Kui tuli metsas, siis peab muidugi metskond kõik tegema, tulest jagu saada. Aga millised vahendid on metskonnal? Tulest jagu saamiseks, kui tuli juba suuremal pinnal võimust võtab. Saku metskonnal on päris hea seis isegi tulekustutusvahenditega. Me oleme suutnud siin hankida endale kaks korralikku ujuvat pumpa mis on päris Ameerika ja mis on alati meil tuletõrjeautodel kaasas, siis on meil kaks kas 66 tüüpi tuletõrjeautod? Nad on meil küll vanakesed, aga nad on meid väga usinalt ära teeninud. No üks auto on juba 20 aastane ja teine on kuskil 12 aastane, aga, aga tänu tublidele meestele on nende eluiga ikka väga hästi säilinud. Siin on üks masinad, sest valmis, kui vaja, võiks kohe startida ja kes need mehed on? Need on meil väga tublid mehed ja üks mees on meil, kes on neid aastaid olnud tuletõrjeauto peal, on Vello kulmar. Ja teine mees on siis nagu keemiajaama tööline Me kutsume teda, tegelikult on ta tuletõrjeautojuhiabi, kes siis veab voolikuliine välja ja tema nimi on Tiit naerman. Kui tuleb kutse, et peab sõitma, palju aega võtab, kui te saatemasinaga klassist välja ja mehitatud ja kõik vajalikud abivahendid kaasa. Et näiteks olla 10 kilomeetri kaugusel. No selle jaoks läheb ikka aega tegelikult väga vähese ütleme kohe niiviisi auto juures olemas, ütleme, auto siin õue, siis oleme garaazis töölnud. Minuti küsimus. Praktiliselt, aga noh, tule juurde jõuda. Nii, kuidas toolema juhtub? Veerand tundi pool tundi, juhte tootsid tund aega kah, kui sa täpselt suunda kätte või teada kohe, kus ta on. Mis on abimehe ülesanne? Abimehe esmaseks ülesandeks on aidata juhil orienteeruda tulekahju kohale ja, ja esmalt kohe voolikuliini paigaldamine. Ja kustutustööde organiseerimine ja metsaülem luges ette päris palju, vajalik, kas ju, mis teil on olemas, aga kui teie nüüd muretsete oma töö pärast, mis veel peaks olema näiteks akumetskonnalet, saaks tööd teha kas kiiremini või, või tulemusrikkamalt? No kõige esmalt oleks? No see on juba suuremas mastaabis, aga oleks vaja olema kas helikopterit või, või õhust et oleks jälgitav, maapealne tegevus koordineerida. Sellest jääb väga palju puudu, meil ja kunas sinna maale jõutakse, ei ole täpselt teada. Üks metskond sellel sajandil nii kaugele jõuagi? Ei kahtlemata, kahtlemata, aga see oleks, see oleks kõige kõige vajalikum asi. Harjumaa metsaameti peametsaülem Toomas Tiits. Ega see mõte vist nüüd nii ainult julgete mõtete maailmast oledki? Ega ole, kui noh, on saanud siin kolleegidega teisi riikisid külastada ja metsameestega vestelda nendel tule teemadel siis ikkagi küllalt levinud on see tulevalve helikopteritega ühesõnaga, õhust ja, ja tähendab üldse, kui juba jutt välis, riikide metsade, tule, Kaitse läks siis hiljuti Saksamaa ühte metsarikkamat piirkonda külastades, kus võiks ütelda tuhandete hektarite viisi. Väga tulevad. Ohtlikud puhtmännikud, samblikumännikud olid siis metsaametnikud metsa põlemisi, kui sellist eriti ei tundnudki, siit tõesti niukene mõte, naine et, et kas on siis seal tõesti juba nii inimestele maast madalasse tuleohu nimetus julge külge siis kasvatatud või kasvanud etet metsa põlemine, tundmatu on, aga seal siis ka tõesti eriti tuleohtlikul perioodil, tulevalve toimub ka õhuõhust nii-öelda helikopteritega ka meil. Me oleme praegu püüdnud läbi, aga ta ikkagi nende olemasolevate tulevalve tornidega kui nad on nii, mitte eriti enim kohalikud, aga väga vajalikud nad on, sest et kiire avastamine on selle metsa põlemise puhul ikka eriti oluline, nagu siin statistika näitab, et 10 minutit avastamisega hilinemist tähendab pool hektarit tule levikut. Nii et, et siin võib juba järelduse teha, et kui oluline on ikkagi see aktiivne tuleval, mitte niimoodi, et noh, et ootame kuskil seal metskonna kontori, see teade tuleb, et inimesed juhuslikult nägid, aga see aktiivne valve ikkagi kuskilt kõrgemalt tornis. Jah, ma ei taha konkreetseks minna, aga tundub, et neid tulevalve tornegi vist ei kasutata pidevalt jälgimiseks, sest kord oli vajadus minna ühte torni teisel põhjusel ja siis selgus, et seal tornis ei oldud käidud päevade viisi. Hiljem kostis läbiga, et naisterahva jaoks on see trepp liiga otse ja tülikas ja libe ja ja võtab võhmale. Üles jõuad. Nii et eks igal pool on reserv, ega selle kasutamiseks, mis meil on. Saku meestel jah. Ilmselt tänu sellele, et teil siin linna lähedal Tal on neid õnnetusi, sageli on ka seda riistvara rohkem ja see on põhjendatud. Vihterpalu metsaülem Margus Talts võib rääkida eraldi päästekeskusest, mis on Harjumaal olemas, sest Vihterpalu on ju saanud tulest vatti küll ja, ja teie lähedal see keskus füüsiliselt asub. Keskuse rajamist alustati 92. aastal, kui vald värbas päästeameti ametniku Heino filoloogide, nii kelle eestvõttel on seda keskust vajutada ja praegult on sinna kogutud üsna aukartust äratav masinat võrk, mis võimaldab ka väga suureulatuslikke tulekahjusid tõrjuda. Ja nende üheks ka meie meie metsaamet on toetanud seda vastavalt võimalustele eelmine aasta, kui oli suhteliselt nagu kopsakam aasta rahaliselt siis investeeriti sinna üle 500000 krooni, mille eest osteti varustust, täiendati, remonditi ja sidevahendeid. Ja see võib-olla on ka nagu tiivne selles suhtes, et metskondades tegelikult see tehnika ju ei kasutada eriti intensiivselt aasta jooksul kaks-kolm kuud, maksimum neli. Ja kuna tänapäevalt üks tuletõrjeauto maksab äraütlemata palju isegi venemaine ja siis seda võib-olla igas metskonnas igas punktis ei ole otstarbekas pidada lihtsalt, et kui see otstarbekam oleks kaasata, kuna päästeameti tehnikad, mida te tuletõrjuja kahjude summutamiseks, kui tegelik sihuke suur suur tulekahju siiski puhkeb siis paisataksin sellist tööd päästekeskuse jõude, mis spetsiaaltehnika vajastatud pumbajaama maastikuautode vintsidega ja nii edasi. Kui teil viimati seal suur tuli oli, siis oli selle tule kustutamine mitmes mõttes õpetlik, sest päästeamet sai volitusi juurde agaralt. Nad juhtisid tule kustutamist metsas sõja väelikult, aga metsamehed, kellel olid omad spetsiifilised tulemused, olid justkui tõrjutud teise plaani ja, ja kõik ei laabunud. Kas nüüd need niisugused lähenemised on lõppenud ja ollakse nagu üks mees väljas, sest siis oli kriitikat, et tekkis omavahelisi aru saama? Ma ütleksin, et otseselt arusaamatused olid, aga ka siis oli tõesti see paika panemata see asja juhtimine ja otsustamine seda segadust mitte veel võimendada siis päästeamet, kes elamust, ressursse ja võimalusi käsutas antise juhtimine neile otseselt üle ja, ja selle tõttu võis tekkida pärast lahkarvamused, kes ja kuidas tänapäeval ma arvan, rollid enam paika pandud, et metsamehed nagu omaksid infot selle tulekahju asukoha, nende juurdepääsuteede, selle põlenguvõimaluste kohta levimise kohta ja päästeameti poole pealt nähtakse nagu tehnilisi võimalusi, kuidas seda piirata, summutada resursse. Ühesõnaga, see Harju-Ristikeskus, kas see ei võiks olla nüüd ühesõnaga nihukeseks vaheastmeks, et, et ikkagi see terve see tulekustutusläheb ühe süsteemi? Ta tähendab riikliku süsteemi kätte on ju vahendite niukene killustus praegu metsaameti ja päästeameti vahel. Ja ma ikkagi jälle toon näite nüüd sealtsamast värskelt käidud Rootsimaalt, kus isegi tulevalvega päästeamet tegeleb, ei ole ka metsameeste rida, rääkimata kustutamisest. Et see Harju-Ristimetsatuletõrjekeskus, et see võiks olla siis noh, esimene niukene, ülemine konste, et nii nagu siin metsa olengi, ütles et need masinad oleks mõistlikult aastaringselt koormatud ja ja võib-olla oleks riiklikult ka ikkagi otstarbekam kui üks ametkond, selle tule ka, aga ilmselt Harjumaa siiski viimane maakond kusse kokku päris kokkuminek toimuma. Ja ei mõttes, on oma loogika täiesti olemas ja kui ühen tumis raskustest on üle saadud ju siis ühist tööd tehes jõutakse organisatsiooniliselt jälle optimaalsemaks, nii et siin vist ei tohiks nagu vastuväiteid olla ja ega mul ei olegi suuremat meest kui metsaameti peadirektor Andres Talijärv küsida, mida kolleeg äsja ütles. Enne mõte on õige ja meie koostöö päästeametiga on tõesti viimasel ajal küllaltki hästi sujuma hakanud. Teisest küljest muidugi neid raba ja metsade kustutamiseks mõeldud masinaid või tehnikat aga siiski kasutada ainult rabade kustutamisel, siin on palju selliseid erilisi riistasid, millega majade juures ei olegi midagi peale hakata. Saamatult tehnika ikkagi kipub seisma jääma, mis on siis mõeldud metsale, metsa, metsatulekahjude kustutamiseks, aga ma arvan ka, et tulevikus selline funktsioonide üleandmine päästeametile, see on paratamatu ja, ja lisaks nüüd harjule, meil on plaanis nüüd Viljandimaal, eks sellist Lõuna-Eesti piirkonda teenida, punkt teha ja, ja ka Ida-Virumaal midagi mõeldud juba mõeldakse järk-järgult, niimoodi hakkab minema. Tänavune kevad on olnud siin Saku maanteel ja Harjumaal ja mitmel pool mujal Eestis. Selles mõttes hea, et tuleb ikka vihma ja tänagi heli lindistamise päeval, kuigi me kokku leppisime päikeselisel päeval tuleme metsa ja võib-olla lähemegi, vaatame viimast tulekahju kaks aastat tagasi, milline on pilt siis seal, kus tuli ikkagi päevade viisi, panime proovile, et seal juttu jätkata. Ja pilt on ikkagi kurbel, see tulekahju toimus, testisin saku rabas kaks aastat tagasi, see oli väga põuane juulikuu. Ja, ja põles praktiliselt 71 hektarit sai tules kahjustada ja, ja ühesõnaga seda väheväärtuslikku männipuistu Davis 50 hektarit. Ja praegu oleme suutnud sellest põlengust ainult likvideerida 15 hektarit, mis on täiesti lagedaks raiutud ja millel on tulnud nagu kaseuuendusi ja kus me ise oleme ka veel kaske külvanud nagu looduslikult kaasa aidanud. Aga sellel puidul, millel nagu turgu ei ole, millel ei ole ka kütteväärtust, on praegu rahade tagasi, me ei ole suutnud teda ära likvideerida. Kui tavalise inimesena tulla, nüüd sellest metsavahelisel teel, mis ei reeda midagi, ei põlemist ainult 30 meetrit kõrvale. Siis on esimene asi, mis silma hakkab kohatult suur lage plats metsa sees ja need sööstunud kännu nutid, siin on siis need tüvekesi maha. Aga just nende veel erksate ja õrna leheliste kaskede taustal on need tõmmud ilma roheliseta männid koledad küll. Need on tõesti koledad. Praegu ma olen siin pidanud mitme firmaga läbirääkimisi, kes on huvitatud hakkepuidutegemisest. Aga milles on küsimus, rabas on ju väga rasketehnikaga ligi pääseda. Oli nüüd üks külm talv, see oli sel aastal, aga sel aastal jälle nagu metsa vastu tunti väga vähe huvi. Ja ühesõnaga, ta on keeruline küsimus, aga igal juhul meie ja mina isiklikult püüan küll kõik selleks teha, et see puit ikkagi päris pikali kukuks ära. Ei mädaneks tast ikkagi midagi saaks, me oleme nõus andma teda tõesti väga odava hinnaga ja ilma rahata, ei peaasi, et saaks töö tehtud. Samal ajal on loodus ise küllalt nobe siluma ja jälle seda rohelist vaipa siia kuduma on isegi õistaimi. Tulijat on siia kaske pandud, on ta ise tulnud ja siinse transport ümberringi ei lase eriti kuulata, aga ega need linnulaulud kasid kaugele ei ole nii et kust natuke rohelist seal linnuga. Nii ta tõesti on ja üldiselt see põleng oli väga õnnelik. Väga suurte jõududega õnnestus tal ikkagi levikupiir väga mõistlikus piires peale saada. Praktiliselt parem osa sellest rabaalast jäi, jäi nagu alles, nagu tuli teda kahjustanudki. Toomas Tiits, sul on selle aasta, ütleme nüüd maikuu tulemused tabelis ja ja iga tabel on oskajale silmale ka õpetlik, mida siit võib tänavu välja lugeda, kuigi kevad õnneks ei ole olnud tulekahjudele. Jah ühesõnaga siin meie peetud statistika järgi on siis tänase päeva seisuga metsa ja rabapõlemisega seotuid põlenguid olnud. 26 ja ümmarguselt hektarist on tuli üle käinud ja kui nüüd väikest analüüsi teha, siis kuus hektarit on siis riigimetsamaal ja ülejäänud rõhu enamus on siis noh, niinimetatud muud maad või järelevalvepiirkond ja ühte, mida siit võib nüüd ka selgelt välja lugeda, tooni annavad endised kinnised sõjaväeosad, mis nüüd? Ei, milliseid nüüd jäi valvata, kuhu rahvas juurde pääseb, kus kaablit põletatakse, nii et sellest 100-st hektarist pool on siis sellised endised sõjamaad Kloogal, Keila-Joa raketibaas. Ja mis võib olla nüüd noh, nii üle-eestiliselt võtta võrreldes siis Harjumaa sel kevadel seni ilma ei ole teinud. Tavaliselt on niimoodi, et pooled ja isegi üle selle põlemistest on Harjumaal, siis tundub, et, et sel aastal on neid jagunud ka Eesti teistesse piirkondadesse ja muud andmed on päev metsaameti peadirektori laual. Mida tahaks öelda. Andmed on muidugi iga päev uued, õnneks loodame, et need vihmad nüüd praegult panevad selle sellele kevadisele põlemisele nagu piiri. Loodame, et ka see aasta tuleb siis nagu metsapõlengute kohaselt siis ebasoodne selles mõttes ebasoodne, et ei taha hästi põleda. Kevadel meil oli kaunis suur hirm, kui me vaatasime neid sööti jäänud põlde ja, ja seda rohtu, mis seal peal peal kasvas ja kui me mõtlesime, et seal põlema torgatakse, siis kindlasti oligi, et aimata, need tagajärjed ei saa kerged olema ja eks see aasta võib-olla selles mõttes oligi pretsedenditu, et et siin kulu põlemise tagajärgedele on ka inimesed otsa saanud. Üks suurem kulu peamine oli Võrumaal, kus siis Lätimaalt alguse saanud tuli, tuiskas roosa metskonna 40-le hektarile. Õnneks muidugi metsa, metsa kannatas seal vähe, aga tulekahju käigus hävis siis metsavahi elamu juurde kuuluv küüniala tootja. Kõrvalhooned tähendab sellised asjad, mida me varemalt ei osanud nagu oma tegevusvaldkonnaga siduda. Me ikkagi püüdsime seda metsa nagu kaitsta. Ja kui eelmine see aasta oli meil Eestimaal veel kokku 80 tulekahju ja ja, ja umbes palju hektareid ka hävis, siis sellel aastal numbrid näitavad, et ega, ega see aasta nüüd väga palju väiksem ei tule. Tõsi küll, praegult on jah, suurem suurem osa sellest põlenud territooriumist on olnud siis mitte metsamaal ja praeguse statistika kohaselt kuskil kümme-viisteist hektarit on siis sellist maad või siis metsamaad, mis me võime öelda, et seal metsa peal päriselt hävinud, ära põlenud. Eks need numbrid võivad muidugi natukene puutuda, sest mõni praegu pruun olev metsaosa läheb roheliseks ja vastupidi täna veel roheline olev metsaosa võib ka tulekahju tagajärjel ära kuivada, nii et eks seda lõplikku statistikat me saame muidugi sügisel öelda. Jaa, jaa, kardame muidugi praegult seda põuast, kui see peaks tulema, sest need suvised tulekahjud ei ole enam nii lihtsalt kui need kevadised kulupõlengud ja aeg edasi tähendab sügise poole läheb seda rangemaks, tulekahjud lähevad, sest kui sügisel ikkagi rabad põlema hakkavad, siis need on kõige suuremad, sellised raha kulutamise kohad sealt rabasesse tuli kuidagi välja meelitada, selleks on ikkagi väga suuri kulutusi ja väga palju inimjõudu vaja. Metsamehele ilmselt ei ole ja öelda, mida tuli metsale teeb. Ta on isegi mures ja õnneks ta teab, kuidas käituda. Oma valvesüsteem, oma jälgimise süsteem, abistamise süsteem, tehnika, tom, koondatud elu on õpetanud, praktika on olemas, eriti saku on vatti saanud. Aga kui nüüd nii heatahtlikult pöörduda nende inimeste poole, kes puhkuste ajal tahavad looduses käia ja neil on õigus seal käia mida nad ei tohiks siiski unustada. Ärme räägime lahtisest tulest, seda ei tohi kuival ajal teha, see on selge. Aga mida veel? Eks elu on näidanud, mida näiteks siin Saku rabametsades ikka on tehtud, milles on, asi on alanud, kui ka süüdlast kätte ei saada, siis vähemalt põhjus ikkagi selgineb? Jah, see on nüüd tõesti niisugune asi, et lahtist tuld nagu ei tohiks teha, aga millegipärast on siin Tallinna ümbrus. Asustustihedus on niivõrd suur ja metsade külastatavus on väga suur ja inimesed millegipärast tahavad nihukest rahulikku nurka ja, ja, ja niisugust kohta, kus neid mitte keegi ei segaks, on neid tuletegemise kohti küll, kus niuksed, liivased alad ja kus tõesti võiks teha. Millegipärast ikkagi see seltskond tahab pugeda kuskile Marju ja salaja ja kuidagi see asi ära teha ja siis jäta see lõkkekile sinna sussima ja vot sealt need asjad alguse saavadki. Ja võib-olla ka mitte pahatahtlik, aga arvatakse, ta kustub ära. Aga ta võib-olla tunni aja pärast tõuseb, tuul puhub, tule veel kord üles ja sädemed laiali selle peale nagu enam ei mõelda. Kui vaadata nüüd Harjumaa peale laiemalt, siis mille vastu eksitakse? No tähendab, Saku metsa olema, nii jutu jätkuks. Tõesti, see on niisugune kummaline, et on kuum suvi, noh, ütleme seltskond peab siis pikniku kuskil vabas looduses ja ikkagi on vajadus neid seina lõkke üles teha. Ei taha siin nüüd nii mingeid rahvuste vahel siin mingisuguseid erisusi nüüd nii väga välja tooma hakata, aga tõesti, ka siin võib täheldada, et noh, näiteks vene rahvusele meeldib rohkem just sellisel kuumal suveajal lõke üles teha. Ja noh, tähendab üks ikkagi see tekitamine on see suitsetamine ja lihtsalt pahatahtmatult see koni visanud võetakse ära. Noh, ütleme nii, suhteliselt korralik inimene ei mõtle noh, lihtsalt ei mahu talle pähe, et neid, sealt võib mingisugune asi alguse saada. Ja noh, tähendab ei saa ühe tuleohuallikana siiski mainimata, et ikkagi seda raudteed. Sest et kas või sellekevadine analüüs, kui palju on ikkagi raudtee äärest ja lausa kohe nii-öelda tunnistate. Minul tuli on alguse saanud just sellest mitte korras vedurist siis nii-öelda ja kus need sädemed on siis nüüd kevadel nii-öelda siia kulusesse sattunud rääkimata suve teise poole, kui põuane suvi on, et siis ta noh, nii-öelda siuksesse tule ohtlikusse metsa alla satub ja mis siis võib minna nii et ühest küljest näete see veerevkoosseis nii-öelda vananeb ja selle võrra siis ütleme, see meie metsade raudteeäärsete metsade tuleoht ilmselt suureneb. Nii et, et see on iga igal juhul siin Harjumaal üks täheldatav tulekahjude tekkepõhjus. Kas vanad autod ei ole natukene vanade vedurite analoogiliselt, sest kui inimene sõidab mätaste vahele, annab gaasi kõik see segu seal mootoris ei põle enam nii läheb rikkaks ja, ja vana sumbuti korral võib see säde liiga otse sattuda vastu pinnast ja palju sa siis vajab? Ei, no kahtlemata me võime rääkida autodesse veduritest ja võib-olla isegi teoreetiliselt lennukeid selle metsa põlema panna, kuid ma julgen arvata, et 90 95 protsenti on ikkagi väga proosalisel, põhjused on, on lahtise tule tegemine ehk siis lõkke tegemine ja suitsetamine. Ja põhiline ongi, et inimesed ei tunneta, tähendab seda ohtu, mis sellega võib kaasneda. Sest vaevalt, et neid heinaküüni keegi selle suitsuga väga ronib, aga nüüd siin ütleme kolm nädalat põua käes vaevelnud raba peale tullakse rahumeeli suits, uusiana peas, õnnetus, siis ei tule. Nii et see ohu tunnetamine ja ka üle õla visatud pudel võib näiteks, eks ole toimida räätsena, mille, mille tulemusena siis ka mets süttida, nii et inimesed, olge olge tunnetage seda, kus te olete.