Meil on täna külas doktor Sirje korsten, kes jagab ennast Eesti ja Soome patsientide vahel. Alustame sellest, et kirjeldage palun meile kuidas see töö siin Eestis käib. Teil on vinni tervisekeskuses ühe teise perearstiga kahe peale vastavat. Nonii on tere kõigile, kes on huvitatud esmatasandil tervishoiust ja perearstid tööst. Minul on perearstikeskus tõepoolest Lääne-Virumaal vinnis. Ja ma jagan väga pikka aega seda tööd ja koormust oma kolleegiga. Me töötame kahekesi, meil on suur õnn olla olemas teineteise jaoks ja teineteist asendamas vajadusel. Ja meil töötab seal ka kaks pereõde. Polnud patsienti aastate jooksul väga erinevalt, võib-olla niisugusel perearstitöö alguse aegadel oli isegi minu nimistus haigekassa kindlustatud tusega kaetud 1800 inimest pluss paarsada, mitte kindlustatud isikut. Aga kõik need sotsiaal, majanduslikud ja demograafilised protsessid ei ole jätnud meid puudutamata mistõttu meie nimistud on vähenenud. No viimasel ajal ja viimastel aastatel on nimistus olnud umbes 1400 kindlustatud isikut ja ja ikka jätkuvalt keskeltläbi paarsada 150 kuni 200. Kindlustatud isikut. Kas see tähendab, et teil on patsiendi jaoks rohkem aega kui nendel perearstidel, kellel on nimistus 2000 ja kaks ja pool 1000 patsienti? No ma kardan, et, et see ei tähenda seda, sest et ka 1400 ütleme siis 1600 patsiendiga on tööd ikka parasjagu palju ja, ja pigem on, on just raske nendel perearstidel, kellel on 2000 isikut või rohkem nimistus. Nad. Nad tihtipeale kasutavad võib-olla abitööjõudu pigem rohkem residente ja ka asenduseks arste, nii mõnigi kord. Et ma siiski saan võib-olla rohkem rääkida omaenda tööst, sest et ei ei seisa ju teise arsti kõrval ja ei näe tema tema tegemisi või kuidas tema ei jaksa või jõuab. Aga tegelikult ongi võib-olla see 1400 kuni 1600 inimest nimistus üks üsna üsna õige number või keskmine nimistu suurus. Kardan küll, et juba suurema nimistuga võiks jääda hätta, aga siin mängivad rolli väga erinevad asjad. Ehk siis nimistu asukoht kasvõi lihtsalt laias laastus see, et et kas nimistu asub maal või linnas. Kas on üksik Praxis kahe arstipraksis või on perearstikeskus, kus töötab võib-olla viis, kuus kuni 10 arsti suures linnas? Linnades on kindlasti nimistus suuremad Tallinnas ja Tartus nimistud on, võib öelda täismaal, mida kaugemal perifeerias, seda väiksemad need nimistud on? Majandamine on kindlasti suure nimistu puhul oluliselt parem ja väikese nimistu puhul raske ots otsaga toime tulla. Kui pikk on vastuvõtu aeg? Doktor Sirje korsten, teie juures? See visiidi kestvus? Visiidi kestvus, mina olen nüüd ise läinud seda teed, et minu graafikus või päevakavas on patsiendile ette nähtud 20 minutit, ma lihtsalt olen selle surunud läbi. Kolleeg võtab vastu 15 minutise intervalliga. Sest ma tunnen, et ma ei suuda anda kõike selle 15 minutiga, see on lihtsalt üks tulekahju kustutamine. Isegi jõua märkmeid teha selle aja jooksul, sest eks te võite kujutada ette, kuidas maal kui inimene tuleb arsti juurde, eriti kui kui me oleme töötanud selles piirkonnas, mina olen 31 aastat töötanud ja ma tunnen oma inimesi, oma patsiente, mul on suurepärased patsiendid siis küsimus ei ole ainult selles, et ta tuleb minu juurde valuga me arutame läbi ikka pealaest jalatallani enamuse tema terviseprobleeme. Siis tuleb ehk meelde veel, et ka abikaasale on retsepti. Või pojale või tütrele on tõendit vaja. Et, et need on ikka see, see perearsti mõiste maapiirkonnas on ikka sõna otseselt sõna otseselt võetav täiesti. Kas teie vastuvõtule pääseb kohe samal päeval? Me oleme püüdnud seda asja natukene siiski reguleerida ja just nimelt kaitsmaks ennast oma personali, sest kõik hädad ei nõua pääsemist samal päeval me oleme püüdnud täita seda haigekassapoolset nõuet. Ägeda haigusega tuleb vastu võtta patsient samal päeval või järgmisel päeval kas siis pere või perearsti poolt, aga aga krooniline ja selline patsient ja planeeritav töö. Siiski üritame seda mitte kunstlikult pikendada seda järjekorda, vaid vaid tegutseme, töötame nende patsientidega oma jõu ja võimete kohaselt. Teie vastuvõtule doktor Karsten ei pääse kohe kasvõi juba sellepärast, et osa tööajast te töötate Soomes. Kust te seal töötajate, missugused on teie patsiendid, kui pikk on seal ooteaeg, et pääseb teie vastuvõtule, kui palju teil on seal aega ühe patsiendiga tegeleda? Jah, nii see on, sest et kui ma adusin, et ma olen töötanud 30 aastat ühes ja samas kohas kohe pärast Tartu Ülikooli, kohe pärast Tartu Ülikooli lõpetamist ja mulle hakkas tunduma kogu see töö pisut rutiinsena võib-olla seetõttu, et ma tunnen oma patsienti oma oma kontingenti väga hästi siis tekkis võib-olla minus tekib tihtipeale paljudes inimestes omamoodi klassikuid, tsiteerides revolutsiooniline situatsioon et vanamoodi taha ja uutmoodi prooviks veel kui on tervist, kui on jõudu, kui on tahtmist. Ja kuna seal oli mõnevõrra subjektiivseid põhjusi ja mõnevõrra objektiivseid põhjusi, siis ma selle tee ette võtsin. Ma töötan soomes. Mands alles, mis on, asub Helsingist 60 kilomeetrit lahti suunas ja sealse tervisekeskuse töötervishoiupolikliinikus teen seal haigete vastuvõttu, kuna Soomes töötervishoiuteenus tähendab lisaks sellele, et jälgitakse inimeste töötingimusi ja koormust ja kutsehaigusi lisaks sellele ka tööl käiv inimene pöördub haigestumise korral töötervishoiuosakonda töötervishoiu arsti juurde. Haigeid nii ägeda haigusega kui, kui jälgitakse kroonilisi haigusi. Jaa. Kui palju see töö ei erine minu puhul, kes ma ei ole eriharidusega töötervishoiu arst, vaid olen üldarst. Ei erine minu igapäevasest tööst siin Eestis. Ja seal on vastuvõtul üldiselt keskeltläbi 12 patsienti päevas. Ehk ühele patsiendile on enamasti aega 15 minutit, juhul kui ta on äsja haigeks jäänud. Ägeda haige, lihtsam haigusjuht, võib-olla lihtsalt ülemiste hingamisteede haigus või, või selja radiku liit. Ja 30 minutit sel juhul, kui on tegemist plaanilise tööga, pikaaegsel dete registreeritud patsiendiga. Patsientide vastuvõtuvahel on puhkepausid, mis ei tähenda küll seda, et, et arst istub ja joob kohvi vaid vaid ta saab täita oma meditsiinidokumentatsiooni ja ja vaadata võib-olla järgmise patsiendi analüüse. Või tema tutvuda järgmise patsiendi eelnevat haiguslooga. Ja kuidas te oma tööaega jagate Eesti ja Soome vahel? Minu tööaeg on jagatud nii, et ma töötan kaks nädalat Eestis oma nimistuga kaks nädalat Soomes töötervishoiuosakonnas ja minu äraolekul asendab mind minu kena tore kolleeg kelle kätte ma rahuliku südamega usaldan oma patsiendid, siin, siin Eestis, aga seal. Aga seal korraldatakse sel ajal vastuvõtt mõne teise seal piirkonnas visiteeriva arstiga või siis kohaliku tervisekeskuse personali ressursiga. Et kui Eestis ollakse harjutud sellega, et perearst on justkui patsiendi pereliige või igal juhul väga lähedane inimene ja, ja kes teab temast palju, siis paraku Soomes on nii, et patsient võib sattuda igal arstikülastusel erineva arsti juurde. Ja nüüd ma olen kogenud ja, ja kuulnud seda ja tajunud, kuidas soome Soomeski inimesed on ülimalt rõõmsad, kui nad avad võib-olla, et isegi mitu korda järjest ühe ja sama arsti juurde, et nad ei pea alustama jälle oma juttu iidamast-aadamast. Nad väärtustavad ja tunnustavad seda kõvast. Mis on veel erinevad ja sarnast niisuguse üldarstitöös Eestis ja Soomes? Ilmselt on aastatega see töö iseloom oluliselt lähenenud. Kui varem oli küsimus selles, et perearst on justkui väravavaht, kes Eestis, kes kirjutab saatekirju eriarstidele siis me oleme võidelnud, perearstide selts on võidelnud selle eest päris kõvasti, et see maine ei oleks nii valdav, sest tegelikult, et perearst siin ka Eestis juba päris palju ise ära, kuna eriarstiabi kättesaadavus on oluliselt vähenenud ja järjekorrad väga pikad ja perearstidega ettevalmistus vananenud siis siis perearstid teevad väga palju tööd patsiendiga ise. Sugugi ei ole igapäevane olukord, et saadetakse patsiente eriarstile mis tahes väikese kõrvahaigusega või või ka kirurgilise haigusega. Muidugi on nii, et perearstide koolitus on viimasel ajal ka muutunud just nimelt mitmepalgelise maksed. Uued noored perearstid, tulles tööle, valdavad juba kirurgilist tööd võib-olla ka kõne geoloogilist tööd, milleks, noh, perearstid, kes on minuealised, ei ole saanud omal ajal ettevalmistust. Väga raske on alustada, kui oled 30 aastat töötanud ühe mudeli järele, alustada ühtacki praktiseerimist, günekoloogi navi kirurgina et ilmselt aja kulgedes ja uute perearstide peale kasvades muutuse pilt veelgi rohkem universaalsuse kasuks. Aga Soomes üldarst ja perearst siiski nende kohustused on laialdasemad ja mitmekesisem. Veel mõnevõrra laialdasemad, sest et paljud löövad kirurgilist tööd paljud. Paljud ühesõnaga, Me tegelikult me peame leidma lahendusega silmaprobleemidega patsiendile kõrvaprobleemidega, patsiendile. Ja eriarstile suunamiseks on eranditult vajalik üldarsti saatekiri. Samuti väga hea põhjendus, miks sinna suunama? Et see on, see on väga üllatav, võib-olla minule, kes ma sinna läksin, tööle vahel tekib mõte, milleks seda eriarsti siis väga veel vaja on, kui ma, kui ma hindan kogu selle situatsiooni säära sealsamas oma kabinetis. Aga noh, siiski siiski eriarstil on oma oma roll ja, ja oma koht. Ja samuti uuringute osas, kas Soomes on siiski teatud kallimad radioloogilised uuringud, mida üldarst ei määra, see on eriarsti kompetentsi ja ja raha loeta. Aga seal me oleme nüüd võrrelnud üldarsti olukorda siin Eestis ja Soomes, aga, aga võrdleme palun patsiente. Kas patsiendid tulevad suhteliselt sarnaste kaebustega esmatasandi arsti juurde, nii Eestis kui Soomes? Ma arvan küll, ma arvan küll, et patsiendid on sarnaste kaebustega. Elame me ühes sarnases kliimavööndis. Minu kogemus muidugi puudutab seda Lõuna-Soomet, kus ma praktiseerin ja Mis ma võib-olla eripärasid tooksin välja, et Soomes üldarst tegeleb küllalt palju näiteks psühhiaatrilise patsiendiga, see tähendab eelkõige kõikvõimalikud ärevushäired ja depressioon. Patsiendid on Soomes väga teadlikud oma tervisest oma ravimitest. Olen vahel mõelnud, et võrrelnud mõttes oma patsiente või, ja, ja samas samasugust patsienti soomes kui ta tuleb küsima oma ravimiretsepti, ta teab ja mäletab täpselt selle ravimi nimetust ja selle ravimi annust. Meil küll vahel võtab inimene 15 aastat ühte sama vererõhu rohtu ja ta ei suuda meenutada selle rohu nime või annusest rääkimata. Aga no need on üksikjuhud. Aga patsiendid on seal veel ka väga oma tervisest hoolivad. Praktiliselt igaühelt, kellega ma vestlen ja küsin tema tervislike eluviiside kohta, siis siis harva kohtan inimest, kellel ei ole mitte mingisugust liikumisharrastust. Üliharva ja Nad ka pööravad tähelepanu toitumisele, nad teavad väga hästi oma viimase vereanalüüsi näitusid eriti ja eriti muidugi siis, kui neil on mõni krooniline tervise probleem. Nad teavad täpselt oma kolesteroolinäitu, Nad teavad, milline see peaks olema. Ja noh, Eestis siinkohal võiks öelda, et et see teadlikkus ja terviseteadlikkus on väga palju eelkõige perearstide ja, ja perearstide harida inimkonda. Ja küllap me sellega tegeleme. Aga vahel tundub küll natuke nukker see, kui kui oleme rääkinud tervislikest eluviisidest antud kontekstis selle inimese konteksti, mida ta saaks ise teha. Ja, ja kui ma kohtan teda siis poole aasta või aasta pärast ja, ja küsin taas, et mis on muutunud selgub, et ei olegi mitte midagi muutunud. Ja samas teeb väga palju rõõmu see, kui siiski on palju muutunud, nii et ma arvan, et me oleme sellel teel, et et ka meie patsientide teadlikkus suureneb ja ja, ja me kõik anname selleks endast parima. Kas soomlane on sellepärast oma tervisenäitajatest paremini teadlik, ta teab oma ravimeid ja haiguslugu täpsemalt, et Soomes on väga kallis haige olla. Küllap see ka nii on. Nojah, või see, see võib ka nii olla, aga. Ma ei oskagi öelda, kust see terviseteadlikkus tuleb, on ta terviseõpetus koolis, on ta, on ta ajakirjades, terviseajakirjades on ta televisiooni saadetes raadiosaadetes. Ma ei ole seal veel olnud nii kaua, et ma oskaksin sellele täpselt vastata, kuid kuid ma mõtlen siin. Meie oludes sedasama lugu, et kui ma ise märkan, kui palju on artikleid terviseajakirjades, kui mitmed erinevad terviseajakirjad, kui palju on artikleid või, või on raadiosaateid, on televisioonist saateid ja ja samas vahel kohtad tõesti niisugust elementaarset teadmatust kõige kõige lihtsamatest küsimustes. Et meil on kuidagi tahetakse vist kangesti kõik, kõik räägitakse peensusteni lahti või nämmutatakse lahti, et et ma. Et inimene nagu veeretab ikka vastutuse enda pealt ära ikka arstile või õele keegi ka vastutab tema tervise eest, aga noh, see ei ole tema ise. See on Soomes parem. Ma näen, kuidas nad spordivad. Ma näen seal Mands alas 16000 inimesega vallas. Selles vallakeskuses on spordipark, kus on umbes kuus-seitse jalgpalliväljakut. Ja igal õhtul harjutab seal kõige erinevas erinevas vanuses lapsi. Mängivad jalgpalli, jooksevad treeningurühmad, jäähoki. Et sport on siiski väga tervisesport, on väga-väga neile omane. Eakamad inimesed liiguvad, kõnnivad kepi kõnnil, sõidavad jalgrattaga. Ja. Pakkumine on seal väga-väga aukohal. Kas on tõsi, et Soomes patsiendi suhtumine arsti on oluliselt lugupidavam kui Eestis? Ma olen seda arstide suust kuulnud. Ma ei oska tuua drastilisi erinevusi, võib-olla lihtsalt minul on patsientidega väga vedanud, aga vast ehk siiski, või on see lihtsalt korralduslikult ka reglementeeritud, kuna ega patsient Soomes ei saa ikka minna arsti uksele koputama vastuvõtu ajal, et vabandage, kas teil, millal ma saaksin tulla või kas teil on aega? Me ei ole jõudnud ehk oma patsiente selles mõttes veel. Õpetada, või ma ei ole kohanud midagi halba välja arvatud ehk netikommentaari staarid oma oma isiklikus töös ja võib-olla seda, et, et ka arstil on vaba aeg ja õigus vabale ajale. Et me oleme jõudnud nüüd küll enamasti sinnamaale, et enam kauplusi ei konsulteeri, patsiente, kes seal müüjana töötab näiteks vahel võib-olla meie meie vähesest personalist tulenev töökorraldus, on see, et patsient jõuab arsti uksele koputama enne veel, kui keegi teine jõuab temaga suhelda tervisekeskuses või perearstikeskuses. Ja, ja kas helistamine vastuvõtu ajal või mis tahes ajal. Et noh, eks seegi on, võib-olla võiks ju tõlgendada kui märki lugupidamisest või lugu pidamatusest. Aga Ma arvan, et me kasvatame oma patsiente. Ma olen soomes kohanud küll väga positiivset suhtumist ja eranditult ja ainult võiks ju kujutleda, tuleb keegi võõralt maalt pisut halvasti räägib võib-olla soome keelt. Ja võiks ju nuriseda, et miks nii. Ja iga kord, kui ma olen alustanud uue patsiendiga ehk vestlust sellest, et ma vabandan, kui, kui te ei saa päris hästi aru minu keelest või et öelge siis kohe et selgitame asjad, siis kohe siis ma olen saanud alati väga positiivse vastukaja, kus nad ütlevad, et nad mõistavad mind suurepäraselt minu keelt, minu keeleoskust ja. Ja ma ei saa kohe midagi mingil määral nuriseda selle üle, et soomlased on. Kuidagi kuidagi arsti suhtes valivad või, või toredad või või nõudlikud ülinõudlikud. Jah, nii on üks Eesti arst hästi kaua aega Tallinnas töötanud, ütles mulle kord niisuguse solvumistundega hääles, et välismaal küll patsiendid arstlike vigade üle ei kaeba. Kas, kas arstlikud vead on näiteks Soome meedias teema olete märganud kohanud, kas arstid omavahel? Selles töötervishoiukeskuses, kus teie töötate, on jutuks olnud? Ei ole. Ei saa öelda meedias, eks ma jälgin ka pisut seda kohalikku meediat selle aasta jooksul, mis ma olen seal olnud ja jälginud, ma ei saa öelda, välja arvatud see libaarstide teema eelmisel sügisel. Aga Ma usun, et patsiendil on siiski arstlike vigade puhul seal täielik õigus juriidilist abi saada. Ja, ja ka arstid on kaitstud kindlustusega selliseks puhuks, kui, kui keegi vajab juriidilist abiarstide omavahelises suhtlemises. Ma ei ole kunagi kohanud. Ühtki kommentaari, et mis oleks olnud kuidagi kolleegi halvustav või, või kolleegi pihta. See ilmselt on kuidagi lahendatud teisiti. Aga ma usun, et patsiendid teavad oma õigusi, aga samas nende suhtumine arstidesse on siiski nii niisugune, et kui arst midagi teeb, siis küllap ta teab, mida ta teeb ja milleks ta teeb seda nüüd vastuvõtu käigus või või ka hiljem. Ma ei ole kohanud, et seda vaidlustatakse. Et miks arstid ühte või teist asja teeb või kas mulle see sobib või ei sobi. Et hästi usaldatakse arst. Tegelikult see võib-olla tuleb ka sellest, et arstil on patsiendi jaoks aega, erinevalt sellest, mis on Eestis. Mõni päev tagasi käis. Mul oli mõni päev tagasi juttu ühe arstiga, kes kirjeldas, kuidas ta ise käis eriarsti vastuvõtul. Eriarstil oli vastuvõtupäevaks pandud iga 10 minuti järel uus patsient. Ta jõudis uksest sisse astuda, nagu ta ise kirjeldas, öelda, kes ta on, mis diagnoos tal on pandud, missuguseid ravimeid Tõite ravimeid on kasutanud, mis pole andnud tulemusi ja mida nüüd edasi teha. Et selle 10 minutiga on ikka väga raske jõuda konsultatsioonile konsultatsioonil tulemuseni, ja ma arvan, et, et ka perearsti vastuvõtt, et vähemalt siin Tallinnas on hästi intensiivne, et sa oled nagu jõudnud keset lahinguvälja, kus sa kiiresti tulistad ja samal ajal sa pead kiiresti aru saama, mida arst Sulle vastusteks vastu tulistab. Mis on Eesti perearsti süsteemi kõige suurem viga? Kas see äärmine üle arstide äärmine ülekoormatus ongi kõige suurem? Ma arvan küll, ma arvan küll ja mitte ainult arstide pereõdede ülekoormus on täpselt sama suur. Et just nimelt ma ka tegin väikest kalkulatsiooni, et või olen ikka aeg-ajalt teinud, et kuidas me siin Eestis neid patsiente siis vastu võtame. Et on meil varutud pisut aega ägedatele patsientidele ja siis on ette registreeritud patsiendid. Siis on vastamine telefonile küll õde, küll arst, siis on retseptide uuendamine. Aga see kõik on nii intensiivne, sellepärast et maal ma räägin jälle sellest, kuidas on maal. Ma arvan, et linnas on polikliinikus registratuur või perearstikeskuses registratuur ja selle tõttu ehk natukene hõlpsam. Aga maal satub patsient ikka kohe keset perearstipraksist, kus ta siis kontaks kontaktisikuks on pereõde? Heal juhul ja kui pereõde on parajasti toimetab teeb, süsti, seob, teeb EKGd, võtab analüüse. Siis kõlab see koputus arsti uksel. Ja see on hästi päeva killustavasti tööd killustav samuti kui pereõde on tegemas protseduuri, see ainuke õde, kes sul on ainuke raasuke ja, ja ja see telefon heliseb, sa pead võtma, kui sul võib samal ajal olla endal patsient kabinetis, sa pead selle telefoni vastu võtma. Ma üldse, ma, ma arvan küll ka, et samas seesama patsient, kes võib-olla istub kabinetis ja kui arst teeb samal ajal vastama telefonile lahendama teise patsiendi. Olukorda või situatsiooni siis ehk see patsient tõesti õpib sellest, et ta ise helista järgmisel päeval samal ajal. Ja, ja paraku on see vastuvõtt nii, et ta on meil välja kuulutatud nelja-viie tunnisena enamasti nüüd juba ikka viie tunnisena. Et, et jõuda üldse registreerida plaanilised haiged ja jõuda vastu võtta kõik ägedad haiged, siis see ei piirdu kunagi viie tunniga, see see venib tihtipeale kuuetunniseks. Ja siis alles sealt edasi. Saab varsti hakata võtma vastu telefoni, konsulteerima telefoni teel, uuendama retsepte, digiretsepte. Saab hakata tegema kirjatööd ehk siis täitma. Haiguslugusid saab hakata vormistama saatekirju neile, kes on kusagile minemas ja saab hakata vormistama töövõime kaotuse ekspertiisi pabereid või puudeastme ekspertiisi, pabereid. Ja tööpäev. Tihtipeale kella kuue seitsmeni ja millal Soome üldarst niisuguseid pabereid täidab? Ta täidab siiski tööpäeva sees, et kui, kui seal on vastuvõtul 12 patsienti seal on planeeritud kahe esimese patsiendi järel, kellele kulub kokku tund, on planeeritud veerand tundi. Kirjatööks. Seejärel on jälle kimbuke patsiente kirjas, kellele kellele on ehk need on ägedad haiged, neile patsiendile kulub veerand tundi. Kolme patsiendi järel on jälle veerand tunnikene kirjatööks või vähemalt märkmete tegemiseks. Ja kui patsiendid seal kusagil kella kahe paiku patsientidega töö lõpeb, siis siis on piisavalt veel aega ka kirjatöö tegemiseks, kui ei jõua teha seda saatekirja või või. Mõnda muud dokumenti, samal päeval, siis on see võimalik lükata järgmisele päevale või, või sellele päevale, kus, Kõne kerged, nii et töö on soomes sisulisem puhtalt juba selle pärast, et seda on aega teha ja selle üle mõelda. See on see erinevus küll, et seda tööd on aega teha ja, ja seda on aega mõelda ja on naiivne arvata, et Eestist läinud perearst või Eestist läinud üldarst saabki hakkama selle kaheksatunnise tööpäevaga esimesel aastal, mis ta seal töötab. Aga kui rääkida soome arstidest, siis ja seal juba võib-olla kohanenud ja harjunud arstidest, siis siis tullakse toime selle kaheksa tunniga. Ja ühiskond aktsepteerib seda, et keegi ei tee ületunde. Et sissejuhatuse ja õppimise mõttes seal Soomes on? Ei, ei maksa loota, tuleb arst toime kaheksa tundi tunniga. Kuid kui ta on seal kohanenud, siis ta tuleb. Ma olen kohanud inimesi, mitte ainult arste, kes ütlevad, kes ka samamoodi jagavad ennast Eesti ja Soome vahele, kes ütlevad, et et Soomes töö tegemine just selle tempo ja mõistlikkuse ja, ja töötingimuste poolest. Et see on nagu puhkus, võrreldes suhteliselt sarnase tööga, mida nad teevad Eestis. Millest see tuleb, kas ühiskond on saanud olla pikemat aega stabiilne kui võrrelda Eestiga, millest see tuleb? Küllap selle tuleb ka sellest, et seal on juba väga pikka aega välja kujunenud see tervishoiusüsteem. See on olnud stabiilne. Meie oleme olnud siin mitmesuguste tõmbetuultes. Rüpes ja, ja püüdnud püüdnud kuidagi seda õiget teed leida ja õiget tervishoiu korraldust leida. Ja me oleme ikka jätkuvalt veel otsimas seda õiget tervishoiu korraldust. Aga Soomes ikka traditsioonid ja see välja kujunenud töö on, on viinud selleni, et seal on töötamine rahulik. Inimesed on rahulikud, mõistvad, mõistlikud. Mis ma oskan muud öelda? See on nii. Kas Eestist Soome tööle läinud arstid hoiavad omavahel kokku või igaüks vaatab ise, kuidas saab? Seegi on piirkonniti erinev, eks see olene sellest, et kui minnakse võib-olla kolleegidega sõpruskonnaga Soome tööle, siis on see läbikäimine oluliselt tihedam, tihtipeale elatakse koos lähestikku, arutatakse kõike koos. Mina olin küll väga väga üksiku hundina sinna minemas ja ja mul on hea meel selle üle, et, et ma olen kohanud eesti kolleege seal, kus ma töötan. Ja küll ajutiselt, aga, aga see on hea, et, et kui on võimalus suhelda teiste teiste kolleegidega, küll aga need vahendusfirmad, kes arste Soome no kuidas öelda, aitavad võimet tervishoiutöötajad, et nad korraldavad ka selliseid ühiseid ettevõtmisi, kus kus need selle firma kaudu Soome läinud arstid saavad kohtuda ja omavahel suhelda. Aga muidu jääb see suhtlemine siiski oma tutvusringkonnatasemele. Kas arstid ise suhtuvad kuidagi toetavalt sellesse, et nonii, sina, kallis kursusekaaslane, oled tulnud ka Soome tööle, et lõpuks ometi tulid need Eestist ära või, või kuidas, omavaheline suhtumine sellesse on, et, et otsitakse Soomes tööd. Omavaheline suhtumine on tundunud, et on hea, sest sest see on niisugune väga suur samm, võib-olla need, kes maha jäävad ei oska ennast seada sellesse situatsiooni. Mina olen kohanud väga suurt mõistmist, ka imetlust, ja mitte ainult kolleegide seas, vaid ka patsientide, minu oma patsientide seas kes minust on maha jäänud ja ja samuti oma töökaaslaste seas. Nad on mõistnud ja tihtipeale öeldaksegi, aga mu patsiendid ütlevad, et aru, miks te seda teete. Kas nad? Sest igal arstil on ka Soome minekuks või välismaale tööle minekuks omad põhjused, need ei ole ühed ja samad kuid Te kutsute siia vestlusele mõne teise perearsti või, või üldarsti või eriarsti, siis tal on hoopis teised põhjused, hoopis teised kaalutlused, ehk ma arvan, et igaühel on need erinevad ja ja siin ei ole niisugust ühtset Juhtumi suhtumist ja et võib-olla see, et kui jälle rääkida endast, siis et ma, ma ei saa öelda, et ma olen läinud Eestis sellepärast, et mul on Eestis halb olla või halb elada, peal töötada. Ma ei ole läinud, sellepärast kui ma esialgu võib-olla oligi mõte selles, et et seal on teenistus parem ja äkki jõuaks natuke pensionilisa teenida. Äkki äkki on ka sellest igapäevases töös midagi kasu? Võib-olla tõesti esimene prioriteet, alguses teadmatuses minnes oli rahateenistus siis üsna peatselt vahetasid need asjad oma koha ehk siis väljakutse hakkama saamine tuli esikohale ja, ja raha jäi kusagile sinna taamale. Ja mina olen küll olnud väga õnnelik selle üle, et mind on mõistetud, mind on kodus mõistetud, mind on mu töökohas mõistetud ja mind on mu patsiendid mõistnud. Ja samuti kolleegid. Nüüd, kui te doktor Sirje korsten intervjuu siin mikrofonidega lõpetate, siis istute autosse, sõidate Tallinna sadamasse laevaga üle lahe uuesti 60 kilomeetrit autoga ja alustate oma järjekordset kahenädalast tsüklist Mänd selles, mis tähendab seda, et te olete kodus siin Eestis oma kodu kraaminud, pesu pesnud, perele toidu valmis teinud võib-olla natuke midagi kaasa pakkinud. Millal te enda jaoks elat? Niis. Jah, kipub olema, et ühest kohast lahkudes jääb lahtiseks siia ja samuti ka teisest kohast lahkudes jääb lahtisi otsi. Aga ma tegelikult iseendale elan palju seal Soomes olles, kui tööpäev lõpeb. Mul on õhtul päris piisavalt aega, tunde, aega, et tegeleda endaga, suhelda perega Skype'i teel. Suhelda ka mahajäävate kolleegidega e-posti teel. Ja Mul on aega natukene liikuda, mul on aega, ma olen sõitnud sadu kilomeetreid jalgrattaga, seal metsale valla valla piires, ma olen leidnud omale ka Soomest tennisepartneri ja sedakaudu uusi tuttavaid. Ja. Ma tunnen, et ma elan iseendale seal rohkem kui Eestis olles. Eestis olles. Muidugi ma annan endast maksimaalse oma pere heaks. Ja vahel ja mitte vahel, vaid väga tihti tunnen, et see töö, mida ma teen Eestis, jätab mul liiga vähe aega perele, lastelastele. Oma harrastustele. Akate siiski tunnet endas veel jõudu kahe riigi kahe patsientide nimistu vahel jätkata. Ma olen selle üle mõelnud ja mul sai septembri algul aasta Soomes töötatud ja ja ma praegu tunnen, et minul on veel seda, minus on veel seda jõudusest. Ma arvan, et seda annab see vaheldus. Seda annab see vaheldus, sest ma Eestis töötades mõnikord tekitab rutiini või kibestumist just see, et on asju, mille muutmine ei ole minu võimuses. Kasvõi sellesama perearstikeskuse See hoone, mis ei ole nõuetekohane, mis, mis on renoveeritud viimati 30 aastat tagasi ja mis ei ole enam ammu hammu nõuetekohane ja, ja ma ei ole suutnud ennast piisavalt selgeks teha. Või ei ole tahetud minust aru saada ka kohalikus omavalitsuses, et, et see asi vajab muutmist. Nüüd on küll esimesed sammud sellel teel tehtud ja võib olla ka see, minu lahkumine oli väike protest selle, selle. Suhtes, et kohaliku omavalitsuse ehk võiks natukene rohkem tunda huvi perearsti teenuse või esmatasandi meditsiiniteenuse arendamise suhtes ja ja see võiks olla seadusega reglementeeritud, mitte ainult hea tahte küsimus. Ja mitte ainult see, et anname neile toetuseks väikese summa, siis nad natuke aega jälle ei küsija. Et see küsimine ja, ja, ja toimetulemine ja, ja see ei ole, see ei ole see, mida, mis on arsti ülesanne või või õe ülesanne. Et siin on palju arenguruumi ja palju-palju muutmise võimalusi. Eriti maal, kus on, kus on siiski perearstide nimistud, mida kaugemale perifeeriasse, seda väiksemad. Ja, ja hakkamasaamine finantseerimisega on ikka äärmiselt raske erinevalt võin tuua siin näite Soomest, kus nii palju, kui ma olen kuulnud, mida põhja poole, seda suuremad kulutused tehakse esmatasandi tervishoiu või üldse tervishoiule. See, see on väga suur erinevus jälle Eesti ja Soome. Mudeli vahel. Aitäh, doktor Sirje korsten meile neid erinevusi, aga ka mõningaid sarnasusi selgitamast ja väga palju jõudu teile, et jätkaksite seda tööd kahe riigi ja, ja kahe maa patsientide vahel teha. Kerge see ei ole, te olete hästi tugev naine. Suur tänu.