitilis-ühiskondlikud teemad. Eesti kirjanikud käisid juba üheksandat korda Kirjanike Liidu mahitusele, Eesti raamatukogudes ilmub üha uusi raamatuid mitmes teatris esietenduvas uued lavastused, näituseid avatakse ja suletakse. Ta on november. Tänases saates on hullunud Tartu Jaan Malini kak. Tiina Laanem räägib oma uuest novellikogust. Õnnelik jää. Pärt Uusberg kõneleb head ööd, vend koori hingedeaja, kontsertidest igavusest ja päevikut loeb Tartus elav fotograaf Gabriela Liivamägi. Tartu hulluse tänases saates juhatab sisse Aleksander Müller. Maid hõikavad veel üks liin. Või mälud kaheks käristada metamise ramp. Ei suuda inimene tunnistada endale, et kole. Olgu. Singeri kaks. Ja tundub step mees, ta ei ole. 16. ja seitsmeteistkümnendal novembril, see tähendab järgmise nädala reedel-laupäeval toimub rahvusvaheline interdistsiplinaarne festival hullunud Tartu, millest saatele jutustas kuraatorid Jaan maalib seekord kolmandat korda. Toimuv festival vajab kõigi kolme aasta jooksul osalenud kunstnike kirjanike töid koondavad kogumikku, mille teostamisele saab soovi korral kaasa aidata internetikeskkonnas tööandja tee mis aitab rahastada väärtuslikke kultuuri ettevõtmisi. Jaan Malin on festivali hullunud, Tartu kuraator, mis festival on hullunud? Noh, see on see aasta kolmandat korda Tartus toimuv rahvusvaheline ja valdkondadevaheline festival seal on nagu minu puhul võib karta, et kõige rohkem on seal osalejaid kirjanduse poole pealt, aga samuti on seal ka kunstnike esindajatel on helilooming. Ja mina nimetan seda niuksed Performatiivse kunstid. Mis on siis see film või teater või tants või performans? Üks põhimõte on seal võib-olla mitte põhimõtteliselt enneolematu muid asju näidata, aga varem avalikkuse ees siiski varjul olnud või neid, neid asju näiteks esimest korda nagu spetsiaalselt selleks festivaliks on alati olnud kunstiteoseid On ka kirjandusteoseid ja ka on kõikidel kordadel on ka spetsiaalselt selle tarbeks kirjutatud heliloomingut, et see aasta näiteks on Märt-Matis Lill ja Monika Mattiisen on heliloojad, kes tulevad oma uute teostega meie festivalile. Mida vaatamiski kuulamisvõi nägemisväärset selle aasta festivalil veel on? Kirjanduse poole pealt on mul väga hea meel, et õnnestus kokku kutsuda selline kooslus nagu Priidu peier Doris Kareva emmatima kuutsi ja Leonhard Lapini, et nad esinevad ühe lülitiga seal minu meelest see on kirjanduse kui kirjanduse elulise külje pealt on see küllalt ooperisväärne ja samuti on mul hea meel, et õnnestus sinna kutsuda oioi nõus. Helvi Jürisson, kes minu teada viimasel ajal eriti palju esineb oma luuletuste lugemisega võiks veel tähelepanu pöörata loomulikult väliskülalistele, kelleks on inglased, andi, Vilopüük ja popi, kui kes koos muusikutega esinevad. Seitsmeteistkümnendal kell 16 15 ja siis nende eel esineb Esa Hirvonen, soomlane, kelle kaudu ma üldse nende hiiglasteni jõudsin. Ja kõik need aasta oodanud sinna festivalile ka Jürgen roostet. Ja eelmised korrad on ta kogu aeg ära ütelnud ja Olavi roitlast samuti, aga sel aastal on mõlemad lubanud tulla, et sellest on väga hea meel. Mis konteksti paigutub hullunud Tartu teiste kirjandusfestivalide pildis Eestis? Ei ole kirjandus tõesti oleks, et on nagu selline kunstide vaheline, aga mis see tema nišš on? Üks, mis johtub ajast novembrikuust novembrikuu minu mulje järgi ei ole kultuuriüritustest eriti pungil. Ja see on üks selline teine pluss tema puhul, et ta on nagu kultuuriline sky, väike litakas enne ülikoolis sessid algust eksamiaegade algusest. Need üliõpilased saavad tulla ja ma usun, et see tõstab natukene nende toonust ka ja senise vastukaja põhja otsuses tõesti on niimoodi. Teiste Eestis toimuvate festivalide võrreldes tundub mulle, et hull Tartu natukene kammerlikum ja pöörab natukene vähem tähelepanu vormile tahaks tegeleda nii-öelda asjaga, mitte sellega, et millisesse pakendisse andmist pakendatud need, kes on seni osalenud, ka nemad on sellise lahendusega väga nõus olnud, väga päri olnud ja neile on meeldinud me selle festivali õhkkond. Ja ma arvan, et see sellisest väiksusest kammerlikkusest see tulebki. Hullunud Tartu festival algab alles 16. novembril, aga üks põhjuseid, miks me räägime sellest mõnda aega varem on see, et sul on plaanis selle festivali toimumise ajaks välja anda. Festivali kataloog. Jah, ma tahaks kolme aasta peale anda kogumiku välja ja seal oleksid esindatud siis kõik need kirjainimesed nii originaalis kui ka tõlkima eesti keelde või siis mõnesse muusse keelde kas inglise või prantsuse keelde ja siis kunstnikud, kes on selle kolme aasta jooksul osalenud, kõik saavad samuti oma väikese mahu oma tööde repro avaldamiseks ja tahaks sellised kogumiku välja anda. Ja praegu on internetikeskkonnas hooandja selle projekti toetamiseks kogume praegu raha, sest Kultuurkapital küll andis kuigi palju, aga see ei kata kõiki kulusid. Mulle anti nõu, et ma võiksin hooandjaga ühendust võtta ja seal oldi väga valmis hea meelega sellist trükist toetada. Viimatine suur asi minu meelest oli Peeter lauritsa kunstialbumi raha kogumine ja saadi kokku just nii palju kui vaja ja enne seda oli ka vist Ardo Ran Varres ja paljud teised väga toredad kultuuri ettevõtmised on sealtkaudu raha saanud. Muidugi on ka vist kulgast näiteks kultuurkapitalist raha saadud siia vähem, kui on küsitud ja see antud juhul siis kirjanik tema ütles, et seda on nii vähe, sellega vot välja ei anna. Ja siis ta lihtsalt pole minagi saata, ta lihtsalt kulutas selle niisama ära. Aga noh, sellest on juba kuskil, ma ei tea, 15 aastat möödas või midagi taolist, aga et midagi analoogset ei juhtuks. Seetõttu on hooandjale tõesti väga hea, et nad maksavad välja ainult selle raha, mis ainult sellisel juhul, kui täissumma on kokku saadud ja kui seda kokku ei saada, siis makstakse raha tagasi nendele annetajatele toetajatele. Annetaja ei kõla eriti hästi. Ega keegi sellest enda rahad ilma jää. Üks põhimõte selle festivali juures on veel see, et iga aasta toimub see festival erinevas asupaigas erinevas Tartu kohas. Esimene aasta oli tort vanas hullumajas, teisel aastal toomel vanas anatoomikumis ja see aasta on endises trükikojas praeguses trüki- ja paberimuuseumis. Miks me seda tahame teha erinevates paikades, nagu meie meelest need korraldajad, kes me oleme? Meie mees on Tartus väga palju huvitavaid ja kultuurikäibest mõttetult see eemale jäänud kohti ja me tahaksime neid kultuurikäibesse taga ilu. Näiteks esimene aastase endises hullumajas tehtud festival, seal andis etendusi Vilde teater, aga sellele järgnes see, et Vilde teater enam ei saanud, ei tohtinud või neid ruume kasutada, sest seal ei olnud kõiki neid euronõudeid täidetud. Aga ma loodan, et nüüd järgmiste kohtadega niimoodi ei ole, et meie oleme viimased, kes kasutavad, tahaks olla esimesed ühtedest esimestest. Festival hullunud Tartu toimub 16. ja seitsmeteistkümnendal novembril Tartus trüki- ja paberimuuseumis. Paljude sealsete esinejatega, nii Inglismaalt, Prantsusmaalt kui Soomest saavad tallinlased tutvuda juba neljapäeval, 15. novembril kell 19 30 kloostri aidas ning internetikeskkonnas hooandja saab toetada festivali kogumiku ilmumist või mõnd teist väärtetav. Tiina Laanem äsja ilmunud raamat kannab pealkirja õnnelik jää. See on novellikogu, mis koondab 11 lugu ja hulga nii-öelda kaasaegsesse keskklassi kuuluvaid tegelasi, kes võitlevad üleväsimuse, liigse töö ja muude igapäevaelu häirivate nähtustega. Kuna ma ei ole väga palju lühijutuvormiga enne selle raamatu tegemist kokku puutunud, et ma alustasin ju romaaniga tegelikult ja siis olen teinud kaks näidendit tegelenud põhiliselt siis kas romaanide või näidenditega, aga ühel hetkel mulle hakkas tunduma, et see lühike vorm hambaga mõnus, ta saab, saab väga teraseid huvitavaid ja kompaktseid asju kirja panna, lugusid lühidalt ära rääkida. Ja tegelikult nagu selle raamatul toomine mulle endale meeldis ja ma ei väsinud ka nagu, võib-olla nii ära nagu romaani puhul sa lõpus kirjutades väsid ära kui pika aja jooksul need novellid kirjutatud on. Kahe aasta jooksul põhiliselt üks on varasemast ajast, kui veel ilmus kunagi selline kirjandusväljana nagu Arkaadia, et siis Arkaadia jaoks kunagi kirjutatud. Aga ülejäänud on peamiselt kahe poole kahe aasta jooksul. Mind ennast huvitas seda raamatut lugedes eelkõige just sedasama novelli vorm. Kuidas novellid annavad võimaluse mingis mõttes täpsemalt teravamalt kajastada seda maailma, kus me praegu elame, näiteks raamat räägib valdavalt nagu öeldud, keskklassi inimestest, väga palju töönarkomaaniat ja väsimust ja vähest raha. Milline on tänapäeva maailm? No eks ta on kirju kindlasti, et ega ta ei ole ainult selline ületöötav ja väsinud, aga aga novelli puhul oli ikkagi mingisugune teema, mis mind nagu köitis ja mis mulle tundus ta kuidagi praegusest hetkest nagu kõlab vastu ja on oluline. Tegelikult päris üks esimesi oli küll raha puhkus, aga see niminovell see õnnelik jää. Mis sellest, et mulle tundus, nägi et Eestis ebaõnnestumine on väga suur nagu patt ja halb asi, et inspiratsioon sellest tuligi ühest edukast inimesest, kellel mõned asjad kõrbesid põhja ja kui tuli mõne inimesega temast juttu, siis nad küsisid, kas ta on siis tagasi. Ja ma küsisin vastu, kuskohast tagasi ütlesid, otse välja põhjast. Kas ta sealt rentslist nagu kuidagi tagasi ja mõtlesin, noh, ma ei tea, et ega ta enda oskusi ja, ja, ja ikkagi mingisuguseid asju ei ole ju kaotanud siis mind hästi kummastas see, et seda, kui sa millestki ebaõnnestuda, et siis nagu tänapäeva Eestis seda ei taheta väga andeks anda, et siis sa võiksid kuhugile ära kaduda ja justkui sa oleksid kõik oma oskused siis nagu ära kaotanud ka sellega, et sul midagi läks ebaõnneks. Et siin selle sama peategelane justkui oskas teha õnnelikku jääd ja mingi hetke ta tegi suurt osa inimesi, õnnelik, üks tuli ebaõnn ja enam keegi ei uskunud temasse ja põhimõtteliselt kadusta pildilt, nii et tähendab sinna pildile väga ei tahetud ka Eestis kuidagi armastatakse hirmsast edulugusid, et kas midagi õnnestub siis sind väga kiiresti nagu tõmmatakse kuskile ülesse, ülistatakse klopitakse vahtu ja siis visatakse nagus sama suure hooga minema. Keset tegelased on sinu novellides, kuidas nad tekivad, kas need tegelased on kirjutatud konkreetsetest inimestest või kuidas, et sinu jaoks tekkinud on? No vaat nad tekivad nagunii ja naa, et eks mulle ikka meeldib selliseid põnevaid tüüpe koguda ja põnevaid, nagu lugusid ja killukesi nagu kokku panna. Et siin mõne tegelase puhul võib isegi tunduda, et see on justkui äkki sellest või tollest, aga seal on lihtsalt näiteks üks element mis võib kedagi meenutada, aga tegelikult on näiteks teema olnud minu jaoks võib-olla naljakas või oluline sellegipoolest sellest inimesest või konkreetsest prototüübist, nagu sõltumata, et mul on üks lugu nagu sellest, kuidas inimestele kohutavalt meeldivad tasuta asjad tegelikult seal väga mitmetest nagu asjadest tõukunud. Ja on mul ka ühed enda head tuttavad rääkinud sellest, kuidas ka väga rikastele inimestele vaesematele inimestele niikuinii meeldivad tasuta asjad, aga ükskord nagu sai arutatud seda psühholoogiat, et kuidagi pikk sest elukallidus, sest, et kõige eest küsitakse nagu palju ja meil tunnen, et me nagu ei saa selle eest seda, mida me välja käisime ja siis siis see, nagu see mingi tasuta saadavad asjad. Need kuidagi pakuvad sellist naljakat rahuldust, et siis selle loo puhul oligi minu arvates selline nagu mõnusalt koomiline minu enda jaoks nagu analüüsida seda minule ka meeldivad mõnikord tasuta asjad, et ma üldse selles mõttes kedagi arvustada ongi inimlik. Aga mind lihtsalt nagu huvitas see teema sees, et miks, miks me mingisugune ahnus mingil hetkel käivitub või, või mis seda kuidagi kannustab. Näiteks mõne puhul on, on jah, näiteks siinsamas on minu enda üks selline kõige lemmikum on võib-olla see must auk, mis räägib sellisest ajalooõpetajast koolis, et et ma kuidagi mõtlesin üldse selle peale. Õudselt palju on räägitud sellest õpetajate väiksest palgast, et nad elavad kohutavalt näruselt, et justkui peaks kuidagi aitama, aga selle konkreetse tegelase puhul on see, et kuidas see lõpuks nii-öelda pidev abide, ta hakkab hulluks ajama, et tal tekib selline küla sanditunne. Et see tegelane jah, et mulle endale hirmsasti meeldis seal õpetaja, kellest ma kirjutasin. Et võib-olla nagu üks teema, mis oli ka mul kirjutamise aeg õhus, oli see, et ma nägin, et võib-olla niimoodi 30 viieselt neljakümneselt, et palju te puhul ju üldse on jutuks olnud, räägitakse sellest nii-öelda uue elu alustamisest ja tutvuskonnas, päris mitmed inimesed on täiesti siis nii-öelda puhta lehe keeranud ja hakanud uut elu elama. Ja ma nägin, kui raske see tegelikult on, et selliste klantsajakirjade kaante pealt või kust iganes kellelegi on keegi uus käevangus ja ma ei tea, alustas kuskil mujal oma uut elu siis kuidas tegelikult mida need inimesed tegelikult nagu läbi elavad ja kuidas võivad mingit pisiasjad, millega me kõigega harjunud olema, kuidas neid vaikset võivad sind sööma hakata ja kuidas sa tunned, et 30 viieselt või 40. et tegelikult on väga raske alustada uut elu? Võib-olla see on subjektiivne, et see justkui räägiksid, aga täpselt sellest praegusest aja olukorrast Eestis samas, minemata kordagi poliitiliseks, otseselt või sotsiaalkriitiliseks isegi. Ja mingi selline kergendustunne või vabadust tuleb sellest läbi mingisuguse muinasjutulised une näolisuse. Mis osa sellel on sinu kirjutamisprotsessis või loomingu mõtestamisel? Selline unenäolisus muinasjutt tuli siis mulle väga meeldib ja mulle meeldib sellest aspektist, et kui selles on veel selliste absurdsusest. Mulle meeldivad tegelikult, et selliseid, mitte väga korralikud inimesed, vaid kuidagi kiiksuga inimesed, inimesed, kes ei ole nagu nii-öelda kõik korras. Lauri Saatpalu järgi joonistatud mehed, et mulle nagu meeldib sedasi, nagu uskuda, et elus on mingisugust, nagu seda müstiliste müstika poolt ka, et ja trikki mingid asjad nagu võimalikud olla näiteks kas või sellesama õnnelikku jää tegemised. Üks minu tuttav näitleja tegelikult selle idee mulle andis, et ta rääkis, et kui tal on halb ja ta tahab kuidagi ennast mingisugusesse, rahu või stabiilsuse konditsiooni viia, siis ta teebki õnnelikku jääd, et kuubikuid, kuhu ta sosistab selliseid õnnelikke sõnu peale ja ja need aitavad teda. Ja noh, võib-olla siin ka näiteks ühes novellis muidugi on see, et kuidas tähed võivad hakata Ta inimese silmi söömäe, kui ta on teise inimese viimase piirini viinud. Mida sa enda jaoks novellivormis oled avastanud või kuidas sa kirjanikuna selles vormis arenenud oled või liikunud, kuhu? Mulle tegelikult meeldib üha rohkem see, kui on täpsemalt ja vähemate sõnadega ära öeldud. Ega mulle meeldivad ka need autoreid, paljud, kes suudavad väga lihtsalt, et midagi nagu kokku võtta või ära öelda keda iganes ma nimetan siin Filippidelermi, prantsuse kirjandusest või Parikot või kes suudavad ikkagi väga napilt midagi ära öelda. Ja noh, võib-olla mõnele tundub see lihtne tegelikult see absoluutselt mina arvan, et ei ole. Mis seisus Eesti kirjandus üldse on sinu meelest praegu? Ma arvan, et on, päris huvitav on see, et igasuguseid erinevaid tekste ja suundumusi on, et noh, võib-olla kurdetakse kogu aeg, et sellist põlvkondliku romaani ei ole ja mis, mida kõik loeksid ja oleksid vapustatud ja et võib-olla pannakse pahaks, et põhiliselt siis, mis kõlapinda on leidnud, et on nagu Sofi Oksaneni Eesti käsitlus või et kus siis meie enda autorite sellised kõiki haaravat romaanid või või siis luulekogud on, olles ise ka kirjastaja, siis siis ma loodan tegelikult, et üldse raamatuturg ja, ja kuidagi see, see kirjutamise pool tuleb mingist mõõnast välja, et noh, see on tajutav, et mingi mõõn on, et autorid saavad aru, et kuidagi inimesed on poest ära kadunud ja paljud käivad võib-olla raamatukogus ostmas ja et inimestel nagu igapäevaselt räägi seda raha üle, siis vist mida raamatupoodi viia ja endale sealt midagi põnevat osta. Aga ma tõesti loodan, et äkki see aeg ikkagi tuleb tagasi, et inimesed mingitest muudest asjadest jällegi küllastuvad ja on nagu ära see, et et hea raamat on ikkagi väga mõnus kaaslane. Tore, kui ta on nagu ka füüsilisel kujul olemas, et seda ma päris ei usu, et tuleb ainult see lugeritest jai päädidest lugemine, mida vahepeal arvati, räägiti väga kõvasti. Kuidas sulle tundub, kas ühiskondlik kriis võib aidata kaasa lugejate kirjanike vahelisele dialoogile või lugemuse kasvamisele? Ta võib aidata, aga samas jällegi jääb loota ikkagi see ühiskondlik kriis ei satu nagu kokku kauaks kestma koos majandusliku kriisiga, sellepärast et seda infot tänapäeval on niivõrd palju ja kui on majanduslikult kehval tulud, siis tõmmatakse just kõik need väljaanded või need võimalused nagu kinni, mis kultuuri või raamatuid ja teatrid kajastavad, et need pinnad on väga napid ja kultuuritoimetajad tegelikult igal pool kurdavad, et neil nagu polegi enam mahtu ega ruumi, sest et üritatakse siis noh, ka meelelahutuse osa suurendada, et siis tänu sellele reklaamiraha tõmmata ja, ja kuidagi ära elada. Et selles mõttes ma ikkagi loodan, et see majandusolukord paraneb, et ei juhtu nii nagu Lätis või Leedus kõik kirjandusajakirjad või väljaanded, mis puhtalt sellele pühendatud kinni pannakse, sest see oleks ikka äärmiselt kurb, et selles infotulvas paraku on nii, et inimene märkab või näeb kuskil kui millestki, kas kirjutatakse Vi käriisoris näiteks räägiti, näiteks on aga lootus jääb ka see, et tekib ikkagi, kas see raamatutest hakatakse jälle taaskord nagu rohkem rääkima, et kasvõi mingisuguste muude tarbeteemade asemel, et tekiks ka jälle see, et see suust suhu soovitamise ja ja levimise moment, sest mulle tundub, et see teatri puhul toimib rohkem. Et kui teatrietenduses on juba mingi hulk inimesi näinud, siis siis hakkab toimima see nii-öelda soovituse efekte rohkem, et kui seltskondades erinevates sattuda, siis teatrist räägitakse palju rohkem. See on tõsi, kui raamatutest, et inimesed ikka vahetavad infot, mis seal viimati teatris nagu head nägid. Pärt Uusberg on heade vend, koori dirigent ja heade tentkoor andis hingedeajal juba viiendat korda kontserditel Eesti, mis on, mis selle koori just hingedeajal alati publiku ette toob? Ilmselt on selleks minu isiklik kontakt hingedeajaga. Kuidagi on see hingedepäev alati erilisena tundunud juba lapsest peale suuremaks saades olen mõelnud, et ilmselt on see seotud looduses toimuvaga. Ja suuremaks saades olen üldse aru saanud, et muusika on väga kontaktne meid ümbritseva atmosfääriga ja see kuidagi looduses toimuv toetab väga teatud muusikat, mis just mulle on olnud lapsest peale hingelähedane, ehk siis selline võib-olla süübivam ja selline rahulikum muusika sobib väga hästi kokku novembrikuuga minu meelest, kus maailm on ka justkui peatunud sellisest suvisest, kuidas öelda suvisest tantsust. Ja, ja kõik on jäänud nagu justkui mõttesse. Nii see traditsioon on vaikselt sündinud on, et kõige esimeseks kontserdiks oli meil 2008. aastal minu esimene autoriõhtu, siis vaikivad kõik mõtted ja see oli kohe nagu konkreetselt teisel novembril Rapla kirikus hingedepäeval. Nüüd edaspidi on need kontserdid olnud hingedeajal, sest hingedepäev laev teatavasti liigub kalendris ja meil siiski on üldiselt ütleme, kui me saame nädalavahetusel kontserdit anda Kuidas teie repertuaar muutunud on? Repertuaari mõttes on niimoodi, et alati see kontsert on vähem või rohkem vaimuliku alatooniga, et suures osas ongi tegemist kirikumuusikaga, kuna need kontserdid toimuvad alati kirikutes, meil ja selle viie aasta sees on olnud kahel korral, nagu see kontsert puhtalt minu enda autoriõhtu, ehk siis 2008. aastal, siis vaikivad kõik mõtted ja eelmisel aastal kuule mu palve häält. Ja siis kõikidel teistel aastatel oleme laulnud lihtsalt erinevatest ajastutest pärit vaimulikku muusikat, nii ka sel korral, et oli seal kontserdil meil vanamuusikat, palestiina ja argatelt sellised heliloojad näiteks ja, ja oli ka kaasaegset koorimuusikat. Aga selleks ühisosaks oleks siis võib-olla see vaimulik kontekst ja kiriku võlvide alla loodud muusika. Tallinnas kontserdil käies jäi mulje, et vähe sellest, et kirik oli inimesi väga täis oli publiku hulgas väga-väga erinevaid inimesi, mis justkui viitaks, et teie koor on leidnud endale küllalt laiapõhjalise kuulajaskonna. Kellena sa ise näed või kujutled oma muusika, kuulajat? Keda ma kujutan ette oma muusikakuulajatena ja keda ma kujutan ebakoori kuulajatena, et nad ei ole tingimata üks-ühele antud juhul sellel kontserdil kõlas ka pisut minu enda muusikat, aga suures osas klaasike teiste heliloojate muusikat. Mul oleks vist hea meel, kui see, mis me teeme, oleks arusaadav võimalikult paljudele, aga mitte selle hinnaga, et see oleks kuidagi liiga vastutulelik. Et nõuaks siiski igalt kuulajalt piisavalt sellist vaimset pingutust. Ja kui aus olla, siis tegelikult oli väga suur üllatus, et nii palju inimesi oli tulnud toomkirikusse, kuna esiteks tihti inimestele ja toomkirikut üles kuulnud. Ja teiseks, me ei teinud ka väga palju reklaami, minu meelest, aga et see oli tõesti väga suur rõõm tõdeda, et teatud osale inimestest on see meie hingedeaja kontserdite traditsioon vist saanud kuidagi ka traditsiooniks ja et nad leidsid tee ja tulid kuulama. Mis teie koori tulevikuplaanid ette näevad? See hooaeg on üldse meil kooril selles mõttes teistmoodi, et me teeme koori kahekesi. Koostöö Külli Tiivetiga on olnud väga-väga tore ja ja mul on hästi hea meel, et ta meie juurde on tulnud, sest kahekesi koos on, on neid koori asju oluliselt nagu parem arutada kui üksinda kõike välja nuputada ja, ja on käsil suhteliselt tihe hooaeg, et nüüd esimesel poolaastal meil tuleb veel ülesastumine 30. novembril Eesti kooriühingu 30. aastapäeva kontserdil ja siis on veel plaanis ka jõulukontsert loodetavasti koostes linnateatriga, aga see ei ole veel päris selgunud. Ja siis järgmisel hooajal või mitte järgmisel hooajal, vaid järgmisel poolaastal on plaanis osaleda harrastuskoorile kohaselt koorikonkurssidel, mida me oleme ka terve selle tegelemise aja teinud. Et see lihtsalt arendab koori ja mõjub alati koori sellisele füüsilisele vormile hästi, kui sa osaled konkurssidel ja siis on plaan minna Tartusse kooride liidu konkursile Tuljak, mis on juba väga pikka ja traditsiooniga ja siis rahvusvahelisele koorikonkursile Tallinn 2013. Ja ühtlasi panin siis kui hästi Läheb, salvestada üks plaat ja pidada ka oma viienda juubelikontserti juunikuus ja jällegi, kui kõik läheb nii, nagu me loodame teha ka üks välisreis Slovakkiasse suvel, kus on ka üks koorikonkurss Kammerkoorist head ööd, vend ja hingedeajast, kõneles koori dirigent Pärt Uusberg. Helinäited on Türil toimunud kontserdilt ning kammerkooriplaadilt. Selleks korraks hakkab saade lõppema, ent julgustab kuulajad tuleval nädalal osa võtma paljudest kultuuriüritustest. Olgu selleks hullunud Tartu või Pimedate Ööde filmifestival või mõni äsja etendunud lavastus uusi kajastusi juba järgmises kultuurikajas. Tänase saate tegid Maria Lee Liivak Vivika Ludvig saadet jääb lõpetama fotograaf Gabriela liivamäepäevik. Pühapäev. Tõusin aeglaselt, eile õhtul Genialistide klubis oli kontsert, ma pole harjunud nii tugeva heliga, kus kõik tajumine segi lüüakse ja kaduma läheb. Ja inimesed punnitavad lava ees ekstaasi. Samas ei tohiks kõrvad sellises ületoosis enam töötada. Pigem töötab mingi fantaasia, et oled ägedal peol. Eleonora ja Indrek on Tartus meil külas mingi kontserdi jaoks proovi tegemas. Pühapäeva hommikud on kuidagi head, alati flegmaatiline, rahu on saabunud linna ja seda on koduseinte vahel tunda. Linna üldine tunne tuleb alati koju ka, nagu esmaspäeva hommik kripeldab äratuskellades. Naabritel vibreerib põrandal telefon umbes kella seitsme paiku. Siis lähevad endal ka meeled ärksaks ja lubadused iseendale tiksuvad peas. Tegime tyh ja hapukoorekurgisalatit, kohvi, Eleonora harjutusflööti Indrek viiulit. Tundsin jälle kadedust, et ühtegi pilli ei oska ise mängida. See on selline päris oskus, mida Isofeikida igasugust muud kunsti tegemist saab teeselda küll. Helide saatel läksime Peelaja Tõnisega õue turule. Turult ostsime kaalikaid, peete hapukapsast, porgandit, lambaliha ja ühed kollased villased sokid. Armsalt vuntsidega tädilt, kes vaevu paistis lõngakuhja tagant. Turu väravas istus bravuurikas paistes näoga tädi, kes meilt raha nõudis või sooja vett pesemiseks andsin, raha annan alati, isegi kui see küsijale päriselt kunagi head ei too. Loen praegu Kristjanit saadud romaani, kus arstist peategelane igal palgata Päeval saadab umbes 20-le sugulasele tuttavale raha, kes on hädas. Omamoodi kümnis kirikule. Millaulitskaja kirjutatud romaan soovitan. Seal on kohati mõnusat stiili, mis võlub. Loen seda õhtuti Tõnisele Jabelal ette. Seni kuni laps kurvalt ütleb, et emme, loe nüüd sipsikut. Koduaias riisusid naabrid, lehti pakkisid õunapuu oksi. Tekkis väike süümekas, et IKT-st ei võta ise osa. Aga vaja oli lambapraad ahju panna, sest õhtul pidi Tõnise isa Eevalt külla tulema. Eevalt tuligi, rääkis oma huvitavaid jutte minevikust, Saaremaast, inimestest, teatrist palusid mul talle pilte sorteeriks Püha Tõnu kiusamise, filmist ja muust. Ta kirjutab raamatut ja pilt oleks hädasti vaja. Loodan, et ta jõuab selle raamatu valmis. Systegi Peela nukuteatrit vanaisa kingitud käpiknukkudega. Lambapraad valutas varsti kõhus. Esmaspäev magasin öösel halvasti, kütsime eelmine päev liiga kõvasti ahju. Silme kurk kuivasid. Laps norskab nagu vana inimene, Kertu Norrus. Hommikul kimasin rattaga kassi, Toomest üles lasteaeda. Ostsin Konsumist, kaks pakki porgandeid, õunamahla ja vett. Eelmise nädala sirbi Loomingu raamatukogu uue numbri stuudiosse jõudes panin hiire laadima ja tegin kohvi. Lugesin. Parandasin Rakvere teatri jaoks ühte etenduse plakatit juba vist viiendat korda. Pealkiri pole loetav, tundsin end abituna, sest mulle tundus, et pildi peal ei tohikski teksti olla. Sorteerisin ülejäänud päeva fotosid. Pulmafotod, kokaraamatu kaanepilti, otsisin igavene valimise keerulisus. Õhtul tuli lisaks Merilis tõi ühe vana Canoni fotoka ära ja piparmünditeed. Olime Tõnisega väga apaatsed. Kas kiusas meri, Liisi ja ta läks lõpuks tagurpidi uksest välja. Teisipäev pildistasin Bigpangalaenureklaami jaoks meest, kes enda suverehvile knopkasid, liimib külmas kitsas garaazhis kuskil annelinnas oli külm, pime ja vihmane. Kommertstöö, millest pärast on ainult natuke karmavõlatunne. Õhtul tulid sõbrad appi, puid laduma. Enamuses saigi laotud. Mina mängisin naiste ja lastega toas. Siis tuli Marcus ootamatult uksest sisse marineeritud silgukarp käes, ütles, et tuli trennist. Markust näen umbes kaks korda aastas või vähem. Ta marsib alati suvalisel hetkel sisse. Ta töötab onkoloogia osakonnas Teebist keemiaravi. Käisin temaga kunagi koos Šotimaal maasikaid korjamas. Puude ladvad vaatasid hiljem jalgpalli ja lahkusid käratsedes. Kolmapäev lubasin tuttaval tema vintis poe kleite pildistada vanas puust majas pooleliolevas korteris palkseinte ja ehitusprügi taustal. Klišee värk. Piret oli mõnus modell, trotsis külma idee vaest fotograafi ja kassikusehõngulist väga tolmust ruumi pileti, see oli mingi hea emotsioon. Sõbralikkuse värskus. Merilis aitas lampi juhtmeid tassida. Meri-Liis on üks huvitav uus tuttav, verinoor, aga juba nii kirjanduslikult tiheda, pisut traagilise eluga. Pildid tulid mõnusad koba peale. Nagu ikka. Neljapäev ärkasin, astusin voodi ees magaval kassile peaaegu peale. Sõin evelini tehtud pasteeti otse karbist. Hea oli. Panin Peela riidesse. Ta oli kurb ja loid, tundus väga vale mõte see õnnetusehunnik lasteaeda sundida. Aga tegin seda ikkagi süümekas südames. Käisime autot proovi sõidutamas, tahaks suurema pagaasnikuga kasutatud autot, kuna nii palju kola ja sõpru on vaja vedada ja tahaks lõunasse sõita, et õli ja juustu ja veini oliive tooma ja ühele kontserdile Poloniasse ja ühele animatsioonifestivalile Ljubljanas. Lõuna paiku tuli Andra stuudiosse, et mõned oma akvarellid photoshop'is sirgeks lõigata. Sisemistes Merilis, et tahab mind Karlovas õnne tänava nurgal pildistada. Ta tahab fotonäitust teha Õnne tänava nurgast ja mulle näib, et pisut õnnetutest inimestest. Andro tuli meiega koju kaasa. Tal oli vaja mingit laadi lohutust, kuid ma ei osanud seda pakkuda. Olin pigem isegi küüniline. Peaksin järgmisel nädalal ühe sõbraga aga võhivõõrastele inimestele ühe tajumise koolituse tegema, mille sisuks on väikeste asjade varjatud olemuse ja tähenduse leidmine kunstilises võtmes. Aga mul on iseendagi tajumisega hetkel raskusi. Tegin kitsejuustupeedisalatit, lugesin Peelale muinasjuttu, milles üks kaevur läks kaevandusse kuradit otsima, kuna tema sõbrad lubasid talle selle eest tünni veini.