Ja nii see on. Esimesel oktoobril täitub neli aastakümmet päevast, mil vooremaal luual alustas ametlikult tööd metsatehnikum, seal juba varem lihtsustatud programmi alusel jalad alla saanud metsakooli baasil. Läinud reedeks olid vilistlased ja külalised kooli kutsutud, et koos mõndagi meenutada ja koolipere tänasest homsesse astumist tutvustada. Otsa tegi lahti õpetaja Uudoole. Selle 40 aasta jooksul on metsamajanduse tehniku kvalifikatsiooni omandanud 1426 statsionaar Marse osakonna lõpetajad. Kaugõppe teel on tehnikumi töö kõrvalt lõpetanud 886 metsamajanduses või sellele lähedasel erialal töötajat. Seega on siinsete õppehoonete seinte vahelt läbi käinud 2312 inimest. Luua lõpetajaid on jätkunud kõikjale üle Eesti. Tänasel vilistlaste kokkusaamisel luua mail meenuvad paljudele kooliaegsed luua pargirajad, dendropark, puukool, praktikumid, metsas, prossa järv, nuluallee. Ülevaate tehnikumi ajaloost esitas teenekas pedagoog Helmut Taimre kes sellesama ajaloo Jõgeva metsaseltsi abiga just just mälestusraamatuna valmis sai. Ja siinkohal sõnavõtust vaid algusots. 1956.-ks aastaks oli Kurema metsakooli poolt loodud soodsad tingimused metsamajandustehnikumi avamiseks luval nii õppehoonete ühiselamuga, metsanduslik, õppebaasi ja puukooli näol. Selle probleemi lahendamiseks külastas 56. aasta suvel metsakooli põllumajandusminister Edgar Tõnurist koos haridusvalitsuse juhataja talvoja metsamajandus peavalitsuse esindaja. Kohapeal jõuti seisukohale, et tehnikumi avamiseks nuppu all on olemas vajalikud eeldused. Vastav käskkiri avaldati 29. septembril 56. Vastavatud õppeasutus kandis nime kuremaa metsatehniku. Kooli olevikust ja suundumustest kõneleb noor direktor Kaido pühaku. Tal on öelda mõndagi rõõmustavat meie muutuvas ajas. Käesoleval hetkel õpib loa koolis 292 õpilast, mis ostate jälle väga suur arv. Nende õpilaste õppimist, elamist ja olemist juhib kooli õppepersonal kokku 40 inimest. Luua personali keskmine vanus on samuti nagu tehnikumi ligi 40 aastat mis on siiski oluliselt alla keskmise vanuse Eesti kutseharidussüsteemis tervikuna. Seega võin öelda, et meie õpetajatel on ees veel väga viljakad aastad. Käesolevast sügisest õpetatakse luua koolis nelja eriala metsnik nii põhi- kui keskkooli baasil Metsur põhikooli baasil, puit ja puittoodete kaubanduskeskkooli baasil ning metsanduslik raamatupidamine. Keskkooli baasil. Nimetatud kaks viimast on sellel sügisel alustatud uued erialad. Lisaks esmatasandi koolitusele töötab praegu ka hästi täiendõppe osakond, kes korraldab tasulisi kursusi praegu juba metsanduses töötavatele inimestele ning samuti töötab hetkel ka üks kaugõppekursus. Kui me oleme hästi varustatud klassiruumide, ühiselamute, töökoja, spordirajatistega, meil on oma puukool, park ja mets kokku 3700 hektarit millele me teeme kõik tööd alates metsa istutamisest kuni lõprajateni siis see on hea baas. Mis jätab soovida, on õppetehnilised vahendid. Nende seis on juba natukese kurvem. On kogu tehnika vananenud ja nõuab väga suuri remondikulusid. Kuid selleski osas on juba lähema kuu jooksul täpsemalt oktoobri alguses loota olulist paranemist luua. Kõrgem metsakool on üks 13-st kutseharidussüsteemi koolist, kes osaleb Phare programmis. Kutsehariduse reform Eestis. Ja tänu sellel osalemisele saab kool endale kaasaegse arvutiklassi. Samuti sae ja turvavarustust Metsuri õppe jaoks ning korraliku metsa väljaveotraktori koos haagise ja tõstukiga. See on oluline süst kooli õppemateriaalse baasi. Ja kui arvestada praegust finantseerimispoliitikat, mille me saame riigieelarvest siis sellised vahendid. Me saaksime nelja aasta jooksul Haridusministeerium ja minister on jõudnud selgele arusaamisele, et sellisel kujul, nagu praegu kutseharidust jätkata ei saa. Ilmselt aasta lõpuks töötatakse välja konkreetne projekt kutseharidussüsteemi reformiks. Teine oluline aspekt, mis kooli perspektiivi mõjutab, on kogu Eesti metsapoliitika. Metsanduse arengustrateegiad selleski osas on praegu tööd lõppjärgus. Kõik metsamehed ilmselt teavad, et lähikuudel valmib Eesti metsanduse arenguprogramm. Selle programmi raames töötas ka hariduse töörühm ja sealt tulevad teine oluline tegur, mis mõjutab meie kooli perspektiivi. Ja ma sõnastaksin need perspektiivid väga üldiselt mitte kitsaste erialade või nimetuste kaupa. Eestist on. Metsa all ja metsandus on oluline majandusharu. Praegu funktsioneerib luua metsakool tõhusalt. Ja arvestades metsanduse osatähtsust, jääb ka kool püsima muidugi muutudes nii sisult kui vormilt vastavalt sellele, kuidas kujunevad metsanduse ja ühiskonna vajadused. Kui ja ma rõhutan just seda sõna, kui struktureeritakse ringi Eesti kutseharidussüsteem näiteks kolmel tasandil, nagu on üks mõte, kutse, põhiharidus, kutsekeskharidus ja kutsekõrgharidus siis meie kooli perspektiiv saab olla pürgimine vähemalt ühel erialal kutsekõrghariduse tasemele ka oma praeguse nime kõrgem metsakool vääriliseks. Ma arvan, et eeldused selleks on koolid olemas. Perspektiivis näen ma ka täiskasvanute koolituse osa suurenemist sest täiend- ja ümberõppe praegu on see, mis tagab konkurentsi turul püsimiseks. Samuti peab suurenema erametsaomanike nõustamise osakaal sest Eesti metsanduses erametsaomanike arv suureneb ja perspektiiv pikemas plaanis on, et riigimetsa ja erametsa Suurus väärtustavad järelikult ka kõik erametsaomanikud vajavad koolitust. Ja miks mitte seda teha siin tuval. Ei, see olla metsatehnikumi, kui tal ei ole oma puukool. Algul oli see vaid hektari suurune, meenutab Uno Kask. Ja mitte ainult seda. Maadejagamine on mõnegi mõra stabiilsesse arengusse löönud, kuid kokkuvõttes on luua poisid rahvusvaheliselt endia kooli tuntuks võistelnud. Kõigepealt siiski puukoolist. Selle puukooli rajamisel olid suured teened tolleaegsel metsakooli õppealajuhatajal Alfred kannelil ja kelle tööd jätkas õpetaja Alfred Ilves, kelle elutööks see puukool ja hiljem ka dendropark on jäänud. Puukoolid suureneda aegade jooksul kuni 20 hektarini. Nad olid heaks õppebaasiks koolile ja muidugi andsid haljastusmaterjali nii meie Eestimaale kui ka kaugemale. Dendropark on olnud luua uhkuseks tänapäevani. Kuid luua puu puukoolide saatus on kah küllaltki kurb. Seoses maareformiga tagastati maad. Osadele maadel tegutseb Osaühing luua puukool. Kuid enamus maid on söödis, kasvatab mehe kõrguse ohakaid. See osa, mis oli kunagi riigimaa, sellel osal on praegu ikkagi vana puukool, kõik teda mäletavad, see tegutseb, on korras. Ja dendropark on ka nüüd nagu kooli oma, ülejäänud puukoolid on meilt ära läinud. Noh, praktikate läbiviimisel on olnud siis oma metsamehed, siin tahaks ära märkida oma kooli, vilistas hiljate Jüri Puuseppa. Metsakooli aktiivsed ja ülinõudlikku Luigunnust metsaülemat päevakorras on olnud koolipuukool, kus töötavad juba üle 20 aasta. Juhendavad praegu töid, teevad ise neid töid Milvi ja Neeme Mourca. Kuid õige metsliku töökohaks on ikkagi metskond. Praktikakohaks ja side metskondade ka on meil olnud tihe kuni üheksanda aastani, nüüd viimasel ajal hunte vähenenud küll rahapuudusel ja mitmetel teistel põhjustel. Kuid seda viga tuleks parandada, sest side aitas nii poisse kui ka metskond ja muidugi kooli. Praktika metskonnas on jäänud ikka kahe kuu pikkuseks, olgugi et õppeaeg on pea aasta pikenenud, aga seda on tinginud haridusseadused ja haridusministeerium, sest see pikenemine toimus üldainete arvel. Metskondades on ka juhendamisega olnud probleeme muidugi poistega vast rohkem, mis metsaülemad teavad. Kui on huvi vastastikune, on koik asi korras, kuid on ka seda tulnud ette, kus poiss on praktika ajab praktiliselt teinud tööd nii metsas või isegi mõnikord metsaülema kodumajapidamises. Aga noh, kõik juhtub, on seda juhtunud, meie poiss ei ole jõudnudki praktikast, asi pole huvitanud ja kuidagi kah pärast paberit korda ajamisel. Arvulised näitajad luua kõrgema metsakooli metsamajandustöödest, kus meie õpilaste osa on väga järsult suurenenud. Näiteks siin maksimum aastal 93, kus teatavasti puidu hinnad olid kõrgemad ja tööd tehti ka siis intensiivsemalt, kui üldse tehti metsa, tähendab luua metsameeste poolt raiuti 13000 tihumeetrit veidi üle puitu, siis õpilaste poolt 6000 kokku 19000 siis möödunud aastal, et need arvud 8400 ja ligi 4000. Ja neist enamus on ikka hooldusraietest saadud puit ja sanitaarraiet. Ja see suur puidu kogus saetakse läbi meie oma saekaadrites, paber, puu müüakse ja küttepuu köetakse meie katlamajas ja seda lausa alupuuna. Ja sinna lähevad ka lauatööstuse jäägid. Ja nii teenib kool juurde ligi neljandiku oma õpe ja elamise rahadeks, sest muidu me jääksime palgata. Luualal läbi viidud ka täiendusõpet, nagu jutt oli, selleks on meil siis saesaeraamid ja saekettad ketaste hooldamise riistad ja vastava väljaõppe saanud õpetajad. No meie luua metsad on ka jahimeestele ja jahindus õppivatele noortele jahibaasideks ja just need, eriti need Kaiaveremetsad on kenad loomarikkad ja hästi sihitatud ja kraabitud, kus on hea liikuja looma tabada. Prossa härra järv on jäänud kooli rentida varjenditud koolile ja tänu Jõgevamaa keskkonna inimeste kaasabil on sisse saanud tuua ka haugi ja linaski. Maime jaga sugukalu. Kuid möödunudaastane ja reparad tagasi kuumuks tegi natuke ikka liiga. Kokkuvõtteks võib öelda, et praktikabaasid on kaasajastunud, on laienenud. Praktika on jaotunud, Üheks on need mets, oli õppeosakonda tehniku õppe osakond, mida juhivad noored mehed, Adnus kuinja, Tõnu Eller. Praktikat metsas õpilastega viivad läbi vanakoolituse ja kogemustega metsamehed kellest enamus vilistlasi on tuttavad ja keda te varsti võib-olla siin oma aias näete. Ja meie noort kaardivägi, need on meie kooli vilistlased, kes siis viivad läbi metsu lõpet ja neist võiks märkida selliseid noori mehi nagu Einar Musta, Tõnu Reinsalu Kaidu Saart, riid, Kalmet, Meelis, Jüriaadud ja, ja praktikat aitab läbi ja ka siis anno, kui. Ta sai õppe, head väljaõpet on tõestanud meie poisid juba 1000 909 kolmandal aastal, kui meie õpilane Aire kolju tuli Põhjamaade metsakoolide laie võistlustel esimesele kohale. Ja meie Eestimaa meistriks on tulnud Andres Olesk möödunud aastal ja Taavi Ehrpais sellel aastal. Samuti on võidetud raievõistlustel Läti, Leedu, Eesti, Soome ja Rootsi kutseala võistluse esikohti. Seda edukalt esinenud on ka seal meie metsaõpe poisid, kes on viimastel aastatel ridamisi võitnud ja lausa mitme mitmed esimehe kohad ära toonud jätmata teistele sõnaõigust. Ja loodan, et ka edaspidi saab luua. Saadab luua Eesti metsadesse noori õpetajaid metsamehi. Kui aga selleks oleks õppijaid ja riigil raha Väärt kooli olid tervitama tulnud paljud põllumajandusülikool Kaunase ja Ogre sõsarkoolid oma Kurema suuremõisa tihemetsa põllumajandustehnikumis. Jõgeva metsaselts Kiidjärve metskond. Jõgeva maavanem Meelis Paavel pöördus sünnipäevalapse poole nii. Luua kool on tähendanud maakonnale ja eriti siin lähedal asuvale paikkonnale Palamusele, kus ka mina oma lapsepõlve ja kogu elu olen elanud. Midagi erilist, oma vaimsuse poolest läbi aasta. Tunnete ja mul on hea meel, et ma nüüd lugedes teie kauaaegse õpetaja ja kolleegi härra Taimre poolt kokku pandud kroonikat teie koolist leidsin, et tõepoolest ega luua koolielu ology erinegi, palju sellest, mille on Oskar Luts pannud kirja oma kevades. Teil on siin toimunud ikka päris päris palju. Nii koolielu poolt kõiksuguseid seikasid kui ka siis selle bürokraatia ja riigivõimu tasandilt vaadates ka kõikvõimalikke selliseid nüansse, mis täna võib-olla paljuski muigama panev, kuid nendele meestele, kes sellel hetkel võib-olla pidid tegema otsuseid tuleb ainult au anda. Ja mõeldes selle peale, mida nüüd küll teie koolile kinkida, olin ma päris kimbatuses, sest usk varnasid ja Jonserede maa päris hästi tunne, rääkimata nendest igasugustest muudest ägedatest masinatest, mis ka teie koolil olemas on. Arvasin ma, et kõige kõige lihtsam vast oleks jääda selle vana hea tööriista juurde, mis on arvatavalt veel vene rauast tehtud. Me leidsime selle isegi, kujutate ette, ma ei uskunud, et neid enam saada on. See on traditsiooniline sulle mulle ja ma tahaksin selle direktorile üle anda. Nüüd küll mitte, kui öeldakse, et nende tööriistadega peabki meie praeguseid õpilasi õpetama, kuid ju teil on ikka paremad asjad olemas, aga tõmbame üks ühest otsast teine teisest otsast ja luua kooli. Paremad päevad on veel ees. Riigi metsaameti peadirektor Andres Talijärv astus lava ette koos saatjatega, kes kandsid esialgu rüütatud kingitust. Luua metsakoolis, nii teda ju nimetatakse. On kogu aeg koolitatud inimesi, keda Eesti metsandus on vajanud ja keda Eesti metsandusse oodatakse. Aegade oli traditsiooniliseks erialaks Metsuri õppe uues mõistes mets õppe vanas mõistes metniku õppe. Sellele on aeg oma korrektiivid teinud ja meel, et luua õpetajate pere, leidis, et on vajalik hakata õpetama ka uusi erialasid. See on siis puidukaubandus ja metsanduslik raamatupidamine. Metsaametnik poolsed soovid olid just suures osas seotud metsandusliku raamatupidamise eriala käivitamisega, sest me anname endale aru. Meie metsanduse üks põhilüli metskond on täna nõrk just raamatupidamise poole pealt, kuna meil ei ole vastava eriala inimesi. Meil on metskonnas inimesed, kes oskavad hästi liita ja lahutada kuid kes ei tea raamatupidamise põhitõdesid. Nad ei saa aru sellest filosoofiast, mille peale raamatupidamine on üles ehitatud ja seetõttu see on häda vajalik ja see on igati tervitatav, et see asi lõpuks ometi Eestimaal käima läks. Juba aasta pärast me saame hakata endale tööle võtma inimesi, kes on siis õppinud raamatupidamist mitte ümberõppe korras vaid just spetsiaalselt metsandusliku raamatupidamise eriala. Kaubandus see on see, milles me täna oleme. Sest metsana kasvatame muidugi kõigepealt keskkonnaeesmärkidel, kuid ka keskkonnaaspekti kõrval tekib ju ikkagi puidust toodang, mida on võimalik realiseerida. Tuleb realiseerida. Lang on puit. Nii et ei ole mingisugust valehäbi vaja tunda, et me seda metsast tulevat puitu müüme, jäätmemüüme seda targasti. Sest ainult nii on võimalik saavutada edu. Nii need toodi, üks niisugune pusliku moodi vesi siia kirja ole, kuid selle eest on meil üks selline postament, mille me tahaksime luua, uude õppehoonesse ülesse panna või sooviksime, et te paneksite sinna. Siin on kunstnik ühendanud omavahel kaks ilusat asja, see on puit ja pronks. Ja nad sümboliseerivad mõistust selleni. Meie see nimi on valitseja. Teatavasti valitseb meid mõistus ja siin on kujutatud siis pead, et orjaans tõmmatakse free maha. Kui inimene mõtleb, siis ta paneb pea viltu ja see näitab seda, et see inimene, kes seal on kujutatud ta mõtleb selle peale mida metsas teha, mida paremini teha. Metsakoolist välja tulnud spetsialistid, kes meie süsteemis töötavad paistavadki silma selle poolest, et nad oskavad mõelda, oskavad analüüsida. Ja nende mõtete analüüside põhjal oskavad nad langetada ka õigeid ja tarku otseseid. See kena traditsioon tarkade inimeste koolitamise osas luual jätkub. Ja et me saaksime 10 20 30 aasta pärast uuesti siia samma Maali või juba siis öeldakse loodet loodetavasti rekonstrueeritud saali kokku tulla, et tähistada järjekordset luua metsakooli juubelit. Meil on On aasta metsanduses küllaltki raske aasta. Kõik me teame, et võitja puidukaubandus täna ei ole nii tulised, kui nad olid mõned aastad tagasi, kuid vaatamata sellele leidsime võimalusi uue ühisel elamu rekonstrueerimise finantseerimiseks. See ei ole mitte metsaameti poolne panus on kogu riigimetsasüsteemi. Ütleme siis vanus, luua metsakooli ette. Siit hakkaks tulema selliseid spetsialiste, keda Eesti metsandus vajab.