Siin me oleme, kell on kaks läbi viis ja pool minutit ja siin me ei ole enam mitte kahekesi, vaid meil on ka külaline. Ja ja külla on meile tulnud kunstnik ja muusik Andres Loo. Tere, Andres. Tere päevast, Andres kuulasime just muusikapala, mis on sinu viimaselt ametlikult albumilt ja see muusikapala kõlab ka väga kuidagi domineerivalt. Siis sellises filmis nagu kõik muusikud on kaabakad, värske veent, Heleri saarik lavastuses ja ja kas see muusikapala on ainuke või on sul selles filmis veel muusikat? Tegelikult oli see jah, nii et Heleri otsis muusikat filmi- ja, ja sai valitud lausa kolm lugu, aga teised on ilma vokaalidetaja lihtsalt selliste väkk raundi taustamuusikat tänasel filmis. Aga võib-olla, kui me räägime siis sellest loost just, mis äsja kõlas, et kas seal on ka mingisugune, kui sealt tasub otsida mingit võtit selle filmi mõistmiseks, sest et ega see film iseenesest ta on ikkagi selline poeetiline värk, et ta ei ole nagu päris tavaline film, mida jälgida. Et kas sellest muusikast leiab ka mingisuguse vihje, kuidas mõista strilt. Ma arvan küll jah, et film on tingimata ongi poeetiline, pigem selline seisundifilm võiks niimoodi öelda, et isegi sellest üsna järsult kõlavast pealkirjast ei maksa lasta ennast eksitada. Aga see on huvitav kokkusattumus, et, et filmile kõik muusikud on kaabakad, on sattunud, on sattunud lugu nimega I know-how to Raitas Songil inglisselline pikk pealkiri, ehk siis eesti keeles. Ma ei teagi, kuidas inglise keeles lugu kirjutada. Räägime sellest filmist kõik muusikud on kaabakad veel ja ja räägime ka teistest filmidest, sest et Andres, sul on õnnestunud oma siis kätt, et muusikuna proovile panna ja, ja siis nii-öelda reaalselt kirjutada muusikat filmidele teistelegi. Aga nüüd meie külalise soojendamise koht sai endale ülessoojendamise kohta. Ja möödunud tunnil me rääkisime siin sellisest nõukanostalgiast. Sina, Andres, oled ka ikkagi nõukogude aja laps. Räägi, kas sina meenutad seda kuidagi niimoodi heldimusega või, või, või selline nostalgia ei ole sinu jaoks päris? Ütleme veel seda, et Andresel, mis ta esipäris teismeikka sa nõukogude ajal ei jõudnudki, varateismelise ikka natukene ikka jõudsid. Ei saaks täpselt niimoodi öelda, kuigi tollel ajal ma juba juba kopeerisin kopeerpaberiga kunsti albumitest. Naistena vaata pilte. Nii et võiks öelda, et otsaga juba sealmaal ja mingis mõttes ma ei tahaks ennast nimetada nõukaaja lapseks, aga muidugi ta on niimoodi. Ma ütlen kohe alguses, et ma tegelikult üldsegi ei jaga igasugust nõu nõukogude aja nostalgiat, on väga erinevaid arvamusi olnud nii ajaloolastelt kui kui lihtsalt kas vanematelt, inimestelt või inimestelt, kes lihtsalt ei mäleta seda aega. Et just nagu oleks seal olnud midagi väga toredat. See aeg, kui kui mina olin umbes kümneaastane, oli eesti jõudnud just täpselt selle vabanemise künnisele perestroika ja kõik muu taoline oli käimas. Ja võib-olla kui, kui üldse midagi positiivset otsida, siis just nimelt sellest vabanemise perioodist, sellest täielikust Niilismist ja ja veel isegi mitte tärganud või siis juba tärganud kauboikapitalismis minu lemmikuks sellel ajal olid need muusikafestivalid ja ma olen Tartust pärit Tartu muusikapäevad. Nendest me rääkisime ja ja nii ta oli. Ja millised need eredamad mälestused sul nende muusikaüritustega on siis? No minu eredaim oli, oli see, mis toimus Tartus Tamme staadionil ja mis oli ilmselt kõige suurem rokifestivale, üldsegi seal, kus hiljem toimus peaaegu midagi mässu taolist, aga tagantjärgi ja hoopis teistlaadi sündmus millest ma sain aru alles ajakirjanduse vahendusel Minu kodulinna läheduses. Lauluväljaku kandis, kus toimus punkt festival, kus esines muuseas ka ansambel Röövel ööbik, oligi nii, kus rebiti lippe ja tuli välja, et ma olin seal kohal, seal oli peale minu veel võib-olla 100 inimest pluss bändimehed, aga selline nägi väga suur välja. Ja, ja selline tähendab minul muidugi mitte enam, et see on nagu jäänud sinna, aga see ongi nagu teiste kirjutada, nagu öeldakse, need asjad siis ajalooraamatusse. No lasteaianõukogu nõukogude aeg olla siis seal, kus ta on prävinguda, jah, mängud. Aga lähme siis kohe selle filmi juurde, mis? Ma ei tea, kas praegu veel näha saab, ma loodan, et saan, saab sõpruse, siis näidatakse kõik muusikud on kaabakad ja see on üks neid filme, kes, mis ka tõesti on tekitanud selliseid väga vastakaid arvamusi, on inimesed, kellele nad meeldivad, et mul on väga hästi meeles, kuidas meie omasin kuri karjas, mees, tuntud kirjamees Kaur Kender on, on kiitnud ja ma ei tea, kas ta nüüd juba 10 korda seda filmi näinud. Ja no nii ta ütles jah, et ta on ikka vist korduvalt seda näinud juba ja plaanib vist veel ka edaspidin vaatama minna, kui on võimalus. Jah, ja siis on teised, kellel on siis nagu erinevaid etteheiteid kellelgi oli vist ei istu, et seal ei ole vajaliku haritumad inimesed ütlevad, ei ole korralikku narratiivi, et nad ei saa nagu jälgida kuidagi lineaarselt seda asja, et film nagu jookseks otsast lõpuni teatud loogikaga. Ja, ja siis on ka mingeid teisi etteheiteid ja kuidas, Andres, sina, kes sa oled ise selle filmi nii-öelda loomisprotsessis vähemalt mingis osas sees, et kuidas sulle see film tundus, mitu korda sa oled seda näinud? Ma olen seda filmi näinud, ma arvan, kaks korda sellist peaaegu helindatud versiooni ja siis päriselt versiooni suurel ekraanil. Ja mulle see film meeldib, aga muidugi ei, ma pean möönma, et, et ma olen filmi osas erapoolik, kuna ma ju olen seal filmis sees. Samas esimesest kohtumisest peale Heleri Saarikuga režissööriga olen tundnud teatud sellist sümpaatiat, tema mõtlik lähenemine filmikunstile on, on minu arust sümpaatne muidugi Kaur Kenderi bravuurikas kummardus, isegi korduv on, on, on samuti sümpaatne ja, ja, ja nii tema kui ka näiteks fotograaf Herkki Merila on, on seda filmi vaatad eesti treinspottinguks nimetanud, seal on mingisuguseid selliseid alged, loomulikult see film on täiesti teistsuguse keelega. Ja ma mõtlen, et see on võiks öelda, et see on isegi nagu kultuuripoliitiline case. Et see ei ole nagu see ei olegi, lihtsalt maitse küsimus. Et sellised räigemad rünnakud, mis räägivad lihtsalt praagist ja täielikust kõlbmatu, sest viitavad sellele, et ta on lihtsalt mingisugune sisemine, sügavam vastumeelsus. Aga mille vastu ma arvan, et inimesed ei ole täpselt defineerinud, et see vastureaktsioonid on liiga tugevad. Järelikult see film läheb korda, midagi seal on. Kuulame nüüd Üsna pea Köhlama need üsna pea muusikat veel siis Andrese valikul, seekord meil on see alati hea meel, et me ise valime siin muusikat. Ja hea, kerge kerge töö külaline võtab oma muusika kaasa. Võtab seljakotiga tihti lausa muusika kaasa ja noh, meil praegu siin selles stuudios ei ole vinüülimängijat, et vanasti tuli ikkagi vinüüli kaasa võtta, mäletan isegi omal ajal käisin siin ikkagi vinüüli tiga. Kuigi eks ole, vinüülid on ju ammu tagasi ja väga nagu öeldakse, kamba jah, et enne, kui nüüd muusikat kuulame. Paneme siukse nagu küsimuse üles, mida siis mõelda sel ajal, kui see muusika mängib kas on võimalik anda Andres, mis sina arvad, kas on võimalik anda inimestele, kes ikkagi üldiselt tahaks Eesti filme näha et seda tüüpi filmile, millega nüüd on tegemist siis kõik muusikud on kaabakad, kas on mingisuguseid ka juhtnööre või selliseid, kuidas öelda näpunäiteid, kuidas nautida seda tüüpi filmi, mis ei ole kuidagi tavapärase narratiiviga ja ja, ja, ja mis on pigem võib-olla sihuke nagu fantaasia, kus siis nagu olla, et mõtleme selle peale, aga niikaua kuulame muusikat. Isolee selle artistinimi šrapnellilugu see sobib praegu tõesti meie teemaga, see sobib minu meelest siia kooljakuu ilmaga ja noh, igati nagu rusikas silmaauku. Kooljakuu ilmaga võib see imelik. Nii ja külaline on meil siis muusid kunstnik Andres loo ja räägime veel sellest, et kõik muusikud on kaabakad või õieti sellest, et selle kohta on ka siis või vot see on nagu omaette teema selle filmi jutu ära, kõik muusikud on kaabakad film, siis on veel täna siin pealinnas ja homme need risti, kui on huvi, siis võite jaa, juhataja ära käima vaatamas seda filmi, aga ilma võib-olla mõneti harjumusharjumustele vastu, eks ole, et selliste tavalistele vaatamisharjumustele vastu minev ja praegu meie siis üritamegi leida siis selliseid nagu väikseid vihjeid, kuidas sellest filmist lihtsalt rohkem osa saada ja Andres loo, kes on ka siis filmiga seotud, mis sina, Andres, ütled inimestele kes siis seda filmi vaatama võtame, lähevad, et võib-olla mingisuguseid näpunäited, mitte et kõik need, kõik need inimesed, neid näpunäiteid vaja oleks, aga aga miks mitte anda vaid ikka. Mulle tundub, et noh, ega see film ei ole, ei olegi kõigile ja, ja, ja kaugeltki ei ole ta ju kohustuslik, aga, aga selle vaatamise juures näib olevat oluliseks märksõnaks meelelisus või intuitiivne vaatamine või siis lihtsalt ütleme selle tavapärase harjumuse heitmine sellest loobumine. Ehk siis kui veel keerulisemalt öelda, et võiks oodata seda filmi ilma, et ootamata mingisugust kindlat, mingit hästi selget narratiivi, ehk jutustust, et nüüd vot siin juhtus selline lugu ja siis sellele on veel moraal ja, ja ta ta et tegelikult võiks öelda, et filmi pealkirjas on on nii-öelda filmi point just nagu ära öeldud juba ja mulle tundub ka, et, et režissöör ei ole isegi üritanud sellist väga rabavat lugu jutustada. Lugu. On peidus kuskil nendes nendes nendes tunnetes värvin värvides ja kujunditest, mis seal on või siis selles filmi oma ruumis, ma arvan, mina imetlen ta põhiliselt selle filmi enda, oma sellise fluidumi, oma oma ruumi kehtestamise pärast. Enne sa juba ütlesid ka või noh, seda on öeldud, et, et see film meenutab võib-olla natuke treinspottingut. Millega veel võiks seda võrrelda, et inimestel oleks mingisugune nägu. Nägemus, kui nad lähevad, et meil eelteadmine, mida, mida oodata? Tegelikult võib-olla no ühesõnaga esimene märksõna, mida peaks tingimata mainima, Ingi film, see on, see on ehk siis tähenduses Independent. Mida, millega seostuvad näiteks simsi armusse, esimesed filmid või CERN kreegoraki esimesed filmid või, või, või noh, palju ja paljude teiste täna tänaseks tõeliselt läbi löönud. Maailmarežissööride esimesed filmid, et sedalaadi selline julgus täiesti omamoodi läheneda on, on, on, on selle filmi üks üks märksõnasid kindlasti, aga, aga millega veel kõrvutada nii kaugelt rohkem isegi ei oskagi märksõnu öelda. Ütlen, et teatud emotsioonide tunnet nagu, nagu võrgustik kõik siuksed asjad, aga, aga noh, minu meelest, kas seal ei anna ka nende inimeste jaoks, kes ikkagi kindlasti tahavad midagi sealt välja lugeda? See õigus neil ju täiesti võiks olla, eks ole, mingisugune lugu enda jaoks sealt õppida. Sealt annab neid tõmmiseid võtta küll, et eks ole noored inimesed, kellel on teatud, eks ole, sisid nad tahavad neid järgida ja noh, seal on siis erinevad kokkusattumused, situatsioonid, mis teevad korrektiive nende elus sihtides. Iga hetk valmis ka ebaõnnestuma või vähemalt kartma seda? Jah, seda on muidugi selles mõttes on tegemist ju lihtsalt sellise noortefilmiga absoluutselt. No mis noh, mis nagu võiks esile tulla, on see, et peakangelanna on tegelikult selline noh, eesti noor noh, selgelt nagu andekas kusjuures andekas mitmekülgselt, ta on suurepärane keevitaja ja, ja, ja, ja tõesti, Eesti vabariigil on vaja keevitajaid ja võib-olla noh, tegelikult annaks sellel naisterahval isegi rohkem isamaale nagu anda, kui ta läheks kuhugi. Ma ei tea, Loksa tehastesse keevitama, et, et miks me peame neid ukrainlasi sisse tooma, eks ole, aga ei, tal on samas ka, eks ole, kunstiline ambitsioon, tahab olla laulja ja nii edasi, eks ole, et selline dilemma on ka etendada. Ka ja ta tahab ka armastuses võita muidugi jah, või või on teil lihtsalt tegemist ühe järjekordse üleharitud keevitajast avang artistiga, eks ole, selline ehtne ehtne, selline aegumatu kunstniku portree, kes, kes kannatab. Nii see on, igatahes tasub siis nii, nagu Andres ütles, siis ilmselt intuitiivil intuitiivset del poolel pooltel endast kuidagi siis avaneda, et istuge seal kinopingis ja vaadake, mis, mis hakkab kõhus toimumas. Võib lasta asjadel lihtsalt juhtuda ja nii ta on, miks mitte? Andres, aga see film ei ole sugugi mitte ainuke, kus sinu muusikat on kasutatud üsna pea. Tuleb siis jällegi Eesti vaatajate ette. Film Deemonid, noh, paljud on seda Eestis juba näinud, ma tean, et, Ma arvan, et neid ikkagi väga palju näinud on, sest et alles nüüd kohe varsti ta ikkagi nagu avalikult inimeste ele kinno kinno näitamiseks lastakse, et kaheksandal novembril ehk siis homme on ametlik esilinastus. Ja siin on just mees õige, kes ka sellest filmist ka natuke rääkima. Andres, sina oled ka Teemunitesse teinud muusikat. Mis tüüpi töö või tellimus see sinu jaoks? Selles mõttes juba natukene väärikam, kui natuke mahukama töö ehk siis filmi originaalmuusika erinevalt Heleri filmid, kuhu lihtsalt sai see valitud ja kus mul siis tuli ka memo sooritada. Iseennast kehastada. Ain Mäeotsaga on see juba teine koostöö ja originaalmuusika, esimene oli filmifilmiga Taarka, kui ma ei eksi, 2007 oli see kuhu siis samuti sai kirjutatud see, see päris film päris filmimuusika, mida, mida ei ole kuskilt mujalt siis võetud või nii nagu erinevalt näiteks sellest muusikast, mille, mille seekord valis filmi deemonid. Koit Raudsepp siitsamast majast. Kui kõik muusikud on kaabakad, nagu me rääkisime, on siin selline ima selge narratiivid lugu siis deemonid on ikkagi väga konkreetsed inimeste lood. Oled sa ise seda filmi näinud ka ikka juba? Ja eks ma olen ka skripti lugenud ja, ja, ja elanud sellele kaasa juba juba pikka aega, tegelikult isegi juba Taarka filmi järel või selle ei, tegelikult selle tegemise ajal alles ain. Tundub, et juba juba mõtled selle peale ja panin üht-teist muusikalist kõrvale. Aga, ja see on tõesti seal kolme, see on kolme inimese lugu, nii et mitte ainult üks lugu, vaid kolme, kolme erineva tegevusliini. Järgmine on on selles filmis kasiinosõltuvuse või siis mängurlus. Sõltuvuse teemaline. Andres räägi, see on teine töö koos Ain Mäeotsaga tarka oli esimene. Tundub, et sa oled juba siis Ain Mäeotsa nagu ihuhelilooja. Et vähemasti eks ole, filmide koha pealt olete teinud koostööd, et noh, me teame, filmiajaloost on palju selliseid, kus režissöör hakkabki kasutama ainult mingit konkreetset ellu kujat. Me käisime siin kõik Bondi vaatamas ja san nendesse tõi kaasa ka oma helilooja Thomas Newman vist oli ta nimi, eks ole, kellega ta koos filme kuidas on, et paistab, et siit, Ta on niisugune nagu tandem kujunemas. Võtan ja miks ka mitte, sest meie koostöö on tõesti hästi hästi meeldiv ja, ja, ja tore olnud, ta on samamoodi nagu eestist, mul meenub kohe näiteks Veiko Õunpuu ja Ülo Krigul siis vastavalt sama samasugused positsioonid. Et see on loomulik või siis David Lynchi parlamenti just nimelt. Aga ma saan aru, et, et juba algfaasis olid sa siis noh, stsenaariumi kirjutamise juures juba olid kaasatud, et et kuidas see reaalselt siis see töö käib, et võib-olla räägime sellest õige pea, aga ennem kuulamadel muusik. Siin me oleme, kell on pool kolm läbi viis minutit ja meil on endiselt külas muusik, kunstnik ja ka võiks öelda niimoodi kolumnist, poliitiline mõtleja, need, et täiesti selline multitalent Andres loo ja muusikapala, mis me nüüd kuulsime, see on ameerikamaalt pärit, eks ole, Andres kus ta võiks olla Detroit näiteks. Detroit täpselt nii, ilmselt üks minu lemmiklinnu, kuigi vaevalt et mulle meeldiks seal elada ja kindlasti mitte praegu endine suur tööstuslinn, mis on sisuliselt kokku langenud, aga kust on, kust ta pärit imepärast muusikat? Jimmy Edgar oli siis tema, no Ameerikast hakkame kohe rääkima ka, just sai lubatud natukene kirjeldada seda, mis protsessi, mis kõlab räigelt, kuidas siis see muusika kirjutamine käib, et lavastaja Ain Mäeotsaga juba teine film siis koos, et ega sellist nii-öelda koos klaveri taga istumist või arvuti taga istumist ei ole. Nii ei ole ja muuseas ma tahaksin enne veel ühe ühe ühe fakti lisada sellele telefilmi kirjutasid tegelikult Ain Mäeots ja Toomas Tilk ehk Tommyboy just just. Ja minul selles protsessis oli pigem nagu jälgija jälgija roll, eks ole. Et sina ei ole kasiino sõltuvuses olnud, et kui palju sa siin sa oledki? Ma võin täiesti julgelt niimoodi väita, ma olen küll on, olen küll saatuse tahtel ka sinule reklaame vormistanud kunagi ammu, aga, aga, aga see selleks ei, see protsess on, on, on, on, on üsna, üsna üsna naljakas ja mänguline, aga näeb välja niimoodi, et, et ma lihtsalt mängin Ainile vastavalt mingisugusele eelnevale jutule lugusid või motiive, mis, mis mul kas juba olemas on või mis tunduvad sobivat või mille ma olen talle siis spetsiaalselt selle jaoks salvestanud. Ja, ja siis me lihtsalt sobitamineid ja selle noh, ütleme niimoodi, et selle kaardipaki segamine võtab, võtab omajagu aega. Ja protsess tegelikult Läheb, näete selline kaheetapiline välja, et alguses on siis tõesti nagu mingisugune olemasolev, selline sketšilaadne muusikavalik ja hiljem ma lähen stuudiosse ja salvestan midagi spetsiaalselt ja siis me hakkame, hakkame miksima sobitama seda. See on väga hea kokkusattumus, kui sa ütled, et sa oled teinud kasiinode reklaami, sest et seal filmi üks tooriu hargneb ka sellest, et on reklaamiärimees, kes hakkab kasiino-le reklaami tegema ja nii ta siis senna sõltuvuse küüsi langeb, et sulle ei tehtud ettepanekuid, et sa ikka peaksid nagu selle tööga tutvuma põhjalikult, enne kui töö kallal asud. Aga tehtigi ja, ja, ja, ja, ja samas mitte väga tungivalt, nii et mul ei õnnestunudki tegelikult kunagi ei laua ega ega kangi taha pääseda, aga need reklaamid tulid mul küll väga hästi välja. Kahtlemata Roschino. Maailmast nii palju siis olgu öeldud, et tõesti filmi esilinastus deemoni esilinastus juba homme, aga nädalalõpp on siis kindlasti väga paljudele sisustatud just nimelt sellega, et ta selle juht Eesti head filmi. No mine ja tasub minna, mina olen seda näinud ja, ja tõesti ma olin väga nagu positiivselt üllatunud. Väga hea film. Laura Kõrvitsale meeldib ja panen. Filmikriitik minus tärkas. Ka Andres Andres lõo on ka noh, selline Ameerikas käia, mees, et ja oled ka Ameerika asjade vastu huvi tundnud, et kõigepealt kas koos Ameerika huvi nagu on, et kas ongi see muusika läbi tulnud või, või kuidas see alguse sai? Tegelikult kui sellest reklaami tegemisest juttu oli, siis, siis tollest perioodist, kui, kui sai neid reklaame aktiivsemalt kirjutatud tekkiski harjumus ajalehte lugeda. Sest et kunstnikud ja ma enam ei pea ennast kunstnikuks on ju noh, on tõepoolest elukaugemad inimesed, ütleme niimoodi, et see harjumus ühiskonnas kaasa rääkida või vähemalt kaasa mõelda ei pruugi nagunii lihtsalt tulla, aga nüüd on, sellest on saanud juba selline normaalne elu osa ja, ja, ja ma arvan, et eriti tänapäeval, kui maailm on ümmargused, kui ei kunagi varem on väga, väga oluline nende asjadega. Vastu huvi tunda, Andres on siis elevandiluust tornist alla laskunud ja leidnud üles sotsiaalse närvi ja ja tõesti, võtate sõnaga, prestiisikates lehtedes ühiskondlike teemade suhtes ja ma saan aru, et Ameerika suhtes oled üht-teist pajatanud, kuidas sul täna hommik siis tundus? Valimised said läbi ja kuidagi selline pingelangus. Pinge on tõepoolest langenud. Hommik tundes päikeseline, ma tõepoolest oleksin valinud Obama, kuigi samas pean möönma, et ega seal väga suurt vahet meie jaoks vähemalt ei oleks olnud lihtsalt selline noh, nagu karakteri vahe, ütleme niimoodi. Ameerika ja Eesti vaheline suhe on, ma arvan, üsna selline ühepoolne või siis peaaegu et olematu, et meie küll vaatame ju sinnapoole, aga tegelikult ju pole see armastus nagunii nii üdini vastastikune. Eesti siis 52. 51. USA osariik, mõni on ka nagu arvan, et võiks nagu olla sõprus suur, vähemalt ühepoolne, nagu sa ütlesid, sa oled ise käinud ka Ameerikas, millal sa viimati New Yorgis olid vist aasta tagasi vä? Tegelikult olen seal ainult ühe korra käinud ja, ja olingi seal täpselt aasta tagasi, ehk siis aasta ja praeguseks juba kolm nädalat seal kohapeal mingis mõttes ja see oli see aeg, kui, kui okupant, Wall Streeti nimeline liikumine seal Zuccotti pargi kandis mäsutas. Liitusid ise ka siis ridadega? Pean tegelikult ma olen ikkagi pigem pigem poliitikakauge inimene ja, ja ei kipuga näiteks iga järgmist veebihääletust või ei, jah. Vastuseid jagama ja kujundan oma arvamuse küll küll omaette sõprade ringis ja pean oma, ma arvan, et kõige olulisemaks demokraatlikuks aktiks arvamuse avaldamist seltskonnas pigem kui, kui siis iga suvalise liikumisega kaasaminekut. No räägime natuke New Yorgist, et siis möllos siis möllosoki Bay vool Street, et teiste nüüd äsja oli ju see vesipüks või mitte? Üks orkaan vesipüksid on meil siin mõnikord harva sellised väikesed Eestis kõik lõike. Nii, aga seal oli siis see orkaan ja nüüd ilmselt tänasel päeval tõesti koristatakse neid valimisplakateid last tagasi New Yorgis olnuna elanud seal noh, lihtsalt ligi kolm kuud, et mis, mis sa sealt nagu kaasa tõid, et milliseid impulsse või midagi konkreetselt ka midagi. No see linn isegi muidugi muidugi jättis kõige tugevam mulje, aga, aga ma pean ütlema, et New York on, on, on linn, mis arvatavasti on igale inimesele täiesti omamoodi ja, ja, ja me saame just nagu rääkida ühest ja samast kohast, aga ta on, ta on kindlasti igaühele oma mina hoolimata sellest, et ma arvasin, et ma lähen sinna põhiliselt suhtlema ja otsima, mida ma ka tegin jälgisin sealset kunstlikku maast kunstimaastikku klubisid, kus uuemat muusikat mängiti ja, ja, ja ka uue meedia teemaga tegelesin pisut. Sattusin seal hoopis hoopis uut muusikat tegema ja sellest uuest muusikast. Ta on saanud uus bänd, mille, mille ma nüüd olen käivitanud koos talis paidega. Ja uus bänd siis kannab nime. Seal bänd kannab nime Foun rakett, found Räki, kirjutage paun, nagu see müütiline tegelane, inglisepäraselt on see siis foon? Ahaa, nagu soomlased, ma arvan, ka eestlased armastavad neid inglispäraseid sõnu omamoodi hääldada. Nonii igal juhul ikkagi natuke sihuke keeruline nimi, et juba vihjab siis sellele, et seda korda läheb siis kuidagi komplitseeritumaks ja helikeele. Vaevalt küll, just vastupidi, tegelikult tegemist on üdini popmuusikaga tantsuline bassimuusika, melodramaatiliste vokaalidega. Ja, ja kindlasti on see mõeldud võimalikult laiale publikule. Ma arvan arvatavasti nooremale ja arvatavasti ka sellisele, kellele meeldib sedasama detroidi elektroFongi segune Maud Downi uue tulemise muusika nonii. Millal seda uut bändi siis ka kuulda kuskil saab? Seda bändi saab aeg-ajalt siin-seal kuulata ja, ja, ja hetkel ei ole küll järgmist kontserti kuupäeva paika pandud, aga jutud on, et aastavahetusel on kindlasti üks suurem kontsert tulemas, arvatavasti tuleb ka varem. Kuulame vahepeal nüüd jälle muusikat, mis paraku vist ei ole. Siin me oleme, jätkab ja külas meil muusik ja kunstnik Andres lõug, kuigi kunstnik enam ei tohi öelda, ma sain aru jah. Need ajad on, tundub, et möödas jah. Niisiis oleme saanud selle koha pealt targemaks ja mida vähem, seda parem ja nendeks tiitlid, eks ole, et kui paljudel inimestel on noh niivõrd palju andeid, siis saab öelda lühidalt, lihtsalt multitalent, et hakkame ette lugema. Nägu samasic ikkagi heal lapsel mitu nime. Ma ei tea, oma nimesid, võib seal palju olla. Ma saan aru, et me räägime nüüd tegelikult Andrese puhul ikkagi sellest uuest bändist faun Ratsket või siis foon vrakid. Ja tegelikult me pressisime Andreselt välja selle foon raketiga muusikapala, mida me loodetavasti õige pea kuulama hakkama, nii et pinge igal juhul püsib. Püsib püsib. Aga nagu me siin enne rääkisime ka, siis võisin muusikapala ajal ega sifoon Räkid ei ole nagu lihtne bändi nimi ja sa oled ka varem teinud bände, millel ei ole lihtsalt nimed, loarvik, loarvik ja oopium flirtsamist kõige lihtsam nendest. Arvatavasti jah, kuigi too ei ole jällegi päris minu väljamõeldud nimi, vaid hoopis Ervin Trofimov ja Erki hõbe. Autorsus. No ma arvan, et see võiks just nagu olla omaette eesmärk, aga, aga ma usun ka seda, et niipeaaegu keegi on näinud selle nimekirjapilti, siis ta sööbib mällu. Lõppude lõpuks võtame kasvõi nimed, EPeš mood, ma kujutan ette, et esimesel kuulamisel ei, ei pruugiks aru saada, kuigi see oli ka ühe moeajakirja nimi. Siiski, jah, nüüd on need, kes prantsuse keelt mõikavad, võib-olla oleks saanud paremini selle asjale pihta, aga tõesti jah, võtame kasvõi ainest üldse nende noi Baud, ma arvan siiamaani tähendab, et inimesed sellega hästi hakkama ei saa, aga noh, tähendab jällegi see muusika kõigi jaoks, eks ole. See muusika on üsna kõigi jaoks, tegelikult ma loodan, vähemalt nendele, kellele meeldib tantsuline bassimuusika. Aga. Tümpsu värk, tümpsu värk. Mis sihid on siis Andres loo seotud selle üksusega? Kas vallutada kõigepealt Manhattan ja siis midagi veel edasi? Kõigepealt on plaanis ikkagi vallutada Tallinn ja, ja, ja võib-olla siis kunagi ka Berliin, aga aga, aga seal ja seal vahepeal on olnud mõni teinegi linn nagu Lissabon või või, või mõni teine jällegi enniga lõppev linn maailmas. Ma saan aru, et elus elu elu seal New Yorgis, mis sa seal elasid, on andnud sulle nagu inspiratsiooni, võib-olla tänase päevani, mingis mõttes, et kas see on ongi nii, et sa harrastki selliseid nagu reise kuhugi et koguda, koguda, laadida, anud, ja siis nagu öeldakse, elada sellest õhust ja armastusest, mis sa seal kogesid. See. Juhtub nii, aga, aga, aga, aga see on tõepoolest parim viis ennast nii-öelda lahti raputada, kuigi ma kujutan ette, et kui ma nüüd lambist Pärnusse koliksin ja seal suurepärast suve veedaksin, siis oleks efekt midagi midagi üsna sarnast. Siiski noh, ei saa võrrelda New Yorki Tallinnaga. Kus sa, kus sa nüüd oled käinud ka viimasel ajal kuskil? Ma ei ole tegelikult eriti reisinud, küll aga käisin paar nädalat tagasi Riias skaanumest nimelisel festivalil, mis on üks, üks parimaid kindlasti siin siin meie regioonis. No kuidas sulle tundub, kuidas lõunanaabritel läheb, sest üldiselt meediat siis lugedes tarbides jääb selline mulje, et meie lõunanaabritele ikkagi läheb võrdlemisi narilt võrreldes meiega. Ei tea muusikaliselt vist just kõik ju eesti bändid lähevad Lätti. Igasuguste plaadi. Firmade all ei ole endal artistagi. Ka artistid tuleb Eestist tuua, asi oli ikka päris hull. No või võib niimoodi olla, tegelikult ongi ju see nadi ja narr lugu, et ega me, mida meie eestlased peame lätlaste lätlastest, eks ole, ja vastupidi. Et need suhted on suhteliselt sellised hõredad küll, aga, aga selline härrasmees nagu Viesturs Kailites, kes seda festivali juhib, on teinud hämmastavalt tugevat tööd, et, et nii, nii Läti kui ka Eesti bände seal maal reklaamida ja neile võimalust anda. Jah. No ütle siis, kui nüüd oled rohkem nagu muusika peal. Et kuidas sa sellega nagu ära elad, et, et see on ikkagi see teema, väike mure on, et muusikutel ju ei jätku. Seda ma nagu öeldakse, leiva ostmise võimalusi, et pead küüsi närima. Pean küll jah, täpselt nii, aga samas enda enda, ütleme oma loomulike kalduvuste nimel elamine on, on ka üht-teist väärtuse ikkagi paitab hinge ja, ja, ja laseb ennast inimesena tunda. Mulle tundub, et see, millest ma olen kõige tugevam, on on, on ja peab olema see, millega ma tegelen võimalikult palju. Samas uued väljakutsed, palun iga kell. Et seda sa ei välista, et tulevikus võib sulle selle kunstniku nime ikkagi tagasi nagu lisada sinna muusiku kõrvale. Või on siin midagi, on sealt küll külge jäänud. No filme kahjuks teiste Eestis ei tehta väga palju, eks ole, ja mitte kõigile nendele filmidest ei saa kaasa muusikat kirjutada, aga noh, vähemasti loodame, et läheb paremini, et, et kõik siis homme paa esilinastub deemonid, kus siis Andres Low on muusika kirjutanud veel täna ja homme on võimalik vaadata siis Tallinasse sõpruses filmi, kõik muusikud on kaabakad. No ma usun, et järsku ta jõuab ka, eks ole, mujale Eesti vabariiki ja sama jutt ilmselt siis ka deemonite kohta. Aga enne kui me hakkame veel kuulama, siis Andrese kõige uuemat Bändi seal oli siis foon vägid, rokit oleks võinud olla, aga ikka Räkid jäi, oleks võinud olla, aga ta jäi ikkagi rääkinud. Äkki sa räägid sellest loost veel põgusalt ka? Selle loo nimi on Reyden child, mis on, mis on pühendatud Jean-Michel pask ja nimelisele Ameerika maalikunstnikule. Ja põhjus, põhjus on, võib olla isiklik side selle kunstnik. See on ja kaks.