Alustuseks tuleb vist öelda, et me oleme tänaseks stuudiokülalisega kursusekaaslased ja sellepärast sina vorm on õigustatud. Ja me oleme ka professoranz trassi õpilased. Hans Trass oli väga värvikas õppejõud ja ta oskas iseäranis oma lemmikobjektidest samblikest väga ahvatlevalt rääkida ja innustada ka tudengeid lihanoloogideks hakkama. Ma küsingi sellelt pinnalt esimese küsimuse. Kas samblikud viisid sind mägedesse või huvimägironimise vastu, mis sul oli, tekitas lisaarmastust samblike suunas, sest ma kujutan päris hästi ette, kui sa seal kalju seina peal hetkeks puhkad, siis oled sa ka silmitsi nende õhukeste, kuid väga põnevat samblikke kestadega. Või kuidas see side arenevaks? No oli ikka hoopis niipidi, et mägironimine oli enne tükk aega, kui, kui huvi samblike vastu. Ja see hakkas juba koolipõlves, kui ma siinsamas kõrval 20 esimeses keskkoolis veel käisin ja üsna üsna noorelt kus koha pealt see huvi tuli, on raske öelda. Aga küllap ta oli ka seotud sellega, et mul oli suur huvi kivide vastu juba üsna noorest põlvest peale. Esimene arvamine oligi nii, et minust geoloog saamas. Aga see huvi ja noh, mõnes mõttes võib-olla ka armastuskivide vastu on jäänud siiamaani, nii et, et see ei ole sugugi seganud, et minust geoloogi otsa ei saanud nüüd samblikega ja tõepoolest kui sa allmäeseina peal oled ja on eriti peale suures kõrguses Metsapiirist ülespoole vahel jääliustike igilume piires, ega seal palju muud ei olegi, mis silma hakkab? Kivide peal samblikud ongi. Samblad ka muidugi, ja mõni üksik õiekene võib ka kusagil olla, aga suhteliselt vähe. Ja miks mitte siis tuua sealt midagi kaasa, kui see võimalus oli? Mingeid huvitavaid reeglina niisugustes kohtades ei ole. Mis oleks pälvinud erilist tähelepanu, aga vot see elu, kuidas ta siis seda kõrgust välja kannatab, kuidas ta ei kannata, kus, mis üllataval kombel on seal lausa jää vahel ja teinekord pealgi elu. See tõmbab tähelepanu, kui sa vähekenegi oskad vaadata. Samal ajal võtsid sa selle kõrgema nišši, kus justkui konkurente oli vähe, sest need, kes siin Eestimaal madalamal ringi käisid, nemad sääraste liikide ligi eriti kergelt ei saanud, nii et küllalt tühja lehe keerasid lahti. No see ei olnud mitte üksnes Eestimaal, Eestimaal on see loomulik siin peale munamäe nagu suurt midagi ei ole ja mess ja seegi ei kannata eriti mäe nime välja. Nii-öelda maailma mastaabis. Tahad ega ka mujal ei olnud neid, kes oleks nii-öelda lausa kõrgel käinud ja sellise huviga, sest see on käimine ise on juba niivõrd rasked sulle ja muuks asjaks, palju seal aega üle, sa oled endaga ametis rohkem, kuidas oma rasket kotti tassida, seda varustust, kaasa vead ja ja, ja seetõttu tõesti see lehekülg oli küllaltki küllaltki vähe täis kirjutatud, nii et jah, see, see oli stiimul kahtlemata, ma arvan Kuulaja ei kujuta hästi ette, kui sa tulid nüüd tagasi seljakotis toiduvarud olid ammendatud, aga samblikke varustasid asemele tulnud mida hiljem üks suur ja hakkab tegema nüüd kogutud materjaliga. Hakkame kõigepealt sellest otsast peale, et tõepoolest teistel läks seljakott kergemaks asjaajamise käigus, minul läks raskemaks ja ja tihtipeale oli ka vaja abi, et nad samblikke üksi ei kaalu, tühi midagi, aga kui tal kivide küljes on või vastupidi siis see kaalika kaalikas kasvab tee, mis tahad. Ja vahel tuli ka teiste abi paluda, aita mul nüüd alla viia ja ma mäletan kunagi, kui tulime ära, siis kaalus mul seljakott 53 kilo, täpselt me kaalusime ära. Ja ise olin siis 57 kilo raske, tollel ajal, nii et peaaegu sama palju kui ise kaalud, tuli seljas tassida. Sa olid siis sama kaaluga, kui ma nüüd ei eksi, nagu Peter, kes võitis nelja mäe hüppeturniiri, et pikk noormees aga kilosid alla 60. No nii, ta oli jah, et vahepeal oli tükk aega niisugune üsna, üsna üsna kõhna, sa oled üldse vähe muutunud. Ja, ja nüüd edasi, on muidugi nii, eks varandus tuleb sellel küsimusel ainult selle seda korjad korjata, võib igasuguseid asju, seal püksi nööbist, kuni trammivaguni on kõik kena, aga ta kujuneks nii-öelda teaduslikuks faktiks, siis peavad olema ka tema leiuandmed ja küllalt täpne kirjeldus selle kohta, kus sa oled saanud ja ja nõuab siis teatud sorteerimisesialgne pärast, aga siis lähed juba nende korjata Duda asjade määramise juurde, mis ei ole kaugeltki nii lihtne ja tihtipeale jäävadki paljud asjad määramata, sest ei saa jagu sellest. Äkki uued liigid hoopis. Aga see võimalus on olemas ja näoliselt suure tõenäosusega siiski mitte tähendab neid uusi liike kirjeldatakse ju küll ja igal aastal, aga, aga neid ikka nüüd nii lausa varrukast ei tule. Nii et see on ka omaette maailm, mis on, on väga põnev, häviti nisuke peenike analüüs nende üksikute liikide omavaheliste suhete vahel. See on maailmapildi ühe osa selgitamiseks mõistmiseks väga oluline, aga see on rohkem niisugune teaduslik, et noh, ütleme isegi kitsama ringkonna huviobjekt parastada saab kättesaadavaks kõigile, kui jälle neid järeldusi tehakse. Aga vahepeal, kui nüüd juba ajaliselt korraks edasi siis ju Tallinnas tänu nendele komblikele, millest mõni inimene võib mööda kõndida ja vaatab, et paekivi on tuhmunud või et see on lihtsalt nii-öelda ajahambast värvi muutnud. Nende põhjal võib üht kui teist öelda ja just see muuseas ökoloogiliste muutustega ja haridusele töörühma eesotsas. Kuidas siis Tallinnasse keskkonna saastamine kas kasvab või langeb, sest samblikud pidid väga tähelepanelikud väga erksad olema selles suhtes, kuigi nad on väga aeglase kasvuga ja peaaegu märkamatult. Ja see on tõsi. Nüüd viimastel aastatel noh, võiks öelda aastakümnel on samblike nii-öelda indikatsiooniline väärtus üsna au sisse tõstetud üle maailma väga suurtes laiaulatuslike ess keskkonnaseire programmides, ansamlikel raudselt oma koht olemas, täiesti kindlalt nii et neid peetakse headeks, õhu saastatuse või õhu puhtuse indikaatorit, eks. Aga see ongi nende nii-öelda ökoloogilise omapära ja nende eluviisi tulemus. Samblikud on kõigepealt nad seisavad koos kahest erinevast organismist sümbiootilised organismid vetikas ja seen elavad koos. Ja Nende funktsioonid, mida üks teede, mida teine seal selles samblikud aluses teeb, aga samal ajal samal ajal on samblikud väga laia ökoloogilise amplituudiga, kui, kui ütleme taimerühm organismide rühm, siin juttu olime kõrgmägedest, mägede tippudest, mis ulatuvad seal 5000 6000 meetrini, kus samblikud kasvavad. Teine äärmus võib olla näiteks kõrbed, kus on väga kuum ja, ja 100 vihmasel aastate jooksul ka seal need samblikud kasvavad. Aga seal ühe liigi või teatud liik on küllalt kitsa ökoloogilise amplituudiga. Ja nüüd, kui me neid küllalt suure hulga liikide amplituud tunneme, siis me võime koostada sellise rea nendest või skaala. Ja sellel põhinebki nüüd õhukvaliteedi indikatsioon samblike abil. Meil on teada terve rida samblike liike, me teame, et vot see liik peaksin olema normaalsetes tingimustes, no läheme lahemaale, kui Tallinnaga võrrelda ja seal me tema leiame, Tallinnas ei ole. Periood, sinu elus oli väga ekspeditsioonide rikas ja ja ma mäletan, kord, kui sa tagasi tulid, siis ma olin justkui kade, et vaat, kus sa jälle käisid, aga siis sa ütlesid, et jah, eks ta ole, tore küll, kui helikopter viskab sind kompsudega alla, laseb redeli alla ja siis, kui sa astud seal soo peal oled vööni vee sees, helikopter läheb minema ja asemele tuleb läbinähtamatu sääskede. Nii et ei koosne need reisid ainult romantik. No loomulikult ütleme, minu erialaga otseselt seotud käimised on kõik äärmuslikes tingimustes, aga ei ole kuurordi käiku olnud ükski peaaegu et kui nii võtta. Tõepoolest see huvi niisuguste Extremaalsete klimaatiliste või nendes reaalsetes tingimustes olevate samblike vastu on olnud algusest peale ja, ja see on olnud loogiline rida. Jah, tõepoolest siin oli näit ekspeditsioone ikka igal aastal ja, ja kuude viisi, nii et algas tema mägironimised ülikooli ja kooliajal ja hiljem siis aspirantuuri ökolar Uuralis siis hiljem Tai mõõn. Siis Antarktika, kas sõjaväelaste Arktika jää lõunanaba lähedal, kus sina olid, käisid ka seal ka samblikke on küll nad on peaaegu et ainukesed Maal elavad organismid, samblaid on ka ja mõnel mõnel kohal on ka siis putukaid mingil määral ja vetikaid, noh ütleme niimoodi alamad taimed, kuna Antarktika mandrile on teada ainult kaks õistaime. Ja needki on, on Lääne Antarktikast või Antarktika poolsaarelt neid leitud ja, ja tõenäoliselt nad seal suurt kaugemale ei levi ka, nii et samblike ja sammalde riik on seal, ütleme niimoodi, see ja, ja huvitav on, on see, et samblikud kasvavad praktiliselt kõikjal, ükskõik kus see koht ka ei ole, kui ta jää alt välja paistab ainult kivi pind. Nii et nad on Antarktika mägedest leitud üsna pooluse lähedalt, nii et mõni kraad poolusest, ainult. Millist osa sinu elus on mänginud Sverdlovski? Noh, nüüd Jekaterinburgi ja küllalt suurt suurt osa Est-ülikooli peale ülikooli lõpetamist, et ei olnud nagu sellel alal võimalust Eestis midagi teha. Ja, ja siis ma läksin aspirantuuri tolleaegsesse Sverdlovski ökoloogia instituuti. See oli üks kahest tollel ajal Nõukogude liidus olevast instituudist selle ala instituudist ja ja ma ei kahetse seda põrmugi, sest seltskond ütleme ja teaduslik noh, nii-öelda miljöö seal oli, oli küllaltki, küllaltki tugev. Tollel ajal lääne poole käimised olid üsna keerulised ja kui mitte öelda võimatut, tihtipeale siis tolleaegse nõukogude liidu nii-öelda teadlaste koorekiht, see oli sealkandis ja mina muidugi see, need ei olnud, motiivid, miks ma läksin, motiivid olid selles, et pakuti võimalust töötada Arktikas Se artilistes mägedes ja see oli see, mis sinna tõmbas, mitte nii palju esialgu see teaduslik pool, aga hiljem selgus ja ma olen täiesti rahul sellega. Vist ei ole vaja meil ka salata, et seal sa tulid tagasi koos elukaaslasega ja see side on olnud kestev ja pere on kasvanud. Nii et ei ole see ainult ka siis ekspeditsioonidel käia ja, ja seda muidugi jah, üksiksangar. Kuidas sa sukeldusid nüüd USA teadlaste maailma nii sisse, et hiljem tulid vastavad ametid ja anti sulle juba koordineerida töörühma? NSV Liit, USA üks töörühm oli sinu käe all. No esimene kokkusaamine ameeriklastega, no nii pikaajaline ja pidev oli, oli küll maailmanäitusega kaudu, mis 74. aastal oli USA-s Spo käänis ja see oli täielikult pühendatud loodus- ja keskkonnakaitsele, selle tõttu ma sinna sinna sattusin läbi läbi siis Moskvas olnud rahvamajanduse saavutuste näituse, kus oli biosfääri ja looduskaitseteemaline ekspositsioon millest siis noh, paljud vaid võtsid osa, nii nagu see seal käis, oli küllalt prestiižikas tollel ajal ja esimesed tööd nagu said sinna välja viidud ja selle kaudu siis asi asi kujunes. Ja seal tekkis, kuna ta oli küllaltki teadusliku sisuga pool, ütleme, eks tal oli oma oma propagandistlik pool loomulikult, nii nagu ikka näitustel on. Aga ka sealt tekkis sidemeid, mis on tänapäevani säilinud. Aga mis kõige-kõigemad varem selle asja juures oli, see oli suurepärane keelepraktika. Sest noh, eks me kõik olime mingil määral keelt õppinud ja ta oli ikkagi passiivne keel, lugemise ja tõlkimise keel, aga rääkimise praktikat, noh, seda oli niivõrd vähe, et noh, ütleme peaaegu ei olnudki. Ja see trenn oli suurepärane, sest seal tuli inimestega kogu aeg läbi käia ja, ja esimesed ma ütlen, esimesed nädalad või, või isegi kuu oli ikka pust puhta pöörane, nii et eriti ameeriklastega, kes ei suuda eriti lahti, ei tee, kui ta räägib ja see väga erinevad dialektid ja aktsendid, niiet et see oli, võttis ikka täitsa naha märjaks, kohe, kui oli midagi nii vastutusrikast vaja aru saada, räägivad sulle ja hiljem. Kui USA ja Nõukogude liidu vahel sõlmiti keskkonnakaitse kokkulepe, tegelikult sõlmiti ennem 70, kas oli see see juba tehtud, aga selle kokkuleppe nii-öelda teadusprogramm käivitus tükk maad hiljem 1978 oli siis osa nendest projektidest, mis seal olid, olid varem muidugi, aga see metsade ja taimkattega ja saast saasta õhu saastumisega seotud käivitus 78. Ja siis sattusin mina sellesse sellesse teki sisse. Alguses noh, nii, nii üsna reatöötajana, mõni aasta hiljem jäi kogu see projekt, mis oli küllalt suur, tollel ajal ja üsna kiiresti kasvas jäi see minu koordineerida, niimoodi see asi siis kujunes. Ja kuna meil õnnestus sellesse töösse kaasa tõmmata küllalt häid spetsialiste, keda ka Ameerika pool aktsepteeris, küllalt kõrgelt hindas siis siis oli ka selle töö efektiivsus kohe näha, et ta ei olnud mitte niisama visiteerimine, mis on ka ilus asi, et käin ja vaatan mis on niisuguse koostaja paratamatu koostisosa, see käib niimoodi. Mõlemad pooled on huvitatud oma silmaringi laiendamisest, eriti ameeriklased, ütleme nõukogude liidus, paljud piirkonnad olid absoluutselt nende jaoks kinni. Aga siin teatud mööndusi tehti vahetevahel sai ka sinna, kus muidu nii väga lihtne saada ei olnudki, võib-olla siia sobib üks kõrvalepõige, sa oled käinud ka selle suure naaber Mairiku. Tubades ja sind kutsuti koos kolleegidega hindama niinimetatud numbri linnadesse, mida kaartide peal sageli üldse ei olnudki. Ja mul on meeles, kui sa tagasi tulid kord, siis siiamaani nagu raske uskuda, et taimed on muutunud ja puuladvad moondunud ja tuvid on muutunud roheliseks. Siis pidi ikka seal hirmus keemia ja, ja tööstus küll olema, mis looduse nõnda ära väänas. Jaa, on küll üks, on tõepoolest otsene saastumine, mis Uurali piirkonnas muidugi katastroofiline, küllaltki suurel territooriumil. Ja sealt ka siis need rohelised tuvid, mille suled olid kroomi ühendeid täis, kuna kuna tegu oli linnaga metallurgialinnaga värvilise metallurgialinnaga Ja noh, rääkimata paljudest muudest asjadest, kas inimesed olid ikka oma värvi oma inimesed olid oma värvi, aga, aga küllaltki kahvatud ka vanainimest. Vanurid selles linnas suurt ei näe, võib-olla ta kuskil nad kuskil on, aga igatahes vastu küll ei tulnud. Ja, ja Hilli hilisemateni meditsiiniuuringute baasil võib öelda tõesti, et seal see olukord ka terviseinimeste terviseseisund tervislik seisund on ikka alla igasugust arvestust. Kui me räägime siin oma ja täiesti õigustatult, et vot meil on sellised ja teistsugused hädad, mida võib keskkond põhjustada, siis ma seal on see niivõrd ilmne, et seal üldse kahtlust ei olegi. On päris selge, et nii see on. Teine probleem oli siis seotud kunagi toimunud radioaktiivse plahvatusega Tšeljabinski piirkonnas. Ja selle jälje nii-öelda registreerimine omal ajal olid kõik radiatsiooni radioaktiivsusega seotud, et asjaolud olid salajased. Ka nendel, kes funktsionäärid olid teatud piirkonnas, oli kaunikesti keeruline neid andmeid saada ja ega see tänapäevanegi nii väga lihtne ei ole, kõiki neid nii-öelda arhiiviandmeid üles võtta, need on siiamaani osaliselt kas kadunud või kinni. Aga tänapäevane situatsioon möödunud oli 30 rohkem aastat sellest plahvatusest, see oli 58. aastal. Meie üks ülesanne oli siis ka vaadata, kuidas kuna me siin Eestis olime tegelenud Tšernobõli tagajärgede uurimisega just nende radioaktiivsete isotoopide akumuleerumise ja migratsiooniseisukohast, siis oli see seal teada ja, ja nendel inimestel ja nad kutsusid meid sinna. No tõepoolest jah, me leidsime ikka üsna huvitavaid asju. Näiteks mullast plutooniumi. Plutoonium looduslik element ei ole ja oli ikkagi otseselt selle plahvatuse taga laiali paiskunud ja see töö on meil, uurimistööna on, on lõpetatud, et me oleme üritanud ka monograafiat sellest kirjutada siin, aga ta on jäänud nii-öelda finantsraskuste taha kinni materjalid on olemas ja ja noh, ma arvan, ütleme olime küllalt head eksperdid seal ka muude keskkonna komponentide hindamisel nende analüüsil, nii et see oli huvitav töö. Meil niisuguseid, nii raskeid tingimusi meil lihtsalt ei ole. Usun, et uurijale kogemus, aga isegi kuulates on seda natukene kole tunne. Tuleme tagasi sinna, kus me olime nagu pealiiniga katki. Töötas võimekas USA NSV liit töörühm ja siis toimus siin meie ümbruses poliitiline murenemine. Ja arusaadavalt ei olnud endine suurmaa enam vist huvitatud, et üks eesti mees juhiks nüüd edasi. Seda töörühma. Ma ei tea, palju sa vaeva nägid. Ja nüüd on juba aastaid uus rühm mida võiks kõige lühemalt sõnastada siis USA ja balti riikide koostöö, mida selle raamides teete, kas jätkate lihtsalt ainult nüüd sellel pinnal? No mitte päris see poliitilised muutused, eks Nad mõjutasid kõiki eluvaldkondi nii ka seda teaduslikku poolt ja ja ma küll ei ole päris täpselt kursis Vene ja USA koostööga selles valdkonnas, samas aga aga nii palju kui ma tean, ei ole ta siiski jalgu alla siiamaani saanud sellisel moel Ena. Ja kuna Need sidemed USA-s olid küllaltki head väga-väga paljudes ülikoolides olin ma esinenud seminaridel ja konverentsidel ja ja inimestega isiklikud kontaktid ja need on säilinud ja säilisid ja neid sai ära kasutada väga, aga edukalt. Ja niiviisi siis kujuneski, kujuneski esialgu siis Eesti-USA koostöö ja hiljem laienes taga siis nüüd teistele balti riikidele. Ja kuna õnnestus ka siis formeerida üks projekt selline, mis kõiki huvitas ja, ja ühendab laevani, see on nimelt metsade seisundi, teoloogilise hindamise projekt mida tehakse siis noh, praegu Ameerikas Ameerika metsateenistuse ja keskkonnakaitse agentuuri poolt. Ja siis me jah nüüd Baltikumis kolm, kolm riiki ja sellele on siis lisandunud nüüd Ukraina, Valgevene ja Poola, nii et praktiliselt see see noh, nii-öelda ühistöö on, ujutab nüüd endast ida- ja Kesk-Euroopa ja USA koostööd selles valdkonnas. Üks kild ainult siia juurde selle varustatuse arenemise mõistmiseks, omal ajal, kui me käisime praktikal, siis mis meil oli kaasas, no luupoli võib-olla ja siis oli märkmik, sulepea, fotoaparaat ja vahel ka valguse mõõtmiseks oma riistakene. Aga nüüd, kui te metsa lähed, siis on autokoorem tehnikat ja see on isegi natuke nagu kohatu vaadata. Täielik harjumatu, et on kuvarid ja arvutid ja siis võetakse satelliitside, sest te peate väga täpselt selle punkti maha panema, kus te jälgite midagi ja ikka tohutult on see varustatus ikka arenenud. Loomulikult jaa, teisiti ei saagi, sest mis on olnud nii-öelda meie varasemate tegevuste häda on, et on palju tehtud tööd küll aga seda tööd ei saa võrrelda teiste tehtud tööga. Tähendab, ei saa andmeid kokku panna omavahel, see on, on probleem, mis nüüd keskkonna, uuringute ja keskkonnavaatluste valdkonnas tekitab ikka suurt peavalu. Sest no mis seal salata, Nõukogude liidus tehti kõik asjad omamoodi. Suurt ei pandud seda tähele, mis tegid teised ja, ja seetõttu nende keskkonda puudutavate andmete võrdlus on, on kaunikesti komplitseeritud. Ja kõige parema tahtmise juures tuleb tihtipeale suur osa nendest lihtsalt kõrvale jätta, siis ei ole midagi teha, ei saa. Aga nüüd jah, nüüd on meil punakeskkond, on kõigile üks riigipiirid, ei maksa sellele keskkonnale mitte kui midagi ja seetõttu on vaja võrdlusandmeid ja on vaja selliseid andmeid, mis sobivad kokku ükskõik kuidas neid siis ei püüa klapitada ja nad peavad sobima ja selle tõttu on vaja teha tööd ühtemoodi. Pluss-miinus muidugi mitte 100 protsenti seda iialgi ei saavuta, aga aga see tehnoloogia ongi see, mis, mis ühendab, kui me kasutame ühesugust tehnoloogiat. Meil võivad olla väga erinevad eesmärgid, meie soovime sellest andmebaasist ei tea, mida kätte saada, mida võib-olla teistel tarvis ei ole, teiste situatsioon on teine ja nii ta meil paraku ongi meid huvitavat teatud aspektid hoopis rohkem kui kui teised. Aga ometigi see andmebaas võimaldab võrdlust teistega ja võimaldab ka meie nii-öelda enda huvi sealt üles leida ja sellele kinnitust saada, mis meie täpselt tahame. Samal ajal kui suurte kogemustega ei ole uurija kui tähtsaid järeldusi, ta ei tee laboris või otse oma objekti juures. Kui ta seda ei publitseeri, no siis ei ole ka töö tulemus sajaprotsendiline. Sinna vist on nüüd üle viie aasta tagasi, kui sa hakkasid toimetama rahvusvahelise sisuga ökoloogiaajakirja. Ja kui me helistasime tänase kokkusaamise eel, siis sa ütlesid, et, et USA-s seal üks kirjutis vaja valmis saada. Nii et kodus ja väljapoole tarkus paberil liigub, võidab lugejaid, võib-olla ka oponente, ka seda on vaja. Seda tööd peab ilmselt ka tegema. No kahtlemata ega see teadus ei tohiks üksinda lauasahtlisse minna ja ega ta seda enamasti ei teegi. No publitseerimine on, on muidugi täiesti selge, et see on teadvuse seaduslikku tasemeks kriteerium. Kui sul ikka midagi ei ole, no siis ei ole. Ja, aga On ka teine aspekt sellel tähendab on. Küsimused jagunevad paratamatult mitmesse kategooriasse, millega tegeldakse, on asju, mis on väga Eesti jaoks ja Eesti-kesksed. Kuigi teadvus ei saa olla ei Eesti ega ega Ameerika ega Honolulu oma, ta on ikka kõigi jaoks enam-vähem üks. Aga seal selle sees on aktsent. Ja seetõttu on ka palju asju, mida on vaja publitseerida Eestis ja eesti keeles. Praegu kahjuks son tendents läinud väga raskelt kaldunud sinna, et see, mis on eesti keeles ja Eestis, on tühiasi. See ei maksa midagi, aga ainult vot see, mis on kuskil mingis teatud nimekirjas olevates ajakirjades, vot see on see, mis on väärt teine praht, millega ei tasu üldse tegeleda. No küllap aeg sätib selle paika. Sest eesti keeles peab ka avaldama ka kusagil ei pääse, tähendab, see on meie, meie missioon siin ilmas ikka mitte ainult inglise keeles kirjutada. Ühte asja, me peame ka vist veel lahti sulatama, aeg liigub kiiresti siin stuudios, aga me jõuame, olid Alaska ekspeditsioonil ja seal nii palju, kui mina tean, sündis sul mõte kokku kutsuda maailmaulatusega teadlaste tõsine arupidamine. Ja sündiski poole miljoni dollarilise eelarvega superkohtumine Islandil. Kas te siis jõudsite seal, noh, professionaalid koos? Midagi ühitada mõtetes või panite kõik selle, mis selleks hetkeks oli maailmas teada kirja või seakulutused on suured sektoriga tulemusedki olema, nüüd nii meid õpetatakse? Eks ta nii ongi, tähendab see islandi? Konverents tõepoolest sündis keset laskat. Ühel õhtupoolikul, kui me arutasime, mida ja kuidas kuidas ühtlustada jälle seesama ühtlustamise probleem. Et kuidas ühtlustada uurimistöid, mis nii-öelda Circum polaarselt või ümberarktika toimuvad tundra tundrates ja, ja polaarkõrbetes. Ja probleem oli seotud eeskätt sellega, et parasvöötmes õhku paisatud saasteained liiguvad, liiguvad põhja poole, see on atmosfääri liikumise seaduspärasuste tõttu ja sadenevad seal välja ja tekitavad tekitavad igasuguseid ebameeldivusi ja kuna seda informatsiooni suhteliselt vähe, siis kujunes üks niisugune töörühm. Ja mina olin ka selle töörühma liige õige mitu aastat. Ja et me oma need arutasime metoodikat jällegi töötasime välja niimoodi asjaajamise käigus mitest ainult laua taga, vaid olime ka olime ka tundras. Ja seal noh, nii nagu ikka iga asi püüab, püüab paratamatult areneda, suuremaks minna, siis tekkis seal ka niisugune mõte, et miks mitte kokku kutsuda nüüd ekspertide kogu. Ja esialgu oli see plaan üsna tagasihoidlik, et noh, võib-olla paarkümmend inimest eri riikidest ja siis arutame ja lõpuks siiski kujunes nii, et sellest sai üsna suurejooneline rahvusvaheline konverents. Ja sind vist tuleb siin küllalt palju süüdistada, et see nii läks, sest. Nojah, ma olin seal õiges mitmes mitmes komisjonis selle korraldamise juures peastaabis ja sealhulgas ka rahanduskomisjonis selle fondi kasvatamise probleemidega tegelesin ka nende rahade jagamisega ja see oli tõepoolest suurejooneline konverents, noh, võib öelda nii, et avas Islandi president ja Ameerika president näiteks tervitas seda oma telegrammiga spetsiaalselt. Noh, nii palju võib siis seda, kuidas öelda poliitilist imidžit, sellele konverentsile anda. Aga tema tulemused, tulemused olid küllaltki head, ma ütleks. Kõigepealt avaldati loomulikult nii, nagu see kombeks on, teesid. Ja see on küllalt kena kogumik ja peale seda, kus vaheline ajakiri võttis siis nii-öelda oma oma hoole alla selle ja avaldas spetsiaalse ajakirjanumbri, no see kaalub ikka üsna palju üsna paks raamat, mis sealt siis välja tuli nende tulemustega juba siis artiklite näol, nii et ma leian, et, et see sektori küllaltki õigustas seda poolt miljonit. Nii meil olid veel mõned märksõnad, millest rääkida, aga võta näpust, botaanikaaiaperiood jääb kõrvale. Doktoritööst ei jõua enam rääkida, aga eks see kõik, mis sa rääkisid, on ka põimunud sinu uurimustega ju? Küsin ainult, millal sind akadeemikuks valiti? 1990. aastal nii. Ja millega me võiksime siis sinu väga suure rännumehe ja uurija ja rahvusvahelise mainega teadlase? Ühe kokkusaamisjutu lõpetada. Ma arvan seda, et nüüd on maailm meie jaoks hoopis rohkem lahti, kui ta oli väga pikka aega nii-öelda meie põlvkonna jaoks. Ja arvan, et noored inimesed võiksid võiksid võtta seda tõsiselt. Sest see on, see on võimalus, mida tuleb kasutada. Ja just nimelt mitte üksi rännata lusti pärast, mis on muidugi võluv ja vahel tuleb ka seda teha, muidugi. Aga rännata maailmas ringi tõsiselt ja mõttega et aru saada, mis siin ilmas toimub.