Eestimaa piiridega on aegade muresid olnud ja kirgesid nüüd aga ühes keskasutuses seina peal aukohal Eesti kaart ja siit võib välja lugeda piire, mida pole varem kuskil näinud. Ja eksis. Kabineti omanik, Eesti riigi metsaameti peadirektor Andres Talijärv peab seletama mida need piirid tähendavad. No siin on eestimaa tinglikult jagatud kaheksaks kauniks ja need regioonid kujutavad endast siis metskondade ühendusi, ehk siis riigimetsade majandamise organisatsioon krooni. Ja noh, nii nagu siit pildi pealt võib näha, siis meie nägemuses on ühte regiooni Nonii kokku pandud Võrumaa ja Põlvamaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Lääne- ja Ida-Virumaast on tehtud üks regioon, Virumaa regioon. Osa Harjumaast ja Järvamaast on pandud ühte regiooni osa Harjumaast Raplamaast on pannud teise regiooni oma regiooni moodustavad Läänemaa saare. Samuti on Pärnumaa eks omaette regioon. Ja lõpuks siis Valga ja Viljandi regiooni, et senise 15 sellise maakondliku jaotuse asemel me nüüd sellest aastast oleme läinud kaheksa regiooniks. Peale kui möödunud, kas tal oli Eestis riigi metskondi 186 aasta alguse seisuga, siis nüüd, kus vahepeal väga kardeti, et pooled inimesed kaotavad töökohad ja pooled metskonnad toovad aga ametlikult paberite järgi esimese jaanuari seisuga 97 palju metskondi Tänase seisuga peaks järgi olema 151 metskonda ja mega metskondade vähendamine ei ole meil mitte mingisugune eesmärk omaette, see on lihtsalt vahend, kuidas oma sihukesi nägemusi realiseerida ja kujundit teised ametkonnad võib-olla rohkem räägivad, et on vaja hakata kuskilt kokku hoidma, siis meie oleme juba asunud selle kallale ja tõesti, seda haldusreformi me selliselt läbi viime, et vaatame väga kriitilise pilguga oma metskondade suuruse ülesammas, vaatame kriitilise pilguga üle metskondade tööde mahud ja muidugi ka siis selle koosseisu, kes metskonnas ametis on. Kuigi jah, kindlasti mingisugune inimeste inimestel töö kaotamine on, aga ma arvan, et ta ei ole valdav, et nüüd kõik inimesed, kus metskonnad kokku pannakse, nad jääksid seal regioonis ilma tööta. Ühel viimasel nõupidamisel siiani mäevere metsaülem Eduard laos andis kolleegidele edasi arvuti disketid ja ütles, et seal peal on siis võimalus teil kõigil üle vaadata oma metskonna inimeste tõhusus. Töö aluseks olid siis omaaegsed juhendid, metsad Kohila metsatehnikule ja teistele. Ja ma kuulasin seda ja imestasin, sest tuli välja, et mees, kes tunneb metskonna elu, kes on töötanud keskasutuses, tunneb ka laiemalt Eesti riigi metsandust. Selle oma rehkenduse järgi jõudis järeldustele, mida tasub siin jagada teistega. No mets on muutunud nüüd üle küllaltki kalliks varanduseks. Ja nüüd kogu see tööde organiseerimine metsas ja erinevad metsamõõtmised on ju praegu eeskätt ikkagi nagu metsavahtide õlul suures osas. Ja me peame arvestama, et metsavahid on ikkagi küllaltki väiksepalgalised inimesed. Samal ajal metsavahtide elul on ka Valveaegadest aega niimoodi olnud. Nüüd mäe peal, ütleme sellest ajast alates, kui metsavaht metsavahi ametikohta Eestis loodi, on ikkagi metsades toimunud tohutud muutused. Praegu kõik need niinimetatud vastu mõjurid metsavahile nimetatud kurikaelad, nemad ju ei liigu metsas jala, nemad liiguvad autoga, nemad on varustatud heade sidevahenditega ja ühel jala liikuval metsa vahel on ikka võrdlemisi raske nendega võidelda. Nüüd aeg õpetab meiega raha lugema. Ühtepidi sai kriitiliselt üle vaadatud, kuivõrd palju ikkagi spetsialiste metsas vaja on. Ja oma hämmastuseks ma leidsin, et nii oma metskonnas kui ka kolleegide juures võib läbi ajada täitsa suurepäraselt, kas kolmandiku võrra vähem või isegi poole vähemate spetsialistidega. Aga samal ajal olemasolevatele saaks ju palka tõsta. No nüüd tekib kohe see hirm, et hulk inimesi vallandatakse, tähendab, ma arvan, et kui kohapeal mõistlikult toimetada heegega. Ma mõtlen metsaülemaid kes on meeskondadest, juhid, vaatavad oma kaadri kriitiliselt üle ja nad leiavad kindlasti, et seal on hulk vajalikke inimesi, keda me nüüd oleme sunnitud olemasolevatelt ametitootjatelt koondama. Siis ega sellepärast metsas ei ole töökuhugi kadunud, metsas on meil pigem uusi töökohti juurde vaja ja neid inimesi saab ju edaspidi kõiki ära kasutada. Iseküsimus see nüüd, sõltub iga konkreetse juhi tarkuses tähendab kuivõrd oskuslikult paindlikult ta oskab neid muutusi ellu viia. Kui metskonnad muutuvad ikka enam ja enam majandavaks organisatsiooniks siis on ju väga oluline ja selleks ongi need piirkonnakeskused loodud. Et targalt ja kallimalt metsaga ümber käia. Siis peaks ju see efektiivsus, mille nimel neid ümberkorraldusi riigimetsast tehakse, ka hakkama enam välja lööma. Ja nüüd me hüppame siis selle Eesti kaardi eest temaga Kuusoppi ja siin on ja nagu saate alguses juba öeldi Põlvamaa ja Võrumaa ühise piiri saanud Titymberke teelate omade hulgas hästi tuntud mees Põlva metsaameti peametsaülem, seni, aga nüüd siis on teil nagu teine amet olemas või, või kuidas? Jah, nüüd, esimesest jaanuarist olen hõivatud ka selliseid tööülesandega nagu riigimetsade majandamise organisatsiooni projektijuht ja oleme siis kavandamas Põlva Võru piirkonnas edasisi töösuundasid. Ja kui me seda metskondade kaarti vaatame, siis kolleeg Klaus rääkis põhimõtetest, kuidas võiks need muudatused toimuda, siis ma ütleksin seda, et Põlvamaal on need need muudatused toimunud esimesest jaanuarist senise 10 metskonna asemel. Metsade majandamist teostab viis metskonda ja kõik need eeltoodud põhimõtted, mida Eduard Klaus tähtsaks pidas, püüdsime neid arvestada. Ma olen ka seisukohal, et kui me räägime metskonna sotsioon sellest rollist, maalia metskond kui tööandja, siis tuleb teha teha vahet ja selget vahet, et. Kui me räägime ühelt poolt ametnike tööhõivest ja metskonna pakutavas tööhõives, siis tähtsam on siin alati ikka pidada silmas metskonna poolt pakutavad tööhõivet ja põlgama Maal jätkab metsaametnike peres metskondades 95 ametnikku. Esimesest jaanuarist 97. Koondada tuli siis lõpuks 34 34 töötajat. Miks ma ütlen, et tuli lõpuks koondada 34 sellepärast et esialgsete plaanide järgi oli see see arv 20, aga selline tööde pakkumine tähendab senise ametnikutöö asemel siis töömetsas. Kahjuks mitmed-mitmed senised metsa vaid seda ei võtnud, ei võtnud seda pakkumist. Ja siin ka nüüd joonistus välja väga erinev, erinev selline suhtumine, aga on ka metskondi, näiteks Kiidjärve, metskond, kusse metskonna senine töö pere jätkab sendiliselt. Ja see näitab sellist harjumust. Harjumus tööd teha? Mitte ainult nagu öeldakse, tegutseda ainult ametniku reaalvait metsavahil, vaid tegutseda metsas. Ja nendele meestele, ma usun, see muutus ei ole, ei ole nii nii kaelamurdev ja maa täiesti ühinenud. Ma pean ka seda põhimõtet väga tähtsaks. Pidasime seda põhimõtteliselt väga tähtsaks, et oleks võimalikult palju meie head head personali aastate jooksul koolitatud, personali ennast töös näidanud, personali säilitatud. Ja selliselt oma oma muutused ka kavandasime. Ja usun, et ka Võrumaa Võrumaal need muutused õige pea saavad toimuma ja kõik eesmärk on suunatud ikka selleni, et pakkuda Eesti kagunurgas inimestele tööd metsas. Kui me nüüd seda tööd pakume, siis jah, me peame endale selgeks tegema, et me enam sellisel hulgal ametnikele ei suuda pakkuda, aga, aga töö kui selline ei kao kuhugi, vaid pigem pigem vastupidise töö, suureneb. Kui ma kuulsin, et te võtate oma õlgadele suurema piirkonna ja metskondade liitmised toimuvad see oli vanal aastal veel, siis ma mõtlesin, et kuidas teil on seal niisugused suurepärased metsaülemad Tigani kilu metsas võlli pinnasel, kuhu nad kaovad jaka kahju, kui nad kaovad, on need mehed alles. Need mehed jätkavad ja ja meil on ka selline selline variant, nüüd nüüd nagu öeldakse, ellu läinud, et viis senist metsaülemat kelle metskonda nüüd ei jäänud, need jätkavad siis kolleegide juures abi metsaraamatuna, nii et. Ma usun siiski, et selliste läbirääkimiste tulemuste asjade paikapanemise tulemusena me saavutame sellise küllaltki optimaalse ja ütleme, inimliku inimliku variandi nende asjade ümberkorraldamisel Jah, kui pisut seda keerulist ümberkorraldamist lihtsustatult püüda sõnastada, siis ametnike arv on vähenenud. Mets on kasvanud ühele metsaülemale maa alaliselt ja tööde mahu poolest. Aga miks mitte kasutada tublisid inimesi metsas metsatöö juures maa pealt, kui nad tulevad kuskilt mujalt sinna tööle, nii et siin asjad ilmselt vajuvad paika ja ja, ja see hirm, et kõik laguneb ja kõik lüüakse puruks, see vist on juba vana aastaga selja taha jääb. Usun küll, sellepärast, et me püüame, püüame, nagu öeldakse, hoida elus ka seniseid metskonna kontoreid ja et meie klient meie muudatuste tõttu ei kannataks, ei kannataks kohalike elanikkond saades saades oma asju ajada jätkuvalt ikkagi selles kontoris, kus ta nüüd on harjunud ajama asju. Ainult see ametnik, kes teda seal vastu võtab, on, on veidikene madalama kraadi ametnik ja ja püüame selliselt oma töid ja tegemisi jätkata. Ja eesmärk on ikkagi see, et optimeerida kulutusi juhtimisele ja ja et mets, mets kasvaks. Põlva mehed on üldse olnud edumeelsed kui siin, meie metsanduses on midagi reformitud või sätitud. Nüüd, kus riik pöörab pärandusele oma metsale. Riik kui riigimetsaomanik enam tähelepanu. Aga kõrval on ju erametsaomanikud ja kui seni see suhtlemine oli nii-öelda nagu naabrite oma, siis nüüd erametsaomanike nõustamine on muutunud. Meil oli hiljaaegu sellest Eesti raadios argipäeva saade. Kuidas teil see erametsaomanike nõustamine nüüd sel aastal hakkab käima või käib juba sama malli järgi nagu üldiselt planeeritud või on teil omad nipid? Väikesed variatsioonid nüüd võrreldes sellise üldiste üldiste põhimõtetega võib-olla siiski on, on need variatsioonid on sellisest, kui ütelda siis selle erametsanduses ajaloost, kuigi see on nüüd meil taas tekkinud erametsandusajalugu on küllaltki lühike ja pärinevad võib-olla aastast 92, kuidas me siis oma asju korraldama hakkasime. Ja seda tööd siis teevad viis erametsanduse konsultanti. Nendel on jagatud siis tööpiirkonnad kaks kuni kolm omavalitsusüksustena tööpiirkonnaks ja me nagu öeldakse taas oma kliente, püüame vähem häirida ja, ja teenindame neide. Teenindame neid ikka ja taasnendesamade metskonna kontorite juures. See on see koostööküsimus ja, ja koostööd on alati võimalik võimalik sättida ja metsaloomad on näidanud ennast alati koostöö valmi valminaaniat. Usun, et need asjad saavad, saavad ka jätkuvalt normaalselt korraldatud. Eesti metsanduse arenguprogrammi väljatöötamise juures üldkoordinaatoriks olnud ja vist ka ikka Olev-Andres unemar. Tema oli üks nendest meestest, kes kolleegidega hakkas senist Eesti metsaametiliini nagu kaheks konkreetsemaks vormima ja initsiatiiv sai karistatud, nii et nüüd tuleb siis mitte ainult ühes piirkonnas nagu tegeleda võid keskuses kogu selle piirkonnakeskuste juhtimisega riigimetskondade majandamise noh, nii-öelda uute tuultega. No kui me räägime sellisest suurest süsteemist nagu metsanduse räägime metsade majandamisest, siis tegelikult on palju inimesi, kes siin metsas tööd leiavad, on tegemist suure organisatsiooniga, mida ei saa niimoodi kanna pealt pöörata ja öelda, et tänasest päevast. Me oleme tegelenud siin funktsioonide lahutamisega, olema kokkulepe, kuidas seda teha. Ja nüüd tänasest päevast Me asjana asju hoopis teistpidi. Sellise suure majandusorganisatsiooni töö ümberkorraldamine võtab ikkagi aega ja see võtab tegelikult aastaid. Me oleme projekteerinud praegu nii, et olemasoleva metsanduse infokeskuse baasil proovime seda tegevust koorile meerida, proovime siis metskondade tööd juhtida läbi regioonikeskuste ja proovime saavutada siis seda, et ametnike arv ei kasvaks, et see väheneks. Aga samas töö saaks paremini tehtud, see tähendab seda, et me peame töötama välja uued infosüsteemid, et me räägime uuesti finantseerimise korrast. Räägime sellest, et me tahame noori inimesi edutada Nendele, pakkuda paremaid töövõimalusi. See on terve kompleks, mida me proovime nüüd lahendada selle nõndanimetatud üleminekuperioodi jooksul käesoleval aastal ja teha seda läbi selliste projekt organisatsioonide läbi projektijuhtide läbi nende regioonide. See kõik, mis me praegu rääkisime, puudutab siis riigi metskondi selle juhtimist ja, ja selle osase metsatöö efektiivistamist Eestis. Riigi metsaameti peadirektor Andres Talijärv, aga terve Eesti mets, kõik metsad Eestis tahavad ju nõu ja abi. Kas teie jääte nüüd edaspidi rohkem selle poole peale, mis Eesti metsapoliitikat nagu üldiselt puudutab või kuidas, sest nüüd on see kaks suunda ikkagi nagu konkreetsemalt välja joonistama. No eks me praegu oleme ikkagi sellises projekti staadiumis ja ja ega siin võivad ju neid mõtteid veel niimoodi ringi vaadata ja mõelda, tähendab, mis puudutab nüüd enda valikud, kuhupoole minna või jäta jääda. Aga senikaua kui riigi metsaametil need funktsioonid on, et ta peab kogu Eesti metsandusega tegelema, nii kaua ta sellega tegeleda läheb ja kui need funktsioonid nüüd lõplikult ära lahknevad, eks siis tuleb hakata võib-olla veel ka oma mõtteid natukene sättima või ringi mõtlema. Aga üldiselt ma olen selles suhtes nagu optimist ja ma arvan, et ega selle reformiga neid Eestimaal veel lõplikult midagi muutunud ei ole ja ja täna Käima, käimasolev reform on ettevalmistusi järgmiseks reformiks, millega me valmistame ette järgmist reformi, nii et ega midagi ei ole lõplikult ju paigas, me lihtsalt puhastame, kaasajastame oma süsteemi ja ma arvan, et see lõpptulemus saab kindlasti olema parem, kui oli senine tulemus, aga kas ta on nii hea, kui on järgmine tulemus, seda ma ei oska veel väita. Tallinna mehed jäävad siin Tallinnas see muretsema ja saabuvate andmete ja paremate infosüsteemide tõttu muutub pilt nii rahaliselt kui metsamajanduslikult täpsemaks. Osatakse öelda, kus me täna oleme, mida homme võib-olla enam teha või paremini teha. Aga need mehed, kes on Tallinnast kaugemad, lähevad jälle koju tagasi Eduard laos, mis on näiteks eelolevatel päevadel need tööd, mida seal venevere ja baas kandis, nüüd peab igal juhul tegema. Mets nõuab ju tööd ka. Ega töö käib ikka niimoodi edasi, nägu tema kogu aeg on käinud, ega selles mõttes mitte midagi ei muutu, siin ilmas. Meeskonnale lavalt kliendid oma tööliskaader ja jätkub metsa, müüme metsa, raiutakse ainult et mingil ajahetkel ilmselt tuleb üle vaadata metskondade koosseisud. Ja osa inimesi võib-olla hakkavad tegema mõne kuu pärast teistsugust tööd. Ja võib-olla saame ka teistsugust palka. Näiteks kui metsavahi põhipalk praegu on seal 1200 krooni, võib-olla ta mõne kuu pärast töölisi nakkab 3000 krooni kuus teenima ja ta on võib-olla isegi algul tundus väga ebameeldiv töökoha vahetus võib-olla mõne aja pärast tundub isegi, et see on. Päris kena ja Tiit Timberg, mida seal siis nii-öelda ühise piiri taga Põlvas ja Võrus juba avasite kaarte, aga just lähipäevadel lähipäevadel. Mis on laua peal, või mõttes, mis on need asjad, mida peab kohe soojalt ajama. Kogu tänase meie nõupidamine? Matemaatika on, on väga sisutihe olnud ja ja kõik need asjad tuleb endale selgeks teha, läbi läbi mõelda. On ka üks abiline, mul juba piirkonda palgatud ja temaga mitmed tööjõudu rääkida ja väga oluline kohtumine seisab ees reedesel päeval koos peadirektorile ja härra Andres huumoriga Võru maakonnas Võru Metsalate juures, nii et kavandada oma edaspidiseid töid. Teeme mikrofoni lahti paar päeva hiljem, kui Võrus metsameeste kohtumine selja taga. Koos oli maakonnajuht ja spetsialistid Tallinnast, kohalikud mehed naabrimehe Põlvamaalt. Kuidas üksmeele leidmine edenes? Noh, võiks öelda, sellist välist, päris lõplikku üksmeelt loovutanud, sest piltlikult öeldes ikkagi mõnes kohas tuli ka lõpuks siis hakata nagu tahet peale suruma. Ja võib öelda, et tänaseks on see otsus siiski tehtud või vormistamisel, ütleme siis niimoodi. Ja senise senise 10 Võrumaa metskonna asemel hakkab siis meil lähitulevikus olema neid neid kuus ja omavahel ühinevad siis Antsla Saru metskond, Mõniste roosa mõõtskond. Ja, ja noh, ka teistele meeskondadele pannakse siit või sealt midagi juurde, Vastseliina Misso näiteks lähevad kokku. On muidugi see, et maavalitsuse spetsialistid said meie probleemidest aru ja toetavad nagu metsaameti poolt kavandatud, sellist haldusreformi muidugi rumal tekitab, on see, et juhul kui mõnel mõnest külaste metskonna praegune kontor ära kaob, et siis tekivad seal teatud sotsiaalsed pinged, kuid eluliselt on selline, et kõiki asju ei saa rahaga võrdselt hästi lahendada ja praegu me ikkagi kõigepealt lähtume sellest, kuidas oleks ökonoomsem õigem riigimetsi majandada ja selle riigimetsade majandamise käigus me tahaksime siis lahendada ka neid sotsiaalprobleeme, mis seal mis seal tekkinud, noh, selge on see, et Võrumaal mets oli, on ja ilmselt ka jääb üheks suureks tööandjaks ja, ja noh, selle reformi tulemusena lihtsalt ametnike töö läheneb, aga tegelik töö, mida metsas teha, on vaja, see jääb alles. Ühelt poolt metskonnad liidavad oma maid ja siin on mitu põhjendust, sellest me oleme varem rääkinud. Aga et nüüd Põlvamaa ja Võrumaa hakkavad metsade majandamise osas justkui üht sammu astuma, kuidas sellesse suhtuti või suhtutakse? Ei, ma ei arva, et see nüüd väga suuri probleeme tekitab, sest ega metskonnad jäävad ikkagi ka oma toimetamistest tulevikus küllaltki iseseisvaks ja kas see koordineerimine, metskondade vaheline koordineerimine tuleb nüüd Põlvasse võrgust, ega see ei olegi oluline? Minu meelest oluline on see, kes seda tööd veavad ja kui suured spetsialistid meil ikkagi on võimalik kaasa tõmmata ja kuidas me nende potentsiaali suudame ära kasutada. Nii et Ma arvan, et see nagu erilist probleemi seal ei tekitanud, et praegult Põlva, Põlva maakonna peametsaülem, nagu hakkab natukene seda projekti vedama. Kas nüüd üle? Kõikides maakondades on need liitmised ja sättimised tehtud või on kuskil veel poolel. No Võrumaal see juhtorkaski silma tähendab, et see esialgne venitamine, see hakkab täna nagu kaunis valusasti kätte maksma just selle venitamise tulemusena, esiteks ka nendel inimestel, kes nüüd selle reformi tulemusena kaotavad töökoha, on valik väiksem see piirkond, vähemalt neid otsuseid vastu võeti ja mingisugune lahendus välja pakuti, nendes piirkondades oli ka inimestel võimalik nagu rohkem endale tööd leida, kuid Võrumaal osade meeste jaoks nagu rongid kipuvad ära minema, nad jäävad nagu sellest suurest sõidust maha. Ja ega Võrumaa ei ole siiski ainukene maakond, kus veel need lõplikud otsus on tegemata, ka Harjumaal on juba asjaga natukene venitatud, Raplamaa põhilised seisukohad on veel välja ütlemata. Virumaa plaan on küll valmis, aga seal on ka käskida tegemata, nii et võiks öelda, et et pärast selline tempo on praegu peale pandud ja ma arvan, et esimeseks aprilliks meil igal pool muudatused läbi viidud tähendab rohkem lihtsalt aega ei kannata, kui me tahame seda tempot hoida. Sest see ökonoomne pool lihtsalt surub meil nii palju peale ja mida rohkem seda aega edasi lükkama, seda kahjulikum ta tuleb nagu süsteemile tervikuna ja ja lõppkokkuvõttes on ta kahjulikum nendele inimestele, kes selles reformis sees on, noh, või üks põhjus on muidugi see, et neil võib-olla ei ole nii palju valikuvõimalust uute töökohtade otsimisel ja leidmisel, kuid teine asi on see, et nad Praegult pidevalt on sellises teadmatuses nad piltlikult öeldes kõrbevad kogu aeg sisemiselt nad, nad ei tea, mis neist homme või ülehomme saab. Ja eesmärk ongi, et noh, Toomela siis ükskord ikkagi maa peale tagasi ja, ja aitame siis nagu järje peale. Keskustelu lõpetades ei jää küsijal muud öelda kui korratavaid seda mõtet, mis tänase jutuajamise sees on juba kaks korda kõlanud, et kui mõni metsaametnik kaotab oma tööposti, siis ei tähenda veel seda, et ta töö kaotab, sest nagu rõhutatud metsast tuleb tööd teha rohkem, ainult tuleb võib-olla natukene ametit ja ametinimetust muuta, nii et kellel on tahtmist ja ja töökäed olemas, arvatavasti ta jääb ikka lähikonda edasi ja hakkab ka palka saama.