Väga särav on see kevad, eriti kui oled põldude keskel talu õues. Kõik helendab ja kiiskapsilm. Räpina metsaülem Raivo võlli tõimeid. Õue. Talu nimi on Andrese talu. Kuna on ka teine, siis Andrese p. Ja siin on perenaiseks õie lanna Järvad. Talu tundub puude järgi Üsna vana ja 1880 on ta ostetud riigilt mõisalt ära. Kui vana see kask võib-olla aruline 13-l aastal 1913 istutatud minu venna poolt ja see on nagu mälestuseks, ta on surnud ja siis ta noorena suri ja siis teda hoitud. Eks õuepuud on kõik hoitud, aga metsapuud vahepeal olid teiste käes ja nüüd on mets perenaiselt tagasi. Aga jumal on teil aastaid andnud, see on ühtpidi hea, sest maailma nähtud aga teiselt poolt. Ega seda jaksu nii palju ka ei ole, nüüd ise metsas tööd. Ta ei enam ei ole seda jaksu enam. Ja saime tagasi. 93. aastal saime kinnistu paberid kätte novembrikuus ja olime metskonnas. Antin kasutusneed, plaanid kätte. Ja metsaülem härra Raivo põli tutvustas, et Saksamaal on selline nagu moodused talumetsa hooldada ka metskond, aidata selles suunas. Ja nii siis hakkasime mõtlema ja need minust üksinda. Poeg on, töötab Põlvas. Ja ei ole kah nagu seda tehnikat siin midagi peale seda taluni täielikult pidada, metsa hooldada. Andsime metskonnal, tegime selle ja siin oli teisi ka, kes sellega ühinesid. Praegu on tekkinud firmasid ja aktsiaseltsi igasuguseid brigaade, kes on ka nõus tegema. Aga miks teie just metskonna valisid? Metskonnal usaldus aga firmade vastu, nende vastu ei saa olla usaldus, et võib igasuguseid tulla ja, ja käis ka siin hiljem, kui oli metskonnad, ära antud, palju palju. Aga meil oli sellest kindlus, et kui metskonna käes, see on ikkagi riigi poolt ja selles oli nagu kindlus. Ja on olnud ka praegu. Ega teie ei ole metsa ära andnud, aga te olete metsatööd andnud nagu metkonnale teha ja kui palju siis perenaine sellest kasu saab, et tema metsas nüüd metskonna mehed õiendavad? No praegu on veel nagu pooleli, üks osa on veel andmata. Läks tihumeetrite pealt 93 krooni läks seda kulu, mis läks nagu töötasuks tihu pealt ja hiljem siis too üle ja nii, kuidas müüa, metsahinnad on langenud? No võib rahul olla. See on kõige tähtsam, kui perenaine on rahul metsa saatuse pärast ja ka temale laekub ikkagi elamiseks raha ja, ja see on ilmselt, kus teie elukaaslane on lahkunud. Küllalt oluline, et ei tunne ennast. Nigelalt jah, selles mõttes ka, et peremees nagu suri kaks aastat tagasi ja ei ole enam kedagi, kes eest võtaks. Metsaülem on kursis selle asjaga, millest me praegu palusime perenaisel õielanna järvel rääkida. Ja ei ole see daam ainukene. Te olete ka teisi naisi siin aidanud ja aitaks. Jah, see oli siis 94. aasta algul, kui sai siis õie lanna järve juurde tuldud ja tema ja siin naabrite palvel. Et võta siis metskonnale metsaomanikke, talunikke metsi hooldada ja oli õielanna järv oli Irene ope ja Inga valu ja nende kolmega. Me oleme siis väikselt hakanud seda tööd tegema. Kõige tihedamalt oleme lanna õielanna järvega ja Inga paluga. Teisi soovijaid ei olnud, aga me ei ole julgenud veel praegu seda nagu väga suurelt ette võtta, et katsume nende kolmega hakkama saada ja ennast ära õigustada ja alles siis võtta siis soovijaid juurde. Ja võib majanduslepingu sõlmida ka inimesega, kes elab ju siit metsa äärest hoopis kaugemal. Inga palu on Tallinna inimene. Jah, Inga palu on Tallinna inimene ja temal on oma metsa majandada, on väga raske. 300 kilomeetri kauguselt ja ta nägi seda ütleme, metskonna poolset pakkumist kõige õigem ana ja oleme siis hakanud jah tema metsi hooldama. Temal ei ole siin mitte midagi, metskond valvab. Kui lubate, siis ütleme. Rööraiujate eest valvad metsatulekahjude eest ja aitab siis seda metsa majandada, töötada siis puit ülesse, seda realiseerida. Ja metsatervise seisukohast kõik need raied on siis sanitaarraied ja harvendusraied. Need tuleb teha nii, nagu metsakorraldus ette näeb. Tip-top. Jah, neil kõigil omanikel on metsakorralduskavad olemas, seal on siis näha, milliseid raieid on vaja teha ja meie metskonna oskustöölised tulevad sellega hästi toime. Ega need talumetsad väga suured ei ole ka siin. Ei ole siin, võib öelda õie lanna järve, üheksa hektarit ja, ja teistel natukene vähem. Hektareid. Kui siin Põlva kandis hakkasid metskonnad talunikke abistama, siis mõnel pool ka talumetsaliidus juhid arvasid, et see on täiesti vale. Miks riik topib oma nina eraasjadesse nüüd eraomanikud, nemad ise tulevad toime. Aga tundub, et teie metsas on üks asi tänu sellele, et liidu lõite majanduslepingule alla kirjutasite üks pahandus mõlemat paljudes kohtades, kus jäädi hoogu võtma tulid võõrad käed liiga pikalt sisse ja mõnelgi pool on ilusat metsa maha lõigatud ja kahju suur, aga teil ilmselt seda muret pole? Ei ole seda muret ei ole nagu ikkagi on kindlad inimesed, kes selle eest vastutavad ja müüvad selle ja ja sabasid korda, nemad müüvad siia Räpina selle astelile ja vist mujale kah on, et kust nemad saavad ise oma kokkuleppeni. Nii et ei ole sellekohast midagi pahandust ja raietöö on hästi tehtud, meil oli lageraie kolm 0,3 hektarit oli ja see oli juba siis, kui kolhoosikord veel oli, oli ette nähtud lageraie 92. aastal, terve mett, aga tuli, see murranguaeg jäi peatuma ja nii me siis oleme saanud. Muidugi oli ka selle aja sees juba palju meist, puud olid ülearu juba kasvanud, oli tuulemurdu ja noh, need on kah siis korda tehtud. Nii et ei ole. Ja ega teie ei jaksaks ju ka seda uut metsapõlve hakata rajama pärast lageraiet ju seda siis? Jälle metskond lubas aidata, et oleks siis pojale ja poja lastel selle tuleviku ekspets ei kasva ju nii ruttu ja ja oleks ka järeltuleval põlvel. Nii nüüd meil on võimalus paluda mikrofonile lähemale ka abimetsaülem Galina Kings ja ma küsiksingi. Nüüd, kus metsale nädal on algamas päevade pärast ja uut metsa just kevadel istutatakse, kui palju Räpina metskonnas üldse tuleb uut metsapõlverajad? No meil metskonnas on plaanitud sel aastal rajada üle 30 hektari uut metsapõlve, sellest 18 hektarit Kuuse istutuse näol 11 hektarit männikülvi. Lisaks veel siis mõned tükid, mis looduslikule uuendusele kaasa aitame. See tähendab, et natukene valmistame seemnete jaoks maapinda ette mõnesse kohta istutud, oleme midagi niimoodi väikest viisi. Kas oma jõududega saate hakkama, sest töö kuhjub kuidagi väga loetud päevadele see metsaistutamine? Jah, me oleme siin harjunud, et meil iga aasta on ikka abimehed olnud. Ja nüüd viimased aastad on meil abiliseks olnud just kohalikud firmad, kes metsa kas oksjonilt on ostnud või mingil muul viisil metsale üles töötamas käinud ja neid me palume siis iga kevad endale appi metsa istutama. Meie vanad metsaistutuse abilised on endine Räpina metsamaa ja nüüd aktsiaselts Räpina metsamajand, aktsiaselts Oskar, aktsiaselts, astel aktsiaselts Sylvesteri ja siis ka teisi väiksemaid firmasid, kes metsaga ei ole ise kokku puutunud, plats üles töötanud ei ole, on nõus meile appi tulema, metsa istutama. Naised on tundlikumad kui mehed ja märkavad ohtusid ka seal, kus võib-olla mehed seda veel tähele ei pane. Kui ajalehti lugeda, siis kohati võib jääda mulje, et riigimetsamehed ja erametsamehed ei sobi koostööd tegema. Et need on nagu vastand pooled ja konkurendid. Et seal läheb kohe riiuks. Kui te nüüd oma metskonna vaatate, me rääkisime ainult naistest, keda praegu metskonda abistab, aga ju siin on ka täisjõus mehi, kes ise oma metsaga hakkama saavad. Milline suhe on metskonna ja erametsaomanike vahel? No suhe on mitmesugune, paljud metsaomanikud tunnevad, et nad on nii targad ja oskavad kõike ja ei vajagi meie abi. Kuigi me oleme väga lahkesti seda kõigile pakkunud. Aga on ka inimesi, kes tulevad, paluvad meid lausa appi, tulge aidake. Metsamärkide, meie ise teha ei oska, küsivad nõu. Nii et suhtumist on igasugust. Kas see on õige üks metsaomanik palus metsaülemal metsatehnikud välja vahetada, uue, saada jälle uue, saatad liiga vähe, märgib puid ära raieks. Ja selline selliseid inimesi on meil ka olemas olnud. Ja nüüd, kui on juba kinnistust läbi omanik, metsateatistega on asjaajamine, siis on natukene keerulisem see asi, siis on metsaomanikul ikka õigus teha, mis tema seal teeb. Aga siis, kui oli veel raiepiletite kirjutamise aeg, subjektide aeg, siis oli tõesti niimoodi, et kui pidi metsa minema märkima taheti ikka seda, kes märgiks ikka rohkem, aga kuna meie meil selliseid inimesi ei ole, siis sageli võeti lihtsalt omavoliliselt ja ise nii palju, kui metsast taheti Sisvat. Ja metsaülemkontorist ennist ütlesite, et üks teie tööta sõitis selle mehe metsast mööda. Kellele me nüüd jutu suunasime? Ühel nädalal oli mets alles ja järgmisel nädalal. Milline pilt? Ja see juhtus aasta alguses päevadel. Meie metsavaht pidas metsavalvet riigimetsa territooriumil ja temal on kantud haldusterritoorium. Sõitis seal talumetsast läbi, see oli reedene päev hommikupoole. Tuli laupäev, pühapäev vaheti, esmaspäev alustas jälle uuesti seda ringsõitu, et kontrollida, kas kõik asjad on korras. Ja kui ta jõudis selle talumetsa juurde mida nüüd enam ei ole, vat nägi, et on lage plats ja oli tehtud siis 1040 tihumeetrit langetatud maha masinatega võib ju olla, sest kolme poole päevaga. Ja selle metsaga oli siis algus selline, et see mets oli mitme inimese mitu inimest üks inimene, omanik, tema siis võttis oma noosi siis ta mühistele maha järgmine võttis siis oma noosi ja kolmandal inimestel sealt nagu nagu hooldusraie enam midagi võtta ei olnud ja otsustas, et võtab kõik maha ja võib siis öelda nii, et need metsad, mis ostetakse mingi inimese käest, kes on omanik. Ja kui need dokumendid on tehtud ja tullakse meie kesta, raiepiletit võtma, siis võib täitsa olla peaaegu sajaprotsendiliselt kindel, et see metsis ära rüüstatakse või lõigatakse täielikult maha. Mida teie elukogenud inimesena arvate nende inimeste kohta, kes ühe päevaga metsale kriipsu peale tõmbavad? Ja need ei ole harjunud selle eluga harjunud, et kõik korraga nagu on, et 50 aastat siin olnud on saanud kõik kuidagi kergelt. Mina tean, et metskond hoolitseb teie metsa eest ka edaspidi ja teeb seda tõsiselt targalt, metsamehelikult. Mida teie sooviksite neile metsameestele, kes teie metsas käivad, teid? Mina soovin jõudu ja edu nende töös ja õnnistust, et neil oleks õnnistus oma töös ja läheks korda. Kõik ettevõtmised on minu soov Räpina meeskonnale. Te ütlesite õnnistust. Ma tean, et teie saatemeeskonnast mitte ainult metsatöö abi, vaid ettesaatega vahe sealt autobussi. Jah, saame küll. Räpina metsaülem on ka kiriku juhatuse esimees ja tuleb jälle lahkelt vastu, meil ei ole nagu siit kaugelt millegagi minna. Liinibussid ei käi ja nüüdki lubas jälle Microbusi ja minejaid on küll. Ja selleks on siis Edame kirikusse minna. Ja on varem käidud ja juba möödunud suvel ja nüüd sel aastal ka lahkesti. Ma arvan ka, et mõistlikud inimesed, kes näevad silmades eesmärki, et kasvagumets jaan, kuda inimesele oma osa, et need inimesed ei saagi riidu minna nende vahel ei tekigi riidu ja kui see tekib, siis on see vist mitte loodusega metsa viga, vaid inimeste endiviga. Jah, mina arvan sedasama Tseen inimesele mitte millegagi rahulolu ja täht ainult iseendale ja see mets ka ühe korraga maha võtta, eks seda on siin olnud ja neid ostjaid on, käin siin ka ja, ja, ja küsijaid ja. Aga meil ei ole sellest olnud juttu. Head tervist teile ja hingerahu.