Ja see on nüüd juba laialt teada tõsiasi, et Eesti metsanduse arenguprogramm, mida töögrupid aasta otsa kokku panid on eelmisest nädalast laiemale ringile arutamiseks. Eksemplarid läksid keskasutustele ja ajakirjanduse suunas ja kõik võivad nüüd sõna sekka öelda. Esimese tutvustuse vikerraadio tegi täpselt nädal tagasi kuid viimasel minutil saabunud küsimused loomulikult jäid vastamata ime, lubasime, et täna seda ka teeme. Niisiis, kuidas suhtute Sa ülemate pöördumisse peaministri poole, mis täna teele läks? Telefoni helistaja ütles, et tema on metsaülemate juhatusest ja Tartust loomulikult samal päeval me eriti midagi ei osanud öelda. Kuid nüüd oleme kuulnud, et juhatus NUT metskondades pabereid, et allkirju koguda et midagi võetakse ette. Täna aga ei ole ka erilist selgust selle pärast. Eesti metsaameti peadirektor Andres Talijärv. Kui palju teil seda infot praegu on? Ega ma otseselt seda dokumenti nüüd näinud ei ole, mida praegult allkirjadega nagu täiendatakse, aga selge on see, et metsaülemate seas mingisugune segadus valitseb ja mingisugune hirmunud tekkinud just seoses sellega, et paratamatult reformide käigus osa struktuure tuleb ringi vaadata ja paratamatult ka on tänapäevakorras osade metskondade mitte likvideerimine, vaid liitmine teiste meeskondadega. Eesmärgiks on saada tugevad, elujõulised metskonnad, et nad suudaksid tulevikus riigimetsa majandada. Ja ma arvan, et see protsess on paratamatu ja pöördumatu ja ei ole nagu mõtet hakata sellele protestile nüüd lihtsalt emotsioonidega vastu küll, aga ma saan täiesti aru sellest, et kui metsaraamatut või, või keegi tunnetab, et tema koht on ohus, siis ta peaks nagu põhjendama seda, miks ta, miks ta, miks ta nüüd selle koha säilimist nii kui vajalikuks peab, nii et ühest küljest on väga inimlik. Teisest küljest ma arvan, et kui metsaga seotud inimesed saavad aru ja tahavad aru saada sellest, mida tegelikult selle käimasoleva reformiga kavandatakse siis nad mõistavad, et see on paratamatu ja ilmselt sellel pöördumisel väga sügavat sisu ei saa olema. Ja meie andmetel ei ole ka peaministrile veel midagi saadetud. Teine küsimus, kuidas on arenguprogrammis kajastatud metsamaaparandus ja teedeehitus? Arenguprogrammis on öeldud, et metsateede ja maaparandustööde tegemiseks tuleb vahendeid leida. Ilmselt need vahendid alati ei ole piisavalt ka sellel aastal me teeme metsa parandustöid tunduvalt vähem, kui me tegime eelmine aasta aia. Siin ei ole mitte mingisugune poliitiline tõekspidamine, vaid siin on lihtsalt rahapuudus. Kui tulevad paremad ajad, siis me saame rohkem neid töid teha. Kui on halvemad ajad, siis püüame seal, kus võimalik neid tööd lükata jälle nendele parematele aegadele. Küll aga ma arvan, et sellist massilist metsamaade kuivendamist, kui oli siin seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel aastatel, kui sadade tuhandete hektarite kaupa võeti ette uusi objekte tulevikus meil olema ei saa, nii et põhiliselt keskendume olemasolevate süsteemide korrashoidmisele ja kui vaja, siis muidugi mõni väike, nimelt saadik tuleb ka täiendavalt ära kujundada. Vikerraadio otsesaates esinenud, et riigi metsaameti nõunik Ants Varblane sai koju kaasa ühe küsimuse. See on küllalt pikk küsimus, ma loen seda aeglaselt veel kord ette. Kas peate õigeks, et inimene peab loobuma oma metsamaast sundkompensatsiooni hinnaga? Ma hindlus üks kolmandik maa hinnast metsa eest. Uues kohas asenduskohas pean ma maksma maa eest, pluss täishind seal kasvava metsa eest mis on ühe hektari kasvava metsa hind. Küsimus koosneb mitmest osast. No muidugi, mina ei ole see otsustaja, kas seaduslikult tehtud toimingud on õiged või valed, nad on selgelt ju seaduste järgi tehtud. Aga kui me räägime sellest, mis maksab täna üks hektar metsamaad koos kasvava metsaga sisse kõigub kaheksast kuni 40000 kroonini ja üle Eesti on ta keskmiselt 20000 krooni ja selle erastamise juures on see võimalik teha EVP teedega ja sellisel juhul võime selle rahulikult selle summa jagada, jagada viiega ja siis saab meile praegu üsna selgeks, mida tegelikult kasvab mets praegu inimeste jaoks siiski maksab. Aga kui on selle kompensatsiooni väljaarvestamise juures tegemist selge ülekohtuga inimeste suhtes, siis on ju meil võimalus pöörduda alati kohtu poole ja on võimalik ka erakorraline metsamaa hindamine. Läheme seda rida pidi edasi ja kolm meest on eelnevalt nõusoleku andnud oma arvamuste esitamiseks. Kõigepealt Talupidajate Keskliidu metsanõunik Leonhard Polli. Metsaamet teatavasti asus arenguprogrammi koostama 94. aastal millistega ja kahjuks ta riigisiseseid asjaosalisi kaasa paranenud. Alles möödunud aasta septembris tehti ettepanek teistele huvigruppidele osalemiseks erinevates töögruppides. Talupidajate Keskliit esitas juhatuse otsusena oma seisukohad. Aasta tagasi. Metsapoliitika koostamiseks ja kujundamiseks. Ja selles oli ka ettepanek määrata kindlaks programmi koostamise lähteülesanded, koostajad ja tulemuste vormistamise kord kõigi huvigruppide kvaliteetsel osavõtul valitsuses. Kahjuks ei tehtud, jätkusid diskussiooni töögruppides, kuni siis käesoleva aasta mais moodustati valitsuse korralduse arenguprogrammi koordineerimiseks nõndanimetatud asjatundjate komisjon. Komisjonile on ülesandeks tehtud vaid kuulata informatsiooni esitada keskkonnaministrile, see tähendab komisjoni esimehele ettepanekuid metsandusalaste küsimuste lahendamiseks. Komisjon on arutanud seda programmi, mis olid koostajate poolt esitatud. Aga nüüd on see heaks kiidetud, na laiali saadetud, kuigi tekstis arutluste tulemusel on tehtud rida täpsustusi, ei saa öelda, et komisjon oleks selle üksmeelselt heaks kiitnud või et see dokument oleks üheselt mõistetav. Siin kas või metsaomandiprobleem? No teatavasti 40. aastal oli vabariigi territooriumist eravalduses ümmarguselt kolm miljonit hektarit. Õigusvastaselt võõrandatud maadel kasvab praegu 1,2 miljonit hektarit on metsamaal, seevastu võetud seaduste järgi kuuluks tagastamisele erastamisele mis moodustaks 60 protsenti meie metsades. Nüüd selle metsapoliitika tekstis on 50 protsenti. Meie arvestuse juures on 40 protsenti. Eelmise nädalalõpuinformatsioonis avaldas aga keskkonnaminister, et tagastatavaid maid on vaid 850000 hektarit. Kui pooled on metsamaad, siis nagu tagasi saadaks üks 400000 hektarit metsamaa. Ühesõnaga ka puudub nagu maakasutuspoliitika ja ei saa teha poliitikat ühe maakasutuse viisi kohta. Kui seda üld üldiselt ei ole, noh, näiteks Leedus tehakse kompleks. Arenguprogramme koos. Saatetegija on üsna kimpus, sest et kui küsimusi on nõnda palju siis peaks vastajad olema üksjagu. Kuid kõik ei mahu ühte saatesse. Ja sellepärast ma palusin appi. Metsanduse arenguprogrammi koordinaatori Andres unemari. Aitäh võimaluse eest, ma tahaks rõhutada siin sellele esimesele poolele vastates seda, et teatud mõttes on härrabolile õigus. Kahjuks puudub meil veel riigis välja kujunenud metoodika, kuidas ühe sellise tervikliku majandusharu arenguprogrammi riikliku arenguprogrammi koostada ja keskkonnaministeerium ja metsaamet. Ta on olnud selles mõttes väga tublid, et nad algatasid selle programmi ja panid püsti ka siis selle lähteülesande. Ja ma arvan, et seda ei või neile mitte pahaks panna, sest vastavalt vabariigi valitsuse seadusele just keskkonnaministeeriumi haldusalas, siis tuleb nendele probleemidele vastust leida, millele riiklik metsapoliitika vastama peab. Ja On hea, et spetsialistid koostasid selle lähteülesande, sest nagu nüüd lõplik metsapoliitika arutelu asjatundjate komisjonis on on näidanud on kõik olulised küsimused käsitletud ja nendele ka vastused saadud. Iseasi on see, kas need vastused kõiki huvigruppe rahuldavat, kindlasti mitte. Aga selline asjatundjate komisjoni ja kõigi huvigruppide töös osalemine on näidanud, et sellist keskmist ja põhilist seisukohta nad kindlasti rahuldada sellisel kujul, nagu ta on. Ja muidugi terve, selline demokraatlik protsess kõige huvigruppide osavõtul on väga pikk ja vaevarikas, eriti protsessi koordinaatoritele. Nagu me näeme siis terve see protsess on võtnud aasta aega. Nüüd, kui me oleks need lähteülesanded hakanud koostama kõigi huvigruppide osalusel, siis ma kujutan ette, et sinna oleks läinud veel aasta, et need ülesanded paika panna, sellepärast kasutati ülesannete püstitamisel, spetsialiste ja konsulteeriti siiski enne seda ka huvigruppidega, nii et seda ei saa öelda, et seda pole tehtud. Ja kui nüüd konkreetsemalt rääkida siis omandivormist ja, ja sellest, et metsapoliitika jätab nagu lahtised otsad omandisuhted tahes või ei ole täpne arvudes siis tegelikult metsapoliitika ongi üks poliitika ja ta räägib ka üldsuundadest. Ja kui me loeme, siis metsapoliitika kirjutab täpselt, et enne 23. juulil 1940 riigile kuulunud metsamaa osas ulatuslikku erastamist enne riigi majanduse stabiliseerumist ei toimu ja siis järgnevad põhjendused, miks ei toimu sellest me rääkisime eelmises saates ja ma küll ei tahaks praegu laskuda vaidlusse nende kümnete protsentide üle, sest tõesti metsapoliitika sõltub väga palju maakasutuspoliitikast. Kalle põld, põllumajandusministeeriumi regionaalse arenguosakonna juhataja, Te olete kohe päris mitmed dokumendid lauanurgale pannud, valmis, tähendab mina väga lühidalt täiendaks härra Polli, öeldud mõtet, et loodi asjatundjate komisjon ja kui lugeda vabariigi valitsuse määruses komisjonil on tõesti antud kaks ülesannet kuulata metsanduse arenguprogrammi erinevate töögruppide informatsiooni. Seda esiteks, see võib kohe öelda, et asjatundjate komisjon ei ole kohtunud ühegi töögrupiga. Ja me arutasime, et kas seda ka või oleva minu arusaamise järgi oleks vaja kohtud olnud töögruppidega, sest et asjatundeta komisjonis osa liikmeid on ikkagi sellised, kes metsandusküsimusi valdavad väga noh, väga kitsastes valdkondades, mitte tervikuna. Ja teiseks ülesandeks on andnud esitada keskkonnaministrile ettepanekuid metsandusalaste uuringute korraldamiseks ja nii edasi. Ma arvan, et need lähteülesanded ei võimalda siiski koordineerida keerida arenguprogrammi mille moodustamiseks asjatundjate komisjon oli loodud nagu. Mida Kalle põllule Andres one mar saab ütelda? Andresoo mõnemar koordinaatorina ei saa väga palju öelda, ma saan ainult öelda seda, et asjatundjate komisjon oma esimesel ja teisel istumisel arutas seda küsimust ja kuna asjatundjate komisjon koosneb tegelikult oma eriala tippspetsialistidest, kes on väga hõivatud siis nad jõudsid väga üheselt seisukohale, et neil puudub aeg selleks, et kõiki neid töörühmasid, mida oli kaheksa üle kuulata, nende lõpparuandeid siis läbi töötada ja selle alusel teatud parandusi teha. Nii et see on läbi käidud küsimus ja komisjon otsustas, et nad ei ole võimelised selleks, et neil ei jätku selle jaoks lihtsalt aega. Ja teisalt, kui kõigis nendes töörühmades, mis selle poliitika koostamisel osalesid olid kõik huvigrupid esindatud, siis hakata asjatundjate komisjonis nullist peale jälle sellesama tööga. See oleks lihtsalt niisugune olnud ajaraiskamine ja liiga suur tükk selle komisjoni jaoks, nii et otsustati nii. Kuidas on otstarbeks? Toomas lemming, teie olete Eesti erametsaliidu tegevdirektor ja just nende inimestega puutute kokku. On see mets, kas juba tagasi saadud tagasisaamisel, mõnel on vähe, mõnel on rohkem, mõni jaksab selle metsakise ümber käia, mõni vajab väga palju abi. Ja kui te nüüd vaatate oma tagala seisukohast seda programmi, siis mida kõigepealt esmajoones soovitavaid? No erametsaomanikud liitusid nii nagu ka teised asjaomased ühiskondlikud organisatsioonid möödunud aasta septembrikuust metsanduse programmiga osa võttis neid nii palju, kui palju oli võimalik. Aga mis sai nüüd põhiliseks, mis peale suure küsitluse läbiviimist selgus, et hakkagi kõige suuremat Noad enamjaolt metsaomanikud nõustamise ja toetamise poole pealt ja üheks toetuseks praegust nimetatakse metsamajanduskavade tasuta riigipoolset tegemist, seda nagu kirjutatud ka metsaseaduses sarnaselt lahti. Aga see riigipoolne külg jätab väga palju praegust soovida. Näiteks Viljandi maakonnas on katastrisse kantud 19 ja pool 1000 hektarit metsamaid. Aga korraldada on jõutud ainult neli ja pool 1000. Probleemid rahastamisega metsakorraldustööde jaoks olnud juba väga teravalt üles tõstetud alates kolmandast aastast, kuid praegust segab see väga palju talunikel metsade majandamist, kuna metsad on kätte saadud, Nad on omanikud. Kuid majanduslikke võtteid metsades teha ei tohiks nagu. Ja kahju on, et praegu puuduvad riigil vahendid ja et ei ole leitud täiendavaid vahendeid metsakorraldustööde intensiivsemaks teostamiseks. Ja ma loodan, et see probleem siiski laheneb, et need rahad leitakse. Ja metsapoliitika toetab seda, et just nendes kahes valdkonnas oleks riigil vaja neid rahasid leida, et see ressursi raiskamine, et see on see kõige efektiivsem viis erametsaomanikuna nõustamisega jõuda. Jaama lisakski nüüd dokumendis rõhutatakse liigselt, nagu seda riigikesksust. Riik on parim pikaajaliste investeeringute tegis tööle ja sõnasused, et riik otsustab, naerab, teostab, lahendab sellega fikseeritakse lihtsalt jällegi need lahendused jäävad mõne riigiametnike või riigiametnike trupi kätte. Nagu sellist demokraatlikku asja rajamist ja peremehe usaldust nagu ei teki Eesti riigi kodanikuna ja olukorda tundma inimesena olen ma tegelikult öeldes rohkem mures ligi maa ja sellel paikneva vara pärast. Ja mitte üksnes metsa pärast. Riigimetsamaadel on 35000 kilomeetrit Olavi 7000 kilomeetrit kruusakattega metsateid ehitatud. Lisaks ehitised. Nents näiteks teed, David on üldse riigivarana arvele võtma ja keegi ei vastuta nende lõhkumise nende seisukorra eest. Sellel on korduvalt tähelepanu juhtinud ka riigikontroll. Ehitustel on leitud lahendus, et need erastatakse kuhu järgmised riigimetsaametnikud elama lähevad. Kõigi nende tööde jaoks metsakapitalil nagu vahendeid ei jätku. Seetõttu, kui nüüd valitsuskoalitsiooni prominendid Külastades väidavad, et riiki on kõikjal loll, laisk ja lohakas. Tekib küsimus, et kuidas siis ainult metsades vähendamisel on riik kõige targem virgem ja hoolsam. No midagi osta, kui tegemist on riigimetsapoliitikaga, siis on selge, et on riigi keskne, sellepärast et see metsapoliitika peab eelkõige määratlema riigi kohustused metsanduses. Ja seda see metsapoliitikaga teeb. Nii et see asi peabki niipidi olema. Mis puudutab riigimaa ja riigivara paremat kasutamist, siis riigimetsapoliitika näeb ette ka abinõud selleks, kuidas parandada riigi ametkonna tegutsemise. Malle, kuidas muuta seda administratsiooni efektiivsemaks, kuidas ametkond peaks riigi vara paremini hoidma, hooldama ja seda ka paljundama, kuidas pakkuda paremini teenuseid riigimetsa kasutamise võimalusi kõigile Eesti elanikele ja meie külalistele. Nii et neid aspekte on silmas peetud ja need selles poliitikas kajastamist leiavad? Võib-olla kui nüüd detailsemalt öelda, milles siis selle seaduse riigikeskse käsitlus väljendub? No võtame näiteks paragrahv kahe metsapoliitikast. On öeldud, et normatiivsete funktsioonide täitmise eest ja vastutus riigile kohalikele omavalitsustele ja nende funktsioonide täideviijaks on riiklikud organisatsioonid. Tegelikult, kas see meie praeguse metsaseaduse järgi on ka metsaomanike organisatsioonidel õigus osa võtta seadusloomest ja metsaõigusnormide väljatöötamisest, seega ka mittetulundusorganisatsioonid, assotsiatsioon, mida liidud on ikkagi nende normatiivseta funktsioonide väljatöötamise eest vastutavad. Võtame paragrahv nelja riigimetsapoliitikas, kus lõige neli väidab, et riigimetsade haldamise organisatsioon võib täita vajaduse korral ka need Eesti vabariigi valitsuse poolt antavaid ülesandeid, mis kasumit ning mille täitmiseks vajalikud kulud kompenseerib riik. Minul on ka küsimus, aga miks need ülesanded või täita needsamad metsaomanike organisatsioonid? Miks ikkagi lähtutakse ainult sellest aspektist, et riik on suuteline neid ülesandeid täitma? Nagu vaadata meie vabariigi valitsuse poliitikat, siis see on ju suunatud ikkagi riiklike funktsioonide detsentraliseerimise-le ja on suunatud sinna, et rohkem riiklikke ülesandeid delegeerida. Ühiskondlikele organisatsioonidele ja ühiskondlikud organisatsioonid on ju suurema kontrolli all, nad on tunduvalt avatumad. Mis puudutab seadusloomet normatiivseid funktsioone, siis nende täitmine on loomulikult paika pandud meil põhiseaduse ja muude seadustega ning metsapoliitika väidab vaid seda, et riigil on vastutus selle eest, et sellised seadusloome algatused tekiksid, et need protsessid oleks läbi viidud ja et need kajastuksid siis seal, kus see koht on ja saaksid ka täide viidud. Mis puudutab riigi funktsioone ja seda, et kas riigi osa on ühes või teises osas liiga suur või tuleks teatud tööülesandeid delegeerida teistele Kont traktoritele või ühendustele siis tegelikult riiklike institutsioonide töörühm alustaski oma tööd sellest, et kõigepealt tehti selgeks, millised tööd, millised töövaldkonnad üldse metsanduses on olemas ja teaduslikud pimedates funktsioonid ja kõik need funktsioonid analüüsiti läbi siis sellest aspektist, et kas seda peaks tegema riik või peaks seda tegema omanik või peaks seda tegema mingit kontraktor lepingu alusel või neljas variant, et see on vabas konkurentsis ja kõik see ülejäänud riiklike institutsioonide töö, kõik see muu töö lähtus just sellest analüüsist. Ja ma leian, et kuna see on kõige huvigruppide osalusel see analüüs tehtud, siis peaks metsapoliitika väljendama seda, mis on riigil otstarbekas teha ja mis on otstarbekas jätta teistele. Praegu me oskame nii metsandust näha ja oskame teda ka tulevikus näha meie kätes rohkem ja tulusamalt ja mitmekesisemalt. Metsatöösturite esindaja Mati Polli ütles ju, et kui selle dokumendi järgi hakatakse toimima, siis saab tulevikus paremini elada kui seni. Rohelised, kellega oli võib-olla paar aastat tagasi suuri lahinguid, olid dokumendi poolt. Majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso ütles, et see tuleb kiiresti viia valitsusse, et ei saa ühe teema kallal ainult rääkima jääda. Teadus haridus olid samuti poolt. Kuid eks äsja kuuldud mõtted ja küsitavused justkui programmi juures. Kui need kõlavad, siis tuleb neile vastata. Täname, vastasime. Mida teie kokkuvõttes selle saate lõpus tahate veel öelda? Näiteks ma tahaks öelda, et metsapoliitika ei ole ainult see paber, mis siin kaante vahel on ja mida me avalikult arutame ja mis saab võib-olla kuu-pooleteise pärast valitsuse heakskiidu. Metsapoliitika on tegelikult protsess ja see tähendab seda, et see protsess jätkub, need töörühmad, mis on moodustatud, need inimesed, kes on selles protsessis osalenud, on, on saanud teatud kogemuse. Nad oskavad laiemalt vaadata ühele ja teisele probleemile, nii nagu ka tänased küsijad-vastajad. Ja see on väga meeldiv ja see on selle töö üks suuri väljundeid, nii et jõudu siis. Selle metsapoliitika aruteluks, selle vastuvõtmiseks, selle elluviimiseks järgmise metsapoliitika koostamiseks meiega koordinaatorit, peaksime hakkama mõtlema juba õue peal.