Kell sai pool seitse. Tähendab, on aeg alustada järjekordset raadiomängukeskkond ja mina. Täna stuudios ökoloogia Instituudi teadur Mart varvas. Mees, kes astus ellu kõrgkooli keemikudiplomiga. Karjäär on seotud aastaga 84 ja bioloogia Instituudis. Ning uurimisobjektiks said järves ette, et kui keskkonnaolude head peegeldajad magistritöö kaitsmine oli mullu maailmale, on tänane stuudiokülaline oma teadustöö tulemusi ilmutanud rahvusvahelises ajakirjas olotsen kus erinevate teaduste esindajad püüavad interdistsiplinaarses korras mõista. Vaata meie maa hilisgeoloogilist ajajärku. Tean veel, et Mart varvas, lemmikobjektid asuvad Kirde-Eestis, Kirde-Eesti. Kas alustamegi sealt või tulete keskustelus veel kaugemalt. No tere õhtust, lugupeetud raadiokuulajad. Ma võtaksin siiski natuke laiemalt ja ei püüa mitte niivõrd keskenduda just kerge Eestile. Kõigepealt võib üldse tekkida raadio kuulajatel küsimus. Kas ja milleks on üldse tarvis uurida järve setteid, millega siis suudab see veekogu põhjas sättiv ja parajalt haisev muda meid üllatada ja meie maailmapilti rikastada. Aga tuleb välja, et ta suudab seda palju rohkem, kui esmalt pilgul tunduda võib. Põhjasätete moodustumine on protsess, mis sõltub paljudest teguritest. Ja ta on otseselt mõjutatud ümbritseva keskkonnaga, vana järve seisundist. Seetõttu on meil setete näol tegu omalaadse kroonika raamatuga, milles leiduvad sissekanded nii kliima soojenemise ja jahenemise kuivemad ja niiskemad perioodid poodide alamata ja kõrged mate, taimede ja loomade kohta, kes on kunagi alanud nii järves kui ka tema ümbruskonnas aga samuti ka inimmõju kohta. Rääkides nüüd nendest organismide säilmete sätetes on uurijate tähelepanu all olnud eeskätt mitmesuguste kirp, vähilistaja, surusääskede kitiin, kestad ja ränivetikate kojad. Valdava enamuse taimede ja oma liikide esindajate kudesid laguneb peale nende surmajälgi jätmata, aga ka see pisku, mis säilib, on piisav, et tagantjärele kindlaks määrata järvedes möödanikus valitsenud tingimusi. Sellepärast, et erinevad looma- ja taimeliigid on ju erineva ökoloogilise nõudlusega see tähendab, et ühed neist eelistavad soojemat vett, teised jahedamat, ühed toitaineterikkamad, teised toitainete, vaesemad ja sama logoga vee happelisuse soolsusega näiteks on vaadeldud mitmesuguseid. Metalle ja keemilisi elemente, noh laialt on tuntud raskemetallid ja nende ladestamine järve sätetes. Need peegeldavad just eeskätt inimmõju. On nii etuleeritud bensiini kasutamisega metalli töötlemisega aga meil Eestis eeskätt Kirde-Eestis ka põlevkivi põletamisega sealsetes elektri jaamades. Ja kui jutt juba metallidele veeres siis veel mõni sõna sellisest metallist nagu raud ja tema käitumise ise. Pärasusest. Raua sättimise iseloom sõltub paljuski just lahustunud hapnikusisaldusest vees. Ja ta on hea indikaator näitamaks, kas vees on piisavalt hapnikku või on tegu hapnikuvaegusega järve ummuksile jäämisega. Ja siit tulebki minu esimene küsimus. Hapnikuvaeses tingimustes moodustab settimist raudühendi, mis annab kogu vastavale settekihile iseloomuliku musta värvuse. Ja ma küsiksingi, mis rauaühenduses mis näitamaks, et antud hetkel on järves tegu hapnikudefitsiidiga värvib kogu settekihi ühtlaselt mustaks. Küsimus peaks olema. Aga igaks juhuks kord milline raua ühend settib hapnikuvaeguse tingimustes järvedes, mis annab siis kogu vastavale settekihile ühtlaselt musta värvuse. Nii musta värvusega raua ühend, kes teab või imekiiresti kuskil leiab, kõik variandid on lubatud, siis palun andke see teada ka meie väikesele žüriile siia stuudiosse. Telefon ühenduse võtmiseks on neli, kolm, neli neli üheksa üks neli kolm neli neli üheksa üks ja muusikal saame teiega suhelda. Artiklis eparaat ingliskeelse artikliseppa, vaat mis on ilmunud ajakirjas Folas siin. See on interdistsiplinaarne ajakiri, nagu saatejuht omaseid juhatuses juba mainis. Ta ilmub Inglismaalt, Maal on kaunis uus ajakiri, kuid juba maailma teadusringkondades tähelepanu ja aktsepteerimist leidnud. Nii ja nüüd tuleb siis väikene lausse haige vastuse kohta ja tänane kuupäev ning allkiri sellele separaadi le. Võime minna. Vastuse juurde tähendab õige vastus on seis, et see must ühend on raudsulfiid. Juhul kui järvevees on piisavalt hapnikku, siis sätib valdavalt raud hüdroksiid, mis on sellist pruunikat värvi. Aga hapnikuvaegusega kõrval on eelistatud raudsulfiidi tekkimine ja see ongi just see must ühend mida ma küsisin. Vastus oli lühike, aga selge ja põhjendatud. Hetke pärast me oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond ja mina. Tänan keskustelus teiega, head kuulajad. Ökoloog, Loogia Instituudi teadur, Mart varvas? Me hakkame lähenema teisele küsimusele, aga enne väike taust ja lähenemine, sest ei saa ju kohe ka ainult küsida. Palun. Noh, kui me nüüd seda põhjasetetest talletatud kroonika raamatu lehekülg lehekülje järel läbi oleme lugenud, siis selgub, et midagi oleks nagu ikka veel puudu. Oleme sealt leidnud lahtidessefreerinud ja sündmusi ja fakte. Ja meil on ka teada nende sündmuste ajaline järjestus. Loomulikult sündmus mis kajastub sügavamal settelasundi, siis peab olema vanem kui see, mis kajastub kuskil seal piirpinna lähedal. Ühesõnaga, aga meie kroonikaraamatus on olemas küll lehekülgede numbrid, aga puuduvad aastaarvud. Kuidas neid siis leida? Ideaaljuhul on võimalik. Lasundis aasta kehte selgelt eristada. Mitmesugustel põhjustel on settimise protsessi iseloom talvel ja suvel erinev. Seetõttu on kas palja silmaga või mikroskoobi all erinevatel aasta aegadel sättinud settekihid üksteisest selgesti eristatavad. Sette vanuse määramine taandubki nüüd ainult aasta kehtide loendamisele. Sellist võimalust tuleb aga ette suhteliselt harva. Üldjuhul sette pealispind osaliselt seguneb kas lainetuse või põhjaloomastiku elutegevuse tagajärjel. Aasta kihid lihtsalt hävivad, ei säilu. Sellisel juhul tulevad meile appi radioaktiivsed isotoobid. Minu enda tööd-tegemised ongi otseselt seotud just ühe sellise isoteerimis meetodi juurutamisega. See on niinimetatud plii 210 meetod. Püüan siin lühidalt selle meetodi olemuse lahti seletada. Ja et seda teha, peaks alustama sellisest keemilisest elemendist nagu uraan. Uraani leidub looduses paljude kivimite ja muldade koostises nii hajutatult kui ka maakidena. On on teatavasti radioaktiivne element. Tema radioaktiivsel lagunemise lõppsaaduseks on stabiilne pliiAga uraan laguneb Leaks mitte otse vaid see toimub jälle terve reavahepealsete radioaktiivsete isotoopide. Ja nende hulka kuulub ka toosama eespool mainitud plii 210 reaktiivne plii mida ei tohi sissegi ajada selle uraanirea lõpp-produkti stabiilse pliiga. Enamasti on need lagunemise vahed produktid mitmesuguste metalliliste elementide radioaktiivsed isotoobid. Kuid selles reas leidub kahjuks väärisgaase isotoop. Ja väärisgaas võib lenduda kivimitest atmosfääri, kus tema edasi seal radioaktiivsel lagunemisel tekibki meid huvitav plii 210. Ligi 210, siis on jällegi metall, mis areneb kiiresti atmosfäärist, gaasimaapinnale ja samuti ka veekogu pinnale kus ta siis kiiresti settib. Põhja haaratakse põhjasetete koostisse ning mõne ajaga pärast seda seal ka kaob tänu tema edasisele radioaktiivsusele lagunemisele. Aga kuna radioaktiivne lagunemine on väga konstantse kiirusega toimuv protsess, siis mõõtes nüüd teatud sügavusel põhjasätetes plii 210 hulga võibki välja arvutada selles ettekihi vanuse. Ja minu teine küsimus olekski siis nüüd järgmine. Missugune on see radioaktiivne väärisgaas, mis kuuludes nüüd uraani lagunemisseeriasse on võimeline lenduma koorest atmosfääri, kus temast siis tekib plii 210. Ja et vastamist lihtsustada? Ma annan ühe väikese vihje veel. See selle sama gaasi sellesamale radioaktiivse väärisgaasi kogunemine eluruumidesse on põhjustanud mitmel pool probleeme. Eeskätt just Põhja-Eestis ja ka Skandinaaviamaades. Küsimus on gaasist, mis kaasse on, mis siis ma põnevate käikude tulemusel annab plii 210. Kes teab, telefon on endine neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusikal saame jälle arvet pidada. Just nii ja ja jälle väikene pühendus. Üheksas mai ja allkiri. See oli põnev lugu, mis te rääkisite, kuidas Taanist saab teid huvitav plii isotoop, aga te küsisite ja seda gaasi. Milline see kõige parem vastus siis need on, eks küsija teab. Noh, kõige parem ja täpsem ja ainuvõimalik vastus siis, et selle gaasi näol on meil tegemist krooniga. Radoon on selline inertne keemiline element. Tema poolestusaeg on 3,8 päeva, see aeg on piisavalt pikk, et ta jõuaks. Osaliselt maakoorest väljuda, atmosfääri vääri liikuda sealt küllaltki kõrgele ja saada kaasa haaratud siis globaalse atmosfääri tsirkulatsioon mõni poolt mistõttu siis plii 210 On olemas laiadel aladel, mitte ainult seal, kus on siis maakoores kõrgenenud uraani sisaldused vaid ka kaugemates punktides. Teil on oma lemmiklaps, see on siis see plii 210 ja te teate täpselt, kuidas ta siis tekib ja kuidas ta jälle noh, lihtsustatult öeldes hajub uuteks kühenditeks. Aga kui küsida juurde korraks, kuidas meil selle radooniga on, kas siin on hirmul liiga suured silmad olnud või siiski mõningate ehituste puhul ja ruumilahenduste puhul ikkagi peab seda vaatama, et teda ei koguneks meie elamisse liiga palju? Siin on küll. Alust teatud muretsemiseks, aga need probleemid peaksid olema siiski õigete tehniliste lahendustega hõlpsasti ületatavad. Süüdi on siin põhiliselt meie nõukogude aegne vilets ehituskvaliteet.