Eesti sõduritund. 14. oktoobril saadeti Põltsamaa kirikust viimsele teekonnale viimane Eesti vabadusristi kavaleri test Karl Jaanus. Lahkunut saatmas leinajad, omaksed, kaitseväe kõrgemad ohvitserid, vahipataljoni auvahtkond, Läti vabariigi sõjaväe atašee presidendipärg mälestades viimast Vabadusristi venda mõtelgem teistelegi, kelle puhkepaik on ajaloo ülekohtul võõras mullas, teadmata, kus. Vabadusristi kavaler Karl Jaanus maeti sünnikihelkonna Pilistvere kalmistule. Riigikogu riigikaitse komisjoni paat ja kaitseliidu eriorganisatsiooni noored kotkad paati värvi andnud, oli neid mehi kaitsta, viia aastasadade koolituse aastasadade soovi saada vabaks oma ajaloolisel kodumaal ja säilitades täna mulda, keda me peame endale aru andma ja tõotama teel tema haua juures. Et meie kohus, et on, et mälestus sellistest meestest nagu Karl Jaanus ja teised, kes aitasid kätte võita veel Eesti vabaduse. Me peame seda mälestust hoidma. Tema eeskuju ja tema kaaslaste eeskuju aitab seda vabadust hoida meilt veel tuhandeid aastaid. Väga lahkunud viimane need neile, et vabadussõjas võitlesid Eesti vabaduse eest ja keda Eesti riik hindas kõrgeima teenetemärgi vabaduse ristiga siin klindi peal. On viimane viimase mehe Vabaduse Ristilind. Ei ole kedagi enam, kellele võiks austuse märgina oma peale selle kadestada. Me kummardame selle mehe mälestuse ees, kes hoolimata kõigest läbi aastakümnete suutis jääda tubliks eestlaseks. Olgu see esimese nõukogude okupatsiooniaeg, saksa kui ta oli Põltsamaa valla abivallavanem ja oma kaitsepealik ja Siberis vangilaagris. Ta tuli tagasi. Ta jäi Eesti mehed. Karl Jaanus jääb igaveseks meie mällu. Karl Jaanuse lahkumisega sulgus Vabadusristikandjate nimekiri. Neile võlgneme iseseisvuse oma riigi. Detailplaneering. Ei saa. Ta ka ei. Vaata jaa. Järvekeele. Ta kätte. Ei saa. Ei. Jää meestele või? Ei saada keele? Täiesti? Ära ei saada. Koolilõuna poole vaatama ja. Emale. Victoria. Ahaa, et Läti piirivalvelauda Taganeda. Et Läti Võtvaid taganenud kangemad ja rang anud. Ka. Valuvõtteid ei ela. Koolivormi ja ta. Ei karda. Tol oktoobri päeval sai Eesti merevägi Saksamaa kingitusena kaks uut laeva. Kaks miinijahtijad Tallinna kesklinna sadamakail, Saksa ja Eesti mereväelaste rivistus kohakuti laevadega. Miinijahtija laev, mis suudab miine avastada ja kahjutuks teha kõigil sügavustel. Alles tunamullu, leiti ja hävitati miinitõrjeoperatsiooni käigus Eesti vetest poolsada miini. Ehkki omanegi peaministrina täna suur rõõm ja au seista siin selleks, et võtta vastu Eesti liimile kingitus meile, sõbralikud Saksamaal. See ei ole esimene abi, mida me oleme Saksamaalt saanud ja mis veel eriti oluline on see, et tegemist ei ole kunagi mitte ainult lihtsalt laevadena vaid tegemist on ka väljaõppega sellele mehele, kes nendel laevadel teenima asukohta. Ehk siis mereväeon need alused väärtuslikuks täienduseks. Neil ei ole mitte olemas vajalik tehnika ainult miinide otsimiseks, vaid ka nende kahjutuks tegemiseks ja meie vetes, mis alates lõkmetes sõdadest on jätkuvalt veel võivad endas sisaldada surmatoovaid, milline on selline tehnika. Äärmiselt vajalik. On oluline see, et need laevad, mis saavad olema osa ühtsest Balti eskaadris patronist aitavad oluliselt kaasa ka Eesti liikumise ühele valmiduse poole. Et me NATO liikmena suudaksime täita endale võetud ülesandeid, kohuseid. Täna võime me täie voli ja õigusega öelda, et 10 aastat koostööd on vilja kandnud. Ülevõtmisele kuuluvad laevad ja nende meeskonnad saavad hakata täitma oma uusi ülesandeid. Elagem nüüd helilinti, kuulates kaasa hetkele, mil laev saab Eesti sõjalaevaks lippude vahetusele. Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsi Tuleb järjepidevuse alusel. Annan laeva nime Vambola. Jaa. Oktoobrikuu oli see kuu, mil aastal 1939 ilmusid eesti vetesse ühe võõrriigi sõjalaevad. Mil pikkade kolonnide na venisid eesti teedele võõrriigi soldatid Marshi baasidesse. Neid uudistati võõristati, lootes paremat, kardeti halvimat. Kes olid tulijad, selgus teadupärast juba aasta-poolteise jooksul. 1941 olid nad lahkujad, sõda oli jõudnud Eestisse. Ise, ma arvasin küll tol ajal poisikesena sõda, romantiline asi, seiklusi palju, aga tegelikult siis ma sain, sain tublisti kannatada. Nimelt seal, kus ma olin, suvel tulid Vene väed tulid meie talu juurest mööda Põltsamaa alla oma rinnet, kuid nad löödi sakslaste poolt puruks ja tulid täpselt samu, samu jälgi mööda tagasi taganesid mede, kuidas nad olid tunnused vaimastele poolt need väeosad, võrdlemisi suured üksused olid seal. Aga sel ajal, kui neid venelased tulid, pidasid oma oma võitlust Põltsamaal. Kogunesid meie juurde ümbruskonna talupojad nimelt selle maja peremees, kus ma elasin, oli kohalik tuletõrje pealik, tollel ajal oli see ma ei tea, kuidas vanasti püssimeesteühinguid nimetati tuletõrjeühingud ja tuletõrjeühinguga üks niisugune juhtiv kuju oli niisugune, noh rühmapealik või salgapealik või, või mingisugune komandöriks oli. Ümbruskonna talupojad kogunesid ja kuna mina olin seal võõras, siis ma ei tundnud neid, neid inimesi ja nemad ei tulnud mind ka. Nii, nii et see tuletõrje mees oli talu peremees. Ja nüüd, kui see Põltsamaa lahing oli läbi, venelased juba taganesid, aganad taganesid metsa mööda saatis menta, teadis, et venelased metsas, talu karjamaadel ja palus mul võtta päikesetee minna karjamaad või koplist niimoodi hobuseid otsimaks. Koppel oli võsastunud ja mina läksin, ma kuulsin ikka metsas siin-seal praksumist, okste plaksumiste liikumist, aga ei näinud tegelikult kedagi. Ei suurima ragina peale liik hakkasin liikuma ja mõnisada meetrit eemal oli, istusid maas, kobar tegelikult ringis kümmekond kümmekond sõjaväelast. Õlakutel ruudud ja ristkülikuid, tähendab, see oli siis väeosa kaabiks või juhtkond. Mehed, ruudud ristkirikud tolleaegsel vormile, litsi krae peal krae peal ja õlalauludel ei olnud jah. Oli küll niimoodi, ja siis nad nägid ära, massin hobust ja. Ma ei mäleta, üks mees küsis ka midagi minu käest, aga mida ta küsis vene keeles muidugi. See oli väga halb eesti keel, väga sõnavaene, oli vast vast mõni Venemaa eestlane või või ingerisoomlane rohkem tunnuste Venemaa eestlane olevat. Nii keerasin ringi ja tulin ära koju. Jutustasin muidugi, mis metsas nägin. Nii teistel oli ka teada, et seal on venelased metsas ja Ja sellepärast saatigi nagu nagu kontrollima seda olukorda, mis seal metsas siis toimub. Aga samal ajal need niikaua kui need venelased taganesid mööda, mets olid juba sakslased tulnud ja võtnud positsioonid sisse, sinna oli ta tegelikult sakslasel sees, sel ajal juba see tegi olukorra keeruliseks, et olid sakslased ja, ja venelased. Ja neid järgmisel hommikul. Ma olin õues üksjagu Vene sõdureid, neid oli kuus või seitse, tulid rukist, kummargil, Läksid õue äärest mööda, läksid metsa. Läks veerand tundi mööda, aga võib olla ka natukene rohkem. Tulid needsamad. Venelased nüüd juba teise plaaniga, nimelt eelmisel õhtul juba ma ütlesin seal tuletõrje pealik oli see, see mees, kelle kodu seal oli siis need kogunenud talupojarahvas mehed, ümbruskaudsed, mehed saad lähemalt ja kaugemalt olid ka seal ja ilmselt oli siis vene luure jälginud seda kogunemisseal ja tuldi neilt juba relvadega ja võeti tule alla. Meie talu. Kaks meest panid üle põllu minema, teine neist sai haavata. See torgatistakkidega oli torgitud rääkidega surnuks. Mulle niimoodi räägib, teine siiski oli eluga pääsenud. Ja need need mehikesed, kes, kes minuga samas talus olid samas kohas. Need käsutati õue ritta. Nad olid muide kuskil küünis öösel maganud, ka mina täpselt ei teadnud, kus nad ööbisid. Rätsepa-istes jalad risti istme alla ja olid seal kuus või seitse meest, no mitte ei mäleta, see arv mul ei ole, ei ole kunagi huvitanudki, kui palju neid oli, aga kuus või seitse meest oli ja mind võeti pandi ka sinna nende rivi lõppu sinna istuma. Pistes. Ilmselt et nende talumeeste seas oli ka niisuguseid mehi, kes oskasid vene keelt. Mõned, sest see jutt saame nendega oli hästi lühike, kestis viis kuni 10 minutit. Ja mehed järsku ma vaevalt märkasin, olid minu kõrvalt kadunud, nad olid laiali, pistsid mööda heinamaad minema, sest kogu see tegevus toimuski heinamaa ääres ja karjamaa ääres, mis oli kohe talu aia taga, algas. Nii ja siis kõlasid muidugi lasud, need mehikesed lasti maha põgenemiselt põgenemise pealt ja. Sest metsas olid venelased nad venelaste suunas põgenesidki, aga samal ajal olid väeosad oli seal küllalt palju mehi, oli maid, venelasi vasteks kuskil tükki 15 oli relvastatud ja olid talus. Neli on nagu kuhugi minna. Samal ajal muidugi sakslased, nagu oma eelmisel õhtul ise nägin, olid kaevunud tükk maad edasi. Talu juures, niinimetatud udul olid kaevunud maa sisse juba ilusti, nagu me peame sõja ajal üks kõige tähtsam relv, oli labidas. Ilusti positsioonid juba seal sisse võtnud, nii et sakslased olid ka, aga nad olid nii palju eemal, et nemad ei kontakteerunud üldse venelastega. Nii et minu kõrvalt lasti siis need mehed maha. Aga üks ohvitser arvatavasti oli siis poliitühe osa, ülem politruk politruk, eks nimetati neid ja. Addis mind käekõrvale ja võttis endaga kaasa metsaga. Läks metsa lihtsalt kogu see seltskond läks ära metsa, aga naised talus need jäid koju, nii et neid ei puudutud. Et kõik siis meilt ühelt poolt naabertalust. Ma ei tea nüüd arvu täpselt ja teiselt poolt naabertalust oli ka mehi maha lastud. Kõik sain pärast hiljem teada, neid muidugi ei näinud seal, aga osa mehi oli täiesti vana tall, pead juba, et need mehed olid nii nagu mina olin tol ajal 14 aastane, poisikene pandigagi ühte rivisse ja kõigile oli ühesugune otsus, siis Nad ei kuulunud ei ühele ega teisele poole. Et talumehed venelastega sakslaste seltsi. Võib-olla moodustasid mingisuguse kolmanda jõu või tahtsid luua? Ei tea? Aga asja teeb keerulisemaks see, et seal oli üks, üks üks mees, see oli siis meie peremehe sugulane, Tallinnast tuli sinna ka sõjapakku. Noormees kandis prille, see oli niisugune linnamehe välimusega. Õnnetuseks oli tal relv kaasas, tuli relvastatud ja hiljem selgus, et ta oli ka leitnant veel sõjaväelane. Ja, ja venelased eelmisel päeval või oli see isegi üle-eelmisel päeval võtsid ta kinni. Ja ta põgenes. Läks eesuksest sissekastis pea veega ja aga toa aknast läks välja, aga kuna teed mööda, tulid parajasti vene venelast autod, sõjaväelasi täis. Siis kui need, need, kes seda meest relvastatud meest, kes tagatoa aknast välja pistis hüüdsid midagi sinna tee peale, siis sealt avati talle tuli lastide maha, nii et pea pähe oli saanud lasu. Kogu kolba tagaosa oli tal välja voolanud laiali löönud nende suur auk olija kuuli sissetuleku poole peal oli auk väike. Nii et juba siis algasid need keerulised olukorrad. Maja peremees võeti kinni, viidi ära. Aga tema pääses sellest mahalaskmisest, mis toimus jälle järgmisel hommikul, kui suurem osa maale või mehi maha lasti, nii et tema oli selleks ajaks ära viidud. Hiljem tuli tagasi lasti lahti, sest sest venelased ei saanud teda süüdistada, sõjarinne rinne liikus edasi ja neil ei olnud aega selle mehega isegi tegeleda. Ta seletas, et need, see oli võõras mees, leitnant susi, kes seal oli, seda ei nimetata tol ajal veel leitnandiks. Omavahelise teadsime ainult, et ta oli niimoodi. Mina olin võõras. Tegelikult olin karjane sel ajal karjasena, läksin sinna karjapoisiks, nagu tol ajal võeti, oli töötlesid politruk võttis töid seal siis selle karjapoisi käekõrvale ja hakkas astuma metsa poole, nii, no ja läksime metsa poole, aga mis metsas olid nende moona moor? Nii nagu tol ajal olid kaks hobust ees, sõjaväevankrid, ka tankid ja soomusmasinad olid need metsas. Nii et kogu see purustatud Põltsamaal purustatud rinne oli taganenud sinna metsadesse ja seal see tegevus toimus. Nii menud pandi ühte vankrisse, üks vanem mees, Vene sõjaväelane oli siis hobusejuhti, oli tema, temal, tema naabriks pandi sinna. Ja kui tuli õhtu, siis õhtul seoti minul käed kinni, muidugi magamise ajaks selle ta selja taha ja. Neid on üks huvitav moment, on veel see, et ega neil sõduritel seal süüa ei olnud, ei olnud kuivikuid mitte midagi, aga nad kohalikest või tööstustest olid suurte kastide viisi või saanud, siis võid ülihästi, palju leiba ei olnud. Ja mina sain siis mustikaid ka veel. Nii. Olin metsas, päeva aeg nende juures tuli õhtu õhtul seoti mind kinni ja järgmisel päeval toimus see tegevus samalaadne edasi, Nad lihtsalt tammusid paigal, neljand kuhugi minna. Niisiis olin teise päeva veel Nende juures, õhtul õhtul seoti element kinni, aga öösel une pealt tõsteti meid üles, seoti käterätik ümber silmade ja, või silm ümber, pea silmad ette ja see, kes mind üles tõstis ja sülle võttis, lükkas mind enesest eemale. Mis üks niisugune seotud silmadega metsa all inimene saab teha, pehme sammal, jalg all, midagi, tammusin seal paigal. Ja siis tuli üks löök selga. See. Löök ei olnud, ei olnud nende valus. Sellele järgnes tõmme tagasi tagasi tõmmati, siis ma oleks nagu millegi otsas olnud. Tähendab, tõmmati tagasi, kaotasin tasakaalu, aga ikkagi ma jäin veel jalgadele. Ning tegelikult oli see täägi täägi torge rindkeresse rindkeresse selga ja siis tõmmati ta välja. Tuli teine, teine tuli niimoodi, et see käis kehast läbi nagu elektrile. Ta läks selgroogu ja närvides. Kukkusin maha. Sibeneihkus silmade eest ära ja siis need valged heledad lapse käed musta. Seal öösel sambla foonil tõmblesid niimoodi. Nonii, nagu katsetes teeme konna refleksidega, tõmblemine on nii, õmblesid minu käed ja, ja siis, kui ma ärkasin jälle teadvusele tulin, siis mets põles. Ümberringi oli raginat täis kõik, aga okste ragin niisugune sammumise pragi. Kõik selle moonavoorihobused olid lahti lastud. Vankrid olid metsasihi peal ilma hobustataja, venelased olid kadunud. Tähendab, nad läksid ära jala. Jätsid kõik varustuse, mis mis, mis sa pidid maha jätma eesmärgiga jätta põlevasse metsa panna põlema suitsu täis ja kõik ja, ja. Mina proovisin enda jõuvarusid midagi kuskilt väga ei valutanud. Püsti tõusta jõudnud, olin nõrk. Ja nii ma seal metsa all siis olin, olin kogu päeva päeva ehk siis vahepeal tekkis janu. Kuna see tegevus toimus kõik metsa, siis ei lähe lähedal ja oli ka sihikraav, mingisugune kuivenduskraav oliga tuli suvel põua tõttu ära kuivanud põhi oli talle, kui sõdurid kaevasid kraavi põhja süvendid ja nendes imbus maismaa seest vett, nii et nemad said seda vette. Nüüd ka mina kasutasin seda, et ma ei mäletaks ühe konservipurki karbi, leidsin või millega me seda siis jõin? Tulid lähikonna talumehed juba vaatama, mida selle kasulik on, sellest moonavoolist saada. Püüti metsast kinni hobuse hobuseid. Nendesamade vankrite ette pandi. Üks mees tuli minu juurde, ütles, et. Et mis ma seal olen, seletasin talle paari sõnaga ära olukorra ja ta lubas tagasi tulla. Et ootama, tulen, tagasi läks, rakendas hobused siis vankri ette ja kandis varustuse koorma peale seal, no mis seal oli hobuseriistu ja ja sineleid ja sõjaväeriideid ja niisugust asja, mis ma oletan, mis seal oli, kaste oli ka, mina ei tea, mis seal kastides oli. Ja aga kas metsast välja liikuma, no kujutage ette, missuguses metsas sõit võib-olla kui kände ja juurikaid täis, et vanker hüppaski ühe külje pealt teisele ja siis ma tundsin küll tohutut valu. Te olite vankri peal juba, mind pandi siis vankrikoorma otsa ja kuhu teid viidi? Mind viidi metsast välja, ühte tallu, aia äärde. See tundus olevat teede arglemise koht arglemis kohal oli talu ja. Seal majas oleks nagu olnud kunagi kauplus. Uste asetuse järel olid uksed avanesid kohe maanteele. Niisiis, seal oli naiskodukaitse inimesi, mõned. Kes sidusid mul haavad kinni, nii palju, kui andis siduda. Pakuti mulle süüa piima ja leiba, lubati helistada Tartusse, läks mõni tund mööda ja tuligi kiirabiauto. Tolleaegne punaseristiauto ja vend viidi Tartusse Toomemäele haavakliinikusse, seal siis loeti need haavad haavakesed kokku ja siis oli mul 17 täägitorget kehas. Aga õnneks ühtegi läbivat torget ei olnud. Jäin, jäin ellu. Kas siis oli mitu meest teie kallal või oli üks mees ladus asjades ja teda ei teagi? Ei, seda ma ei pea, sest enamus neist olid teadvuseta olekus ja kahte tartorget ma mäletan edasi oli kõik pimedus, teadmatus. Enne kui tulin teadvusele ja ümberringi põles. Põles mets. Minevikku unustades on oht langetada eksi otsuseid tuleviku suhtes. Jutustaja juurde juhatas sõduri tunni üks pataljon Narva minevikuga mehi. Ehk seletab kuuldu meile, miks leiame sõjaajaloost Narva pataljoni, Rebase pataljoni, major vasepataljoni Priipalu ja soodeni, pataljonid või ka Eesti leegioni. Mõtelge sellele. Tänaseks kõik. Proovi kood. Koodi. Kui Buddy tormituul voodi ammu ära Muhu Seenastu ja kõigil on ühine eesmärk Jade käes relvaga vaenlase tulu. Nuusil kõlby raipa. Kord. Kui vastandeid tapeti ei või kui tahan Etna taskus. Raston Nuuleva kui muu kõrval Kuulsa Patrjevi jahu. Rindu Jäkko Tuudias agentuur meistrilt kuulnud ronijad Jako ja ei ole see nii õrn. Ja neile talgujuht. Reostuse. Tõttu tuul abi ja, või kas lauludes ka jamasi?