Metsal mitu nägu. See on tõepoolest tänavuse metsanädala juhtmõte. Eestlastel on metsa erinevad näojooned ühtviisi armsad ja sellepärast lähebki tihti vaidluseks, mis momendil kõige tähtsam. Tähtis on. Kõik tahaks rahustada erinevaid osapooli meie metsanduse kuumaks köetud katla ümber. Et saada lähenemisele riikliku vaatenurka. Seda hetke põhja kordame enne metsa nädalaks kavandatud sündmuste tutvustamist. Minister Villu Reiljaniga tehtud intervjuud eelmise nädala keskkonna hoiaku saates. Teame, et Eesti metsapoliitika tuleneb metsanduse arenguprogrammist, mida erinevad töörühmad panid kokku üle aasta. Nüüd uue peaministri valitsus kiitis selle heaks. Tahaks keskkonnaministrilt lähemalt kuulda, kas oli enne otsustamist ka tõsist juttu? Teisest juttu oli piisavalt juba pühapäeva õhtul me kohtusime peaministriga kella poole üheksast 10-ni, kus me arutasime neid detaile, millele peaministrina ja noh, tähelepanu pöörasid, nad olid just sotsiaalsed aspektid, finantsaspektid, keskkonnaaspektid, riigi osalus, riigimetsad. Seal me saime suure töö juba tehtud ja ja selline positiivne meelestatus lähemasse peaministrina väga süvenenud sellesse probleemi valitsuses läks natuke lihtsamalt, kui küsimus oli mitmeid ja ikka sellest samast, et milline kleidi osa, kuidas suhteliselt riigimetsades ja valitsus oli seisukohal, et oligi, metsad peavad jääma nii majanduslikel põhjustel sotsiaalsetel põhjustel kui keskkonnaalastel põhjustel. Sest on ju seal meie keskkonnakompleks marjul ja, ja meie suunavad rikkused. Samal ajal rahandusminister tundis huvi just selle selle majanduspoole vastu ja, ja noh, me oleme seisukohal, et ta nägi, metsad jäävad hallatavas riigiasutusteks. Mulle seene mo nimi ei meeldi, ma olen seda ka ennem, ütlesin ma ütleks ikka nii, et metsaametis riiklike funktsioonidega tegeleb ja riigimetsade valitsus, kes tegeleb majandamisega ja selle poolega, samal ajal, aga samal ajal ma ei usu, et kellelgi peaks olema selline metsalise mõte, hakkab riigimetsade valitsust erastama, sest siis peakski stuudios võiks väga hullusti olema. Nii oli ka Jaak Alliku küsimused. Noh, selle kummikuuse luubi artikli alusel ta ütles väga ilusti kaks dokumenti, käes on tal luup ja teine eelnõu, et raamatus on täiesti vastandlikud, me saime ka nende asjadega ilusti maha, sest tegelikult metsandusreform on, on siiski terve süsteemi kaasa taastamine ja ta on väga pehme. Sellepärast et ta tõepoolest puudutab põhjust noh, ütleme ametkonda, mets ja paigale mets, kui tööandja peab just seal elama hakkama tööle andma, koosta valdadega tihenema ja ja kohapealsete elanikega rohkem tuleb tähelepanu pöörata tööandmisele, mitte lihtsalt kontraktanutele naiievile alla kirjutada, vaid ka kohalikele anda, nii et seal on palju aspekte, kuid vabariigi valitsus kiitis üksmeelselt heaks. Kas nädala alguses toimunud maarahva kongress lisas metsanduse käsitlus mõningaid uusi värve või on ka maameeste hulgas asi paigas? Ja asi on paigas ja üks sõnavõtt oli seal, kes üritas natuke metsandusest puhuda, aga ta oli isehakanud ja temal kulus ühe hektari kultuurilise tegemise peale 15000 krooni, et noh ta oli küll ise mõtlemisega, palju tööd oleme näinud, aga see ei olnud nagu selles mõttes ta ei olnud selle ala inimene ja, ja see mure metsa punase maa pärast oli tal muidugi põhjendatud. Aga üldiselt ei olnud. Põllumajandusmaamajandust käsitles tervikut tinglikult ja see, et sinna metsandusse vaieldamatult sisse kuulub see, see tuli sealt küll igal sammul välja, aga aga midagi uut ei küll ei lisandunud. Te olete rõhutanud, et ümberkorraldustele meie, Eesti metsanduses ei ole alternatiivi. Eelnev jutt juba palju ütles ära, aga kas saab lühidalt kuidagi veel kord neid asju kaitsta, mis on juba suures osas toimunud? Ja tänaseks on 185-st meeskonnast jäänud 122 ja tegelikult on asi läinud väga sujuvalt, selles mõttes, et. Õige metsamehed on probleemi tõsidusest aru ja on konstruktiivselt suhtunud sellist teravamat olukorda olnud, mida oskuslikult võimendatud, kuid kuid ka need asjad on nüüd tänaseks kõik lahendatud. Alternatiivi ei ole tõepoolest sellepärast, et riigimets peab olema võimeline oma efektiivsuses konkureerima kõige muu majandusega. Ja õigi metsamajanduse finantseerimine käib metsaga kapitalisti metsakapital ei tõuse 10 ja 12 protsenti aastas, nii nagu nagu eelarve, vaid ta vastupidi, tuleb ise välja teenida. Ja mida rohkem hoiad kokku ja mida rohkem teenid, seda rohkem saab tegelikult metsa investeerida ja seda enam saab ka keskkonnaasju teha metsas. Seal oli vajadused nendeks muudatusteks juba 90.-te aastate alguses 92. aastal ka alustada sidemeid, vorminguid, siis see vajadus oli olemas ja teadlased olid juba ammu selle välja ütelnud ja uurimused näidanud alla 10000 hektari. Metsamaaga meeskond ei ole konkurentsivõimeline, aga siis ta tuli uus raha ja allahinnatud kroon tegi illusiooni, et on võimalik. No 95. aastani vedas, aga kõvasti juures on kuuendal aastal, kui 130 miljonit metsakapitalist jana kadus. Pluss veel tarbijahinnaindeksi tõus ühe aastaga platsi 40 protsenti maksu või mitte vähem, see tõi need teravused kõik esile. Tegelikult jah, ja noh, loomulikult siis olid need otsused vastu, vaata alternatiiv alternatiiv on see, et me ütleme, tunnistame, et, et riigimets ja riik ei ole ja metsavene mees. Kuigi ma olen sügavalt veendunud ja kõik maailma näiteid näitab, et riik on väga hea metsa peremees ja metsandusse ja keskkonda investeerime ja panime investeerija. Ma ei tegele, laseme käed rippu ja laseme, nägime süsteem pankroti. Teine alternatiiv, aga see Ma keskkonnaministrina ütlen niimoodi, et see keskkonnaminister, kes ei tee kõiki mister suureneb, et, et riigimets jääks riigile ja tervise keskkonna kombeks alles ja see peaks ilmselt minema doktor haugi või liivi juurde ja paluma mingisugust abi, sest tema ütleme, vaimne miinimum on, on, on nullis tegelikult. Nii, et kuna see keskkonnaministril ei ole alternatiivi, siis on ka metsaamet ja kõik on sellest aru saanud ja juba ammu aru saanud, et et tuleb ühelt poolt halduskulusid kokku tõmmata see 42 protsenti, haldushuvilised on väga kõrge. Ametnikkonda valida parimad ametnikud. Ta hakata paremini efektiivsemalt majandama, lugema iga krooni ja see on tagatiseks, et riigimetssüsteem jääb alles. Ta on efektiivne ja tema erastamise plaanitsejatel, neid on Eestis muidugi olemas. Ei ole ühtegi ettekäänet tuua kreegimetsale hambaid külge ja selle jaoks on ka muuseas metsapoliitikas kirja pandud põlised metsa ei lähe erastamisele ja ma loodan, et riigikogu kindlasti võtab selle vastu. Siis on tõepoolest ka mingisugused juhuslikud üllatused ei puuduta, õigemini alternatiiv. Positiivset alternatiivi ei ole ja see on mõistetud ja nii tehaksegi. Algab Põlvas, Kagu-Eestis ja siin on sageli olnud ettevõtmisi, mis on eeskujuks naabermaakondadele ja teistele metsameestele ja sedapuhku siis avalöök. Ja sellega on seotud suuresti selle organiseerimisega Tiit Timberg. Mida üldse tahate neile, kes siia saabuvad, öelda, milline on siis nagu Põlva ja Võrumaa-poolne sõnum metsanädalale omalt poolt, kuigi deviis on ju teada metsal mitu nägu või nagu mõned ütlevad, metsal 1000 nägu. Kõigepealt Põlvamaal tõesti on suur au selle aasta üleriigiline metsanädal sisse juhatada ja avaüritus, 21. aprillil toimub Põlva kultuurikeskuses. Traditsiooniline pidulik avakoosolek, kus esinejate skaala on, on küllaltki laia. Eks esinejad kujundavad kogu selle päeva näo, alates siis riigikogu liikmetest ja keskkonnaministrist, riigi metsaameti peadirektorist. Ja siia lisanduvad veel metsa tööstusringkonnad, erametsanduse ringkonnad, nii et ma loodan, et see päev saab olema huvitav ja asine. Et aga kui nüüd oli metsa mitmest näost juttu, siis pärastlõunase traditsioonilise puu teistutamisele järgnebki. Selline metsanduslik ringkäik Põlva lähiümbruse metsades. Vaatame kaunit Põlva ümbruse männikuid, männimetsade uuendamist, uuenemist, looduslikku uuenemist, neid võimalusi ja siis kõigile tuntud või noh, tähendab üle Eesti tuntud kohte taevaskoda võib-olla mõnevõrra teise kandi pealt, kui seni. Taevaskoda ja mets ja selle metsavana vana metsailme, milline see on. Ja päev. Pepe lõpeb kuulsa Kiidjärve vesiveski juures, nii et kõik kõik osalejad on oodatud. Teine päev on traditsiooniliselt korraldada metsatööstusringkondadel ja nüüd uus organisatsioon. Eesti metsatööstuse liit on siis seda vedamas. Ja algab see kell üheksa seminariga Räpinas maakonna metsaametikeskuses risti palus ja järgneb kell 11 siis metsatehnika. Tutvustamisega Räpina metskonna Mooste vahtkonna metsades. Ja mitte ainult tehnika, vaid ka räägitakse ja vaadatakse üle, milliseid sortimenti, metsamaterjali sortimenti meie metsadest tuleb ja, ja millised on, on seal probleemid. Nii et ka teist päävama näen kujunevat väga huvitavaks päevaks. Ja kui me vaatame siit Põlvast kaugemale, siis Rootsis näiteks tänavu peeti juba 80. metsanädal ja sealt pisut meile lähemal Soomes ma arvu ei tea, aga ma tean, et Tiit Timberg kas käis malli võtmas või oli kutsutud külla millele soomlased tänavu rõhu panid oma kokkusaamisel. No minul oli see tõesti suur elamus, sellise väga tuntud metsariigi nagu Soome metsanädala avaüritus käia. Ja see toimus Tamperes, sel aastal oli väga väljapeetud lühike, aga väga selline selge ja selgepiiriline avaüritus. Ja. Ma ütleksin selle ürituse sellise lõpp paatuse kohta oma arvamuse, mis ka meil probleem, mis ka meil on küllaltki terav siis üliõpilas pater esitas seal näidendite, sellist improviseeritud näidendite Soome ajaloost, soome kultuurist ja, ja selles seoses selle seosest metsandusega. Selle finaal oli see, et kus ühelt poolt siis usin metsa, majandaja liikus metsas ja, ja püüdis seda metsa majandada ja teiselt poolt siis roheline rohelise iga inimene otsis parajad puud, kuhu ennast aheldada, et seista vastu sellele metsamajandusele, kui, kui majandustegevusele Finaal oli see siis sõbralikult oma käed, käed löödi kokku ja, ja leiti, et mõlemad armastavad Soomemaad ja Soome metsasid ja saaksid, nagu öeldakse, käsikäes palju rohkem korda saata kui seni. Nii et see oli selline väga huvitav tähelepanek sellest metsanädala avaüritusest ja ja ma loodan, et need väikesed Magelemised, mis siin rohelise mõttelaadiga inimeste vahel on, sest nii metsamehed kui kui ka rohelise liikumise esindajad on rohelise mõttelaadiga inimesed. Et need saavad ületatud. Metsanädalat on juba kuid kavandatud ja töörühmad on tööd teinud ja kõige sellega on kursis korraldustoimkonna juht, metsaameti peadirektor Andres Talijärv. Mida nüüd Põlva päevade jätkuks peaks ütlema? No kõigepealt loodame, et need Põlvamaale kavandatud üritused igati õnnestuvad ja ja osavõtt esimestest päevadest on sama aktiivne, kui ta varasematel aastatel oli. Teatavasti me igal aastal käime erinevas maakonnas seda metsanädalat nagu avamas ja seekordsest tõesti Põlvamaal, kus on, võib öelda, et Eestimaa kõige ilusamad metsad sellised suuremad üritused leiavad aset siis kolmapäeval on Viljandimaal, kus me natukene rohkem räägime erametsandusega seotud probleemidest. Ja neljapäeval minna see Tartusse, kus kõigepealt hommikul alustatakse Teaduste Akadeemia keskkonnakomisjoni väljasõiduistungiga. Ja kell 12 avatakse siis traditsiooniline näitus mets 97 Tartus kus siis lisaks metsanduses kasutatavatele, masinatele näidatakse ka natukene põllumajanduslikke masinaid. Ja peale selle siis reede on planeeritud selline tubane päev muidugi mitte kõigil, aga ka nendele, kes siis nagu on kutsutud diskussioonist osa võtma ja me arutame kõiki neid metsandusega seotud probleeme, alates puidu varumisesti lõpetades teadusega. Ja, ja selleks on lahkeks buumide pakkujaks on põllumajandusülikooli metsandusteaduskond ehk nõndanimetatud metsamaja Tartus Kreutzwaldi 52, kus siis terve päev noh, räägitakse, mis südamel ja ja võib-olla nende arutelude käigus sünnivad ka mingisugused uued mõtted, kuidas asju paremini eestimaale ajada. Kui me metsanädala kava loeme, see kava on juba valmis, siis näeme, et noortele on siin päris kõvasti ruumi antud. Spetsialistid on nendega juba varem tööd teinud ja üks projekt kannab väga selget pealkirja põlispuu ja siis eesti koolid tulevad Tallinnasse huvikeskusesse telo ja seal toimub siis ka võistluspealkiri põlispuu. Hendrik Relve on siin kõvasti asja ajanud ja ma tean, et metsaleht, mis juba traditsiooniliselt ilmub metsanädala esimesel päeval, sedapuhku siis 21. aprillil, et seal üks lehekülg ongi meie tuntud metsast kirjutaja mõtleja, muretseja Hendrik Relve päralt ja see kannab ka pealkirja põlispuu. Nii et vaatame tagasi ja filosofeerimine natukene, sest need suhted inimese ja metsa vahel läbi aegade on olnud, kui nad ka muutuvad ja peavad muutuma. Laieneb. Koolides toimub kindlasti väga palju pirita kool näiteks tänu Tallinna looduskaitse seltsi abile. Abi seisnes selles, et Kehrast Patty laudu ja koolis meisterdati siin linnalähedases koolis metsaservas 200 pesakasti erinevate mallide järgi erinevatele lindudele ja neid praegu pannakse üles, nii et kuidagi see metsanädal näib, et haarab kõiki kihte ja läheb laiuti üle. Eesti ja üks eesmärk on ju alati olnud, et nendel päevadel õhutada inimesi metsa külvama, metsa istutama, rääkimata nendest sümboolsetest puudest, mida siis ka istutatakse. Aga et seda teha laiemalt. Ja siin vist on seekord ja edaspidi väga palju ruumi. Nojah, kui nüüd rääkida üldse sellest metsanädala ideoloogiast, siis me ikkagi arvame, et peabki olema suunatud nendele inimestele, kes päris iga päev metsaga seotud Pole. Ja noh, kui ma nüüd siin ükskõik millise eluvaldkonna inimesega jutt läheb metsanädalal, siis kõik meenutavad hea sõnaga neid kauneid aegu, kui kooliajal sai käidud metsa istutamas ja eks me tahaksime seda traditsiooni või seda võimalust pakkuda ka tänastele koolilastele. Ja kindlasti üks koht, kus seda metsa võiks istutada, rohkem on ka siis erametsast Miinsed seal kõik päris korras. Kui meie andmete järgi erametsas tehti lageraiet eelmisel aastal kuskil tuhatkond hektarit, natukene natukene vähem kui 1000 hektarit, siis uuendati sellest ainult 100 hektarit. Muidugi praegu räägitakse palju sellest looduslikust uuendusest ja võiks arvata, et kuskil 25 30 protsenti rajada looduslikult ise uuenema, kuid ainult 10 protsenti nüüd teha teadliku metsaistutus, see näitab seda, et me ju kõik ei ole korras. Muidugi erametsaomanikul on õigus mõni aasta oodata, et vältida seda kärsa kohtuja ja nii edasi, aga siiski ma arvan, et lähiaastatel me peame mõtlema sellele, millised on need hoovad, et see erametsaomanik hakkaks oma metsa ikkagi uuendama ja muidugi on olemas väga korralikke ja väga-väga noh, siuksed eeskuju, väärivaid metsaomanikke, kes siis pidevalt teevad enda metsas uuendustöid. Üheks suureks eeskujuks on meile meie endine minister Heino Teder, kes nüüd alles üks päev siin käies rääkis oma plaanist, ta ostab, ostab endale nüüd sööti jäänud maid nagu juurde ja viib nad metsa alla ja meil ongi planeeritud, eks metsanädala selline lõpuüritus mai alguses jälle Heino Tederi talus seal Kaara talus Valgamaal ja rajame talle, siis aitame tal rajada kuskil hektari jagu uut metsa endisele põllumajanduslikule maale, nii et ega neid omanikke on igasuguseid ja ja noh, ma loodangi, et metsanädalaga suudame seda omaniku panna mõtlema selle peale, et mets ei ole selline asi, kus ainult täna saab mingisugust kasu, et järgmine kord tuleks ka seda kasu saada ja ja kuigi see järgmine kord võib-olla 50 või 100 aasta pärast olla, aga täna tuleb see investeeringu ära teha ja ja metsaomanik peab mõtlema nendele järeltulevatele põlvedele. Nii et loodan, et see metsa nädala mõte, et metsa mitu nägu jõuab, kas selle nii, et selle mitmenäolise metsa saamiseks tuleb ikkagi teha kulutusi ja peab mõtlema selle peale, et mis tulevikus saama hakkab? Metsanädala deviis metsal mitu nägu ja mõnel pool muide nakatud seda nimetama juba metsal 1000 nägu, nii et inimesed vaatavad veel avaramalt, kui korraldajad nägid. Siin on mõeldud ka sellele, et saada häid kirjutisi, raadiosaateid, telepildis teemat käsitleda. Ja sedapuhku samuti on siis ajakirjanduskonkurss. Aga see hõlmab, see on tegelikult kestab kolm nädalat, seal siis nädalaga ennem metsanädalat, siis ametliku metsanädala ajal ja ka nädal aega pärast metsanädalat, niiet ajakirjanikud, kes siis tahaksid konkursil osaleda, peaksid 14.-st aprillist keskenduma rohkem nagu metsateemadele ja kui see konkurss on läbi viidud, siis kindlasti selguvad ka laureaadid, kellele siis meil on varuks väikene üllatus. Täna võib-olla ei hakkagi seda välja kuulutama, mis see on, aga ma arvan, et see neile meeldib. Hinnatakse, mitmes klassis võib nii-öelda kohalikud ajalehed ja suuremad päevalehed, kohalikud raadiojaamad ka üle vabariigi kostvad ning teleprogrammid. Ajakirjanike liidust juba helistati, et kuhu tuleb tööd saata siin me võime kirjutajaid, jal toimetajaid rahustada, et nagu varasematel aastatel metsaametite inimesed hoiavad silma peal kõigel, mille, mida kirjutab, tahetakse ja millest räägitakse Jänedal. Tõmbed tuuakse kõik žürii ette, nii et vaateväljalt midagi kaduma ei lähe. Nojah, varasemate aastate põhjal võib niimoodi väita, et eriti just selles kirjutavas pressis nagu tooni andis ütleme, maakondlikud lehed ülevabariigilised lehed olid natukene tagasihoidlikumad ja ja noh, võib-olla sellel aastal nad leiavad natukene rohkem ruumi ka siis metsas kirjutamiseks, sest ma ainult niimoodi. No seal neid puudujääke, mis nüüd praegu metsandusega seoses on ja neid niimoodi võimendada, ma arvan, et me võiksime siiski otsida praegult selliseid uusi maasid, milles metsaga seoses kirjutada. Väga huvitav oli siin mõni aastat tagasi, kui tuli see metsa tervise niisugune käsitlus välja vaid see kultuur on palju palju eluvaldkondi, millest võiks tegelikult metsaga seoses kirjutada mitte ainult rääkida sellest, et nüüd koondatakse kuskil mõni metsavahi koht ära või või pannakse kaks meeskonda kokku, see on ka muidugi probleem, aga see, ma arvan, et ei peaks olema selline punane joon, mis seda metsanädala kirjutisi läbi