Metsadel on üsna hiljuti naasnud Ameerika ühendriikidest. Meie reis oli kaunis pikk ja kuu kuu aega. Ja see sisaldas kahtekümmend nelja kontserti. Kas oli hea kodust ära olla või see aeg oli juba võrdlemisi pikk, nii et need asjad, mis koju maha jäid ja inimesed, et, et selle korrashoidmine kõik kuidagi muutus probleemiks juba distantsilt ja nii ja nii pika ajaperioodi jooksul. Ei muutunud, et see aeg läks ruttu, kuna ma ütlen ausalt, et me ei läinud sinna nagu mütsiga lööma seda tegemist ja asja oli kogu aeg nii palju ja meil oli kogu aeg nii põnev ja huvitav, et päevad hakkasid nagu väga ruttu minema, see on täpselt nagu tuuride puhul, et esimene nädal aega on nagu mingi sihuke selgem pilt kogu aeg ees ja siis paned nagu orav rattas, lihtsalt teine koht ja jälle üritad anda noh, mitte ei ürita. Annad endast kõik ja otsid ikka seal tutvuse ja siis noh, Ameerika Ühendriikides seal nagu need promootorid on vähe, julgemad tulevad ise peale kontserdid vahel rääkima, et noh, meil oli seal tegemist oi-oi kui palju kogu aeg, et kodust on vahepeal kuu aega väga hea ära käia, et siis tead, kui, kui tähtis ja armas kodu seal olla, täpselt, see on seal justkui noh, Euroopasse, küladest kaugemale nagu Ameerikasse, siis saadki lõpuks aru, mis sulle tegelikult kodu juures lähedaseks seejuures nagu tähtis on, et see nagu nagu see refresh nuppu kõlab triviaalselt, aga nii ta on tegelikult täpselt nii ongi, et ikka kui see koduigatsus juba seal lõpupoole pealetulijaid, sest väga palju eestlasi käis kontserditel ja said oma keeles rääkida, et siis ikka juba tõmbas vaikselt südamelt tõmbas siukse väikse sihukese verenire sisse, et nüüd oleks Aegist ja minna lennujaama ja tagasi koju, et kuidas teie bändi puhul oli, kas kõik olid varem juba USAs käinud või kellegi jaoks esmakordne reis? Ei, me oleme, me käisime neli aastat tagasi Minnesotas oli üks kontsert oli, kusjuures mängisime sellel tuuri ka selles samas kohas, kõik oli juba tuttav, tuttavad olid ees juba, see oli nagu väga mõnus. Kui teil ujus pinnale variant minna turneele USAsse ikkagi 24 kontserdile ja, ja see on võrdlemisi tihe graafik ja päris palju kontserte, eriti eriti kodust, nii kaugel siis kuidas ta sellesse pakkumisse suhtusite või, või oli see bändi jaoks ikka täpselt nii, kohe lähme sellepärast, et kogu tehnikat üldse seal kaasa ei saanud võtta, me olime nagu soojendusansambel, eks ole, siis sa peadki vast rohkem andma ja see on nagu selline väljakutse ja Metsatöll on alati väljakutsetele avatud ja noh, see oligi mõnus, et kui sa sellega hakkama saad, sa oled ise tugevam ja ansambel on ka tugevam seda, eks. Me hüppasime täitsa jah vette ja nii et meil oli kaasas kaks kitarri ja Lauril olid oma vilepillid ja torupillid ja Me ei teadnud midagi, mis meid seal ees ootab ja, ja saime, saime uuesti, õppisime tavaliste monitoridega ilusti kokku mängima, nii-öelda teine kontsert tuli juba päris normaalselt. Jaa, jaa, ja tegelikult see on niimoodi, et kui ikka, kui seal ikka iga päev olla, iga päev on kontsert, siis liftid ikka täiuslikuks nii-öelda kogu selle asja, neid ja kas kõik viled ja torud tulid ilusti teiega kaasa või kadus vahepeal midagi ära, läks katki, kusagil lennukis tagasi tulles kadus torupilliga kohver küll ära, saadeti Fedeksiga Laurile Võrru ära, nii et sellega on vist nüüd korras ja muide et metsatallu reisidel on kaasas üsna eksklusiivset kraami. Ma sorry, ma ei tea, kuidas kitarride kant, võib-olla see ei ole nii eksklusiivne kui mõned lauri vidinad, ma ei, no muidugi on, meil juhtus üks äpardus ka seal just enne tuuri lõppu Springs vildis, keegi otsustas ära varastada Hiiu kandlepoogna ja siis oligi nagu häda käes, et siis tulebki see üks lugu välja visata, et me ei saagi seda pilli mängida, aga läksime kohe turvameeste juurde, et hoidke silmad lahti, et meil on üks niisugune asi kadunud ja pooleteist tunni jooksul leiti see üles mingi täidlasema mehhiko naisega. Võtnud lava peal ta arvab, et see on umbes selline nagu trummipulk või ükskõik, mingi muu ja et, aga hea Lauri oli nagu väga nördinud, aga turvamehed tegid oma tööd väga hästi ja see toodi meile tagasi ja ja saime jätkata oma õige kavaga. Tädi ei jäi oma väärt meenest ilma. Natuke oli natukene. No ma pärast rääkisin taga, seal juttu ka taheti sealt välja visata sealt kohast, aga siis ma ütlesin, et vahet ei ole, et ma usun ikkagi jätkuvalt headesse inimestesse rääkida järgmine kord niimoodi ideena. Aga ta oli natuke imelik ka, nii et võib-olla kõik oli, oligi normaalne. Kuidas teie publik seal välja nägi, ehk kui eesti bändid esinevad välismaal, siis üldiselt ma olen kuulnud igalt poolt nurkadest kogunevad eestlased kokku ja on päris palju ikkagi kaasmaalase kohal. Kas te oskate niimoodi kuidagi, noh, teil oli teisi bände ka kaaslaseks või teie olite teiste bändidega kaasas? Jah, et missugune see seltskond välja nägi, kes kohal oli, kui palju eestlasi, kui palju muud rahvast ei saa öelda, ma arvan järgmisel juhul, kui eestlasi oli kohal, neid oli ikka viis, kuus tükki ja mõnes kohas võib-olla üle 10, aga oli ka linnu, kus neid kohal ei olnud ja kuna seal oli ka neli ansamblit, igalühel oli nagu teistele ansamblitele oli see eelis, et neil oli juba oma kuulajaskond olemas, siis just nende kuulajaskond nagu vabastas meid ka põhimõtteliselt ikka nagu Eestis 15 kuni 70 eluaastat ja noh, väga väga lahe, Publa tubli ja, ja suur teela arvamustega Ameerika kohta, läksin ise sinna, mõtlesin, et noh, et okei, et, et noh, tegelikult tegelikult me läksimegi siin ameeriklased ei olnud niimoodi, et meile pakuti pakkuda samal ajal Euroopa tuuri ka, aga me võtsime selle sellepärast et Euroopas me oleme käinud eelarvamusosa kohta eelarvamusosa kohta, on see, et USA on väga okei, maa-ala on ja mulle ei ole seal inimesed paksud ja ei ole seal, kõik on sõbralikud ja publik on hästi. Hea on selles mõttes, et hästi kui tal ikka midagi meeldib, siis ta ikka näitab seda ikka 100 100 sajaprotsendiliselt välja ja meil ikka noh, meil on, meil on selles mõttes ikkagi suhteliselt hästi, et me olime väga õiges kohas, et need kõik need inimesed, kellele me üldse nii-öelda noh, mingil määral nagu meeldida võiksin väga, oli seal saalis. No ja need saalid olid seal vaadates noh, ütleme seal 400 kuni lõpetades 1000 on ju 2300 oli suurem saal. Jah, olime Detroidis ja, ja me saime endale juurde ikka mitu 1000 fänni. Kes, kes ootavad meid sinna tagasi igatpidi korda läinud ja õige õige samm, jube, juba palju positiivset vastukaja igaks juhuks veel. Täna on siin Eesti muusika eksport ja, ja Universal plaadifirmad, kes, kes selle meile võimaldasid selle reisi ja ise poleks oma oma nii-öelda särgi ja plaadimüügiga seal hakkama saada. Vot nii-öelda kulud olid suuremad. Noh, kõiki Eesti saatkondi USAs tuleks ka siinkohal tänada, sest see on nagu nii südantsoojendav, kuidas teised ansamblid imestasid, kuidas nende noh, ütleme riigi nagu mitte midagi, nagu ei juhtu, kõik, imestasid nad, aga me eelistame saatkonda, sealt tulevad inimesed ja aitavad ja teevad selle selle asja. Kõik imestasid, kuidas eestlased nii hästi omavahel nagu. Manager ütleks, et kui ma helistaks, et kuule, kahjuks on jama, juhtus, et noh, kuigi ette, et kui ma helistaksin Saksamaale Saksamaa saatkond, Ameerika, siis põhimõtteliselt teda ei võetakse jutugagi sellise asjaga. Kohe muidugi tulemus. Mis siin on, et, et siin saatkonna inimesed. Me unustasime oma esinemisriided ju ka sinna ja nüüd jälle oksington Eesti saatkond. Aga see oli jah, see oli nagu rumal juhus, et ainult meil oli riiete kutseline must nagu algselt kogu aeg vedasime, aga siis kellelgi tuli välja, et oli ikkagi veel samamoodi hämaras ka võtsime auto automaatselt kaasa. Kas veidrat natukene võlg võinud kõlada, kui te helistate saatkond ja oligi on selgelt meie must pesu, jäi. Oi, kuidas haises. Seal oli kogu aeg palav ja higistasin selle täis ja ainult ühe korra pesu pesta kogu tuuri jooksul. Saatkonna töötaja, kes täna kuhugi vanad, jah, see peaks nüüd jõudma see kohver ka ja et eile eile, eile ja nüüd saab teha panuseid, et kas nad pesite riided puhtaks, aga ei, ma ei usu, ei ma ei usu. See kooper võtab veel jalada, jooksis minema, hakkab elama oma elu. Mul on hea meel, et te saite lahedaid kontsertelamusi, Ameerika on õnneks ikkagi piisavalt lai laipaik, et seal leiab ka ka peavoolust kõrval sammuvatele esindajatele head publikut ja rohkearvulist publikut, aga, aga, aga mis teile sellest elust ja kulgemisest ikkagi suurel alal kõige rohkem meelde jäi või silma torkas, et jõudsite te mingeid emotsioone kusagilt bussireisidelt kanokkida või oli bussis kulgemine ainult nii, et kuhu saaks? Ei, me olime ikkagi noh, kogu aeg ikka vahel istusin bussijuhi kõrvale, vaatasin aknast välja, et see loodus on tegelikult jube kaunis, kihvt, et kus sa sõidad mööda neid tihti tühje maanteed, kohati on kõrb ja mäed, eks ole siis jälle teistmoodi, seal oli, et no ütleme, mul pold fotokaamerat kaasas, aga üks soomlane, kes oli fotohuviline, see ainult pildistas ja seal on Facebooki seal tegelikult olema, seda vist pani sinna meie sinna Facebooki lehele panen pildid üles, et see on ikkagi jah, ise tegime ka veel pilte seal, nii et seal emotsiooni saab sealt meie kodulehelt piltide pealt ja siis sealt Facebooki asjadest sealt üles leida. Kui te läksite, söö mida te võtsite seal põhiliselt või, või oli see väga erinev, seal on hästi lahe esiteks ma võiksingi öelda, et mis asi, mis on USAs, on ilgelt lahe, on see, et seal on kõik odav, et põhimõtteliselt et kui minna USAsse, muidugi, New York on eraldanud alko korruta kahe või kolmega, jah, asjad veel nii et kui, kui tahta minna USAsse, tuleb sõita Elleisse, võtta kaasa krediitkaart ja rohkem pole sinna mitte midagi vaja võtta, sest kõik on odav, odavam kui Eestis. Odavamalt ütleme lasta, kui, kui pagasit kaasa vedada. Kohapeal osta kõik asjad, ei ole mõtet, isegi midagi ei ole mõtet kaasa võtta ja siis see, ma tean küll, millele sa vihjad, et kui palju pitsat ja burgerite taga USA-s on ka see asi nüüd muutunud isegi ütleme sellised saab või sugused kohad, et seal ikkagi pakuvad salateid ja rohke lihaga ja, ja ei, ütlen ausalt, et burgerit sain vist ainult ühe korra, eks ole, ja ülejäänud võisid poodidest ostsid ikkagi kas sushit või asju, et et sai väga, täiesti tavaliselt sai, seal maksab, seal on Tai toidud. Muidugi mikrolaineahi, onju, aga noh, meil oli bussis oli, oli mikrolaineahi ja nagu köök ja sealt sai väga-väga normaalse kõhutäie, saab kahe dollariga päev otsaga köögivilja ja on valmis. Ise sai pesal teha nagu noh, mida iganes, et jah, 12 jäätist maksab kaks 40 näiteks selline karp jäätistega. Järelikult sassis, no mina ostsin ja mulle sellepärast, et ma joo ja see alkoholiaseaine ja 12 tabasid kõik ise kinni järjest korraga neid ära. Külmutuskapis. Aga lihtsalt head ei ole seda asja, et sa pead ilmtingimata seal bensiinijaama kohtades, igal pool on ka igasugused söögid saadaval ja inimesed on sõbralikud ja aitavad nii-öelda, et klienditeenindus on väga-väga heal tasemel. Mõeldes oma äsjastel kogemustele Eestis, millest ma rääkima ei hakka, siis seal ma tean küll, et sa räägid. Meil on paraku, et on olla, võiks olla. Tööandjad võiks motiveerida klienditeenindajaid rohkem niimoodi, et et klienditeenindaja töö ei oleks kuupalga ootamine, vaid et ta ikkagi teenindaks klienti kaela. Ja praegu meil jääb ikkagi selline tunne, kui sa lähed ära, et sa jäid ikka ropult võlgu veel. Oled väga paha inimene, seal sa käisid. Aga see olla, ega see pole nende, noh, seda võib-olla motivatsioon ei ole, mida ta seal rõõmust kargab, noh. Mida ta tunnin teie täitsa isiklikes asjades, mida te kaasa võtsite, sealt ostsite, mis oli nii odavam, noh, te jätsite riidekohvri maha, seda pagas läks juba üle selle, Eesti lasite saatkonnal hoolitseda, et nad järgi saadaks kohvrid ja selle asemele siis kaasa võtsite kingi täis. Mis on jama, et ei, me viskasime mingit kohvrit minema, teised kohvrid panime teiste kohvrite sisse. Sest meile, noh, tegelikult oligi see, et müüsime sellest 10 10 kontserdiga kõik oma asjad ära, mis me kaasa võtsime, seal vist mingisugune 600 700 plaati ja veel mitu-mitu-mitusada särki ja ja, ja siis pärast saadeti meile jõuda, aga see, see selleks, et asi oli selles, et seal on kõik nii odav, et ma ei oskanudki mitte midagi osta. Ostsime ikka lähedastele mõned, tead, mingid kingitused, kas ehted või? Peaks rekkaga minema edasi mõningad riided endale, eks ole. Paratamatuse. Et oli vaja riideid nagu vahepeal juurde osta, et kuna pesumasinat bussis ei ole, et siis lits lihtsalt odavam oli minna 10 dollariga endale uued rängle teksad osta, kui, kui lihtsalt vedada need vanad haisvad tagasi Eestisse. Aga teil oli omalgi esinemistega päris palju tegemist, aga kas teie teed ristusid, sattusid kuhugi kus toimus mõni äge live, mida ise vaatama minna? Alistada kuidas sa üldse või poleks olnud, võimalust poleks olnud ja meil oli igav, võib-olla selline kaks tundi vaba aega. Ja päev ei olnud seda, me aitasime nagu seal ka seda noh, ütleme asju sisse viia otsa aitas lavaehitusele, eks ole. Ma panin jah, trummiga kiin teise peaesineja Sountšekis aitas, eks ole, meil ei olnud seal nagu erilist sellist nagu aega niisama passida, arvan me tegime seda nii-öelda omal omast vabast initsiatiivist mitte veidi sunnitud küll millekski, aga, aga meil on lihtsalt trenni vaja teha, et me seal nagu rannapallid tagasi. Liigutasime ennast niipalju kui saime nii-öelda Marko Atso metsatalus külas. Ja me rääkisime reisist, mis metsatallu jaoks just äsja seljataha jäänud Pikk Ameerika tuur 24 kontserdiga emotsioone ja muljeid oleks jagada, küllap veel, aga põhjus, miks kutid siin on? Meil on veel üks põhjus. Ja see põhjus hakkab mängima. Järgmine katkend lõik toosta kontserdist juunikuu lõpust. Oo jazz. Külmetesse Ruist soome, soome keeles, Inglismaal eile välismaal välismaa keeles sado ja kuulame järgmise lõigu metsatallu tuska. Livest uus plaat on valmis. Raami. Mulje. Stuudios on Atso ja stuudios on Marcus ja ja miks te valisite oma laivplaadi avaldamiseks või salvestamiseks kõigepealt siis festivali Soomes tuska? No esiteks seda sellepärast, et usk on nagu täiesti kultusfestival Soomes ja meile anti võimalus nagu esimest korda nagu välismaal nagunii suurel laval olla ja me teadsime, et seal on nagu jube hea tehnika. Me tahtsime endal noh, jälle selle jälle väljakutse, tahtsime ennast jälle proovile panna, et ikkagi kontsert oli hommikul kell 12, et esimesed inimesed suurel laval ja lõunane salvestas. Jah, see on hea, kell 12 hakkas kontsert laupäeval müstilise Hansa feeling, mis siit välja kasvab ja see oli, eks see oli suur risk. Noh, selles mõttes oli väga suur, et me mõtlesime ka, et me salvestasime ära, et kui sinna, kui seal oleks olnud nagu 500 inimest lava, siis me poleks seda avaldanud, aga kõik kokku ja kõik oli lahe. Kes? Konkreetselt tänavusel tuska festivalil suuremad nimed olid lihtsalt, et me saaksime selle pildi ette, millega tegemist, mina ei ole seal festivalil kunagi käinud, ma ei tea, mis saab Neipolundes lego telefoli legodes oli ja kas seal ministri oli ju ministri ja jah, sellised nimed siis seal oli kindlalt veel, seal oli nii palju ei jõudnud lihtsalt järge pidada, et, et see on nagu elada samal laval nagu just eelmise päeva õhtul ja alustasime järgmise päeva hommikul seal küljes olid veel hommikul nad Megadesse sildi nii-öelda. Te olete Soomes omajagu esinenud ka, kas see kontsert kukkus kuidagi isegi Soome omadega võrreldes teistsugune välja? Et need on minu meelest Soome sama, meil on olnud kogu aeg, et seal on, publik on hästi ka, noh, publik nii-öelda on meid nagu võtab meid nagu soomlaseid seal, nii et, et kui on ka sellel teel, me räägime näiteks nagu soome keeles alguses ma mõtlesin, et vaata ikkagi väga rahvusvaheline festival, et ja nüüd filmib, mis keeles ma räägin, siis Lauri ütles ka, räägi soome keeles, mis vahet seal noh, et hakkasin purss. Kuidas ta kuna tegemist oli salvestisega või teil oli plaan avaldada live album või kogumik oma lugudega, siis, siis lugude valik oli teil missugune festivali keika veel, pealegi, see tähendab, et kontsert, tantsu, sutsukene, lühem soolokontsert seepärast et jaa festivalil Euroopas on nagu väga-väga ranged nõuded nagu igal pool mujal, et kui on nii suur festival, siis sa ikka üle aja ei tohi minna, et kui sa seda teed, siis seal vist ilmselgelt enam kunagi suurtel festivalidel. Festivalil sa ei mängi pikka aega, kui sa näiteks viis minutit üle lähed, aga ega seal ei lasta ka jah, sul tõmmatakse välja, tõmmatakse muusika mängima, kui läheb üle kahe minuti üle. Et selles mõttes wagenil on jahu 30 sekundit aeg 30 sekunditel lülitatakse suured kõlarid välja, nii et parem mänge, üks lugu vähe vähem. Ja su imidž jääb nagu normaalne. Muidu edaspidi võib-olla nii, et keegi küsib, et oh mis jäi väga-väga toredad inimesed, aga ajast kinni ei tea ja ongi hea, aga, aga lugude valiku juurde, et kas te tegite kuidagi eraldi lähenemisega, teades, et see salvestatakse, võtsite need lood, mida teha ja kindla peale ära virutada või? Ei, Me tahtsime teha siukse mõnusa, siis noh, teha nagu DVD lugudest, mis varasematel teeveedeedel ei ole põhimõtteliselt kahest viimaselt albumilt, siis ei olnud. Ja siis surusime nad kuidagi siin kokku, et nad oleks nüüd mõnusalt saab rahvaga juttu rääkida niimoodi, et oleks hea fiiling ja ma arvan, et mul õnnestus, nii et see on niisugune täpselt varasid, kui selle läbi kuulab, et siis on, saab niisugusel päris hea pildi ja ma arvan, et välismaal on see meie puhul kõige parem promo plaan. Meil oli head promo plaati vaja? Jah. Et selle, selles mõttes seda, seda albumit on nüüd väga hea anda, promaksin kaks videot ka peal, meie mõlemad nii töö kui ka vaid vaprust. Mina kardan bändist vaja ülevaadet saada, siis see on kõige õigem plaat ja me polnud ennast ammu filmin ka ja et siis vaatasime, kuidas Mosley välja tahtsime vaadata, kuidas me välja näeme, et neli aastat tagasi viimati filmis need, kes te olete kõvasti trenni teinud vahepeal ja nojah, et ei selles mõttes, et täitsa kuidas siis nüüd öelda, eesti keeles täitsa täitsa pandav, lai tuli. Aga võrreldes selle nelja aasta tagusega videoga näidatakse, kuidas sa võrdleksite neid asju seal oli, meil olid mingid asjad teistmoodi sellel ajal. No näiteks mis asjad, eks me oleme siin nii-öelda rohkem suurte lavade jaoks valmis, kui neli aastat tagasi. Et seda on, seda on siin peal näha, kas selle asja nimi on nagu enesekindlus või miski muu enesekindlus ja lavaline nii-öelda, et, et me et neli aastat tagasi ma kahtlen, kas me oleksime 25 meetrise lava ära täitnud. No ütlen ausalt, et vaatame, läksime hästi varajase laevaga sinna pommikul. Me saime sound checki teha ja kõike ja kui ma sinna lavale läksin, siis no mul on alati lavanärv, aga kui ma läksin sinna lavale oma kitarri värvidega maha panin ja nägin, kui suur see tegelikult on. Plaks nagu koolipoisil, jalg värisema, päriselt kaasesse, meie suurpäkk, tropp, mis on muidu 10 korda kuus meetrit, on ju sugugi ära, ei mahu tavaliselt jah, see oli nagu taskurätik, tead, kui me oli seal, et kas tõesti, no see oli minu elu kõige suurem lava üldse nagu seal noh, selleks kui keegi nagu näed seal videos neid ka niimoodi ringi, umbes et head jõuab mõnel hetkel üldse mikrofoni juurde laulma tagasi, et mõtled, et lähed Moshinud kuskil lava ees ja teed higi, soolomoodi asja, siis juba hakkad tagasi jooksma, mõtlesin. Seal oli juba mingi kaheksa meetrit vahet, vist. Suurte lava taga ongi see, et näiteks eks et sajujook pead, et see lava ära täita, käima nagu ja jooksma nagu poole rohkem, tegelikult ongi. Näiteks Ozzy Osbourne, sellepärast 60 meetriseid lavasi ei tee, et ta ei viitsi joosta enam nii palju, et et need on ka vist on 25-st peale tõmmatud need, kus ta mänginud jookseb, muidu ta peab muidu mingisugune kaheksa kilomeetritele kontserdi läbi kõndima. Nagu ikka, metsatallu puhul on tähtis formaadi küsimus. Teie Toscalaiwan on ka päris mitu-mitu vormi saanud, ühest ma siin jutuajamise alguses juba rääkisin, see on, see on väga uhke välja nägev, vinüülketas seekord siis diktsiatisk, pool on metsadel tuska, kõik tähtsad, tähtsad andmed, laulude pealkirjad, nii eesti kui soome keeles ja muu infi ja teisel küljel siis siis Jüri Arrak, eks tähendab tema portree, aga siis tema pilk, tema tehtud pilte mäletan, kunagi oli jutuotsaga ma loodan, et ma mäletan õigesti sellest, et ta oli plaan, paneme bändi pilt peale, kas see muutus töö käigus mingil põhjusel langes ära või, või kuidas see kujundus tekkis? Sellele samale jah, pilt plaadile. See, see kõik tuli nii ruttu ja siis me proovisime ja katsetasime ja ei, ei ole see bändi pildi plaadi peale panemine nagu meie teema, et, et meil on ikkagi Jüriga. Jüriga Jüri asjadega on kuidagi selline nii kokku kasvanud, meeldivad äärmused ka, nii et see on kohati on see täiesti ajuvaba. Meil on kontsertpildid siin sees, jah. Raamatus iga bändi pildid ja kõik muud asjad. Raamat, mis on siis CD ja DVD? Täpselt oli selle kile sees, ei ole eraldi, sellel on veidi arukleti, et sellestki nöörist nagu paremat aimu saada, siis murdsime, murdsime pead, mismoodi see nii-öelda teha inimesele selgeks, mis asi see püksjateist vinüül on, et see on tegelikult siis selline selline vinüülplaat, millel olla. Et selline panime sellise lause kokku, et sellel plaadil on plaadi pilt trükitud läbipaistvate heliridade alla. Ühesõnaga, kui, kui need nii-öelda hästi-hästi nagu, et inimesele selgeks teha, mis asi see pyksjateisconn põhimõtteliselt heli siis see fixed riskipõhimõte on selline et pilt trükitakse ära plaadile ja siis valatakse, see pressitakse läbi läbipaistva vinüüli, kase need heliread siis sellele pildile peale, nii et seda plaadiümbris sellel plaadil ei ole. Aga noh, seal niisama ilus asi seina peale panna, kui grammerit ei ole kodus ja DVD on siis sellega lisaks, et sellist DVD ülipaketi ma ei tea, et oleks nagu tehtud, väga palju ja bjektsiatisku selline Eestis on üldse uus asi, et nojah, eks ta on suhteliselt ütleme niimoodi, et May Ma ei tea, kes nagu hakkaks tegema vabatahtlikuna kunagi jah, ütleme niimoodi, et oma eks ta nii on, et ega seda väga palju pole. Siis teine versioon lisas ka meil jutust läbi nüüd tavalisest CD-karbis ketast koos DVD ja CD. Midagi on veel või? Kaks formaati, kaks formaat jälle ja seekord limiteeritud versioonidele ainult siis, kui tuleb uus plaat. Aga see ongi see vinüül ongi selle asja limiteeritud versioon. Täpselt seda tehti 500 tükki ja kui seda enam ei ole, siis ei ole muide seesama kontsertproduktsioon, kas seda mõtet oma prooviruumis oma isiklike peadega välja või selleks on teil mõni spets pundis, meil on? Ma ise mõtlen mõtlema ja meil on ka abimehed, nii-öelda mees teeb oma tööd ja, ja kui ikkagi anda vabad käed niimoodi, et et vahendeid valimata ja hinnast olenemata, et vabad käed, et teeme lihtsalt nii, et on kõige parem siis ongi see mina leian, et selliste plaadiesitlus kontserdite puhul ei tohiks nagu kokku hoida mitte millegi pealt, et kõik kõik inimesed, kes ostavad pileteid, saavad selle sellesama nii-öelda kõik, me paneme sinna kontserdisse tagasi sisse, nii et et tähtsam on live, ma usun, ma isiklikult usun hea produktsiooniga Lividesse siiamaani. Me oleme kõvasti proovi teinud, meil oli 24 proovi vahepeal. Et me mängime väga hästi hetkel kokku jälle jaanuaris, jaanuaris. Näputentsiks ei lähe. Ja kusjuures avastasin ühe asja, kui teha proovi, siis tulebki pillimäng paremini välja. Et ma ei ole seda uskuda, aga praegu on küll täitsa nagu ise ka imestame, ilgelt hea nagu Marko Atso ansamblist metsatöll olid kuulderaadiuses külas. Selle jutuajamise lõpetuseks ma panen mängima veel ühe loo tuska DVD CD pealt. Kuni ja kuulame soome keelt, tuuskasse juba rääkisid ära iso, mis asi, iso kunnivoodid, see tähendab. Et on suur au. Ma ei oska soome keelt. Meil on suur au siin festivalil esineda. Aitäh teile. Terava. Ja. Väga-väga riive. Olla seal. Koerarannale endale abikaasa, pagasile. Voodile voolab, voolab kogu. Oma vee voolamine. Igav. Ool ja oma kodu luua ja. Ei vaja kere ja. Ja.