Tere kuulama laste lugusid, mina olen Tiina Vilu. Selle nädala saadetes oleme osa saanud Eesti kontserdi korraldatud muusikapäevast, kui lapsed ja noored said õpitubades muusikute juhtimisel ise muusikat teha. Lõpetuseks said kõik osalejad Estonia kontserdisaalis kokku ja algas kontsert, millest kohe helilõike kuuleme. Teadvustab Lehtmäe. Soovin teile ilusat rahvusvahelist muusika päeva ja tänase päeva puhul oleme teid kutsunud siia Estonia kontserdisaali, et seda päeva kohe tõsiselt tähistada, ehk siis ise muusikat teha. Ja teil on selja taga 45 minutit õpituba, kus te tegelesite siis viies erinevas toas erinevate lugude ja pillidega. Ja nüüd te saate näha, mida teised lapsed samal ajal tegid, kui teie seal oma toas olite, teie ees on käsi kellade õpituba ja juhendaja Inna Lai. Käsikellade ansambel. Meil on mitu nime. Lihtsalt ansambel ja r ruudu all. Rapla pluss raudu. Pidulik heli. Aga nüüd, kui käsikellad on saali vihedatu piid, valume lavale müstilise eetika ajal. Toa inimesi ajendab meele under. Keskaja muusikud, meelelahutajad tulevad poole ja neil on ka väga mitmeid pille. Lööte killukesi, mingisuguseid väikseid kellasid, aga tamburiiniga. Nonii, kallis rahvas, Me tulime tegelikult täiesti üks 700 800 aasta kauguselt, võib isegi veel kaugemalt. Me oleme dzhunglis pöörid. Me oleme kõndinud väga pikka kaastööd, tee oli väga tolmune, aga me jõudsime ennegi saunast läbi, saime omale valged linad ümber ja nüüd me tahame mängida ühe loo, mis on siis selline olukord, kus vanasti keskaja tolmustel, tänavatel-teedel kindlasti sattusid kõik inimesed, sest et hobustega sõitsid ikka need, kellel need hobused olid? Kõigil kindlasti ei olnud inimesed ega autosid ega lennukeid üldse ei olnud ja muusika tehti kõik ise käepäraste vahenditega. Nii. Keskaja õpitoagrupp tegi lisaks muusikale laval ka jõu- ja ilunumbreid ja neid mütsatusi muusika taustal kuuletegi. Me ootame siia lavale fantaasiapillide tuva koodi juhendaja Silver Sepaga ja kohe saame näha, niisuguste asjadega saab muusikat teha voolikute torudega ja veidra kännu pilliga inimesed. Normaalse, kuigi me alati ei tea sellepärast võtabki viimane selline Kund kanalisatsioonitoru natukene aega natuke. Ja õnneks on väga toredad lapsed ja nagu ma olen enamus fantaasiapille leiutanud laste pealt telekasutajate rivistanud ideid, siis me tegime koos sõnumi esitamisel ühe laulu, ma loen teile, Andres, need sõnad ette, mida nemad tegid küsise meistrit, millest võiks fantaasiapille teha, kui meil ei oleks ühtegi piiri, kui me ei peaks võtvad pilgud mingisugune olema, siis nende Reader, sellised trolli juhisteen, trombooni ma trambin olgu vastu maad, suppi, Lürbin viile, ega toitu näärin matsuga, näpista mind nipsuga, nii et see tulebki käsitlusele. Aga nüüd palume lavale toru ja parmupillitoa juhendajate Kätlin Jaago ja Marko Mägiga. Nagu onu Neeme Pido paali keskaja õpituba, sellepärast et kui keskaja muusikat, mis teie tegite, oli nagu rohkem linna muusika on ju, näeme siis meil on see, mis samal ajal Eesti rahvas tegi ja kuna sel ajal igasuguseid helisid oli palju vähem kui tänapäeval, siis kõik oli hästi vaikne ja see pill, mis mu käes on, ostis ka kõigile paremini kätte, et sellist mürglit nagu siin ennem kuulsite seda keskajal niimoodi tehtud Eestimaal, kuna enamus meie bändist on rokkalmaarest ja mängime parmupilli, siis on Rocca al maare parm vol2 ansambli nimi ka meie õppisime siis tõesti tundma natukene torudega pilli, mille nimi on torupill ja saksofoni ja mis koosneb ka põhiliselt ühest torust, aga lugumise mängime on kaks polkat ja sinna ette ja järgi tuleb ürgümin. Viimasena esinesid trummi õpitoa noored Reigo Ahvena juhtimisel. Olin seal ikka nimega ja see kõlab nii. Trummi lõpupoosid. Pärast kontserti palusin osalejatel oma muljeid jagada. Kuidas sulle meeldib, meeldis ka, see oli võimalik saada kolmveerand tunniga trummimäng selgeks, päris selgeks ei saanud, aga mingi liini näidaga hakkab seda natukene raske, aga pärast sai ikkagi, et ei olnudki nii raske, rääkige teiega natukene muljeid, te olite trummimängu õpitoast, ma mängin ise trumme, aga natuke ikka keeruline, mängin muidu pulkadega trummi, aga siin pidi kätega mängima. Mis trummimängu juures kõige tähtsam on? Kas selliseid töötubasid võiks veel olla ja millist pilli sa veel tahaksid proovida? Ma tahaksin näiteks parmupilli ja siis näiteks saksofoni või nagu neid puhkpilli. Kes sulle tänastest laval esinejatest kõige rohkem muljet avaldas, need kellamängijad, kuidas teile meeldis tänane muusikapäev ja õpitoad väga äge-le ja mulle meeldis trummimängija, me oleme, kes elab külastajate, sai igasuguseid pille mängida. Ei kuulata, kuidas teised on samal ajal seda teinud, ise pool oli, sai nii palju lärmi teha. Kes teile lavale esinejatest kõige rohkem meeldis? Mulle meeldis kõige rohkem kellale mängud, kelle mängud olid sellised nagu rahulikud kõlavad ja siis need turud on, sai äge nagu riiet saab teha nagu selliseid asju, aga mulle meeldib fantaasiapillid, sellepärast nii lahedad nikerdused. Need, torud ja need puud ja need. Mulle meeldis parmupill selleks, et minu arust on parmupilli väga raske õppida, minule meeldis kõige rohkem trummid, mida me ise mängisime, Seppestjaid vestleme ise, tegime seda kõike, seda muusikat see laua peal ja mis muusika tegemise juures kõige raskem. Sa pead selle nagu meelde, et viisis trummidel on raske kaasalutama. Kas see tänane päev pani teid mõtlema muusika üle laiemalt, et mis see muusika on ja kuidas seda tehakse ja kindlasti millised mõtted tulid kujuma, mingi isegi kitarri ja ma tahtsin endale teiseks erialaks trumme siis ja kuidas seda mängida ja naisukese veel kogemust ka. See on nii äge mänginud selleks, et saab nagu kiiresti panna käed. Hästi kiire muusika ja mulle meeldib kiirelt kiiguta saadet kiires mage muusikakoolis juba neljandat aastat ja siis ma pean viienda raste võtma omale lisapilli ja siis ma mõtlesin, et võtaks trummi, aga kas siinse muusika õppimine oli kuidagi teistmoodi kui muusikakoolis? Jah, oli, mis mõttes? Siin oli nagu rohkem asine naljaga pooleks. Muusikakoolis on ikka nagu õpetatakse ikka tõsisemalt, kuidas parem õppida mänguga, lihtsamaid seletatakse rohkem. Kuule sina, mänguga on tõesti väga lihtne õppida, et siis on naljakas ja siis teinekord on jälle niisugune tõsine ja lahe, aitäh teile. Proovige siis teiegi ise muusikat teha. Saate toimetaja Tiina Vilu, helirežissöör olima Ristol.