Ja nii see oli metsanädala aegu enam silma paistnud ajakirjanikud viibisid preemiasõidul Soomes. Meeskonda kuulusid veel riigikogu keskkonnakomisjoni esindus ja meie metsaameti juht koos nõunikuga. Tegu oli kahelt poolt põhjalikult ettevalmistatud käikude ja kohtumistele. Jaa, aga mis algas Soome maa- ja metsamajanduse ministeeriumist läks läbi metsanduse arenduskeskuse Tapio samuti tootjate keskliidust kuni metsani välja. Kõigis neis paigus tutvustati meid Soome metsanduse tänaste oluliste uusimate lähtekohtadega mis ei ole siiapoole lahte küll tundmatud kuid olla kolm pikka päeva pidevalt kindlasuunalises sõiduvees ja kogeda, kuidas ministeeriumi ametnikud rääkimata tegemistest, kohtadel kogu aeg rõhutavad metsade puhul loodusliku mitmekesisuse tähtsust, püsimetsanduse eeliseid ja alles seejärel kõnelevad puidust ja rahast. Siis ei jää kahtlust, et säärane kurss on võetud riigis tervikuna ja seda kuni väikeste eraomanikeni välja. Tõsi, ega maastikul veel väga palju näidata ole. Trükisõnas põhjalikult reklaamitud Pirkkan maametsakeskuse maadel on vaid ühes kohas vaevalt hektari suurusel tee äärsel alal võrreldes varasemaga metsa teistel põhimõtetel raiutud kui seni raiutud, nii et siit saab kindlasti ökosertifikaadi toodangu tõrgeteta müügiks. Euroturul. Blankett näeb välja küllalt keeruline, mis tuleb täita. Aga vaatame kõike seda parem üle metsapildi. Ühel pool teed on küps kuusik, milles märkab mõnd mändi ja kaske ning valgusrikkamas servas väiksemaid aluspuid. Teisel pool teed on talvel tehtud raie, mille ääres asuvad selgitusi jagama Pirk, almametsakeskuse arendusjuht Veiko iit, ainen ja metsakorraldaja Mauri Raivio. Kuid veel enne neid jõuab oma esimese mulje lahti rääkida meie metsaameti juht Andres Talijärv. Sest lahe tagant saabunud vajavad kodukeelseid selgitusi. Et need on jäetud, need kased ja männid on jäetud selle mõttega siia, sealt tuleksid nagu seemet ja pakuks sellele järelkasvule turvet kuskil viia. Pärast viie aasta jooksul võetakse siis nüüd ka see, see mets, mis täna veel, Kristjan võetakse siis maha ja noh, selleks ajaks peaks olema see looduslik uuendus siin sellises faasis, et ta saab ise iseendaga toime. Muidugi meil sellist asja praegu väga ei viljeleta, sest ma ei tea, kuidas siin tuulega on, aga lihtsalt mina kardaks natukene tuult sellise Arviku puhul, sest see tuulutasin üks päev ümber lükata. Aga kui me räägime nüüd sellest looduslähedasest metsakasvatusest, siis praegult näevadki selles väga suurt probleemi, et neil tuulemurdu ei ole. Et võib-olla nad isegi näeksid hea meelega siin tuul midagi korda saadaks. Ja kui me vaatame teisele poole, kus on analoogne metsis, võib arvata, et selle raie käigus on siis lihtsalt või põhiliselt on kuusk välja raiutud ja ja noh, looduslikult tekkinud mänd ja kask on siis alles jäetud. Siin täies selles metsas on kuskil kaheksa peale, ütleme siin tee ääres või isegi üheksa siin praegu tekitatud täius kuskil neli või isegi veel väiksem, nii et see meie meie sihukese koolitarkusega küll väga hästi kokku ei lähe, aga võib-olla see on otstarbekas, niimoodi ei tohi teha. Siin on jah see loogika, et ennem peab olema siis selline järelkasv, mida siis minnakse ära päästma, välja tooma, siit tekib niisugune kiuslik mõte, et anda sellele raiele hoopis valgustusraie nimi, sellepärast et üheksakümneaastased puud võetakse pealt ära selle eesmärgiga, et all olevad puud saaksid kasvada, metsakasvatuses nimetatakse sellist raiet valgustusraieks. Meie muidugi teeme valgustusraiet kahekümneaastases puistus, aga nemad teevad siis noh, idee on põhimõtteliselt sama, mis, mis valgustas raiegi puhul, tähendab päästa seda järelkasvu, aidata välja tehases seda grupiti, mitte niimoodi, et nüüd ylepinnalised tekitada sihuke suur Harvikuid, mõne mõned sihuksed grupid jätta kasvama oleme siis veel eri liigiliselt, tähendab seda peetakse heaks, kui on natukene mändi, natukene kaske ja siis selle tulemusena tekib selline segamets, mida noh, arvatakse, et see on kõige parem, kuigi võib-olla siin tundub, et on niisugune männikasvukoha tüüp, aga noh ei mulje on ilus. Silmale on jah, see pilt. Päris kena, aga kui nüüd võtta ökonoomika seisukohast käia samas kohas mitu korda raiet tegemas edasi-tagasi ja küllalt ettevaatlikult, peab õiendama, kui alusmets juba siin-seal hoogu ja viie aasta pärast hakata, nüüd neid mände käskisid veel ära võtma siis peab küllalt ettevaatlikud neid töid tegema ja mitu korda seda maad läbi käima. Siin on teine ökonoomika pool tuleb nagu sellega sisse, siin säästetakse metsauuenduse kulud ja metsauuenduse kulud on tegelikult üsna suured ja see puu teist korda siia sellele järele tulemine, võib-olla see ei olegi nii keeruline? Sulle, mulle, sulle, mulle ja, ja noh, tähendab eks siin on majanduslikult ikka välja rehkendatud, et seda järelkasvu säästmise nimel tasub siin kaks korda käia. Aga järelkasvu säästmine igas kasvukohatüübis seda kindlasti teha ei saa. Kuusikute puhul näiteks sellistele, kas ei saagi tekkida, nagu siin on teil tugev järelkasv, aga aga sellise segametsa puhul selline seda võiks siis nimetada püsimetsanduses ja püsimetsamajanduseks, et pidevalt on pidevalt, on niimoodi inimesest natukene kõrgem, müts peas. Psühholoogilised, ilmselt on sellel asjal ka oma mõtte, sest inimesed sageli just meil, kus on lageraiet tehtud, ütlevad, et kogu elu on siin mets olnud ja nüüd võeti mets maha ja metsa enam ei ole. Aga kui siin järjest nii tasapisipilti muuta, siis ei saagi siin edasi-tagasi sõites väga aru, et siin oleks nüüd niisugune tugev lõplik raie tehtud. Et meeleolu jaoks ilmselt sobib, aga see, ma veel kord rõhutan, sellist asja on ikkagi võimalik teha, tähendab segametsa puhul, kus on varjutaluvad ja valguselembelised puud koos aga kuusikute puhul noh, nagu meil praegu ütleme, see probleem ongi tekkinud kuusikutega, kuidas seda kuus kuusikut niimoodi püsimetsana majandada, siis ma ütlen, et seal lootused, ettevõtmine Kuusikul ei ole lihtsalt järelkasvu all ja kui me selle kuusiku seal niimoodi Harrikuna püsti jätame, siis tuleb tuul ja lükkab ta ümber sellise segametsapuhul jah, saad sellist asja teha, ei võta seda asja nüüd päris niimoodi lagedaks ja eks meil on Eestis ka seda asja proovinud teha nii siin kui seal. Kiidjärvel on suured katsed juba käima pandud ja noh, tundub, et ega see ei ole midagi uut ka meie jaoks, aga. Sliti tasub võtta, aga mitte sajaprotsendiliselt oma tarkus maksab ka midagi. Lähtume sellest, mis alles on, aga muidugi noh, see see, ütleme nad nägid. Nad nägid selles väga suurt probleemi, et et meil ei ole siin, eks ole, oma puitu ise mäda puitu, neil ei ole kuivanud puitu siin selle sees selle, selle metsatuka sees ja seda peetakse väga halvaks näitajaks. Ja noh, võib-olla me ei näe siin küll, aga võib-olla siin kuskil kunstlikult tekitatud selline selline puu, mis siis tulevikus ära kuivab. Sadagoodio, ega talle hetkel lähete. Nüüd kuulsime ka siis, palju oli hektaril puitu ja palju järele jäi, oli 350 tihumeetrit hektaril ja umbes praegu siis nüüd selle võttega on esialgu järele jäänud 100 tihumeetrit ja kui hiljem neid puid veel maha võetakse, alusrindel lastakse siis nagu suuremate puude kaitsjal tõusta. Siis jäetakse mõned puud rühmiti ja vahepeal oli küsimus, et kui tuleb kõva tuul, mis siis juhtub. Arvati, et küllalt tugev tüvi peab vastu, eks elu näita, mis siis juhtub. See on aega, iso muutus külla, metsa lasen silma jäänud, nagu te näete, kui enne oli puhtad, enne loolistamisin, ütlesin jää näideni. Veiko iitannian ütles ausalt, et uus lähenemine raietele on paljudele metsaomanikele veel võõras ja uus asi külaliste tarvis. Loomulikult leiti hea näide Eiki Regola, kes on tulnud väimehena ühte pühajärveäärsesse suguvõsasse, kus talu peetud juba üle 350 aasta tutvustas meile kõigepealt põllu- ja metsamaade suurust. Niisiis otsustas pererahvas anda oma metsast 23 hektarit järve kalda seljandiku peal oleva looduspargi pikenduseks. Ja edaspidi säästa metsas kõike, mis kasvab. Ainult kui haavad teisi liike pidurdama hakkavad, siis lubati vahele astuda. Küsimusele, kas juba on tunda, et näiteks linnustikku on rikastunud, vastas peremees. Kuivanud haava sisse võiks tulla, aga ei ole veel tulnud. Üks meie tutvumisobjekte oli ühismets forssa lähedal Mustjalas. Ühismets kujutab endast omanike vabatahtlikku ühendust osakute kaudu. Isikliku metsa piire kellelgi ei ole, on vaid ühismetsa välispiirid. Mustjalas on sedasi ühinenud 160 metsaomanikku ja kokku tuleb meil 5000 hektarit metsa. Võrdluseks võib öelda, et ega meie väiksemad metskonnad palju suuremad olema. Huvitav on see, et omanikud ise metsas ei tööta. Juhiks valitakse tegevdirektor, kelle käsutada metsatehnik ja kolmetsurit. Lisaks nimetatud viiele palgalisele renditakse aasta läbi üht metsamasinat. Järgatud tüved veetakse välja tee äärde ja kuigi head palki saadakse aastas üle 10000 tihumeetri, ei peeta oma saetööstust otstarbekaks. Tulu said omanikud mullu keskmiselt 7000 marka. Rikkaks mineku ohtu ei ole, kuid mets on oma käsi külge panemata hoitud. Tuleb lisada sedagi, et riik soosib säärast metsakasutust. Mustjala ühismetsa tegevdirektor Kaspar Nurmil oli tuua küllaltki omapärane näide. Erinevate neutrimi aktivisti ja me saime siis laudi maada 200 Darja ühte, nemad teevad tallaalune piiresse, rib aastasse ja jäsite vastavastamioloogimatele, rand rakendamata randa viima. Ühismetsajuhtidel oli mureks mõne järveäärse metsa kasutamine, sest loodushoiu eeskirjade järgi siin majandustegevust arendada ei saa. Omamoodi kivi justkui kaelas. Aga siis toimusid lasteaiajooksul riigimeestega läbirääkimised. Tehti kaupa, see suurte kivirahnude ka järve kallas, kus on tõesti väga vanu mände ja nii tõusevad kallast kui lauskjat. See enam kui 40 hektarit järve sai siis riigile koos ümbruse loodusega ja viis mets sai vastu riigilt üle 200 hektari metsa mujalt riigimetsamaadelt. Ja nüüd siis riik hoiab seda kohta. Siit tulu ei saa kuid loodusesõbra ja ka koosluste poolest huvitaval alal on võimalik tulla siin käia, kõndida, kasutada igamehe õigust. Ja nüüd on siis riik selle järve ja tema kalda looduse omanik. Aga ühismetsamehed, kelle jaoks on ka tulu tähtis said metsa asemele ja veel kasulikult neli-viis korda rohkem. Ja ka nemad, On rahus. Ja võivad just toda ajati näitajad järjest Soome suurima männil. Deme kolecovim, pisikese pidur on 28 meetri jagu. Tüvi on Alt Laasunud ja üleval on ta siis elav osa okkaid nendel kõveratel küllalt pusas ladvaokstel kuigi palju ei, ta ei ole, et aga puu on elus. Ja nagu kuulsime, et kõrgus ei ole tal eriti suur, aga kuna ta katkeb endas 10 tihumeetrit puitu, siis loetakse seda mändi. Soome suurimaks männiks. Arvatakse, et 300 aastat vana. Ei ole kogemust, et öelda nüüd kas on vähem või rohkem, aga see peaks ju keeruline olemas. Vanuse määramine? Jah, eks siin muidugi saaks selle uurimisega selle asja kindlasti, aga teisest küljest võib-olla see legend on ka kena, kui nad usuvad, et on 300 300 aastane, seal on juba tihumeetrit võrreldes meie järsalia kuningMänniga, mille kõrgus on 43 meetrit, siis meil on muidugi vägevam, aga peab arvestama sellega, seal on siit kolm-nelisada kilomeetrit, lõuna pool jääks seal tingimused on ka paremat, aga igal juhul vägev kuuendaga. Ja just niisugune loodusmälestisena ta kindlasti on eriti väärtuslik. Ei, võib-olla ei olegi tähtis, see, paljusid neid tihumeetrit koos on, aga tähtis on see, et ta siin olemas. Arvo Sirendi puhul peab vist lähenema moodi, sest riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees kuid ka ajakirjanik. Ja nüüd kui me lõpetame oma reisi, mis nagu hästi tuli enda sisse või mida tahaks nagu ka teistele kõnelda sellest käigust. Sest meil oli küllalt mitmekesine see kohtumiste rida. Mulle tundub, et kuigi me oleme ju peaaegu kõik käinud Soomes noh, kuni 10 korda ja rohkemgi siis peaaegu iga kord jääb niisugune mulje, et on väga palju õppida ja iga kord on järjest rohkem õppida. Ja seekord mul jäi eriti puhu südamesse see mõte, et looduse inimese suhet ei reguleerita mitte eelkõige seadusandluse kaudu, vaid ikkagi moraalsete tõekspidamiste ja põhimõtete kaudu. Ja tundub, et kui hakatakse seadustega liigselt reguleerima, siis selle arvele inimeste kõlblus hakkab kannatama ja nad hakkavad vähem tõsiselt suhtuma nendesse mõtetesse, mis neil on kujunenud nii eellaste kaudu kui ka tänapäevaste niisuguste uute seisukohavõttude kaudu. Ja selles mõttes jättis, saame ju väga hea mulje et kõik need uued suhtumised, mis ühelt poolt vähenevad teaduse uuematest saavutustest ja teiselt poolt ka kokkulepetest, mis on seotud Euroopa ühendusega, neid püütakse Soomes juurutada just inimeste teadvuse ja mõistuse ja südametunnistusele kaudu. Ja vähem püütakse niisuguste vägivallamehhanismidega reguleerida ja oma asju mõtleme siis mulle tundub ka, et meil sageli on seadusandluses küll väga palju ilusaid asju kirjas kuid juhul, kui seadus ei suuda seista nii kindlalt, et igal juhul nõuab oma siis parem on, kui ta ei nõuagi seda, ei suuda seda ellu viia. Et sagedasti jääb niisugune mulje, et et need rikkumised ei olegi karistatavad neid. Osavate advokaatide abiga, sa osatakse. Noh, sisuliselt juba süüalune juhtida nendest aukudest seadusandluses läbi, nii et ta jääb ka peale seadusrikkumist süütuks ja sel juhul muidugi võib ütelda, et see tekitab sellist õiguslikku nihilismi ja kahjustab ka moraali, nii et natukese aja pärast tundub, nagu kõik on lubatud. Vaatamata sellele, et kõlbeliselt tõekspidamised enamusel seda ei võimaldaks ja ka seadus on üheselt öeldud, et ei tohi seda teha. Ja muidugi tuleb tunnistada ka seda, et meil on seadusandluses veel tükk maad rohkem selliseid auke, kui Soomes on, kuna Soome näol on ikkagi tegemist üsna oma kultuurmaaga, me oleme elanud väga mitmetes tingimustes ja ei ole suutnud kõike neid asju veel reguleerida, mis oleks vaja reguleerida. Kaja Kurg oli meie hulgast üks nobedamaid ülestähenduste tegijaid ja sageli küsis ikka üle, mida see kõik tähendab, mida see sõna endast sisaldab, nii et tundus töö oli põhjalik, aga kui nüüd mikrofoni palvel midagi välja tuua, siis mis oli üllatus, mis sobis või, või mis on nagu nüüd kindlalt seal märkmikus suurte tähtedega? Üks huvitav asi just nimelt ühismetsade see pakuks nagu lahenduse paljude metsaomanikena järele, kes elavad linnas, saavad oma metsa kätte, ei oska mitte midagi sellega pihta hakata. Väiksema metsad kokku panna, teha ühismetsa, mis ei ole sugugi kolhoos ja ei maksaks karta. Ja siis eks palgata. Ühesõnaga tõsi, kes kogu selle värgiga tegeleks ja kord aastas või kaks korda lihtsalt võtta tulu Jaku murelik skaalast ära. See on asi, mida võiks võtaja katsetada. Põlva ajalehes Koit Mati Määrits. Mis on see, mis kindlasti leiab lahti kirjutanud? Ma arvan, et mind ennast pani kõige rohkem ka mõtlemisest ühismetsade küsimus, sest noh, nagu vaja on ja ütles, et on, see pakub tõesti lahendus, aga mina jäin natuke rohkem mõtlema edasi selle peale, tegelikult noh, ilmselt esialgu tekib ikka tohutu tõrge inimestes just selle ees metsa oma metsa, sinna ühismetsapanemise vastasest kolhoosiaega nagu ikka väga hästi seal ka formaalselt kuulus maagid meitel, aga kas ta ikka kuulus ja ilmselt esialgu hoitakse oma sellest kindlast sellest tükikestest no ikka väga kramplikult kinni ja ikka piir peab olema sees ja võib-olla noh, võib-olla leitakse isegi meil Eestis võib-olla mingi teine lahendus, et seal need mets justkui ei ole, võib-olla tõesti, esialgu ühises katlas jäi ka formaalselt ikka inimene teab, et tal oma tükikene olles ja siis siis ta nagu ühiselt majandatakse metsa. Aga eks me peame hakkama mõtlema ja ilmselt tuleb, peab see lahendus ikkagi meie enda seest tulema. Metsaomanikest. Televisioonist Õie Arusoo Viimased saated on olnud mul just rahvusparkidest ja nendest kreemidest, mis seal on ja siis võib-olla põhiline teema, mida ma nüüd tahan järgmises saates teha ja siin kokkuvõttes Soomest on just nimelt see, et kuidas siis see omanik tunneb uhkust lausa tema metsadid kasutusele rahvuspargi või ütleme, see ei olnud küll rahvuspark, salli looduskaitsealaga see looduskaitseala territooriumile peremees ja ja perepoeg ka väga uhkelt üle võis, olid selle üle uhked, et tõesti nende maa peal just see on ja ka perspektiivis kujutasid ette, mis seal võiks veel olla ja, ja kuidas see võiks jääda ja säilida, et oleks ka näidata kellelegi, nagu nad ütlesid lastelastele ja veel ei tea, mitmele põlvele ja nendele ei tulnud isegi mõttesse, nad peaksid saama selt valitsuselt või vallalt või ma ei tea kellelt iganes tuge. Aga meil on põhiprobleem see, et kui nüüd on see gaasisaamise maade ja metsade tagasisaamise aeg, siis igaüks püüab saada maksimumi selleks maa tükilt. Et kui ta peab olema looduskaitsealal, siis nii nagu üks mees ütles seal lahemaalt, et ma olen nõus viiskudes ringi käima, aga Lahemaa rahvuspark peab mulle selle kompenseerima, nii et et see on võib-olla siis niisugune kõige teravam või kõige noh, meile praegu huvitavam probleem. Riigikogu keskkonnakomisjoni nõunik Endel koljat. Eluaeg nende teemade sees olnud. Lisaks sellest käigust. Parim voodis vastaseks see, et soomlased realiseerivad ellu juurutavad juba reaalsuse neelad 90 teise aasta tippkohtumise otsuseid või nende otsustest näevad tegevust ka Eesti on ratifitseerinud kaks Rio de Janeiro konventsiooni bioloogilise mitmekesisuse ja kliima. Agenda 21 dokument põhjal on Eestis vastu võetud ka säästva arengu seadusega aga ellurakendamisega me nii kaugele jõudnud ei ole. See vast ehk uudiseks sellest sõidust, mis mis muidu huvitavat oli, oli kindlasti see, kuidas looduskaitse põhiprintsiibid ja metsamaal realiseeruvad. Ja ka see, et Soome juurutab samuti juba ökomärgisega või ökosertifikatsiooni metsamajanduslikele puidu vaadetele, mis metsast saab. Selle koha pealt on Eestis veel päris mitu head sammu teha, kaasa arvatud ka õiguslikud alused, mida tuleb luua ja kas siis uute seadustega või seaduste muudatustega. Ega teisiti. Elu veerevad linna poole. Juhtis vägesid, Eesti metsaameti peadirektor Andres Talijärv. Kuidas suurele läbi ei ole Eesti ja Soome vahel. Reis tundus, andis tagaspetsialistile midagi lisaks senisele. Ma arvan niimoodi, et iga Soomes käimine tuleb ikkagi kasuks just selles mõttes, et alati avastad mõne nüansi, mida varem pole nagu tähele pannud ja ja võib-olla selle reisi kõige sihukene, noh huvitavam kogemus oligi see, et see rõhuasetus sellel keskkonnapoolele metsade majandamisel on ikkagi noh, nii teravalt väljajoonistatud ja praegu kogu kogu panus ongi tehtud. Nad ikkagi teadvustada maailmale seda Soomes metsi majandatakse väga keskkonnasõbralikult. Soome metsad on väga mitmekesised. Tõsiselt on võetud sertifikaatide küsimust ja noh, tundub, et eks meil selle koha pealt ongi õppida, me võime isegi natukene ironiseerida selle üle, hea meel võib mõni asi tunduda natukene veidrana, aga kui me sinna see minna tahame, selline kahtlemata minna tahame, siis me peame nende mängureeglitega ikkagi väga tõsiselt arvestama, mida teised on kehtestanud.