Rahvas on heas tujus, kes on tulnud kutse peale siia Saku metsa kuuskede alla. Kuused on nagu muinasjutus, paksult paksult oksad lume all ja pikemad oksad on üsna maadligi vajunud selle ootamatu valgekoorma tõttu. Siin üks mees pakub teed. Ja näib, et vesi on tõesti keema aetud, mis teil selle tee, sest siin on, paistab, et ega need käbid ei ole, ei ole käbid, meil on need kibuvitsamarjad, ta on niisugune C-vitamiinirikas kodumaine ja ja igati maitsev ja toitev ja karastav ja mõjub hästi tervisele. Ja lõkke on siin tulijatele pandud juba põlema ja tõesti, ega metsal seistes kulusse soe ära ja. Veidi suurema ringi, et kõik saaksid selle tule paistele tulla. Mina annan avasõna meie looduskaitse seltsi, talin Loskasse seltsi juhatuse aseesimehele. Ole pai, võta ja alusta. Tere. Tere päevast. Kallid loodusesõbrad veel kord, kõige tublimad, kõige aktiivsemad, kõige hakkajamad on täna meie järjekordsel juba traditsiooniks muutunud jõulud metsas Päeval seen saku kuuskede all. Hea meel, et tõepoolest vanajumal meid ka õnnistas sellise tõelise talveilmaga, nii ilusat, nii ilusat loodust ei, oleme näinud ammu linnainimesed, Saku lapsed natuke rohkem. Ma arvan, et see, mida me siin näeme tekitab meis väga mõnusa jõulutunde. Need on esimesed sellised päevad mis viivad neid sellele suurele Kristi rahvapeole lähemale ja samuti aastavahetusele. Me ei tulnud siia mitte kokkuvõtteid tegema, aga selleks, et lustakalt aega viita, neile on siin külalised, kes meil esinevad, laulavad, tulijad on, tee on, laske see omal hea maitsta. Soovin kõigile mõnusat olemist, tänan. Nii ma nüüd räägin, mis meil täna kavandatud on, kõigepealt tule juurest, läheme veidi eemale ja püüame igaüks oma isikliku küünla kuskile vaiksesse varjulisse kohta põlema panna, nii et meie, see ring oleks ka väljastpoolt tähistatud elava tulega meil tänavasse tõepoolest erakordselt vedanud seal, viies kord, kui me koguneme niiviisi metsaküünlaid süütama ja metsloomadele toitu viima, ainult alati nad peaaegu peaaegu alati olnud need jõulud, mustad ei ole olnud lund, üks kord meil vedas, aga nüüd on täna tõepoolest noh, niisugune pidulik lumine mets ülal veel kuskil siin on tuult, aga siin on täielik tuulevaikus ka, nii et ma usun, et küünlad ei kustu ja nüüd ma siis teeks ettepaneku, et igaüks otsigu oma küünlane, kena koht ja pange oma küünlad põlema. Ja veel ükskõik ja väga hea jämedama puu juure või oota. Agaramad on juba oma küünlad põlema pannud, pisut kindas käega tõmmanud lund vähemaks, et küünal jääks sambla peale hästi püsti. Ja mine natuke. Näed, kui ilusasti säraküünal särisev ja ka puu otsas on säraküünlad pandud põlema ja küünalt onule, mis su nimi on seal kõige väiksem osa kehana, sina oled Diana, kus sinu küünal on? Olule H ja M aitab siis küünla panna põlema neljanissiga, kaasas issiga kaasas, kes tulemusteta. Rahandusminister on seal. Meedik läks hästi põlema, küünal ka lääneema ja tütar annavad siis küünlaisale lähemale. Näed, ja ega ta siin jahe, kui lume helbed lähevad küünla peale taha kohe põlema minna, aga läheb, läks ilusti, läks selle oksa juurde siia, vaatasin ilusaid ana küünal, see oranžikas on siis ühe väikese lumise oksa varjus lume sees siis tuul ei puhu teda ära. Sinu kindlasti teise küünlaga põlema, eks ole. Panin ja, ja nii need tulekesed süttivad, Diana ema-isaga, sisutu tahavad lapsed siis üks vanem MM on veel säraküünlaid okstele riputanud ja paneb neid põlema. Ja nüüd on metsa alune see lumine, metsa alune väiksemaid ja suuremaid leeke täis. Need küünlad on kadunud, kaasa toodud ja tuldud kodunt kodus soojast metsa, metsa, kuuse, juurte, looduskaitse selts ei tule selleks metsad, igaüks aegs raiuks endale kuuse ja viiks selle koju. Vaid see rahvas tuleb Kuuse juht. Herman, miksin Tallinna looduskaitse seltsiga. Asju vist kõik sujub. Ei ole viga, jah, näed. Küünlad põlevad puude all ja lund tuleb, lõke. Lõke põleb, ilusti teed, pakutakse, kohe hakkavad päkapikud pakkuma maiustusi ja lapsed esinema. Siin Lutsyya lapsed ja tondiraba lapsed, päkapikud, nii et metsa all on lõbu palju. Kuulake kas teie kõrvu kostab juba laul. Neiukesed küünlad käes, leek soojendab, heidab varre noortele silmadele, osadel on päkapikumütsid peas ja nii see siin lõkke ümber justkui rahva süles suures ringis kostab ja käin. Viienda ker seene ja noh, nagu lähen ka voodivoor, oli ta ka need Nagu te kuulsite, oli laul rootsikeelne. Nii ma ütleks, niipalju, ja nüüd oleme, ulatatakse vaagen lauljatele, värvikad kommid ja kõige aga Veljo Ranniku juhatajatele edasi olemist. Ka klubi ja kolmandaks Tallinna matkaklubi, aga me oleme ikkagi võõral maal. Me oleme nüüd maakonnas ja oleme Saku vallas ja ma väga paluksin nüüd meeletervitussõnad või mingisugused head soovid kaasa öelda tänasele peopäevale Saku vallavalitsusel, täpsemalt Saku vallavanemal, palume. Mul on siiralt hea meel olla koos teiega siin lumises Saku metsas ja siiralt hea meel sellepärast et ta just Saku metsa valisite ümber Tallinna metsa rohkem. Meeldiv on kohtuda selliste inimestega looduses looduskaitsjatega ma arvan, et ka matkajad, nii Tallinna motoklubi kui Harju Matkaklubi on ikkagi sellised inimesed seal klubis, kes ja jätta endast maha konservikarpe tühje pudeleid, plastikpudeleid ja veel kõike kõike võimalikke olmejäätmeid. No vähemalt ma usun seda ja mul on ka selles suhtes kogemusi, tõeline matkaja läheb ära niiviisi, et see plats, kus ta peatus reeglina paremini korrastatud, kui ta enne seda oli, kui nad seal peatuspaiga leidsid. Nagu te näete on kõigevägevam otsustanud viia talve ja jõulud kokku, nii kui nad on aegadest saati olnud. Ma tahaks teile soovida rahu kindlust hinge saabuvate jõulu jõulupühade ajal ja nende järel ka aastavahetusel ja üleüldse järgmiseks vastaks võib-olla mõtiskleme ka selle üle, et. Kas ma ikka olen teise inimese vastu olnud täpselt selline, nagu ma tahaksid, teine inimene minu vastu on? Võib-olla, kuni niiviisi hakkame kõik mõtlema, siis saab siin karmis elus olema vähem kurjust ja rohkem üksteisemõistmist. Ma soovin teile kõike, kõike, head, kõike seda, mida nimetatakse inimlikuks õnneks ütleme siis terveks igavikuks. Lätanuks kohaliku metsateed täpsustus. Lumi ei tulnud mitte ootamatult miljoni tellimusi oli jah. Tõsis pingutusele veidi tellimusega. Naine anname sõna Saku koolilaste kätte. Mis head seal hiliskool, vihane ja vinge tuul murrab metsas mängima, aga talveid olla, ta külmetab, jälle sulab rattaroopas vesi võla vähedki, pilved pillanud, ammugi mul porist villand. Tabel ei kadunud, ootan, ootan, ootan, ootan, ootan pehmet valget lund ja see tuligi. Talgedelt särke valgelma, märgema mõttega pile Härmat, ent ma aisa, kelle tegumi kuulen haardalke keeletult. Olen pisem järel. Ning ma tahaksin meeletult-meeletult iseenesest parem. Luuletuse lugeja ise on ka üleni valges. Mis su nimi on? Neli Madisson. Mitmendas klassis käid kuuenda ja kes need väiksemad tüdrukud siin? Need on teise klassi lapsed. Ja teil on üks tore juhendajasti rõõmsa näoga tema Diana bänd. Nii saimegi tuttavaks. Mina räägin teile, kuna sajab ja, ja võib-olla mõnele on külm, õige lühikesed lookesest Hageri vallast ja Attila külas seal, kus ma üles kasvasin, need on seotud kõik jõulupühadega. Vanasti, nüüd laulavad lapsed nii, aga vanasti laulsid, nad jõuaks jõuaks jõulud tulla, jõuaks, jõuaks jõulud tulla. ÄKKI nääritullaneetina äki näärid tulla, et saaks lapsed saia süüa, et saaks lapsed saia süüa, oma käega ossi võtta, oma käega ossi võtta jõuaks, jõuaks jõulud tulla? Muidugi need jõulud tulid kah siis kõikidele. Ja nüüd ma räägin teile ühe, ühe õige lühikese lookesed tõestisündinud loost, mis juhtus Hageri kirikus. Teine püha, väga ilus ilm oli ja Hadevi kogudus otsis omale uut abiõpetajat puna praost Thomson oli juba vanaks jäänud ja ja linnast kandideeris siis sinna üks noor pastor ja sel ajal oli niisugune komme, et kirikhärra pidi ennem, no pastor pidi ennem jutluse pidama, et kas ta meeldib kogudusele ja kassaga vana pastorile meeldib. No hakkas siis tema jutlust pidama, peab jutlust, peab jutlustel ja hästi kõva. Vaatab, et üks mutikene ees nutab ja nutab, nutab ja nutab. No kui nad välja läksid, kirikust siiski veel oli, esimene oli puupüsti rahvast täis. Vaatad, et see naine räägib seal teiste taluperenaistega. Ta läheb selle juurde selle naise juurde ja küsib, et kallis hing, mis sinu südant vaevas, et sina nõnda haledastil nutsid kirikus. Kas ma saan sind abistada? Selle järele pistakse vanemus. Välja nutma, nutab, nii haledalt. Ja kirikus. Ja kiskusin, siis tuli mulle meelde mu vaene hunnik vasikas, kes eile jõuludeks tapeti ta veebis just sama hästi nagu teie kirik tänagaaessides. Noh härra jättis oma ameti maha Tuju läheb järjest paremaks, siin lõkke ümber rahvas nagu ühte sulanud ja pisileega just nemad, kes alustasid lauluga, nendel paistab ka lusti üle jäävat ja mängisid siin veel oma ringmängu ja lassid laulul kõlada. Rada on päris siia metsa alla sisse sõtkutud. Nüüd ma vaatan, üks omade hulgast võtab paksu raamatu ja ilmselt leiab sealt veel midagi, mida ette kanda. Nüüd juhtus niisugune lugu, et mikrofonimees jäi lauljate ringi sisse. Olen siin kuuse all ja minu ümber neiukesed laulavad, liiguvad, kummardavad. Jälle käest kinni ja ringiratast laul jätkub. Nüüd sosistatakse midagi vastastikku, kõrv. Nii no üks on mul selge, et ei oskate palju laule rootsi keeles ja raadios kahjuks ei näe, mis te siin tegite, alguses püüdsin juurde rääkida, aga see ei ole ilus, kui teised laulavad ja keegi räägib millest see laul siis nüüd kokku kõnelasse? See tekst on seened, et rebane jookseb üle jõe, kas me võime laulda kõigepealt tüdrukute laulu et nii teevad, tüdrukut kõnnivad ja kui nad istuvad ja kui nad seisavad ja siis me teeme nagu, mida tüdrukud tead. Ja siis mida teevad poisid ja mida teevad vanamehed ja vana ideid ja kingsepp ja Pagaria ükstakõik, mis pähe tuleb, seda teed. Nii, no täna teie olite siia palutud kutsutud, teie oskate toredalt esineda. Aga kui te nüüd ringi vaatate, vist kutsuti kenasse kohta küll. Eks ta alakest, et lumi maha. Ja sina, mis sa ütleksid selle koha kohta? Õlu, võlu, siin on väiksemad tüdrukud. Karla eesti keeles. Ja jälle võetakse uus laul üles. On kena komme metsloomadele toitu viia jõulude aegu ja veelgi enam komme oma koduloomadele lauta viia. Uusa, seda ööl, kui uus aasta on juba saabunud. Sest olgu ka neil pidu, meie oma peo peame kodus, metsloom elab ka ilma meieta ära. Aga noh, ikkagi on endal hea soe tunne südames, kui olid ka tema peale mõelnud ja midagi. Prouad murravad kohe leivast suuri tükke ja, ja teil on kapsad kaasas, sooja leiba, mõtelge, kohe soe leib muidugi. Isegi nii et soojast südamest siis metsa loomakestele ka ja porgandid pannakse ja väikestel lastel on kapsalehti sel moel tantsimas ja siin on ilusti vaiades tehtud harulise puutüve najale nagu väikene katussekene vari. Et siis, kui tulevad kitsed või tulevad jänkud või ka linnud, siis nad saavad jõulude ajal siin küll kõhu täis, mis sinul seal kotis on? Kapsas, kapsas, Nonii kapsavirn läheb päris suureks ja punaseid porgandeid on ja. Ja nüüd on seda kilekottide sahinat ja kahinat, sest lapsed on väga tublid, nad on kodunt vist kõik asjad ära toonud. Aga noh, kui kodus on laud kaetud, siis natukene jääb alati üle ja ja see on nüüd siin kokku üks suur suur riik. Kas healõhnaline metsloomade jõululaule? Talle terasid ja saia ja pisikene linnukene tahab ka ju toitu ja temal on helbekesed ja terad kohe noka järgi ja just nii ongi. Just nii ongi. Ja igasuguseid ravimeid on olemas, täna on ka siin metsatöid ja vaarikatee pidi hea olema ja, ja pohlavarre tee pidi hea olema, aga aga minu käest ikka küsiti, mis on see kõige parem tee, mis tervist annab ja siis mina nagunii ei vastanud, õieti siis mulle üks tark mees ütles, et kõige parem teon jalgsi käidud tee. Ja nüüd ma annangi sõna matkajatele. Nojah, me oleme niisugused inimesed, kes joovad vett ja käivad jala. Ja. Ei näegi kui laadus, rööv, vanemusplaane kus loola ja päikse ebaeest maha neli klassi. Ma ka. Kuidas müüa nii ühises ringis nagu üks pere, kes on väga väikesi lapsi, eakaid memmesid ja taate, see punane metsatulek praegu läheb edasi. Nutikas on vaadata, kuidas matkajad oskavad teed keelda. Kahe puu vahele tõmmatakse tross ja sinna raudkonksu külge pannakse tavaline ämber ja tuleb kohal, läheb mesi tõepoolest keema. Ja kui seal on veel sees häid marju ja kõike, mis maitset annavad ja vitamiin ja siis tõepoolest suurepärane ju kõige paremini. Jõulude ajal. Osa naitsikutma löövad tantsu, kel fotoaparaadid kaasas, teevad pilti. Ja selles välisringis põlevad endistviisi edasi küünla ta suurt mõnegi pilk tule peale on väga mõtlik ja sügav kuid üldiselt on kõik rõõmsad, heas tujus. Ja kindlasti seda meelt, et hästi tegid, et metsaküünaldega kuuse juurde tulid.