Kui liigud maal inimeste hulgas kes seal kogu aeg elanud ja ka nende vahel, kes tahavad maale tagasi tulla, siis kuuled tahtmatult, et ega see metsamaa tagasisaamine nii hõlp ei ole. Palju pead ringi käima ja sama ukse tagant mitu korda sisse ja ja tead küll, et sa saad selle metsatüki omanikuks, aga kõik paberid pole korras. Metsaga tahab, et läheksid appi, teeksid juba midagi? Sihid tuleb ju raiuda, kuidas sa muidu eraldada oma metsamaad teistest? Muudki tahaks teha, aga justkui ei saa. Siis läheb vallaametniku juurde, tema ütleb, et ja veel ei saa. Seadus ei luba. Siis räägid konsulendiga ja vaatad, et tema nagu tahaks aidata, aga jääb mulje, et ka ei saa. Ka mõned päevad tagasi võeti valitsuses vastu üks dokument. Ja kuna riigi metsaametimees Ants Varblane on selle dokumendi sünni juures olnud võib-olla alustuseks lühidalt. Nii nüüd oleme siis jõudnud selleni, et kolmandal juunil vabariigi valitsus määrusega vastu korra kuidas siis teha hooldusraieid ja raiuda piirisihte õigusvastaselt võõrandatud maal. Põhiliselt see kord sätestab selle missugustele tingimustele peavad need maa tagastamise või ostueesõigusega erastamise subjektid vastama. Neile on ju kõigile selge see, et, et ei ole võimalik raiuda seda puud, mille asukohta ei ole võimalik kaardil määrata. Tihtipeale on inimestele andnud arusaamine, et kui mind on subjektiks tunnistatud, siis on mul juba kõik õigused olemas, aga, aga see asi on vaja ka viia reaalsusesse tähendab plaanile ja ka loodusesse. See on teatud probleemid, tekivad sellega, et kui inimene saab nüüd plaani järgi ja selle maa omanikuks et mismoodi sinna nüüd anda välja need täpsed sihid. Kuidagi jääb lahtiseks see asi minu arvamuse kohaselt. Selle mõtte tõi kuuldavaks vallakonsultant siin kosel ja veel kahes naabervallas. Nii et üks väike küsimärk on Velus. No selle maa tagastamise juures on kõik asjad väga lihtsalt, kui on olemas inimesel maa tagastamise toimiku jaoks koostatud maaüksuse plaan piiriprotokoll. Selliseid ste dokumentide olemasolul on juba üsna selge, kus need puud asuvad, kus on see piirisiht, kus on see mets, mida, mis vajab juba hooldusraiet. Kui nüüd ei ole seda toimikule vastavat plaani või piiriprotokolli, aga vallas on juba üsna selge kust selle see tagastatav maa asub, siis on võimalik, et selle maa piirinaabrid ja selle maa tagastamise õigustatud subjekt tulevad kas valla maanõuniku juurde ja vormistavad nõuetekohase kooskõlastuse, kus nad kõik kirjutavad alla, et nendele on piirid selged, kus on selle tagastamise õigustatud subjekti maa ja annavad selle kohta allkirja ja siis vannutatud maamõõtja või valla poolt volitatud isik kinnitab nende allkirjade õigsust. Arno Saar kuidas see asi siis on olnud ja, ja veel täna välja näeb? Asi on tegelikult tunduvalt keerulisem, kui, kui selles kinnitatud korras. Ta kuidagi liiga lihtne, liiga lihtne asi oleks äärmiselt lihtne kõigi piirisiste teha, kui oleks tegemist täiesti lageda maaga, siis oleks kõik probleemid korraga lahendatud. Agun metsas. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas saab ajada näiteks kolmesajameetrist piirisihti, täpselt piirimärgist piirimärki. Kui ei ole teada isegi ligikaudset suunda ja teeme näiteks tagastamise eel plaanime projekt plaani, teeme 10 tuhandese metskonna alusplaani peal kus üks millimeeter, 10 meetrit ja piirisi laius võiks olla, ütleme seal kaks meetrit. Siis on see täpselt piiripunktis piiripunkte ajamine küll enne mõõtmist ülimalt ränk töö ja ma kardan, et need inimesed lihtsalt ei tule sellega toime. Praktiline asi. Ja see on täiesti õigus ja selle variandi. Teie jaoks, et ei suudeta piire tähendab, ütleme, laua taga ja plaanimaterjali alusel selgeks rääkida, selleks on olemas järgnevat variant. Kui üks piirinaabritest peab vajalikuks piirid looduses üle vaadata siis seda ka tehakse ja, ja sellest piiride ülevaatamisest looduses. Sellest koostatakse piiride ülevaatamise protokoll ja mille samuti võib nüüd see vannutatud maamõõtja või valla poolt volitatud isik kinnitada, aga, aga see ei ole veel see meil tagastamise toimikus ette nähtud piiriprotokoll, see piiride kooskõlastamise Protocol. Reeglina käib maamõõtja ühe korra sealsele tagastatava maaüksuse juures ära, määrab ära nende piiride suunad reeglina ka piiripunktid ja, ja siis ta ootab, kuni nüüd see maa tagastamise õigustatud subjekt need piirid lahti raiub, et tulla järgmist kohalda instrumentaalselt mõõta siis see maatükk üle nii nurgad kui joonepikkused. Aga selle protseduuri vahe reeglina on kuskil pool aastat aega ja kui sinna sisse satub kena talv on juba nüüd sellel tulevasel maaomanikul võimalus piirisihti raiudes samal ajal raiuda ka seda hooldusraiet vajavat metsa, mis seal kõrval on ja, ja veel üks pluss see selle korra juures on see, et reeglina see maa mõõdistamine maksab. Ja paljudele tagastamise õigustatud subjektile, ostueesõigusega erastamise subjektile on see nende mõõdistamis tööde maksmine täna üle jõu käiv nende väikeste sissetulekute tõttu. Aga nagu me teame, metsa hinnata on praegu üsna kõrged ja kui me saame piiri sihilt tarbematerjali- ja hoolduse Etelt samuti, siis on võimalik järgmine kord, kui tuleb juba maamõõtja maksta sellesama piiri sihilt raiutud metsa arvelt ka need mõõdistamis tööd ja vormistada katastriüksus, nii nagu nõuded seda ette näevad. Viimase aja need kõik valitsuse määrused, seaduste täiendused võimaldavad tagastamist, osteldes erastamist teha ka kaardimaterjali alusel. Seekord on olemas ja kõik on kõik oleks justkui kena. Ja kui tehakse kunagistes piirides, ma kujutan ette, et mingisuguse ka hajaasustuses talumaid on võimalik kaardimaterjal alusel tagastada, kui on endiste piiride tegemist. Ja sellisel juhul ei pea, kui keegi piiriprotokolli koostamist ei nõua ja seda piiriprotokolli tegema ei pea lahti raiume esimese hooga piirisihte ega midagi ei pea isegi piirimärke paigaldama. Ja sellega on juriidiliselt inimene. No kui nad kõik vajalikud toimingud tehtud, inimene on juba siis maaomanik, ütleme ta katastriüksuse omanik, mitte maaomanik, segas ta kinnistusraamatusse, jõuab või ei jõua seal teine küsimus, praegu kehtiva seaduse kohaselt ei jõua sinna niisuguse niisuguse maa tagastamise toiminguga. Aga edasi, kui on tehtud ainult plaani peal, piirisihte pole, siis oleme täpselt samas kohas nagu midagi polekski teinud. Ja kui nüüd seesama kehtestatud kord õigusvastaselt antud maal hooldusraie tegemise piirisihtide raiumise kord nõuab ikkagi piiriprotokolli või ütleme, niukse pehme piiriprotokolli, vähemalt naabrite nõusolekut, nende olemasolu või nad on teadlikud sellest, et keegi seal midagi teeb siis see nullib tegelikult ära selle kaardimaterjali alusel tagastamise korra selle olulise momendi teha kiiresti inimesed omanikuks. Võib-olla siin samale asjale lähenetakse nagu kahest otsast, et ühed on kärsitud, tahavad ühtmoodi, teised põhjalikumalt teistmoodi või millele siin on see mõte suunatud. No õiguslikult on siin suur vahe, kas maa on tagastatud kaardimaterjali alusel või on ta tagastatud kõiki nõudeid, mis ma hakataster ja kinnistusamet panevad ja mõlemad toimingud maksavad. Tähendab, see inimene, kes täna saab kiiresti plaanimaterjali alusel oma katastriüksuse kätte, omaaegse see siis tema loomulikult ka maksab nende toimingute eest. Aga selleks, et minna metsa ja reaalselt seda puud raiuma, kui piirisihte ei ole, siis ta ei tea, kas ta raius selle oma maa pealt või naabri maa pealt. Ja paraku see visiir kahe maaüksuse vahel on vajalik. Selliseid variante, kus tagastatakse kaardimaterjali alusel, on võimalik teha avatud maastikul, kus need piirid on selged, aga neid ei ole vaja olnud suure täpsusega mõõta. Aga metsas on meil vaja seda visiiri vähemaltki, et saada selgeks, kelle maapealse puu asub. Ja sellepärast veel kord ütlen, et see esimene variant, kui kooskõlastus tehakse ilma metsas käimata, see tähendab seda, et need kõik piirinaabrid on seal metsas käinud. Seekord, kui nad kooskõlastust vormistavad, nad lihtsalt füüsiliselt metsa ei lähe. Et nad teavad, iga mees teab, et see selle naabri metsa hakkab sealt ja siit algab minumit või kui seda piirinaabrit veel tegelikku olemas ei ole, esindab teda siis kas valla maakorraldaja või esindab siis seda õigusvastaselt võõrandatud maa haldaja, see on praegu maakonna metsaamet ja tema ametnik. Mida noorem mees nüüd kuulasin kahe staažikama juttu ja ilmselt kõik on teie jaoks ka väga oluline sest IGA PÄEV põrkute inimestega kohtudes just nende otsa. Jah, võib nõustuda sellega, et, et võib seda maad niimoodi välja, kui on mõõdistatud, mina võin sinna muidugi, no need raieload välja selle peale, aga siis on jälle inimestel on suur probleem see, et kui nüüd see piir läheb sealt läbi paksu metsa, ütleme sinna piiri peale jäävad suured puud, millest saaks võib-olla palki. Nüüd on selle seaduse järgi on ette nähtud, piirilaiuseks on kaks meetrit, jäädi ja siis inimesed küsivad minu käest, et, et mõelge ja öelge meile, et kuidas me saame selle materjali sealt kätte selle piiri peal, et see seal ei mahu liikuma, ütleme traktoriga, et seda materjali välja tuua, et seal nii kitsas ala, et lihtsalt ei mahu. Et kuidas nagu seda lahendada, sellist probleemi. See piirisihilaius on käesoleva määrusega samuti lahendatud, kuigi määrus ei ole see, kus saab defineerida, mis on piirisiht. Aga siin on küsimus lahendatud sellega, et kui üks piirinaabritest ei taha piirisihti ja teine tahab, siis sellel ühel piirinaabril on võimalus raiudes omale maale. Ja kui me räägime sellest, et kas metsamaterjali saab välja vedada või ei saa, siis selleks Ja piirisihtide raiumise korrast tähendab hooldusraiete korras ju alati raiutaksega sisse algväljaveo teed, mida siis hakatakse hiljem kasutada sama selle metsa majandamisel. Kui me tahame normaalselt metsa majandada, siis meil peab olema seal alati see, kuidas see metsamaterjali välja saada. Nii et see on juba hooldusraie küsimus, kui me tahame metsamaterjali välja vedada, aga piirisihilaiuseks on kaks meetrit ja aga väljaveotee laiuseks, selle määravad juba raieeskirjad. Kui mina aga tahan saada oma metsamaad kuidagi hästi vaiks sihtidega ja ma ei kavatse seal esialgu rohkem teha teeks sihida ja, aga siis ütlevad mehhanisaatoritele masinamehed, et ei saa appi tulla. Ma nagu jätkan siit valla konsultandi küsimust, nagu pisut täpsustades. Mis selle kahe meetri pealt siis võimalik on, ainult palgijupid selga? No me peame arvestama sellega, et looduses on alati olemas ja need võimalused kuidas kas puude vahelt, leides selle tee, et võib-olla mõnes kohas tulebki siht siis ka laiemaks raiuda kui kaks meetrit, aga ta on raiutud laiemaks sellel eesmärgil, et seda metsamaterjali sealt kätte saada, aga me ei tohi läheneda piiri sihile. Selliselt piirisiht on metsamaterjali saamise koht. Siin on nüüd üks asi, kui on, et et kui maaüksuse plaan või siis piiriprotokoll on olemas, siis saab, tõesti, on ta ütleme, selle tasuta raieloa seal välja. Aga nüüd, kui ütleme, et inimesed tulevad nende materjalidega minu juurde, ütlevad, et nemad, need teavad täpselt seda kohta. Aga kui läheme loodusesse, siis ta võib olla, et noh, juhatab minu sinna natukene vale koha peal, et mina näiteks ei pruugi seda üles leida selle koha peal, et selles suhtes on nagu parem, ütleme, kui on ikka mingisugune ütleme sinna visiir kas või sisse aetud, et siis peale seda mina annan sinna piiri laiendamiseks juba selle raie välja. Et võib-olla selle koha pealt on mingisugune Ma ma veel kord ütlen, et raieloa väljaandmise õigsuse eest vastutab raieloa väljaandja ja kui maa tagastamise või erastamise õigustatud subjektid ei suuda raieloa väljaandjale tõestada, et see koht looduses ja koht kaardil on üks ja see sama, siis ei saa keegi sundida raieluba välja andma, sest vastutus on raieloa väljaandjale. Nii et siin ei saa üldse kahelda selles, et kui püütakse raieluba saada mingisugusele mõttelisele puule kuskil metsas minu maal, siis kahjuks seda täna riik välja anda ei saa ja peame ootama, kuni need piirisihid siiski olemas on. Mulle tundub, et me räägime kuskilt keskkohast, tegeleme pooliku probleemi lahendusega. Kui mina oleks näiteks see isik, kes tahab nüüd tagasi saada. Mina, no kaua ma olen õigusvastaselt võõrandatud maal hooldusraie tegija? Mina tahaks saada mitte hooldusraiet teha ja õigusvastaselt võõrandatud maal vaid oma maalia täisraiet. Nii et seekord, mis ta nüüd on kindlasti hea oma koha pealt. Aga ma jagaks natuke kogemusi, kuidas meil Kose vallas see asi ja kuidas ta oleks reaalsem, see on väga tore. Punkt üks kuna valitsus teinud otsuse õigusvastaselt võõrandatud taotluse lahendamise kohta subjektid on olemas, need jagunevad teatavasti kahte liiki. Ühed, kes valivad kompensatsiooni ja teised, kes reaalse tagastamise kompenseeritud alad maatükid siis langevad ära. Ja need isikud Kaages valisid kompensatsiooni ja tagastamise õigustatud subjekt. Sellel on oma konkreetne maadelt, mida ta tahab tagasi igal konkreetsel tükil on ka tulevased või praegused piirinaabrid. Ja siis koostatakse vallas piiride projekt plaan, millele kirjutavad alla siis kas olemasolevat tulevased piirinaabrid ja siis valla maakorraldaja või maanõunik läheb metsakäinute kohad läbi ja asi on täiesti selge. Ja minu meelest ei saa enne teha maaüksuse plaani vähemalt nimetada teda maaüksuse plaaniks. Kui on asi mõõdetud või koostatud, siis praegused viimase korral järgi kaardi peal plaan koostatud nõuetekohane piiriprotokolli nõuetekohane piiriprotokolli tegemine ilma mõõtmata läheb tõenäoliselt tunduvalt kallimaks kui läbimõõtmise. Ja üldiselt oleks mõttekam kõik need piirisihid teha pärast seda, kui piiripunktide koordinaadid kindlaks määratud. Ja hooldusraie oleks loogiline, et lubatav ja piirisihte teha peale seda kohe kui see samane taotleja või mitu neid on käidud koos valla, esindage metsas ära, enam-vähem on teada. Ja metsakonsultant peaks siis usaldama valla maakorraldaja ütluste allkirjad, see asi kulgeb tõesti seal ja kui tellija metsa süles nagu v8 Me räägime täpselt ühest ja samast asjast. Just nii see ongi, et kui me mõtleme maaüksuse plaani, siis me mõtleme tõesti seda praegus selle korra järgi seda paberile joonistatud plaani, aga see reaalselt metsas peab see piir olema. Aga metsamehe jaoks ei ole oluline täna tema koordinaat kaardil meie aluskaardil, kas ta on natukene ühele poole, mõni meeter teisele poole, see on katastri jaoks väga oluline probleem, aga mitte metsameeste jaoks ja maaomaniku jaoks omaniku jaoks on selge küsimus see, kus on, kus on temana paber, kust algab teise naabrimets, aga mitte see, kus ta on katastrikaardil, katastrikaardil, see on selleks, et oleks üks korralik dokument, kus oleks võimalik hiljem piire taastada ja, ja et meil, Eestimaa oleks ikkagi üks kord üle mõõdetud, kui suur ta on. Ja nüüd kõlab, et uus kord midagi läheb hõlpsamaks, agarad inimesi on ja neid inimesi on, kes tahavad raha saada. Rohkem lõikad raiud, saad rohkem ja maakanud agaralt piirisihte lööma sisse ja ka hooldusraiet tegema ja võib-olla ka seal mõne jämedama puu kallal. Nii, pärast ma vaatan, et minu äriplaan saab otsa, ma olen juba üksjagu siit saanud ja ma seda muud ei tahagi. Tundub, et vaat väga tore kord on tehtud justkui minu jaoks või nii lihtne see asi ei ole. No seda mõtet on ka riigikogu juba selle omandireformi aluste seaduse muutmise juures näinud ja selle seaduse paragrahvi lõppu on kirjutatud maa tagastamisest või ostueesõigusega erastamisest loobumisel tuleb sellel metsaraie see raiutud kasvav mets maksta kinni hinnakirjajärgse hinnaga. Nii selgitasime tekkisid ühe ala meeste vahel täpsustavad küsimused. Mulle tundub, et Ants Varblane riigimetsaametist siiski vastas neile. Ja meil oli kokku lepitud kolme mehega, aga ma näen, et siin on veel üks, neljas mees, kellega ma jõle tuttavaks saada olnudki. Teie olite nüüd ainult kuulaja osas. Kose valla maakorraldaja Henn-Kaarel. Ja tähendab, eks ta mingis osas viib asja edasi. Kuid. Jään siiski pessimistlik, sest olemasolev tööjõud maamõõtjate kui kui valla personali näol on ikka ühesugune ja, ja ega tähendab mingit järsku järsku järsku kiirenemist isiklikult ette ei näe. Kui aga asjad täpsustuvad ja, ja, ja elu jälle näitab, mida peab homme tegema, küll siis need mehed, kes on selleks seatud ja, ja teie, kui kohapealsed abimehed elust endast annate märku, ju siis lihtsalt läheb veel edaspidi midagi täpsemaks, tõhusamaks või. Eks asi oleneb ka rahast ja palju jõud on seda tööd teha. On kuulda, et püütakse ka ikkagi abistada ka neid inimesi, kellel raha praegu palju ei ole. Kes tahavad oma metsade nii-öelda seaduslikku rüü selga saada, et ta teab, kus tema mets täpselt ikkagi on, nii et kõrvalseisjana mulle tundub, et siiski asi areneb ja see on ka suur asi. Tagurpidi ei lähe. Jah, ma tahaks ütelda, et ega ühegi sellise uue õigusaktiga ei pane midagi nüüd väga kiiresti muutuma. See protsess, maareform ja omandireform on käivitunud ja me kogu aeg looma inimestel aina rohkem võimalusi, valikuvõimalusi, millisest kinni hakata ja ma ütlen, et praegu on siis olemas meil kolm võimalust sellele maale, et kas me saame ta tagasi kaardimaterjali alusel, kas me saame ta tagasi tähendab katastroofiga tunda ja kinnistusraamatusse kantuna või saame me enne seda, kui kõik saab korrektselt vormistatud, saame juba mingisuguse kasutuse sellele, sellele olemasolevale kasvavale metsale kätte ja selle korraga on püütud seda kasutamise võimalust see tulevase maa suhtes juba võimaldada.