Ma kujutan ette, et kui avaneb võimalus neli nädalat Ameerikas ringi sõita, õppida kohtuda nähe oma silmaga, esitada küsimusi, kuulda kohalike spetsialistide kogemustega loodus- ja keskkonnakaitsjate juttu siis on see ikka üks väärt külaskäik küll, mis mitte ammu. Tiitra kindlale USA-s lõppes mõned minutid, me rääkisime ka loodushoiu saates siin nädal-kaks tagasi ja siis küsisin, et, et nii väike Eesti ja nii suur Ameerika rikas riik seal ja meil näpud põhjas, et kas üldse on midagi võrrelda. Kas annab üldse võrrelda? Siis avastasid, et annab küll. Et Ameerikas on puutumatut, loodust, mille üle uhke olla ja meil on seda, aga Kesk-Euroopas on kõik maani läbi siblitud, et vaatajat ei olegi enam midagi jumalast järele jäänud. Aga nüüd on meil aega pool tundi ja ole hea. Aruta oma küllalt veel värsked. Tähelepanekud lahti ja ma usun, et siin tuleb ka meil mõningaid niita, vaatamata riikide erinevusele ja võib-olla ka mõned mõtted tuleviku jaoks, mis meil siiski läbi meie asjaajamise sobiksid teisiti teha edaspidi. Või kuidas sa tahad alustada? Ja nüüd on kuu aega möödas ja esimesed muljed nagu selginud ja algus küll sai nalja ameti juures töö juures. Kui ma ütlesin peaaegu iga asja peale, aga Ameerikas on see asi lahendatud nii. Aga Ameerikas on see süsteem paika pandud, nii et kas meil ei peaks ka sellest midagi õppust võtta olema ja siis põhjustas muidugi paljudel kolleegidel niisuguse toreda heatahtliku muige et nüüd hakkab kõike neid asju ümber hindama ja kõik ameerika moodi mõistma. No ma ütlen, et ma olen sellest esimesest muljest nagu üle saanud ja kainenenud ja ja ega siis tõesti, ega meie oma Eesti pärast ja Eesti traditsioone ka häbenema ei pea. Ameeriklased tähistavad sel aastal oma 75 aasta möödumist oma riikliku looduskaitsesüsteemi loomisest, nad on väga uhked selle peale. Nende rahvuspargid on sageli veel vanemad. Ja ega meilgi me tähistasime ka mõnedaat mõned aastad tagasi ja 75 aasta möödumist Voika saartele kaitseala loomise tähtpäeva. Ja ka meie tähtpäevad võivad mõnes suhtes ulatuda. No kui mitte just aasta sadadesse otsima, siis aasta sadadesse, aga nii taldriku ja rahvusliku looduskaitse seisukohalt, samuti 100. 100-sse aastasse ja ja meie ei pea sugugi häbenema seda, et eestimine Eesti looduskaitseseadus võeti vastu 935. aastal. Et meie kaitsealade võrk kujunes esialgselt välja kolmekümnete aastate lõpus ja et 57. aastal me uuesti uuesti restaureerisid suure osa oma looduskaitsest ja oleme seda siiani edasi arendanud. Aga Ameerikas muidugi on palju niisugust, mille suhtes me oleme rohkem olnud seotud nagu saksa ja vene traditsioonidega oma asendist tulenevalt oma kultuurist tulenevalt. Kuid Ameerikas on jällegi palju niisugust, mida Ameerika tahab seada eeskujuks ülejäänud maailmale. Ja minu reis oli, oli kinni makstud ja organiseeritud Ameerika informatsiooniagentuuri poolt, kes propageerib Ameerika elulaadi, Ameerika lähenemisi, riiklikku poliitikat ja ja loomulikult tuleb sealt siis nüüd korjata välja see huvitav, mis oleks meil võimalik ka üle võtta ja, ja juurutada ja mõelda selle üle. Ja ega kogu see seminar ja kogu see õppekäik, ega see ei olnudki nii väga nii pealesurutud, et tingimata tehke nii vaideid. Ta lihtsalt innustas mõtlema ja juurdlema ja arutlema selle üle ja mulle tundus, et nende maade valik, kellele see seminar, mis oli spetsiaalselt pühendatud rahvusparkide tutvustamisele ja kogu keskkonna ja just klassikalise looduskaitse poole nii teoreetiliste ja praktiliste aluste juurutamise tehnikale see oligi mõeldud rohkem niisugustele maadele, kus võib-olla oleks midagi eeskuju võtta, sest enamik meie 14-st meid oli kokku 14 noh, ütleme nii, seminarist esindasid niisuguseid maid, kes samuti teevad esimesi samme oma oma riiklikul teel ja kus on teatud põhjustel olnud mahajäämust. Noh, ma nimetan niisuguseid riike nagu Haiti-Guatemala Araabia riike nagu Saudi Araabia, Omaan Egiptus kus tõesti võib-olla kes ei saa, ei ole hiilanud siiani oma omakal looduskaitsega. Kuid samal ajal oli seal grupis Norrast, Inglismaalt haipaagi superintendent. Et seltskond on väga kirju ja, ja meie niisugune kui meid siis atesteeriti või meile, siis need sertifikaadid, et me oleme niisuguse suure seminari läbi teinud kätte anti, siis toonitada seda momenti, et me räägiksime just sellest oma kodumaal, mis meile tundus, et on hea ja ei häbeneks kritiseerimast, mis meile tundus, et ei ole rakendatav meie maade konkreetsetes tingimustes. Ameerika armastab atraktiivsust, reklaami, mida tehakse, sellest palju räägitakse ja, ja siis kogu see ajakirjandus tuleb järele ja kas loodushoius on ka seda tunda või on siin asjaajamine vaiksem, sisulisem? Ei ole, ei ole sugugi mitte ikka see on ameerika eripära, tema omapära, tema kultuuri üks niisugune loomulik koostisosa, et kõik käib üsna tugeva reklaami ja poliitilise šõuna. Ja, ja täpselt samuti on siis praegu üks suur niisugune niisugune poliitiline ümberhindamist aeg, sest et seda perioodi, mida mida tähistasid presidendid Nixon, kaator ja räigan see periood, seda perioodi loetakse no niisuguseks mustaks leheküljeks looduskaitsele, sest et need presidendid ei tähtsustanud eriti noh, looduskaitse külge nad küll mõistsid keskkonnakaitsetähendustega nendel ei olnud see prioriteediks number üks, aga nüüd on siis nagu uus lehekülg ja, ja Clinton oma valimiseelses propagandas tugevasti rõhutas oma niisugust looduse tähendust ja tähtsust. Ja see ajastus väga hästi Ameerika seisukohtadega, mida väljendas Bush, kui ta võttis osa Riiodersonairo arengu konverentsist ja kus ta jättis näiteks väga olulise ja tähtsa konventsiooni, mis tähistas seda liigilist mitmekesisust, bioloogiliste liikide mitmekesisust, selle konventsiooni jättis Ameerika poolt alla kirjutamata. Ja muidugi neid oli siis Clintonile suurepärane võimalus heaks teha ja see oli küllalt propagandistlik, küll. Aga lisaks sellele Bagnadistlikule küljele on Clintoni administratsioonis üks väga tähelepanu väärne inimene. Selle inimese nimi on asepresident algoore, kes on, kes on lausa kirjutanud ühe bestselleri niisuguse globaalse keskkonnakaitse tähendusest ja ja kes on nagu selle liikumise mõtlen keskkonna- ja looduskaitse põhimõtete, kaasaegsete põhimõtete, ökoloogiliste, lähenemiste põhimõtete liikumise üks niisugune väga populaarne tõlgendaja. Tal on üks niisugune raamat, mida levitatakse Ameerikas ja ja mida ma ka kaasa tõin, kus ta väga üldises lõikes näitab maailmale, mis on maailma väljavaade, kui ta tõepoolest ei mõista mõistlikult tarbida loodusvarasid ja ei kasuta tsüklisi protsesse ja ei mõista sellele keskkonnakaitse ja konkreetselt ka looduskaitse tähendust. Kui meil sõita mööda teed mõne kaitseala suunas või kui eriti matkata väiksemaid radu pidi, siis võib üldse mitte märgata, et oled sattunud kaitsealal. Kuidas seal algas rahvuspark või, või mõni kaitseala hakkab endast kõnelema, kui nüüd lähened, ükskõik mis sihiga teed kasutada, aga kas hakkab kuidagi silma, tuleb seepeale. Või kuidas see asi käib? Ma saan aru, sinu mõttekäigust vist on Eestis ikka üksmeel, niisugune kaitsealad meie kõige suurem kuulsamse Matsalu sellel enam-vähem anda, nii tasemel vähem ma ütleksin, et põhiideed otsas on need ilusad luigekujud ja seal tunned, Sa oled kuskile teise kohta sattunud ja ja mõningad niisugust reklaami on ka Lahemaal olemas, teistes kohtades on tõesti napib seda ja see on haige, näiteks mina külastasin nüüd Ameerika Ühendriikides nende suurte tööseminaride vahel õige lühikest aega kahte hästi kuulsat rahvuspark. Üks on siis kuulus Grand Canyon ja teine on Jooslemiti. Ja nende puhul on lausa niimoodi, et üks niisugune sissesõit sinna metsikul kujul ei ole üldse kõne alla ja autoga sissesõit on sama nagu võib-olla me oleme näinud, kui me oleme välismaale reisinud, rännanud, kus on teedemaksu võtmine nagu Jaapanis ja ja Saksamaal ja mõnel pool veel. Vaat niisugune takistus on kohe tee ääres, kus peetakse kõik transport kinni, võetakse see sissesõidu tasu, kontrollitakse, kas ekskursioon või külaskäik on registreeritud ja, ja kas vormistatud nii nagu peab ja siis alles saab rahvuspark ja noh, enne seda muidugi on ka pidev reklaam selle kohta. See ei ole häiriv reklaam, aga ta siiski on olemas. Ja kui kohapeal olla on kirjandust mitmesugust, meil jätab just soovida, väikesele lapsele pole midagi pihku pista, mida ta saaks nüüd nii minuti kahe jooksul haarata, oleks tema taseme kohane. Aga midagi ilusat pilti või, või noh, ütleme kasvõi see kleepekas, et jääb esimene side, midagi jääb ühest käigust alles ja võib-olla see kutsub uuesti minema või hoidma pilgu terasem kuidas nad nii-öelda pähe määrivad oma asja ja see on küll nüüd. Hästi organiseeritud ja peab ütlema, et ta on natukene ootamatult organiseeritud selles mõttes. Et see aeg, kus võib-olla 10 20 aastat tagasi, kui trükitehnika ja klantspaber saavutas oma niukse kõrgtaseme, kus trükiti seal, ütleme, 250 grammisele läikivale kartongile, ülikauneid, prospekt, Teie brošüüre, see aeg on nüüd möödas, seda loetakse raiskamiseks, seda seda loetakse noh, ütleme ressursside raiskamiseks, liialduseks. Praegult kohtub nendel nendel ekskursioonidel ja nendel õppemajades ja nendes klubides, kus reklaamitakse ja tutvustatakse muuseumites väli muuseumites, seal on kahesugust, reklaami on tõepoolest seal niisugused kallihinnalisi buklete, mis maksavad head raha, ilusaid, postkaardikomplekte, ilusaid siidiplaatide või tavaliste kassettidega loodushääli ja seda reklaamivad indiaani muusikat ja, ja, ja värvialbumeid, mis on pööraselt kallid ja atraktiivsed. Aga see põhiinfo, mida jaotatakse enamasti tasuta. See on trükitud kõige tavalisema tsüklilise ajalehepaberi peale sageli niisuguste ajalehtede vormis, ta on arvestatud sellega, et inimene seda igavesti kanna endale kaasas. Kuid seal on hästi sisuline ja hästi atraktiivne info. Seal on niisugune noh, teabe, mul on siin mõned näited kaasas sellest näiteks ajalehte. Siin. See on niisugune tavaline info, kus külasta saab selle põhiosa, mida ta võib siis uurida ja kus ei ole püütudki asja lahendada, noh, ebaõnnestunud seal foto abil, aga sealsamas, kui sul on rahakott kannab, siis sa võid osta endale noh, niisuguse palju uhkema, niisuguse prospekti, mis on tõesti hästi kaunil paberil ja aga ma panin tähele, et neid uhkeid asju ostsid võib-olla ainult jõukamad turistid, välisturistid et Ameerika rahvas suhteliselt lihtne rahvas ja tema hindab ka ikka rohkem seda, mida nii tasuta jaotatakse, missugune info ta tuleb lihtsalt. Sest et näiteks mul on huvitav seda märkida, et et mul olid paaril korral kohtumised oma kaasmaalastega Ameerikasse lavale, et eestlastega ja kui ma rääkisin, et millised võimalused mul nüüd on sellel nelja nädala jooksul külastada niisuguseid uhkeid kohti kauges idas seal seal sest Grand Canyon on ikkagi Ühendriikide kaguosas ja, ja Yosemiti on Los Angelese ja San Francisco, siis see jääb ju läänerannikust hästi kaugele. Ja need, need kaasmaalased olid väga-väga sõbralikult kadedad minu peale nad ütlesid, et nad ei ole eluaeg sinna jõudnud ja et see on nii eksootiline, nii kaugeni kallis koht, niisugusse kohta minna. Et see näitab ka midagi, et ega see kuigi meede tutvusime nende nende arvudega, mis ulatuvad miljonitesse ja nende üks põhiline mure ja probleem oligi selles, et Ühendriikide rahvusparkide süsteem on välja kujundatud 70 500 aastat tagasi ja, ja see hiilgus nende igasuguste muuseumikeste ja ekskursioonipaikade ja stendide ja see on kõik kujundatud välja kuskil kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel, sellest aastane möödakse sulle kuus, 70 aastat ja nüüd on just viimase 10 aasta jooksul tohutult tõusnud nende külastatavus näiteks mul on siin paberi peal Arud, kuidas on tõusnud selle Grand Canyoni pargi külastatavus. Sajandi alguses käis seal võib-olla kõige rohkem mõnikümmend 1000 külastajat ja pärast esimest ilmasõda tõusis sarv 100000-ni ja, ja enne enne teist maailmasõda käis võib-olla pool miljonit, siis nüüd viis aastat tagasi käis miljon ja ja sel aastal tähendab, 93. aastal oli juba see arv viis, kuus miljonit. Vaat see hirmu aitab neid ja ja see ongi ühtlasi nüüd niisugune poliitiline probleem selgeks teha ka riigivalitsejatele, kongressile ja nendele, kes raha eraldavad föderaaleelarvest, kuidas põhjendada seda, et assineeringut suurenevad, et me peame, nendel on väga raske seda seletada, samuti poliitiliselt, et kuidas nüüd järsku on juhtunud ja mis selle põhjuseks on, aga üldiselt Ameerikas on missioonitunnetus tasemel ja, ja sellele ka sellega arvestatakse. Nende probleem on selles, et mis nüüd ette võtta Kui ma enne ütlesin, et meie kaitsealad on justkui peidus või ei märka, siis ma ei tahtnud mitte kriitikat teha kaitsealajuhtidele, sest meil on olnud aegu, kus viida tulid ilusti püsti, kus vastavaks pleki peale joonistatud maastikuga. Kaardid olid kahe küllalt tüseda posti otsas ja on muudki olnud, aga kahjuks inimesi on mitmesuguseid ja mõned proovivad seal peal jõudu ja on isegi näha. Jahimehed on lasknud. Olite ka vahel neid suuri plakateid läbi. Kuidas aga ameeriklane hoiab seda, mis on püsti pandud, mis on tema jaoks kas selgitus või kodukord või, või viit või on seal ka neid nii upakil, katkise ja poolikuid ja roostetanud või, või on selle koha pealt kord majas? No üldiselt on kord majas, aga mina ei ei, ei ütleks niimoodi päris, et nüüd see reklaamid, tase oleks niivõrd mõõduandvalt erinev asi on lihtsalt selles, et nendel on, nagu ma juba alguses ütlesin, see kultuurikiht on, tal on aega olnud järjepidevalt rahulikult areneda ja kuidagi ühiskonna distsipliin on parem ja, ja meil on niisugused väga heitlikud ajad olnud. Jah, meil oli mingisugune stabiilsus sellel alal, ütleme ja nüüd hiljem on see stabiilsus nagu rikutud, aga siin on omad põhjused ja, ja need põhjused on selles, et et kogu ühiskonna finantseerimissüsteem, kõik Tubja ja ta muutub nüüd lääne malli ka sarnaseks, kus on väga suur jõud ühiskondlik küll fondidel ja ühiskondlikel liikumistele eraalgatusel. Ei rääkisime ju sotsialismi ajal ka ühiskondlikust aktiivist, et see ühiskondlik aktiiv on alati nagu riigi toetusega riigi sundusega seotud, aga aga Ameerikas on see noh, vaba ettevõtluse ja loba niisuguse arengu tulemusena ka suunatud arengu tulemusena siiski stabiliseerunud süsteem. Aga mis puutub nüüd sellesse sinu otseselt küsimusse, kas sa nägid midagi niisugust? Ei, ma ei taha Ameerikas luua niisugust müüti, et ma midagi näinud. Kui aus olla, siis ma nägin ka paaril korral kusse. Haavlilaeng oli tabanud silti, oli küll. Seda lasevad mingil juhul tüüpiline. Võib-olla mõni kuulaja nüüd tahaks küsida ja põhimõtted on tähtsad asjad ja, ja, ja kui saab siin tarkust manu, käikudel, see kõik on hea, aga, aga mida see Tiit randla siis nägi nagu turism, mis tal ajas silmad suureks sest säärast ilmselt Ameerikas on. Võib-olla lubame siis seda? Ka, ja muidu me jah, vähem nagu eest liiga Eesti-kesksed lubasem Ameerikas rääkida. Ma valisin välja siin mõned näited selle kohta, mis Ameerikas on ilmselt teistmoodi ja ilmselt väärib rohkem ka propageerimiste tutvustamist. Mul õnnestus siis külastada näiteks Washingtoni loomaaeda, muide kus on laupäeviti pühapäeviti prii sissepääs kõigile kus on väga palju rahvast, kus ma nägin siis ka pandakaru ja ja teisi eksootilisi loomi väga kaunil ja päiksepaistelisel päeval. Ja mis jättis mulle oma korras korrastuse ja oma heakorrastuse tähendab oma kujunduse ja ja oma niisuguse atraktiivsuse poolest kesklinnatingimustes äärmiselt soodsa mulje. Ja teiseks, ma sain väga põgusalt ja, ja kohati ka põhjalikult tutvuda kliiblandi loomaaia, sealse troopikamajaga. No see troopikamaja oli minu jaoks täielik ime, sest et seal oli rajatud alles mõni aasta tagasi. Ja tema maksumus oli seal üle 20. Õieti mäletan üle 20 miljoni dollari. Nii et, et ma nägin pilised, kuidas koolilastegrupid käisid oma õppustele, kuidas seal viidi läbi niisugust tavaliselt propagandat ei räägitud, mitte ainult sellest, mis on Ameerikas, Ameerikas teatavasti päris troopilist kliimat ei ole. Aga missugune on see Ovaalne õnnetus seoses sellega, et troopilised vihmametsad väga kiiresti hävivad arengumaades ja selle tagajärjed, missugused võivad olla ülejäänud maad ilmastikule ja ja loodusele, need olid väga õpetlikud. Lisaks sellele muidugi praktiliselt tunned sa ennast nagu nagu vabas looduses, nagu nagu troopilises vihmametsas koos äikesevihmahoogudega koos Orangutaanide ja teiste väga eksootiliste loomadega need alligaatorid krokodellidega. Et see oli minu arvates üks niisugune väga efektne. Sest Clillandis oli parajasti tulnud lumi maha ja ma kujutan ette seda suurt energiakulu, mis mida nõuab selline suur klaaskupli all olev hiigelhoone oma kolmel neljakorruselises ülesehituses tema kütmine, tema varustamine, need, et see näitab, et Ameerikas peetakse loomaaedadest lähtuvat propagandat väga oluliseks inimeste ütleme niimoodi ebamoodsalt ökoloogilisest kasvatuses. Ja lisaks nendele paikadele ma kindlasti tahaksin tuletada meelde veel ühte ühte niisugust paika siis esimesel silmapilgul oli väga tagasihoidlik ja mida me võime kohe siinsamas propageeris, veerida ja, ja järgi teha ja mis ei nõua miljoneid. Aga kindlasti head tahet nõuab, aga hea tahte inimesi on ka Eestimaal küll ja küll see oli üks Arboretum seal üks niisugune, noh, meie rohkem räägime Tendraariumites, aga ükskõik, kas naabrajutamaidendraarium see on niisugune eraettevõtlusel põhinev firma, mis oli tegutsenud seal mõnikümmend aastat ja millest oli kujunenud ka Clevelandi lähistel väga populaarne paik, mida kõik tundsid seetõttu, et eraomandus algatusel eraomanik algatusel olid paljud inimesed kokku pannud oma maad ja olid kujundanud niisuguse uhke pargi kust läksid läbi ekskursioonirajad, kus demonstreeriti pisikesi, pisi soid lindude rändepeatuspaiku koos vaatetornidega ja muid niisuguseid maastikuvorme, tüüpilisi taimi ja puid Ameerikas. Need olid hästi tähistatud. Matkarajad olid mõeldud nii jalgsi matkamiseks kui ka suusatajatele. Clilland on Kanada piiril ja hästi lumerohke piirkond ja, ja lisaks sellele toimusid seal samuti regulaarselt pused koolilastele. Asjahuvilistele. Sealsamas töötas ka niisugune puukool, kust sai konsultatsioone, kus sai osta istikuid, kus sai mitmesuguseid konsultatsioone, kus sa võid oma müügipunktid. Nii et, et niisugune ettevõtlus oli neile omanik. Ühelt poolt väga tulutoov, aga teiselt poolt jälle niisugune, mis, mis teadvustas ühte võimalust niisuguses keskkonnakaitseliseks looduskaitseliselt. Kolmandaks jättis mulle väga niisuguse toreda toreda mulje. Nii ja siis kindlasti tahaks rääkida, jutt ka natukene eesti keele haakuks sellest, et et Clevelandis on üle maa üle terve Ameerika Ühendriikide kuulus nõndanimetatud Metropark, kõik see tuleb algselt Metro politani sõnast ja, ja noh, ta sisuliselt tähendab linna munitsipaalparki, see on üks niisugune huvitav ringpark, mis on ümber linna. Noh, ta on ökoloogiliselt hästi põhjendatud, ta tekitab niisuguse võimaluse loodusega vahet Roolsega kokkupuuteks. Ja selles parkide süsteemis oli siis ka niisugune rahvusparkide süsteem ja, ja seal rahvusparkide süsteemis mulle juhuslikult minuga kohtunud väliseestlased ka tutvustasid seal eestipargiosa ja ja rääkisid mulle, sellest, kinkisid mulle brošüüri, kuidas meie väga lugupeetav Jaakson oli siis 1966. aastal avanud seal eestipargiosa. Ja see oli siis niimoodi uhke, uhke mälestus nendest aegadest, kus siis väga mitmed tol ajal emigratsioonis viibinud tegelased selle pargi avamisest osa võtsid ja kuidas ja mismoodi see kõik seal kujundatud oli. Ja see oli siis üks osa väga paljudest teistest seal oli ka Leedu ja Poola ja Tšehhi ja mitmed vene ja rumeenia slovakkia sõnal terve Ida-Euroopa ja oli seal esindatud oma pargiosadega käialis eesti k. Vana seinakell Tiit Randla elutoas tiksub väga rangelt aega ja annab võimaluse ainult esitada ühe küsimuse veel lühikese vastusega koos. Ameerika on rikas riik ja tal on raha ja kui ta tahab, siis võib ta seda raha suunata tõesti sinna, kuhu vajalikuks peetakse. Kuidas sulle tundus selle kuu aja jooksul, kui on tegemist looduskasvatusega, kuhu kõige enam siis ressursse alla pannakse, et sellest oleks edaspidi noh, kasvu inimesele ja loodusele ja tervele maakerale, ütleme nii. No ma tegin naljatades niisuguse arvestuse, et mis ma läksin maksma nelja nädala jooksul Ameerikale ja. Ma leidsin, et ma läksin maksma ühe luksussõidu toojasse, luksussõiduautoajalehe kuulutuste järgi on praegusel ajal Ameerikasse mulle üllatuslikult Volvo ja, ja need luksusvariandid maksavad Ameerikas umbes 23000 dollarit. Nii et kui ta ühele niisugusele vähetuntud ja väikesele maale pühendab niisama mööda minnes ühe niisuguse summa ja, ja meid oli seal 14 riigi esindajad ja kõik nad umbes nende, nende visiit läks nii palju maksma Ameerikale, siis näitab, et Ameerika oskab teha propagandat, oskab näidata oma eeliseid ja omas süsteemi. Ta suudab seda teha, aru, saada, madalaks. Aga noh, see on asja üks külg asja, teine külg, mis mulle väga isiklik, mis ma ütlesin, aga, aga mis mulle niimoodi noh, jättis niukse. Missioonitundel on väga hea, niisuguse mälestuse oli see, et nägin väga palju koolilapsi väga palju kollaps ja noorust, kellele nimelt olid mõeldud väga paljud aktsioonid, ajud nendest kõigist rääkida. Aga ühes siiski nimelt Clevelandis oli, oli üks niisugune noh, sõnademängu ameerika armastada. Üks niisugune aktsioon, kliin, länud puhas maa. Ja selle käigus näiteks propageeriti kohalike puude istutamist lastele ja, ja niisuguseid aktsioonide, kuigi nad on ka natukene atraktiivsed ja, ja kuidas me ütleme, kampaanialikud, aga nad täidavad ühte kindlat eesmärki, et arendada sõna, loodussõbralikku suhtumist ja ja niisugust arusaadavat suhtumist, et me oleme kõik pärit loodusest ja me peame loodusega elama sõpruses. See kasvatuste just noorsoo hulgas minu arvates oli väga meeldiv ja see näitab, et selle maa-ala on kindlasti tulevikku.